Maailmasõja  uus faas

Käesolev aasta tundub olevat murranguline, sest peale USA valimisi  vöib juba hakata rääkima järgmise kümnendiku trendist. Täna võime aga juba tõdeda hübriidse maailmasõja uut faasi, kuna Venemaal on õnnestunud võita Läänt kõigil rinnetel-  nii sõjaliselt, majanduslikult, ideoloogiliselt ja poliitiliselt. Lääne globalistliku projekti eliit on katastroofiliselt ebaõnnestunud oma eesmärgis purustada Venemaa . Peale Venemaa vastase blitzkriegi totaalset läbikukkumist on Läänel valida  vaid halva ja väga halva valiku  vahel. 

Tulemus ei ole mulle üllatav, sest just seda ma prognoosisin Bideni valimisvõidu puhul neli aastat tagasi ja arvasin, et parim lahendus USA-le oli Trumpi valimisvõit, kodusõda ja kiire restart, mis oleks võimaldanud USAl võimsana naasta maailmaareenile köige kiiremini. Aeg on taastamatu rerssurss ja sõltumatu sellest, kes tänavu valimised võidab, on olukord analoogiline 1861. a.kui algas kodusõda. Globalistlike Lõuna  puuvillkasvatajate ( tühja oma tööstusest, mis vaja ostame välismaalt, milleks  oma tugev riik ja raha] ja Põhjaosariikide [Hädavajalik kodumaine tööstus ja selleks kaitsetollid  ning tugev riik], sest tsee vastuolu on põhimõtteline.  Täna on Lõuna orjapidajate rollis globalistlike banksterite esindaja Biden  ja patriootide rollis Trump vabariiklaste parteiga. Mis vormis nüüd see vastuolu lahendadakse saame peagi näha. See tähendab aga, et USA jääb uue maailmakorra tänasel väljakujundamisel nadisse seisu.

Nagu na ennustasingi, oli Bideni valitsemisaeg USA-le kui riigile ja ka globalistike banksterite maailmavalitsusprojektile katastroofiline. Lääne eliidi silmnähtava degradeerumuse tulemuseks oli Venemaa võimaluste eiramine ja täielik ebaadekvaatsus. Üheaegselt rünnata nii Venemaad, Hiinat, Iraani ja P-Koread on ju purulollus. Tulemuseks on Jõud, mis pühib USA minema Euraasia masndrilt. Ainuüksi Venemaa ründamine oli täiesti perspektiivitu, sest lõppmängus on trumpässaks strateegiliste tuumajõudude võimsus, milles on Venemaal selge paremus. Tuumasõjas Venemaaga ei jää Läänest mitte midagi järele peale radioaktiivse tolmu ja Stalini nimelise väina keset USA-d. USA on vastandlikult Venemaale geoloogiliselt ebastabiilne.  Venemaast jääb tänu suurimaile territooriumile üht-teist järele.  Selgelt võitjaks osutub aga USA peavastane Hiina! Seega USA-le ja isegi Bidenile absoluutselt perspektiivitu variant. Seepärast Bideni  taktikaline edu, provotseerides Venemaad sõtta Ukrainas  oli strateegiliselt võttes purulollus, mis viis Venemaa märgatavale tugevnemisele ja Lääne globaalse projekti läbikukkumisele,  Arvestati muidugi kuuenda kolonni vägevusele Kremlis ja Putini nõrkusele, kes pole muidugi Stalin.  Viimane oleks ammu andnud vähimagi kõhkluseta pühkida maamunalt Tsehhi tehas kus toodetakse rakette Belgorodi pommitamiseks jne. Ent nagu Putin õieti märkis : isegi rott kui teda nurka surutakse, hüppab ründajale kõrri, ei kahtle ma venelasi tundes, et Bideni ja Mikroni hullumeelse avantüüri jätkumisel nad hävitatakse. Putin pani lõpeks paika punase piiri F-16 lennukite suhtes ja ma arvan, et seekord teod järgnevad sõnadele.

 Prantsusmaal on veel ainukesena Euroopas säinud patriootlik ohvitseridekast, kes globalistist lobamoka rajalt maha vütavad, enne kui asi päris karmiks  läheb. 

USAs paistab aga suurem osa eliidist juba aru saanud, et kurssi tuleb muuta. Seda signaliseerib  kasvõi sellise märgilise  võimeka töölooma nagu V.Nulandi väljavahetamine võtmekohalt Aasia spetsialisti vastu, kes dirigeeris Afganistanist pagenemist  ja nüüd ilmselt Ukrainast. Ukraina koorem on juba selgelt lükatud Euroopa õlule, kes seda loomulikult ei jaksa kanda. . USA-le oleks loomulikult parimaks variandiks  kui Euroopas puhkeks sõda  Euroopa  ja Venemaa vahel Ukraina jõuetuse ja kokkuvarisemisohu tõttu. Loomulikult mitte NATO ja Venemaa vahel, kuna siis on oht ka USA kaasamisele. NATO 5 artikkel muidugi ei kohusta USA-l sõjaliselt sekkuma, ent parem on seda küsimust üldse mitte üles tõsta. Selleks ongi Ukrainal sõlmitud abistamislepigud eraldi Prantsusmaa, Saksamaaa ja Britanniaga, kes võivad nüüd koguda nn. soovijate liidu [Eesti kompradoorne globalistlik eliit on muidugi esirinnas kui mingi tulus ametikoht Brüsselis terendab), kes püüab siis Ukraina agooniat vähemalt Ameerika valimisteni pikendama.

USA eliit on ilmselt aru saanud, et neil seisab ees eksistentsiaalne kokkupõrge Hiinaga Kagu Aasias [ Indo Hiina, Indoneesia, Filipiinid jt.] sest mõlemal on hädavajalik oma majanduse arenemiseks sealsed  kasvavad turud. Kaotaja langeb välja globaalsest konkurentsist. Seepärast on hädavajalik leida mingi modus vivendi Venemaaga  ja teha kõik, nõrgendada sidemeid Hiina ja Venemaa vahel. Tehtud lollust on raske parandada ja vaevalt  asi piirdub ainult Ukrainaga. 

 USA -l ei ole õnnestunud Venemaad isoleerida globaalse Lõuna poolt, vaid vastupidi, on ise sattunud praktiliselt isolatsiooni Iisreali Gaza tõttu. Lisaks veel jama Demokraatliku partei palestiinlaste toetajatega. Teine suur Venemaa poliitiline võit on muidugi  Putini  tagasivalimine ennenägematu toetusega. USA tegid püksid täis minnes valimiste saboteerimisega üle mõistliku riski. Ei ole saladus, et CIA  sõlmis 2014 a. koostoolepingu Ukraina eriteenistusega ja asutas 12 baasi  Ukraina põhjapiiril, kus hakati koondama ja väljaõpetama   tänapäeva vlassovlasi.. Need ca 3000  palgasõdurit, kellele maksis palka CIA, ründasidki valimiste nurjamiseks tankide jm raskerelvastuse toel Venemaa Belgorodi-Brjanski piiri. Vene analüütikute hinnangul oli kavas Gaza taoline operatsioon koos hulga pantvangide võtmisega. Cocordia City Hall operatsioon olevat planeeritud 8. märtsi kontsendrile, mis tugevdatud valve tõttu lükati edasi. Hiljutise terroriakti jäljed viivad  otse Ukrainasse kui korraldajamaale  ja tellijateks CIA ja Mi-6.  Pool tundi hiljem kui Venemaa ei olnud midagi veel avaldanud ja terroristidki kinni püüdmata, USA juba teatas ,et tegu olevat kindlalt IGIL-iga ja Britid lisasid, et mingil juhul ei ole tegu Ukrainaga.. Samas vallandus ühehäälne meediakampaania ja isegi Wikipeedias ilmusid kohe kümnetes keeltes artiklid, et tegu oli vastuvaidlematult IGIL-iga. Muidugi, igaüks, kes neid kinnipüütuid lurjuseid nägi, saab jalamaid aru, et tegemist ei ole IGIL-ga, kes lähvad surma kui märtrid pommivood ümber kere  ja maskides, kogudes pantvange ja esitades poliitilise nõudmisi. Tegemist ei ole raha eest tapjate, vaid ideeliste inimestega IGIL puhul.

Samas on üldteada, et IGIL-i asutas  CIA , Mida tõendasid ka H.Clinton, Trump jt. ja ka täna tema jäänukite tegevust kordineerib, , sealhulgas ka Afganistani põhjaosas,  CIA.  Valitud on ilmselt väiksem pahe, sest Ukraina vahelejäämine oleks täielik katastroof Bideni demokraatlikule parteile ennem valimisi ja loomulikult kurba finishit Ukraina riiklusele. Valus lops tuleb tagatipuks veel Eesti riigile ja välisministrile, kes teatas, et Dasha Dugini tapjat Venemaale välja ei anta. Kurb on saada terrorite abistava riigi staatustlihtsalt sellepärast, et Välisministeeriumis ei ole normaalse intelligentsuse tasemel inimest, kes oleks lihtsalt öelnud, et selline inimene sisenes küll Eestisse, kuid kuhu ta lahkus me ei tea, sest meil on EL siseselt piirid lahti. Terrorismi puhul teatavasti aegumist ei ole ja tegemist on ilmselt Eesti huvide reetmisega.

Ma pajatan nii pikalt sel teemal illustreerimaks  ühte teist Lääne suurt kaotust Bideni ajal:  kadumas on Lääne meediavõim, kes suutis alles mõni aasta tagasi vormida planeedi inimmasside teadvust neile soovitud suunas. No ei ole ühtegi musulmani Araabia maailmas,, Aasias, Aafrikas, Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal, ja  ka Ameerikas endas, kes neid värdjaid pühasõdalasteks IGIL-i shahiidideks peaks. Valedemüürist murdis juba läbi Putin oma kuulsas intervjuus Tucker Carlsonile. Tegemist oli muidugi eelkõige läkitusega USA eliidile, ent rabas ka tavakuulajat Läänes kasvõi sellega, et suutis spikrita erinevalt Bidenist ligi pooltundi rääkida  kasvõi ajaloo faktidest demonstreerides nii vaimset üleolekut Lääne liidritest. Intervjuu oli üldse Putini meistriteos, kasvõi sädeleva sädeleva stiili poolest. Mainin vaid trollingut, et Biden on talle sobivam president. Enam ei ole Putini vana tuima stiili, mis oli omane tema Ameerikale orienteeritud nõuandja Ushakoviga. Siin on tunda A.Duginiga suhtlemise mõju.

 Üldse võib Putini viimaste intervjuude ja esimnemiste järgi teha ülitähtsa jarelduse- Putin ja Venemaa on ületanud oma vaimse mahajäämsuse Lääne suhtes ja ei ürita enam oma loomulikule vaenlasele kaissu pugeda, Seda tdemonstreerib Putini lennukas: Vampiiride pidu on läbi! 

Venemaa idenditseerib ennast kui iseseisvatunikaalset tsivilisatsiooni ja pretendeerib oma suurregioonile Euraasias, mitte aga tooraineripatsiks Lääne maailmas. Asjaolude loogika sunnil on Putin koos osa eliidiga teinud tohutu arenguhüppe, mis teeb talle loomulikult au. Ma olen Putinit iseloomustanud kui ilma strateegilise mõttetasandita poliitikut ja ei võta oma sõnu tagasi. Mida võibki öelda poliitiku kohta kes ligi kahe valitsemisperioodi jooksul ei suuda aru saada, kes on Venemaa vaenlased. Poliitika alles algab sellest kui sa suudad aru saada kes on su vaenlane! Tuckerile antud intervjuus rääkis Putin ausalt oma lollustest, mida ta Venemaa huvide vastaselt oli teinud. Igaühe eest võiks teda Venemaa huvide reetmises süüdistada. ja see oma vigade avalik tunnistamine teeb taolise geopoliitilise harimatuse kordamise vähetõenäoliseks.  Lääs on avalikult kuulutanud, et ta eesmärgiks on Venemaa purustamine ja Putinil ja venelastel ei ole kahtlust , kes on nende eksistentsiaalne vaenlane. See selgus ja teiselt poolt geopoliitiliselt tsivilisatsiooni tasemele tõusmine on see hädavajalik vaimne vundament, mis teeb võimalikuks  ellujäämise.

Prognoosisin juba 2004.a. esimese Maidani ajal kui Jushtshenko konstitutsiooni vastaselt oma ameeriklannast abikaasaga võimule upitati, et kui USA seob end tõsiselt selle Venemaa vastase projektiga, siis see vaid kiirendab USA langemist hegemooni troonilt ja sõda lõppeb Venemaa võiduga. Illustreerimiseks tõin ära ka Bismarcki mõtte, et kuidas ka venrelasi ei killustata, pole maailmas jõudu, mis ei takistaks neid taasühinemast nagu elavhõbeda tilgad. Läänes on igale inimesele endastmõistetav, et venelased, valgevenelased ja ukrainlased on öhed venelased kõik ja keegi Läänes ei pea ukrainlasi omaks. Venelastel eesotsas Putiniga on tänaseks smuta ajudes lahtunud ja nad on taas asunud oma maid ja rahvaid ühendama. Need ukrainlased, kes on oma tsivilisatsiooni reetnud tuleb Tarass Bulba eeskujul hävitada. Reeturid on kõigis tsivilisatsioonides põlastusväärne rämps, kes tuleb paratamatult häviada.tsivilisatsiooni päästmiseks. See ongi sõja mõte Ukrainas. Kui selleks on vaja hävitada ka Lääne sõdalased, siis on venelased ka selleks võimelised ja ka õhinal valmis tegema.

 Olen korduvalt rõhutanud, et Venemaale on see sõda reaalne pääsetee katastroofist ja mida kauem see kestab, seda kasulikum see Venemaale on. Argumenteerisin seda sellega, et see on ainus reaalne tee rämpseliidist lahtisaamiseks , kes töötavad Venemaa huvide vastu. Ja see rämpseliit kuuenda kolonni näol on kõige ohtlikum Venemaa vaenlane, kordades ohtlikum kui mingid NATO haledad väed sõjatandril. Venelased võivad jumalat tänada, et Putin on sellest selgelt aru saanud ja avalikult välja kuulutanud eesmärgi ja mehhanismi, et rämpseliit tuleb välja vahetada sõjatandril end tõestanud kangelastega. Seega sõda on täitnud minu arvates oma peamise ülesande uue patriootliku eliidi kasvatamise näol. Üldse ma arvan, et Venemaa tulevase eliidi moodustab Kshatrjate - sõjameestekast, mis on tema tsivilisatsioonile kõige omasem ja ärikad vajuvad tahaplaanile.  Olen juba varem Putinit selle eest kiitnud, et Venemaal on juba pikka aega töötanud kadettide korpused, kus karmilt ja nõudlikult kasvatatakse kvaliteetselt tulevast ohvitseride kaadrit  traditsioonilises vaimus. Au ja kohustuse mõste loomuses ja sõjas karastunutena need Venemaad pitsa reklaamimise õiguse nimel ei reeda. Lääne degenerantidel, nagu Bideni pojal, pole mingit võimalust sellise ordu vaimus kasvanud eliidi vastu. Eilne Venemaa suurim nõrkus saab peagi nende parimaks trumbiks. 

Seega on aeg minu vana loosung maha võtta ja asendada vastupidisega: Venemaa huvides on sõda Ukraina pinnal võimalikult kiirelt lõpetada. Siin on võimalik vastulause, et Venemaal on kasulik sõda venitada, et oodata valimiste tulemust USA-s ja mitte õrgitama NATO-t sõjategevust alustama. See oli hea kattevari tegelikule põhjusele, et ei tohtinud liiga vara rämpseliiti üllatada ennem valimisvõitu. 

Viivitamine täna oleks juba strateegiline viga, sest USA mingil juhul ei tule Euroopa sõjatandrile, Euroopa ise on täna sõjalises mõttes absoluutselt impotentsed. Tuumapotentsiaali pole Venemaaga võrreldes ollagi. Britannial pole üldse USA-st sõltumatuid tuumajõude, neil on küll neli allveelaeva, mis on varustatud USA Trident-II rakettidega. neid katsetati ebaõnnestunult 2016.a. Peale seda katsetati hiljuti kui ka kaitseminister oli pardal. Katsetati pinnaletõsnuna, mis on juba iseenesest vale. Katse lõppes täieliku fiaskoga, rakett tegi sõlmi laeva kohal ja kukkus vette parda lähedal. Vedas, et kaitseminister koos laevaga põhja ei läinud. Kes viitsib, võib selle tsirkuse leida Youtubist.  Laevastiku uued laevad on pidevalt remondis, sest mootor ei funktsioneeri. Armeed pole ollagi,  seegi käputäis on ilma tankideta. Prantsusmaa on tõsisemate relvajõududega, ent ohvitserikast on kategooriliselt sõja vastu, sest mingit tõsist vastast neist Venemaale ei ole. Saksamaal pole peale ämmaemanda valitsemist üldse midagi tõsiseltvõetavat. On mudugi Tauruse keskmaaraketid kuni 1800km raadiusega, mis võivad kanda USA tuumalõhkepäid, kuid Moskva juba hoiatas, et kui need jõuavad Ukrainasse, siis vastus lendab Saksamaale. Laskemoonast ma ei räägigi, seda jätkub vaid paariks päevaks, mõnedel pole sedagi, kõik on Ukrainasse antud.

 Mingit suurt kaitsetööstuse suurendamist loota ei ole, piirdutud on seni vaid jutuga. EI saagi midagi olla, sest ei jätku elektrienergiat. Idiootide roheline energia ja Saksamaa tuumajaamade sulgemine on oma jälje jätnud. Odavat vene gaasi ei taheta ja isegi kallist USA gaasi saab vaid piiratud koguses. Erinevalt USA-st ei investeeri EL märkimisväärselt uutesse energiatööstuse võimsustesse.

Uus sõdurite põlvkond tuleks üles kasvatada, tänased liberaalsed tarbijad ei ole võimelised karmide venelastega sõdima.

Möllavad juba farmerid ja nende taga on vana aristokraatia-maaomanike huvi ja kogu tegevust kordineerib Vatikan. Konkurentsivõime kaotanud Euroopa majanduse allakäik jätkub ja sotsiaalsed rahutused on silmapiiril. Kui seni vaikselt istunud  islamistid oma eesmärki kalifaadi näol hakkavad relvastatult ellu viima, siis sellise verise tulekahju kustutamine on jõukohane vaid Venemaale. Venemaal pole aga mingit huvi russofiile taas jalule upitada. Enda piiride kaitseks piisab neil barjäärist Poola ja uue Austria -Ungari näol. Venemaa tulevik ja huvi on idas, Vaikse ookeani kandis,  

Sõjas Lääne vastu Ukraina pinnal oli minu arvates Avdejevka vallutamine otsustavaks pöördepunktiks. Avdejevka tähtsus oli muidugi strateegiline, sest ta oli kaitsevööndi kõige tugevamini kindlustatud keskpunktiks, asudes vaid  20 km kaugusel Donetskist, olles pistodaks Donbassi südame kohal, ühvardades ühe lüügiga ta pooleks lõigata. Pealegi võimaldas see kahuritulega 9.a. jooksul Donetski tsiviilkvartaleid tulistada, terroriseerides pidevalt tsiviilelanikkonda, tappes pidevalt, lapsi, naisi, vanureid. 

Veelgi tähtsam oli, et Vene armee näitas uut kvaliteeti, tõestas, et lisaks oskusele kaitsta, mida ta demonstreeris suvekuudel, oskab ta nüüd ka taibukalt rünnata. Bahmuti vallutas Wagner kõige primitiivsemal moel kui rääkida sõjakunstist - tugevat kindlust rünnati otsejoones, mis on kaitsjaile kõige soodsam.  Avdejevkat aga rünnati tiibadelt, asetades nii kaitsjad piiramisohtu ja taskistades nende logistikat. Kasutati sõjakavalust. Avdejevka edelaküljel oli aatumisõja tarveks nõukogude ajal rajatud tohutult paksude betoneeritud kaitsega õhukaitseopbjekt, mille alt läks 1,2 meetri paksune drenaazitoru. Venelased pumpasid selle veest tühjaks ja saidselle kaudu rinnet kaitsnud 110 Ukraina brigaadi selja taha.Kokkuvõttes põgenesid ukrid oma superkaitsepositsiooni kabuhirmus. Samuti lõikasi venelased nõrga koha ledes linna pooleks. Põhja poololi kaitse südamikuks Koksikeemia tehas oma nassivsete betoonist müüridega, mida kaitsesid  välismaise parima relvastusega 47. eliitbrigaad. 

Siin kasutasid venelased oma inseneride leiutatud korrigeerimis moodulit, mis võimaldab harilikud odavad lennukipommid muuta praktiliselt täpsusrelvadeks. Lisaks on veel planeeriv variant , mis võimaldab pommitada kõrgelt veel kaugemal rindejoonest , väljaspool  õhukaise ulatust. On räägitud 40,70 ja isegi 100km.  Juba Nõukogude ajal vorbiti neid alates viiekümnendatest tohutul hulgal 25o kg, 500kg ja 1,5t variantidena. Esmakordselt kasutati neid juba Süürias.  Nüüd kasutati neisd massiliselt ca 100 tk päevas 47.br vastu, ja kaitse hakkas suurte kaotuste tõttu rebenema. Appi saadeti põhiliselt kurikuulsatest sõjakurjategijatest azovlastest koosnev 3.ründebrigaad. Sellestki ei olnud tolku, pommid  tegid oma tõõ ja minu teada mõlemad eliitbrigaadid lasid esimest korda kabuhirmus jalga ilma taanduskäsuta, jättes maha nii haavatud kui ka tohutul hulgal varustust. Haavatud muidugi tapeti venelaste poolt nagu ka kümmekond kanadalasest palgasõdurit, sest on õldteada, et seal rindelõigus sõdivad donbaslased azovlasi ja palgasõdureid vangi ei võta.  Paaniline põgenemine nõudis omakorda palju ohvreid, sest ahtake koridor oli täielikult venelaste tule all. Tsõrski käsk vägede väljatõmbamiseks anti alles õhtul kui põgenemine oli juba täies hoos. Seega tugev psühholoogiline löök eliitväeosadele.

Väga tähtsaks järelmiks on see, et venelased on leidnud vahendi, mille vastu ukridel täna reaalset vastukäiku ei ole. Seda eriti arvestades, et venelased on viinud läbi spetsiaalse õhukaitsevahendite vastase operatsiooni. mille käigus on küll kaotatud mõned lennukid, kuid seeeest on hävitatud vähemalt 4 patrioti ja 7Buk-i jm. Patrioti kompleks maksab teatavastica 1miljard dollarit, ja need ei ole masstoodang.Venemaa on aga veebruarist alates alustanud  3 tonniste pommide tootmist. Kui 1,5 t pommiga võib hävitada rühma suuruse kaitsekindlustuse, siis 3 tonnine hävitab juba roodu suuruse kaitsekindlustuse. 

Avdejevka vallutamine tegi tähjaks ka Zaluznõi väite, et rindel on saabunud patiseis, kus kumbki ei suuda võita, mida Lääne propaganda agaralt toetas. Venemaa liigub tasapisi edasi  ja ründab põhiliselt kuues punktis kogu rinde ulatuses. jahvatades metoodiliselt läbi Ukraina reservid, mida juba ilmselt ei jätku kogu rinde ulatuses. Nii ei saa Ukraina väed kuidagi pidama Avdejevka lõigus Vene vägede edasiliikumisele ja II kaitseliin on peagi langemas vaatamata ukride meeleheitlikele vasturünnakutele. Jääb üle veel kolmas, ent see on vaid linnade ümber, millede vahel haigutavad suured tühemikud. Kui ka praegu jõutaksegi midagi hädapärast kindlustada, ei ole sellest kokkuvõttes mingit abi, sest Venelased on leidnud mooduse, kuidas kõik ukride kaitseliinid minema pühkida. Mõnisada pommi ühte rindelõiku neli päeva järjest ja vastas pole ühtegi võitlusvõimelist vastast. Rakettidega see ei oleks võimalik, sest seeläheks liiga kalliks ja tootmine ei jõua järele. Pommid on aga suhteliselt imeodavad ja masstootmist lihtne organiseerida.. Neid võib puistata vaenlase kaela ka tuhandete kaupa, limiteerivaks teguriks on vaid lennukite hulk. 

Venelastel on lisaks 460 000 mehele Ukraina rinnetel täna minu umbkaudsete arvestuste järgi reservis vähemalt 180 000 meest, kellest piisaks, rinde läbimurdmiseks ja üheks tõsiseks operatsiooniks kui maa taheneb. Tõsine pommisadu Harkovi suunal ja vajadus Belgorodi tsiviilelanikkonda terrorirünnakute eest kaitsta viitab sellele suunale. Olen küll arvamusel, et strateegiliselt tähtsam ja õigem on anda pealöök Zaporozjele.

Venelaste strateegiline eelis Ukrainaga ja kogu Läänega võrreldes, sest neil iga kuu liitub vabatahtlikult armeega kontrakti sõlmides ca 30 000 meest., kes peale põhjaliku vüljaõppe saavad veel hindamatu ülimalt intensiivsusega lahingkogemuse.Liidame siia veel Ilmseid edusamme teevad kindralid ja ohvitserid ja maailma parimad praktilisest vaatekohast ja efektiivsuselt relvad ning tulemuseks ongi tännaseks parima võitlustahtega ülekaalukalt parim armee. Sellises olukorras on ainuõigeks poliitikaks anda kindralstaabile absoluutselt vabad käed Ukraina sõja võitmiseks. Kui kindralstaab peab vajalikuks Musta mere õhuruumi mingi ala lennukeelutsooniks kuulutada, siis tuleks seda teha ja kasvõi kõik võõrad droonid ja lennukid alla lasta. Kui vaja , tuleb kõik raudteedepood purustada, sillad jm. inrastruktuur. Kui kasulik, tuleb ka igale Inglise või Tsehhi raketile vastata samaga nende linnade pihta. Lõpeks tulek läbi lõigata kaablid USA ja Britannia vahel. Leninil oli absoluutselt õigus: kui sõdida, siis tõie jõuga, kui aga vaim selleks valmis ei ole, siis pole mõtet turkida.

Muidugi on alati poliitiline tagafoon , mida tuleb ka arvestada. Nii on Lääne globalistliku projekti kõrval veel teisigi, Venemaad muidugi mõjutab nn. Juudi globalistlik projekt,, kelle pooldajate seas ei ole kaugeltki vaid osa juute.Juudi projekti mees ja üheks tuntuimast avalikkusele teada olevaist nimedest on Rothschildid ja ekspeaminister Johnson. Tegu on Briti Impeeriumi võimsuse tippu viinud rühmitusega, kes sai võimule kuninganna Victoria ajal ja püsis võimul kuni Edward VIII kukutamiseni. Täna nad on esitanud väljakutse Lääne globaalse projekti esindajatele, kelleks on muuseas tänane välisminister D,Cameron.  Rothschildid on aga hassiidid, kes teatavasti ei naasenud Baabülonist Palestiinasse ja jõudsid Briti saartele läbi Kaukaasia, Hasaaria, Venemaa, Saksamaa. 

Nagu ma ennemgi olen maininud, on hassiitide mõju lausa valitsev Ukrainas ja väga mõjukas Venemaal. Venemaal võib mainida näiteks Abramovitshit, Fraddkovi, Kirienko jne. Minu teadmistest ei piisa, et analüüsida hassiitide mõju Venemaa poliitikale, teadvustan vaid selle faktori olemasolu. Nii ei oska ma midagi arvata nende seosest hiljutise terrorirännakuga Crocusele. Tean vaid seda, et kompleks kuulus hassitidest mägijuutidele Azerbaidzaahist. Kas tegu oli Juutide kapitalile hoiatusrünnakuga või hoopis vastupidi, sest terrorismiohu tingimustes kaitses Crocust vaid kolm vaid kumminuiadega relvastatud meest, ei oska mina oma vähese pädevuse juures öelda. Kuna rünnak oli Purimi pühal , mil valmistatakse kolmnurkseid (rõhujate kõrv) kooke ja ühel terroristil tadzikil - lähedane pärslastele) oli ka kõrv ära lõigatud ning Hanuka püha ajal Putin ei süüdanud nagu harilikult Ben Lazariga küünalt, vaid hoopis lendas Iraani, siis spekuleerides võib tõlgitseda  seda ka kui sõnumit Putinile sealt kandist Mi- 6 vahendusel. Lihtsalt nendin, et Putini otsuseid mõjutavad tegurid, milledest mul on vähe aimu.  Rõhutan oma ülaltoodud arvamust, et kindralstaabile on ainuõige täna anda vabad käed ja kui sõduri jalg on maal, siis tekib faktiliselt uus olukord ja alles siis on mõistlik alustada läbirääkimisi. Kõiki riske niikuinii ette ei näe ja maandada ei suuda.    

Mis  on need trumbid, mida Lääs Ukrainaga tahab Venemaa vastu kasutada? Mingit saladust siin ei ole. Peamine on terror, rahva hirmutamine, et siseriiklikku kriisi tekitada. Endine USA kõrgeim  sõjaväelane Milley avaldas mõtte, et terror tuleb viia Venemaa sisemusse, et iga venelane õhtul kardaks, et ta kõri on hommikuks läbi lõigatud.  Pean seda strateegiat perspektiivituks, sest tundes venelasi, on nende instinktiks koonduda veel ühtsemana võimu toeks. Tagajärjeks on pigem ameeriklaste ja nende sulaste kõride läbilõikamine, nagu tõendab ajalugu.

Teiseks vahendiks on rõhu asetamine droonidele. Iseenesest on see sõjalises mõttes õigustatud kuid samuti nadi perspektiiviga. Ehkki selles vallas oli ukridel selge edumaa, on tänaseks venelased nad kinni püüdnud ja tutvunud nende hiigelplaanidega ja investeeringutega võib nentida, et siin on tulevikus vähemalt kümnekordne ülekaal.

Sõjast rääkides ei saa loomulikult  vältida majandust  Ukraina on bankrott ja sellisena käepidemeta kohver, mida Lääs juba täna vaevalt suudab kinni hoida , homme aga kukub vältimatult.  Peale 2008.a. kriisi sisuliselt kapitalism on globaalse eliidi poolt hüljatud ja senine rahandus-majandusmudel ei toimi. See, mida suureliselt nimetatakse kasvuks on sisuliselt vaid võla suurendamine tulevase katastroofi suurendamise arvel. 1944,aastast dollarile rajatud Bretton Woodsi globaalne finantssüsteem hingitseb veel viimaseid päevi ja otsitakse palavikuliselt dollarit asendavat uut väärtusemõõtu. 

Venemaa ca 300 mijardi külmutatud dollari varastamine et kiirenda mitte ainult dollari kui rahvusvahelise reservvaluuta staatust ja seega ka hüperinflatsiooni USA-s, vaid kuulutab vargad Rooma õiguse järgi lindpriiks.  Ilma Rooma õiguse fundamendita on Lääne tsivilisatsioon surnud.

Koos globaalse krediteerimissüsteemi hukuga hukkub paratamatult ka liberaalne majandusmudel. USA sanktsioonidepoliitika tõttu võib ainult idioot täna rääkida vabakaubandusest. Kui USA tahab taastada USA majandust  (nii Biden kui Trump rõhutavad seda vajadust), siis kaitsetollid on vältimatud. WTO on ammu praktiliselt surnud, sest USA ei määra sinna kohtunikke. Toimub uute majandusmudelite otsimine kujunevate eri valuutatsoonide sees, mis on ilmselt üksteisest üpris erinevad.

Majanduspoliitika on Putini surmapatt.Nabiullini juhitud Keskpank on aastaid saboteerinud Venemaa majandust vastavalt nn. Washingtoni konsensusele ja hoolikalt taganud, et siseressurssi ei ole võimalik kasutada majanduse arendamiseks. Venemaa majandus on vastu pidanud vaid selletõttu, et investeerimisressursi on kindlustabud riik eelarve kaudu, mitte aga pangad erakapitaliga, mis oleks normaalne kapitalistlikus riigis. Venemaa kaotab iga aastal sadu miljardeid dollareid Putini finantspoliitika tõttu. Samuti on täiesti selgelt suur lollus hoida Venemaad ikka nabanööri kaudu seotud olla oma vaenlase USA dollarisüsteemiga, mis oma lagunemisel lööb valusalt ka Venemaa majandust. Kui eeldada, et Putin on Venemaa patrioot, siis taolist purulolli poliitikat võib  mahendada vaid meile tundmatu tegur, millise näite ma tõin ülalpool.

Nii või teisiti kui Putini valimislubadused ja avaldatud plaanid ei olnud tühipaljas valimispropaganda, siis tuleb tal muuta kardinaalselt oma senisest liberaalsest rahandus-majanduspoliitikast ja puhastama Keskpanga ja Rahandusministeeriumi kuuendast kolonnist. 

Kokkuvõttes võib üelda, et Venemaa on täna võiduseisus sõjas Läänega. Iseasi, kas ta eliit üldse võita tahab! Teatavasti ei tahtnud NSVL eliit 70-ndate alguses, kui selleks reaalne võimalus avanes, Läänt võita, vaid  hoopis sellesse sulanduda, mis saigi teoks 90-ndatel aastatel.

Roman Ubakivi

.    

AASTA   KOKKUVÖTTEKS

Jätkus Lääne tsivilisatsiooni allakäik ja teiste tsivilisatsioonide töus. Sisuliselt toimus tektooniline murrang - Lääne tsivilisatsiooni vastu on yhinenud sisuliselt kõik teised, nagu seda demonstreeris ilmekalt BRICS´i laienemine. Veenva kontramutri sellele jagunemisele pani  Iisraeli-Palestiina konflikt. Lääs on kaotanud moraalselt absoluutselt ülejäänud inmkonna selgele enamusele. Täna oleme me olukorras "The West and the Rest", nagu hoiatas hiilgav mõtleja-geopoliitik S. Huntington.

Võitja läinud aastal oli kahtlemata Hiina oma ca 6% majanduskasvuga targa ahvi positsioonis mäenõlval kui USA ja Venemaa all orus madistasid. Hiina mõju ja juhiroll võitluses USA hegemoonia vastu kasvasid märgatavalt ja päädisid hegemooni kukutamisega. Kui USA presidendiga võivad kohtumise ära muuta Jordaania kuningas ja M.Abbas, siis demonstreeriti seda kogu maailmale. Rääkimata Saudi kroonprintsi mõnitustest. Hiinal on muidugi ees suured majandusprobleemid, ent kellel neid ei ole. Igatahes USA võivad nad  katasdtroofi saata kas müües USA võlapaberid või lastes välja kullaga tagatud juani, korrates nädala pärast Nixoni trikki. Ülitähtis on muidugi peatsed Taiwani valimised, mille järgi kujundatakse järgnev poliitika. Igatahes Hiina on väga edukas olnud Vietnami suunas ja paralüseerimas USA  proxi rünnakut Birmas. 

Maailm on väga keerukas erinevate jõudude tõttu ja Hiina tõmbab osavalt niite kasvõi osaga Briti eliidist, kellega neil on neil ühiseid huvisi (kuld) nagu näiteks Rothschildi grupeering. Hamasi terrorirünnakul Iisreali vastu ei olnud mitte midagi tegemist Iraaniga, vaid loomulikult Türgi ja Katariga ning antud vihje puhul loomulikult Brittidega, kes lõid Musulmanide Vennaskoja  ja konkreetsel juhul õpetasid sõjaliselt välja Hamasi rünnakrühmlased Türgi poolt kontrollitaval Süüria territooriumil. Teine Hamasi looja ja võimuleupitaja Gazas oli avalikult Iisreali peaminister Netanyahu ja Mossad. Pean juute rahvuseks, kelle seas on erakordselt kõrge kontsentratsioon tarkadest inimestest. Praegust peaministrit ma nii kõrgele ei paigutaks. Loomulikult oli tal Hamasi rünnakust hoiatused olemas. Ta nägi selles võimalust esiteks oma kohtureformi tõttu kõikuma hakanud peaministritooli kindlustada rahvast haarava patriotismipuhanguga ja teiseks kasutada seda provokatsiooni strateegilise eesmärgina likvideerida -minema kihutada kogu Gaza elanikkond silmas pidades avastatud hiiglsuurt gaasimaardlat meres. Tegemist on topeltlollusega, mille loogiliseks tagajärjeks on Iisreali riigi likvideerimine. Iisreal lõi Gazas tingimused, kus 2,6 miljonit palestiinlast pidid elama nagu juudid natside valitsuse all Varssavi Getos. Ja täna hävitavad nad tsiviilelanikke  samuti nagu natsid toimisid Varssavi geto ülestõusul. Genotsiid ja moraalne hukkamõist peale Lääne liidrite ning araablastele casus belli. Kiiret neil muidugi ei ole , sest Hamasi võitlejad ei ole neile sümpaatsed, las Iisreal likvideerib nad, Rünnatakse neile sobival momendil. Vene andmetel on Iraanil juba täna ca 150 kilotonnised tuumalõhkepead.  Aeg töötab nende kasuks. Veel kümme aastat tagasi oleks Iisraelile kõik valutult möödunud, sest USA hegemoonia vastu poleks seal keegi iitsatanud. Täna aga  USA tahtest enam araablased suurt ei hooli. 

Teine lollus on aga oma isandate- ameeriklaste plaanidega mittearvestasmine.  Teatas ju Kissinger avalikult, et 2022.a. Iisreali riiki enam ei eksisteeri. Trump lõi küll ajatabeli veidi sassi, ent keegi pole juba Obama aegsetest eesmärkidest loobunud, milleks on suur sõda sunniitide ja shiitide vahel. Kaitseriiviks on aga senini Iisreali riik, mille vastu on ka juudi tõsiusklikud.

Venemaa olukorda kirjeldasin juba eelmises artiklikeses. Lääne suvise suurpealetungi täielik läbikukkumine Ukrainas on muidugi mööduva aasta tähtsündmus, millel on mõju kõikjal. Ukraina on täna kohutavas olukorras ja paari lähima kuu jooksul on Venemaal võimalus demonstreerida oma pealetungioskust, vallutades vähemalt kogu Novorossija. Algab Kurski lahingu teine etapp. NATO sõjaline doktriin on illusiooniks osutunud ja Venemaal on täna selgelt maailma kõige võitlusvõimelisem armee. Venemaad läänes palistavate nn. rinderiikide eliidid on kabuhirmust lausa hullunud ja nende tegevust iseloomustavad kõige paremini psühhaatrid. Üleskutse ukrainlastele tappa sada tuhat venelast ei jää vastuseta. Lääne poliitika poolt üleshelitatud vaenlasteks deklareeritud Hiina, Venemaa, Iraani ja P-Korea loomulikku liitu (täna võib siia lisada veel Araabia tsivilisatsiooni) on  võimatu võita, isoleerida, jm. illusoorsed lollused peegeldavad vaid Lääne eliidi ebaadekvaatsust.

Euroopat on üldse hale vaadata ja taoline vesipeadest koosnev Saksamaa eliit, kes nõuab Putinilt tema poliitika pööramist 360 kraadi on lõplik diagnoos.. Samas ei piirdu ka terve mõistusega oma rahva huvidest lähtuvad juhid vaid enam meie suguvenna Orbaniga. Põhja pool kahjuks märatseb nagu Kanadaski põtrade zombistumise ravimatu katk, kui aju asemel tekivad augud.

USA olukord on sarnane NL lõpuaastatele enne kokkuvarisemist. Igatahes isegi verine kodusõda on täiesti arvestatav variant poliitilise, majandusliku ja ideelise kriisi tingimustes. Vaadates ka Bidenit on ka Kanada zombi taud ka lõunas levinud. See ei tähenda, et zombitunud hegemoon tõmbub rahulikult tagasi oma koopasse haavu lakkuma. Vastupidi, lagunev oma kristlikud väärtusi kaotav Lääne tsivilisatsioon on täna suurimaks ohuks inimkonnale ja täna on tuumasõja oht kõige suurem minu eluajal. Lääs on täna liiga nõrk tagamaks Pax Americana, ent veel piisavalt  tugev, et tekitada verist kaost. Isegi kaotatud Ukraine sõjas ei loobu Lääs juba oma röövelliku iseloomu ning ka oma Black Rockile kuuluvasst omandist. Nagu näeme, Lääne tugevus , milleks on selgelt piiritu ahnus, on samas ka tema suurimaks nõrkuseks.  Nimelt Lääne tänane tsivilisatsioon ei saa eksisteerida ilma olemata hegemoon, võrdsena teiste kõrval. Eestlasena olen ma meie klassiku järgi tõepoolest kahe suure tsivilisatsiooni:Lääne ja Vene krants. Nii oli mulle Lääne tsivilisatsiooni olemus nagu iseenesest selge juba noorukieas ja ma ei suutnud ära imestada venelaste lollust juba Hrushtshovi ajal, mil hakati vahutama rahulikust kooseksisteerimisest kuni tänase Vene eliidi enamuseni välja.  

Pole midagi teha, inimesele on omane teist vaadates näha nagu peeglis iseennast. Venelastel kooselu teiste tsivilisatsioonidega on iseloomustavaks tunnuseks. Seepärast suhtun tänini vanema Bushi kontseptsiooni hoida Ameerika abiga NSVL nõrga ühendusena koos, sõbralikult teda loodusvaradest tühjaks pumbates võttes ta oma vasalliks ning kasutades teda löögirusikana Hiina, araablaste, muslimite jt.vastu, täielikult soosivalt. Selle asemel, et Venemaale mett mokale määrida ja teda ekspluateerida, tõusid võimule neoconide, Boltoni jne. taolised primitiivid ., kes tänaseks on kuulutanud Venemaa hävitamisele kuuluvaks vaenlaseks. Seega on karu vaimsest letargiast üles äratatud ja ta ei pruugi seisma jääda enam Berliinis, vaid on tulevikus täiesti võimalik tema huvi taaselustumine Alaska, Kalifornia ja Havai vastu.

Veel veidi inimkonda ohustavast kliimaprobleemist. Lääne eliit koos tema poolt valitseva meediamonopoliga on taas valetanud selle olemuse kohta, väites, et see on inimtekkeline. Eesmärk on sundida ülejäänud maailma hoida koloniaalsõltuvuses tehnoloogiate ja makstes kvoote tootmises tekkiva süsihappegaasi eest. Tegelikult on tegemist perioodilise kaheteist tuhande ja veelgi rängema kahekümnenelja tuhande aastaste tsüklitega mil kosmose jõudude mõjul toimub kogu päiksesüsteemi planeetide ümberkohanemine.  Igatahes on geoloogiline fakt, et toimub  Maa metallsüdamiku kuumemine ja on tõsine oht, et on võimalik ookeanide kadu ja Maa muutumine Marsi sarnaseks surnuks planeediks. Sealjuures pole panustatud probleemi teaduslikule uurimisele (näiteks on väidetud, et just ookeani veest vabaneva süsihappegaasi abil on toimunud varajasemalt edukas üleminekuprotsess), on propageeritud Grete ja Mari tasemel rumaluasi.

Mõnusat vana aasta lõppu ja head uut aastat!

Roman Ubakivi

VEIDI VENE MASSUST JA NATO UMMIKUST

VEIDI VENE MÄSSUST JA NATO UMMIKUST

 Elame hiinlaste mõttemalli jargi Suurte Muutuste Ajastul, mis on yhest kyljest vaga huvitav, ent kaugeltki mitte ohutu. Käimas on uus kolmekymne aastane soda mille tagajarjeks on kui olla optimist ja välistada inimkonna having tuumasõjas, on Uus Maailmakord. Võitjad on ilmselt eelkõige need, kel on paremad ajud ja adekvaatsem maailmapilt.

 Lääne ja Eesti taktikaliseks tugevuseks ja samas eksistentsiaalseks nõrkuseks on sõjakas totaalne neoliberaalne ideoloogia, mille vundamendiks on Ayn Randi primitiivne nn. filosoofia, mille tuumaks on egotsentriline ahnus. 

See on tugevus, kuna massiinimest ei kannustata pyrgima Loojaks, vaid nn. kvalitseeritud tarbijaks, sisuliselt ajuvabaks orjaks inklusiivses kapitalismis. Mullegi on tihti ahvatlev pigem naudiskella kui pingutada oma ajusi pyrgides korgema vaimsuse poole. Lääne saatuslikuks nõrkuseks on fukuyamalik ebaadekvaatne maailmapilt. Nii ei suudeta adekvaatselt reageerida majanduslikule katastroofile, sest kogu majandusliku eliidi vaimne  tase on nõuka aegse raamatupidajate keskeriharidus. 

 Geopoliitiliselt ollakse Läänes vaimselt jaburas Bideni poolt rõhutatud demokraatiad versus autoritaarsed reshiimid lõksus. Viga on juba kontseptuaalsel tasemel. Demokraatia, monarhia jne. ei ole Väärtused, vaid Lääne tsivilisatsiooni alusrajajate jargi lihtsalt Valitsemisvormid, mille sobilikkus sõltub olukorrast. Seda enam, et Läänes endas on selge suund kriisile reageerida taas fashismi vormis. Vahe sellest, et tehakse saatuslik viga ja ei tunta iseennast, keeldutakse isehävituslikult ka tunda adekvaatselt vastast, kellele on avalikult kuulutatud nn. hybriidne soda. 

Tanane Laane yhiskond on ka meil eestistatud Prantsuse sotsioloogi raamatu kohaselt Vaatemangu Yhiskond. Tahtis on mitte olla ontoloogiliselt, vaid näida. Votame kasvõi Venemaa. kellest on kujundatud kuvand kui tsaar Putini poolt juhitud impeeriumist (muidugi kurjuse). Tegelikult kujutab tänane Venemaa, kes ehitati yles Jeltsini patronaashi all ameerika nõuandjate malli järgi, endast midagi Kiievi Venemaa aegset suurvyrsti poolt juhitud vyrstide (oligarhide, klannide, korporatsioonide) kogel- mogelit mille peamine ylesanne on tagada 0,4 % perekondade hypertarbimine. Selleks suurvyrst (mitte imperaator vaid esimene võrdsete seas) Putin taidab tasakaalustaja rolli klannide vahelises võitluses ja on konservatiiv selles mõttes, et püüab põlistada Yeltsini poolt päritud systeemi. 

Selleks oli vajalik peaatada Tbilisi ylevott 2008a. Seisma panna Novorossija ylevõtt 2014 a. ja tagastada Ukraina oligarhile Ahmetovile, kes saabus Moskvasse presidendi aametkonda Surkovi juurde suure rahakohvriga, Mariupoli linn koos Azovstali ja sadamaga. Vene oligarhidel on yhishuvid ja yhisettevotted Ukraina oligarhidega. Seeparast ka Minski lepped, Istanbulis allakirjutatud kokkulepped Ukrainaga,  Ukraina vägede edu Harkovi all oli seotud oligarhi huvidega tagada Ammoniaagi transport Toliatist Odessasse, Azovi polgu sõjakurjategijate vabastamine.  Taandumisel Hersonist ei olnud mingit sojalist hädavajalikkust.

