Intervjuu 17. aprillil

teisipäev, 12. juuni 2018

SINGAPUR - KANADA - HIINA
Vaatasin Trumpi ebaharilikult pikka pressikonverentsi peale edukat diplomaatilist läbimurret. Trumpil on põhjust rahuloluks - kõige ilmsem lähim ülesanne on saavutatud - soodne foon novembrikuu vahevalimisteks on loodud. Ma ei hakka analüüsima Korea poolsaare tuleviku erinevaid stsenaariume, vaid tulen lagedale ketserliku mõttega uue geopoliitilise trendi võimalikkusest, mis võib ilmneda mõne aasta pärast.
Kuna mälus on veel G-7 pildid Kanadast, kus Trump varjamatu põlgusega kuulas kolme degenerantse M mantraid kokkuvariseva liberaalse maailmakorra unipolaarse mudeli eest võitlemise hädavajalikkusest; kust lausa õhkas laibalõhna surnumatja näoga lastetust Merkelist, kes pole võimeline tulevikuvisiooniks ja orjatari staatuses kujutleb end naeruväärselt maailmapoliitika tegijana. Vinguvad ja etlevad, ent lõpeks otsustab Trumpi tahe, milleks on nuumatud sea (EL) karm veristamine. Need G-4 tühisused (degenerantide seast tuleb välja arvata Jaapani ja Itaalia uue juhi) mõtlesid geopoliitilist subjekti esindavale Trumpile pähe määrida oma luulusi! Pealegi on Trump isiksus, kes tuli poliitikasse oma missiooni täitma, mitte nagu ta eelkäijatest klounid.
Kanada, Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa juhid on tühisused, mitte tuleviku kujundajad nagu selleks on isegi Kim III, kellega Trumpil on mille üle kaubelda.
Tulevikku kujundav elav poliitika oli ka Hiinas Shangai Koostöö Organisatsiooni tippkohtumisel, kus Xi, Putin, Modi ja Rouhani täitsid sisuga multipolaarse maailma mudelit. Viimase lahtiseletamiseks sobib hästi järgmine tekst: "Me püüdleme järgmise imeilusa nägemuse poole - maailm tugevate, suveräänsete ja iseseisvate rahvustega, igaüks omaenda kultuuri ja unistustega, liikudes külg-külje kõrval õitsengule, vabadusele ja rahule läbi tulevate aastate." See tekst on D.Trumpi kirjutatud preambulast USA Rahvusliku Julgeoleku Strateegiast mis võeti vastu eelmise aasta detsembris. Seega esimeseks järelduseks on: ehkki Trump ei oma kodusõja tõttu võimutäiust, langeb tema ja kolme muu maailma tähtsaima liidri tulevikunägemus kokku.
Kuna hiljutisel SKO kohtumisel Xi tsementeeris Hiina-Vene poliitilis-sõjalise liidu, nimetades seda esmakordselt strateegiliseks, siis reaalselt USA jõud sellest üle ei käi. Trumpile on kahtlematult tuttav maksiim: kui su jõud vastasest üle ei käi, siis liitu temaga ja õõnesta teda seespoolt. Teiseks järelduseks on seega, et tulevikus on võimalik G-4 (Hiina,USA, Venemaa ja India), mis sisuliselt on võimeline maailma probleemidega tegelema ja kompromisse leidma.
Need kaks järeldust lubavad meil teha ülitähtsa geopoliitilise oletuse: Trump läheb ajalukku mitte ainult kui Nobeli rahupreemiaga õiglaselt (vastandina Obamale) pärjatud USA riigimees, vaid ka kui inimkonna heategija, kes tõi USA välja nn. Thukydidese lõksust ja hoidis ära sellega III maailmasõja. Viimane on vältimatu kui valimised oleks võitnud Clinton ja kodusõjas jääks võitjaks banksterid.
Roman Ubakivi

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar