Intervjuu 17. aprillil

esmaspäev, 30. juuni 2014

VEEL UKRAINAST.

Uuel parteil on ainult siis mõtet kui me suudame tagada senisest poliitikast palju parema kvaliteedi. Eesti rahval pole mingit vajadust Refi Ojulandi klooni või IRL poliitikat ajava EKRE järgi. Algama me peame kõige raskemast asjast: välis- ja julgeolekupoliitikast. Sest just viimane määrab ära väikeriigi sisepoliitika Nii ma mõtlesin eile kui kuulasin Kuku raadiost Välismääraja saadet.
H.Hanso ja T.Tüür on kahtlemata sümpaatsed härrasmehed, ent õnnetuseks ei ole neil geopoliitilist haritust. Meie õnnetuseks kogu meie intelligentsil ei ole seda. Ainuke poliitik, kes räägib geopoliitikast on lugupeetud hr. Leito, ent tegemist on tema enda tunnistuse järgi tema enda loova arusaamaga, mis on aga vastuolus geopoliitika põhiprintsiipidega. Meil on veel Tartus prof.Berg, kelle raamatut läbi lugedes te ei tea ikkagi, mis asi on geopoliitika ja ta põhiprintsiibid. Tõsi, raamatu vooruseks on hea kirjanduse loetelu. Kui jalgpalli vahel paus tuleb, üritan geopoliitikast eraldi artiklikese teha, nüüd aga konkreetselt ja lühidalt geopoliitilise mõttetasandi konkreetsest rakendusest Ukraina sündmustest arusaamiseks.
Peamine Ukraina kriisi aktivaator on loomulikult USA (samuti nagu Gruusia sõjas). Esimene organiseeritud oranz revolutsioon läks teatavasti aia taha, sest võimule upitatud ameerikameelsete neoliberaalne poliitika pole iialgi mitte ühelegile riigile õnne toonud (kaasa arvatud pankrotti aetud USA ise). Ukrainat ei õnnestunud siis tülli ajada Venemaaga ja siduda US/Nato vankri külge. Nüüdne võimuvahetus Ukrainas oli vormilt järsult erinev eelmisest. Toimus tüüpiline vägivaldne riigipööre palgalisi relvastatud jõuke kasutades. Ent eesmärgid on samad.
Sisuliselt käib võitlus peamiselt USA ja Venemaa vahel UKraina pärast. Ookeani taga asuv USA on kuulutanud Ukraina oma rahvuslike huvide objektiks. Meenutan et Zb.Brzezinski on tänagi guruks Valges Majas ja tema tees, et Ukrainata ei saa Venemaa iialgi impeeriumiks on USA-le siin motiiviks.
USA poliitika peaeesmärgiks on teatavasti "Total spektrum dominance" ehk suupäraselt öeldes maailmavaliteja rolli saavutamine.
Ent ette rutates võib öelda, et Brzezinski patoloogilisest russofoobiast pimestatud poliitika, nagu iga teinegi emotsioonidele rajatud poliitika on ohtlik eelkõige sellise rumala poliitika elluviijale endale. Täna võime juba öelda, et esimese raundi Obama ja Putini vahel võitis selgelt nokdauniga Putin.
USA ebaõnnestus totaalselt Venemaa poliitiline isoleerimine rahvusvahelisel areenil. Venemaa Krimmist väljaajamise ja seal USA/Nato baasi rajamise asemel on Putinil nüüd Musta merd valitsev uppumatu lennukiemalaev. Lohutusauhinnana jäi Obamale kahtlane võimalus hoida eelarves militaarsed kulutused kõrgel.
Täna on käigus juba teine raund ja ülepea rünnakule tuisanud Obama on saanud juba meisterlikult kõrvalepõikunud Putinilt väga valusa maksalöögi. Mõtlen siin Putini tarka otsust paluda Duumalt tagasi võtta luba vägede sisseviimiseks Ukrainasse. Nimelt viimast ihkabki ja provotseeribki kõigest hingest Obama!
See annaks USA-le ettekäände uue külma sõja organiseerimiseks Euroopas, pannes omavahel sõdima slaavlased ja EU Venemaaga, sundima eurooplasi majandussanktsioonidele, mis laastaksid EU majanduse ja siduda Euroopa USA protektoraadi-kolooniana oma sõjapoliitika vankri ette, mille ülesandeks on teiste hädade ja kannatuste hinnaga pikendada dollari kui USA võimsuse fundamendi rahvusvahelise valuuta rolli.
Sõnastan oma eeltoodud mõtte veel teravamasse vormi, et ka H.Hanso ja T,Tüür saaksid sisust aru: Nulandi "F.ck the EU!" pole sugugi juhuslik fraas, vaid peegeldab geopoliitilist fakti, et EU ja US pole üks ja sama, nagu ignorantne J.Parts peaministrina kuulutas, vaid konkurendid, kelle huvid Ukrainas on diametraalselt erinevad. Seega kogu tänane Eesti poliitiline eliit ei ole mitte ainult eestluse reetjad, nagu ma eespool olen näidanud, vaid ka Euroopa vaenlased, kes atlantistidena teenivad USA huve, mis on paraku vastandlikud Eesti ja Euroopa huvidega.
Juba eeltoodud peaks igaühele andma selge ettekujutuse kui erinevad on maailmast arusaamine rahvuslaste ja praegu võimul olevate neoliberaalide vahel. Rahvuslane ei saa olla mingi M.Laari sugune intellektuaaalne proletaarlane, kes uhkelt kuulutab, et tema valitsus ei ole nii kehvake nagu teised valitsused, kes peavad alailma võitlust pankade likviidsusega, tema valitsus likvideerib pankade likviidsuse üldse ära! Me ei tohi leppida M.Laari ja
L.Vahtre ajalooalaste jaburdustega, sest ajalugu määrab, kes me täna oleme. Kui 1944.a. liberaalid eesotsas J.Uluotsaga hävitasid ära võimaluse Eesti Wabariigi kui iseseisva riigi taastamise peale sõda vastavalt Võitjate lubadusele, siis tänased neoliberaalid hävitavad ära eesti rahvuse. Kui J.Uluots oma kaaskonnaga tegid kõik, et Natsid sõja võidaksid ja siis Eestimaa sakslastega koloniseeritaks, siis tänane eliit teeb kõik võimaliku, et võidaks USA New World Order, mis tähendaks kõigi rahvuste kadu ja Eestimaa saaks samamoodi Estenfrei'ks!
Seega me ei tohi olla rahvuslastena mingid broileritest ullikesed, nagu tänased juhid T.Rõivas ja S.Mikser, vaid peame ilmtingimata harima ennast tasemeni, et meist ka rahvale kasu oleks. Selleks on geopoliitiline haritus hädavajalik.
Teine raund alles kestab, ent geopoliitika aitab veidi tulevikku aimata. USA tegi strateegilise vea kui ta täna üheaegselt ründab nii Hiinat kui Venemaad. See on sundinud kaks Euraasia hiiglast seljad kokku panema. Kui siia lisada veel pisema tegijana Iraan, siis saame me kolmnurga , mille peale USA hammas ei hakka.
Veelgi enam, fakt, et USA tegutseb otseselt Euroopa huvide vastaselt, paneb Euroopa juhid sundvaliku ette: kas muutuda kolmanda järgu tegelasteks ja Ameerika pärisorjadeks, või raputada maha orjuse ahelad ja saada taas iseseisvaks tegijaks maailmas. Rahvuslased on kõhklustena viimase valiku poolt. Vaadates, kui tihedalt teevad Euroopa riigijuhid koostööd kulisside taga Putiniga, et maha võtta Ameerika sõjaõhinat, siis paistab olevat liisk juba langenud. EU komisjon tuleb tasapisi puhastada atlantistide rämpsust eesotsas Ashtoniga. Meie, eestlaste ülesandeks, kui me tahame rahvusena säilida, on vahetada välja praegune degenerantne rämpseliit.


Roman Ubakivi 30.06.2014



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar