HÜBRIIDNE  MAAILMASÕDA  HÜPPAS  KÕRGEMASSE  KONTROLLIMATUSSE                                                                                             FAASI  

Juuni alguses toimunud Ukraina Venemaa vastane diversioopni-terrorirünnak tähistas uue kõrgema faasi algust juba tosin aastat kestnud hübriidses maailmasõjas. Äsjane Iisreali ja USA diversiooni-terrorirünnak sõda kuulutamata Iraani vastu vaid kinnitab seda fakti. 

Terrorisõja teooriat arutati juba hiljemalt viisteist aastat tagasi, kuidas laevakonteineritelt ootamatult õhkutõusev sajane droonorite parv ründab ootamatult mõnd mereväebaasi või linna. Üldiselt aga arvati, et vaevalt suurriigid seda arengut soodustavad, sest nii väljub sündmuste areng paratamatult nende kontrolli alt. Nii võib vabalt näiteks P-Korea tellida mõnelt Mehhiko narkokartellilt veoautodelt droonirünnaku USA aatomijaama vastu ning narkokartell tellida seda omasoodu Wagneri tüüpi erasõjaväe firmadelt. Kus suur nõudlus, seal tekib paratamatult pakkumine. Vale lipu all toimuvad terrorioperatsioonid muutuvad igapäevasteks.  Mossad võib vabalt korraldada terrorioperatsiooni, kus Hollandi reisilennuk lastakse alla Vene kaasaskantava Iglaga ja põgenemisel surmasaanud iraanlaselt leitakse "asitõendid" mis kinnitavad tema kuulumist Iraani Islamikorpuse ridadesse jne. jne.

Muidugi, taolisi vale-lipu all teostati operatsioone on teostatud ennemgi, viimaseks suuremaks näiteks  7. oktoobril Iisrealis. Ent nüüd on avatud uksed-aknad diversiooniaktidele avalikult sõda kuulutamata riikide tuumajõududele ja tuumaobjektidele. Maailm ei ole kunagi olnud nii lähedal kõikehävitavale tuumasõjale.

Mälu järgi kuskil kümme aastat tagasi teatas USA vägede ülemjuhataja Euroopas taolise terroristliku-diversioonilise sõjapisamismeetodi kasulikkusest Trooja hobusena. Selle vilju me äsja nägimegi Venemaal ja Iraanis.

Ukraina rünnak sisuliselt Mi-6 juhi R.Moorri juhtimisel oli taktikaliselt üliedukas, ent sarnaselt Kurski operatsioonile strateegiliselt selge lollus.  Ma ei  mõtle siin niivõrd  ohvriterohket rünnakut reisirongi vastu, vaid edukat rünnakut eelkõige Venemaa strateegilise lennuväe vastu.  Ukraina räägib üle 40 lennuki havitamisest, Lääs üheteistmest, venelased kolmest-neljast. Igal juhul on see valus hoop, sest venelased suudavad täna toota vaid ühe Tu-160M pooleteise aastaga. Kuna üks pommitaja võtab pardale sõltuvalt tüübist 8-16  tuumaraketti, siis on see selge auk selles Venemaa tuumatriaadi osas. Ent Strateegilised pommitajad mängisid niigi Venemaal kolmandajärgulist rolli ja Venemaal on ikka maailma kõige suurem tuumaheidutis.

Vastavalt oma kirjapandud tuumastrateegiale omab nyyd Putin õigust vastata nyyd Britanniale ja Ukrainale tuumapommidega.  See oleks muidugi liialdus ja suisa lollus, kuid vastata tuleb minimaalselt droonirünnakutega kas IRA   või muslimiryhmituse poolt Briti tuumaallveebaasile Šotimaal jne.  Meenutan, et Putin juba jättis   vastamata droonirünnakule Engelsis strateegilistele pommitajatele varem.  Vastuolud Putini eliidi ja Venemaa rahvuslike huvide vahel üha teravnevad, mis on kõige suuremaks ohuks Venemaa tulevikule.

Ent britid kasutasid ukrisi ära mitte ainult Venemaa vastu, vaid ka Trumpi USA vastu pannes Trumpi kahvlisse: Halb otsus on öelda, et ta planeeritud rünnakust Vene Strateegiliste pommitajate vastu midagi ei teadnud tähendab, et ta on vähetähtis jobu, keda juhib mingi kokaiinisõltuvusega kloun kes on Ukraina konstitutsiooni järgi usurpaator. Oelda, et ta sellest oli teadlik on täielik katastroof, Sest see tähendaks USA rünnakut oma proxi kaudu Venemaa tuumajõududele, mis tähendaks tuumasõda. Trump ütles õigustatult avalikult, et Zelenski provotseerib avalikult kolmamdat maailmasõda. Seega andsid ukrid Putinim kätte trumkaardi, millega too saab Trumpi painutada. Propagandas kujutab Trump end rahutuvikesena, kes tegelikkuses osutub Tuumasõja vallapäästjaks kui Putin sellele seigale hakkaks pressima. Asja teeb veel kihvtisemaks fakt, et 2010.a. sõlmisid USA-Venemaa START leppe, mille järgi pooled kohustusid oma strareegilisi pommitajaid mitte peitma ja kaitsma angaaridega selleks, et vastaspooled saaksid sputnikutega jälgida, et mingeid muutusi ja pommide kinnitamist rünnakuks ei toimuks., nii andes sisuliselt vastastikuse garantii nende julgeolekule. USA ja Trump on selles valguses lepingumurdja ja mitteusaldusväärne, mis annab ta vaenlaste kätte võimsa malaka. Putin ei hakanud minu arust õieti vormistama seda propagandavõiduks, vaid saab vabamad käed Ukraina suhtes.  Ühtlasi tähendab see Zelinski poliitilise karjääri lõppu ja USA relvaabi selget vähenemist.

Mis puutub sõjategevusse Ukrainas, mis on osake hübriidsõjast, siis kulgeb see minu poolt aastaid tagasi prognoositud trendi järgi: Ukraina koos oma 52 Lääne liitlasega saab seal haledalt lüüa. Täna ei saa ukrid vaatamata kõigile jõupingutustele mitte kuidagi rinnet stabiliseerida. Venelaste tulejõu ülekaal on masendav ja strateegilises reservis Lääne andmetel 13 värsket diviisi, samas kui ukridel on neid selgelt ebapiisavalt.

Ma kirjutasin konflikti aslgusest peale, et Lääne suur strateegiline viga oli viia hübriidsõda Arese sfääri, milles Venemaa on võitmatu ja tänu millele ta organiseerub liberalistlikust sodist jälle struktuurselt tugevaks riigiks. Kasvõi viimane ukride edukas diversioonirünnak demonstreeris veenvalt Putini strateegia. kus kuskil Ukrainas sõditi, tagalas aga valitseb liberaalne vabadus e. bardakk, täielikku läbikukkumist. Vaatamata Putini liberaalsetele vaadetele on võimulpüsimise eelduseks hädavajalik surmanuhtluse elluviimine ja kogu riigi mobiliseerimist sõjaks, mis tähendab sealhulgas kuuenda kolonni väljapuhastamist võimustruktuuridest.