MAJANDUSEST JA EESTI NOKIAST

Rahvuslaste eesmärgiks on võimaldada igaühele inimväärne elu. Selle saavutamiseks on hädavajalik välja vahetada senine neoliberaalne majandusmudel rahvusliku majandusmudeliga.
6.Tänane neoliberaalne majandusmudel tuleb asendada rahvusliku majandusmudeliga.
Lühike seletus pole ilmselt liiast. Neoliberaalne majandusteooria kujutab endast 20. sajandil arulagedat tagasipöördumist 18. sajandi klassikalise majandusmõtte laissez faire tasemele. Juba 19.saj. teoreetilise mõtte tasemel on see jaburdus, rääkimata tänapäevast. Pole mõtet palju aega kulutada, viitan vaid ühele põhimõttelisele rumalusele. Vaba turu toimimise eelduseks on võetud põhimõte, et iga turu osaline valdab absoluutselt täielikku informatsiooni ja toimib ainult ratsionaalselt. Minusuguse lihtsa inimese jaoks on see täielik utoopia, isegi miljarderid ei valda täielikku informatsiooni, sest iga firma kaitseb kiivalt oma ärisaladusi.
Mis aga inimeste ratsionaalsesse käitumisse puutub... . Kogu tänane reklaami ja propagandamasin töötab fakti põhjal, et enamus inimesi käitub enamuse ajast ebaratsionaalselt.
Neoliberaalne majandusteooria ei käsitle reaalset majandust, vaid virtuaalset utoopiat. Selles on kerge veenduda kui vaatate möödunud aastate neoliberaalide majandusprognoose ja tegelikku majandust. Teooria, mis pole võimeline ette nägema isegi ühe aasta majandusarengut ja 2008.a kriisi on pettus. Rikkalikult tasustatud Eesti neoliberaalsed "majandusspetsialistid" võib vabalt asendada ühe mustlaseidega.
Neoliberaalne majandusmudel on USA-s ja meil kasutusel selle pärast, et see maksimaliseerib finantsoligarhia ja suurkorporatsioonide kasumid. Mis aga enamikesse inimestesse ja ühiskonda puutub, siis on see majandusmudel lootusesse pankrotti ajanud kunagise maailma kõige rikkama riigi USA.
Juba 19.saj. alguses oli selge, et nn. klassikaline liberaalne majandusteooria ei ole vastavuses majanduspraktikaga. Vabaturu majandust eelistanud riigid said õitsengu asemel languse. On metodoloogiline viga kanda mikromajanduse seaduspärasusi automaatselt üle makromajandusse. See, mis oli majanduslikult mõistlik teha riigi sees, osutus rahvusvahelises majanduses, kus aktoriteks on riigid, majanduslikuks rumaluseks. Just sellise lollusega saavutas M.Laari esimene valitsus pooleteistaastase valitsemisega meie majanduse ca 40% languse.
Meil on vanemad inimesed hästi tuttavad K.Marxi kapitalismi kriitikaga ja sotsialismi majandusmudeliga. Ent Marx ei olnudki liberaalide põhimõtetest vaba, vastupidi - nii vasakpoolsed kui liberaalid on majandusfundamentalistid, nende jaoks "majandus on saatus". Põhimõtteline kriitika tuli hoopis parempoolsetelt, kes eitavad sellist maksiimi. Rahvuslastele ei ole inimesed majanduse teenrid, vaid hoopis majandus on ühiskonna teener. Lahkarvamuste juured on muidugi filosoofias, erinevates maailmavaatelistes arusaamisest inimesest ja ühiskonnast.
Ennem Marxi tuli liberaalse majandusteooria fundamentaalse kriitikaga välja üks tähtsamaid rahvusliku majandusmudeli rajajaid F.von List, protektsionismi kontseptsiooni väljatöötaja ja majanduselust riigi osavõtu hädavajaliku ja ülitähtsa rolli põhjendaja.
Mõtlevale inimesele on ainuüksi ülaltoodud lõigust selge, miks me eestluse huvides vajame ehtsat rahvuslikku parteid - kõik need laarlased on simulaakrumid ja antirahvuslased.
Pole mõtet kümnete lehekülgede kaupa hakata siin kirjeldama, mis kõik on täna valesti rahvuslaste seisukohast ja kuidas kõik peaks olema. Aga väike näide on asjakohane: rahvuslased ei tee panust väliskapitalile ja ei anna talle mitte mingil juhul eelist omamaise ees, nagu seda tänini on tehtud. Meie strateegiaks on panustamine Eesti kapitalile (nii riiklikule kui ka erakapitalile) ja võitleme nagu lõvid igasuguste seadustega ja knihvidega selle eest, et meie kapitalil oleks eelis vähemalt Eestimaal välismaise ees.
Esimene asi, mida on kohustatud tegema Eesti riik meie strateegia elluviimiseks on kindlustada meie majandusettevõtted küllaldase, madala intressiga ja ka pikaajalise krediidiga. Rahvale tasuva töö andmiseks ja väliskaubanduse defitsiidi likvideerimiseks on hädavajalik Eesti taasindustrialiseerimine. Selle eelduseks on rahvusliku pangandussüsteemi loomine. Ilma oma panganduseta oleme me täna hale koloniaalripats maailma majanduses. On lihtsalt naeruväärne, et täna meie majandus laarlaste poliitika tulemusena ei suuda enam varustada meie inimesi isegi tuletikkudega. Jne., jne. ...
Rahvuslik majandusmudelit on nii palju ajaloos rakendatud ja seda alati edukalt, nii et siin pole midagi jalustrabavat ja üle mõistuse käivat, et seda ka Eestis täna edukalt rakendada ei saaks. Koos geopoliitilise orientatsiooni muutmisega Saksamaale annab rahvuslik majandusmudel Eesti majanduselule hoopis teise hingamise.
Eesti Nokiast.
Kahjuks ülaltoodust ei piisa. Elame muutuste ajajärgul. Inimkond on suurte vapustuste lävel. Maailmapanga presidendi ja Föderaalreservi valitsejanna signaali järgi on meil kõigest aasta jooksul oodata palju suuremat vapustust kui see oli 2007.a. alanud kriisiga. Jutt on ilmselt kogu dollarisüsteemi kokkuvarisemisest.
Mulle seletas juba mu isa (ta oli sunnitud 1944.a.sügisel paadiga Rootsi põgenema ja sealt kui Rootsi valitsus hakkas sõjamehi NSVLiidule välja andma rannasõidupurjekaga USA-sse, kus ta lõpetas ülikooli majanduse alal ja töötas ka börsimaaklerina) 20.a. tagasi, et USA finantsüsteem on üles ehitatud Ponzi püramiidsüsteemina, mis paratamatult kokku variseb. Nüüd on see paratamatu lõpp teoks saamas ja pole ühtegi majanduslikku võimalust seda isegi edasi kaua lükata. Ainus väljapääs on kokku keerutada III maailmasõda, millega Obama ka Lähis-Idas ja Ukrainas aktiivselt tegeleb.
Dollaripüramiidi kokkuvarimisel on kohe saatuslikud tagajärjed ka Eestile. Meie julgeolek on rajatud teatavasti geopoliitiliselt valele eeldusele, et USA hegemoonia kestab igavesti fukujamaliku ajaloo lõpuna ja lausrumalusele, et USA on valmis end lasta tuumasõjas maapinnalt ära pühitud saama mingi Narva pärast. Kohe peale dollari krahhi jäävad kõik täna ookeane kontrollivad 10 USA lennukiemalaeva lahingugruppi kai äärde roostetama, nagu see toimus NSVL laevastikuga. Harilik ameeriklane on uskumatult naiivne inimene ja tal pole õrna aimugi, et ta heaolu on tagatud USA impeeriumi sõjalise jõu toel ülejäänud maailma ekspluateerimisest. USA toodab täna ühe viiendiku maailma majanduse koguproduktist, tarbib aga kaks viiendikku. Tüüpiline parasiit! Ameeriklaste elatustaseme nii suurt järsku langust ei võimalda absorbeerida nende poliitiline süsteem ja see tähendab sisekonflikti algust, mis arvestates elanikkonna käes olevat tohutut relvade hulka, muutub paratamatult vägivaldseks. USA lagunemine ei saa olema nii rahumeelne, nagu see oli NSVL puhul.
Loomulikult vallandab dollari kokkuvarisemine hävitava ahelreaktsiooni kogu maailma majandusele. Siin pole täielikuks analüüsiks kohta, ent peab toonitama, et ka EL saatus ripub juuksekarva otsas.
See on alles õied. Maailm on süsteemses kriisis. See tähendab, et on terve hulk ohu faktoreid, mis igaüks eraldi eksponentaalse kiirusega täna kasvades on võimeline üksi tänast maailmakorda purustama, ent nende koosmõju on täiesti katastrofaalne. Piltlikult öeldes ründab täna inimkonda kümne jaguneva tuumapeaga kontinentidevaheline rakett, mille ühegi neutraliseerimata jätmine põhjustab katastroofi. Sealjuures ma jätan kõrvale geoloogilise katastroofi ohud ja Golfi hoovuse harunemise, mille põhjustas BP Meksiko lahe naftapuurimise katastroofi "leevendamiseks" merre paisatud tohutu kemikaalide hulk ja tuumasõja.
Keskendugem üksnes sotsiaalmajanduslikele probleemidele. Kapitalismi teeneks võib lugeda, et ta tõstis tohutult inimkonna materiaalse tootmise taset. A.Smith kui jätta kõrvale tema absurdse "nähtamatu käe" usu, viis tublisti edasi majandusteooriat, näidates, et tööjaotuses peitub tootlikuse tõusu võti. F.List näitas, kuidas tootlikuse tõusu saab rakendada kogu ühiskonna huvides. K.Marx tõestas, et kuna inimkond on lõplik, siis ka tööjaotus ei ole lõpmatu ja ka riskid kasvavad võrdeliselt tööjaotusega; ning ka Maa ressursid ei ole lõpmatud, mida 18. saj. nad tundusid olema. Seega kapitalistlik süsteem, mille eksisteerimise eelduseks on ressursside lõpmatus ja pidev kasv, ei saa olla igavene, vaid mööduv ajalooline nähtus.
Selle paratamatusega inimkond paraku täna vastastikku ongi. Vanaviisi enam ei saa ja liberaalne ideoloogia, mis on sisuliselt kapitalismi promomise hümn, on täna ja tulevikus inimkonna ellujäämiseks mitte ainult absoluutselt kasutu, vaid ka surmavalt ohtlik.
Vaadakem kasvõi mõnda näidet Eestis. Täna läheb inimkond üle tehnoloogiliselt kuuendale tasemele. Üheks revolutsiooniks on robotiseerumine. Roboti saab soetada täna juba vaid paarisaja tuhande dollari eest ja teda on odavam ülal pidada kui Hiina töölist. Oxfordi ülikooli teadlaste hinnangul on juba täna 40% kõigist inimese poolt tehtud töödest kergelt robotiseeritavad. Sajandi keskpaigaks prognoositakse, et 80% töödest teevad ära robotid. Meie eliit on aga sellele tõsiasjale reageerinud töötajate pensioniea tõstmisega! See ja madal palgatase sunnib tuhandeid haritud noori siirduma töö otsinguile välismaale. Meie liberaalide majanduspoliitika hävitab meie majanduse ja eestluse tuleviku. Proovisin seda teemat üles tõsta Europarlamendi valimistel, ent põrkusin irvitamise ja võhikluse müürile. Rahvuslased tõstavad päevakorda hoopis pensioniea ja tööaja lühendamise vajalikkuse! Siit ka kodanikupalga aktuaalsus.
Loomulikult ei saa seda täiel määral ellu viia kehtivas kapitalistlikus süsteemis, kus liikumapanevaks jõuks on KASUM. Kogu maailm peab kollapsi vältimiseks üle minema süsteemile, mille eesmärgiks on ÜHISKOND. Loomulikult ei saa sellist vaimset hüpet juhtida ja teha inimesed, kelle mõtterööbasteks on neoliberalism ja kelle eeskujuks on M.Thatcher (kelle jaoks sellist asja nagu ühiskond reaalselt ei eksisteerigi).
Sellist vaimset hüpet ei suuda teha eliit, kes on valinud Eesti Panga Nõukogu esimehe, kes on kurikuulsaks saanud oma lubadusega likvideerida ära pankade likviidsus. Meist oleks naiivne oodata midagi peale tempude parteibroileritelt, kes juhivad meie valitsusparteisid. Meil pole midagi head oodata rahandusministrilt, kelle rumalus on võrdeline tema ülbusega ja kes terve mõistuse vastaselt tõmbas 2008.a. kriisi ajal riigi väljaminekud kokku, saavutades nii suurima majanduslanguse Euroopas (täpsemalt II koht); veelgi vähem me saame usaldada neid. kes teda selle lolluse pärast kiitsid; me ei saan lõputult taluda ebakompetentset põllumajandusministrit, kes on isiklikult süüdi, et meie põllumehed jäid EL astumisel vanade liikmesriikidest erinevalt toetusest ilma ja kes tänases kriisis rahumeeli jätab põllumajanduse Eesti riigi toetusest ilma, andes nii konkurentsieelise lätlastele jt. Jne.jne. ...
Ühesõnaga meil on villand tänasest eliidist, kelle ettekujutuse järgi on nende ülesandeks vaid Toompea kontori väljaminekute tasakaalus hoidmine maksudega. Rahvuslastele on riigivõlg MEIE võlg, s.t. ka kõigi ettevõtete ja inimeste võlad. Ka iga välisinvesteering on majanduslikus mõttes võlg ja tegelikult on meie võlg suurem meie sisemajanduse koguproduktist ja me oleme kogu aeg elanud oma laste arvel.
Vanaviisi jätkamine tähendaks enesetappu. Me hakkame edutama noori harituid inimesi, et välja vahetada tänane degenereerunud eliit.
7.Murrangulisel ajal ellujäämiseks me peame välja vahetama tänase degenerantse eliidi ja kontsentreerima oma jõupingutused Eestile sobiva sotsiaalmajandusliku mudeli loomiseks.
See on Eesti tuleviku võti, meie Nokia.
Tulevikus saavutavad edu need rahvad, kes suudavad kõige kiiremini luua optimaalse sotsiaalmajandusliku mudeli, mis võimaldab kohaneda ja kiirendada kuuendale tehnoloogilise astmele üleminekut. Me peame leidma paariks lähimaks aastaks ca 100 miljonit eurot riigieelarvest meie parimate ajude (sotsioloogidest kuni matemaatikuteni) töö organiseerimiseks sellise mudeli loomiseks.
F.Listi rahvusliku majanduse teooria üheks nurgakiviks on ka arusaam, et majanduse optimaalseima arengu vältimatuks tingimuseks on ka optimaalne rahvastiku arv. Tema ideed olid aluseks Saksamaa tolliliidu moodustamisel ja Saksamaa ühendamisel. Tänapäeval on EL oma rahvaarvult optimaalne suurus. Laienemine ainult nõrgestaks meid. Seepärast on rahvuslaste poliitikaks püüe säilitada tänane EL, ent kindlasti välja vahetada atlantistid nii Komisjoni kui ka liikmesmaade juhtkonnas. EL on meile elutähtsalt asendamatu vaid iseseisva geopoliitilise subjektina. Kui aga atlantistid jõuavad Euroopa ohvriks tuua uppuva Titanicu orkestri ülalpidmiseks, siis peame me oma paadikesega kiiresti veekeerisest kaugemale sõudma.
8.Euroopa eurooplastele!


Roman Ubakivi 28.09.2014