 Muidugi on iga otsuse tagapõhjaks palju faktoreid. Nii näiteks Istanbuli kokkulepe oleks olnud võimatu ilma hassiidi faktorita Vene - Ukraina suhetes. Ukraina on ju sisuliselt tanapaeva Hassaaria, kus eliit on oligarhide ja presidentide näol juudid, lihtrahvas aga teist usku ja rahvustest. Ka Vene poolelt troonis Istanbulis oligarh Abramovitch ja Slutski ja kogu Ukraina poliitika on Kirienko (end. Ieraeltjan) hallata jne.

Samas sööb täna Ukraina oligarhid edukalt valja globaalne kapital kasvoi Black Rocki investeerimisfondi naol, kelle valduses on juba ca kolmandik Ukrainast ja kõik valitsuse hanked. Sama investeerimisfond mojutab ka Venemaad, omades osalust Siberi gaasijuhtmest Hiinasse. Toon lihtsalt esile fakti, et Venemaa põhiprobleemiks on tema enamuse eliidi huvide kokkusobimatus Vene riigi ja rahva huvidega. 

Sama probleem on ka Euroopas ja meil Eestis. Rahvaid, kelle eliidid on kompradoorsed, ei oota mitte ainult helge tulevik, vaid suure tõenaosusega lõpetavad oma eksistentsi. 

 Vene sõjavagi on sunnitud poliitikute ja nende selja taga seisvate oligarhide tahtel sõdima USA sõjavaelaste hinnangul yks käsi selja taha seotud ja kikivarvastel. Pole lubatud isegi sooritada seni elementaarselt hädavajalik lahingutandri isoleerimise operatsioon. Selleks on hädavajalik vaid puruks pommitada 5 piiripunkti, kus toimub raudteel rööpalaiuste ymbervahetamine ja blokeerida merelt. Viimasega on asja tegeleme hakatud. Seni on oligarhide finantshuvid selgelt olnud primaarsed Vene riigi julgeolekuhuvide ees. Keda huvitab Putini kummaline sõda Ukrainas, sellele juhin tahelepanu hiljutisele 2023..o7.21. Newsweeki William M. Arkeini artiklile The CIAs Blind Spot about the Ukraine War.

 Putini häda on selles, et germanofiilina ja liberaalina pyyab ikka veel pugeda Lääne ees ja ei ole adekvaatselt reageerinud Lääne samm sammult tugevnevatele väljakutsetele ja on nii kaotanud oma näo ja tõsiseltvoetavuse. Suurvyrst Putin kirjutab usinalt arendusprojektide pakette, mida vyrstid lihtsalt ignoreerivad. Anektootlik syndmus oli asja naiteks haridusministeeriumiga, kus vaatamata Putini selgelt formuleeritud käsule alustada koolides 1,septembrist taas sojalis patriootlike tundidega sojaveteranide juhtimisel.  Juhise elluviimise asemel ametnikud estasid hulga vastuväiteid, et tuleb need tunnid muuta vabatahtlikuks, sojaveteranide asemel on vaja panna kehalise kasvatuse opetajad, lykata selle elluviimine aastake edasi jne.

 Kiitsin Putinit selle eest ja tunnustan ka täna, et ta tobuke/Ivanushka alustas viimases hädas sõda Ukrainas. Tegemist oli absoluutse ebaadekvaatsusega nii oma sõjavae voimekuse kui ka vastase USA ja Ukraina kavatsuste hindamisel. Venemaa oli siis täielikult ja veel osaliselt tanagi Laane =vaatemangu yhiskond= e. Potjomkini kyla. Tegemist oli USA lõksuga, mille abil plaaniti teha geopoliitiliselt lõpp Venemaa faktoriga

. Esmalt nagi plaan ette võidu peamiselt labi Venemaa majandusliku kollapsi kombineeritult oligarhide riigipöördega. Brzsezinski markis tabavalt, et kuna rõhuval enamikul Venemaa eliidil on kinnisvarad, perekonnad, pangaarved ja tulevikuplaanid Läänes, on kysitav kelle eliit nad tegelikult on.

 Siit tulenebki Ajaloos korduv paradoks= Putini strateegiline lollus osutub Venemaa päästvaks ideeks, sest rahu oleks tähendanud Venemaa  mädanemisprotsessi pöördumatut jätkumist ja haihtumist Ajaloost. Sõda sunnib Putinit ellujäämise nimel vastu tahtmist alustama eliidi valjavahetamist ja seega ka muutma kogu senist sotsiaalmajanduslikku poliitilist mudelit. Venemaa on asunud tänu yhiskonda raputavale eksisentaalsele sõjale astunud impeeriumi teeotsale ja vajab imperaatorit.  

Nagu ma sõja alguses märkisingi, kujuneb sõjast osavõtnutest vabatahtlikest ja mobiliseeritutest Venemaa uus impeeriumimeelne eliit, kes tõuseb lahitulevikus (geopoliitikas 5.a.) võimule, jagades ymber muuhulgas ka majandusaktiivid. Vintpyss synnitab võimu. Tänane ebanormaalne olukord, kus armeekastil pole oma esindajat Venemaa Rahvuslikus Julgeolekunoukogus (Shoigu oligarhina võib esindada Yeltsini perekonda ja Malta Ordut kuid ei oma sõjalist haridust), kes otsustab sõja ja rahu kysimust, ei saa enam kaua kesta. Ylaltoodu oli hadavajalik Prigoshini mässu juurte mõistmiseks.Yhelt poolt on tegu Kremli siseringi kuuluva oligarh Prigoshini, kes sisuliset täitis Putini isikliku drushiina juhi funktsiooni, ärihuvidega, mida hakati kahjustama, eirates varjasemat kokkulepet. Wagner oli täielikult seadusvastaselt riiklikult ylalpidamisel ja superhästi varustatud võrreldes seadusliku Armeega. Samasuguseid seadusväliseid sõjalisi ryhmitusi, kes ei allu sõjas selgele yhtsele käsuliinile nagu Kiievi Venemaal voi Prantsuse feodaalid on oligarhid ja korporatsioonid tekitanud kymnete kaupa. Loomulikult on Sõja tingimustes otsustava tähtsuse omandanud riiklikult mõtlev Armee ohvitseridekast esitanud ilmselt Putinile ultimaatumi teha otsustav lõpp sellisele bardakile.

 Alguses Putin demonsreeris oma rumalust voi nõrkust, lastes ilmselt Armee survele vastukaaluks Prigoshinil karistamatult rynnata avalikult kaitseministrit ja kindralstaabi ylemat pooleteise kuu jooksul! Riigi huviges pidanuks Putin Prigoshini peale esimest taolist avaldust koheselt arreteerima ja maha laskma.

 Lõppeks Prigozhin pystitas kysimuse, et tegelikult Putin on võb -olla kaabakas ja alustades õigluse marssi Kremlisse, keeldus täitmast Putini käsku mäss lõpetada. Putin demonstreeris kogu maailmale iseenda nõrkust (su enda pretoriaanide pealik juhib mässu) ja oma reshiimi taielikku degeneratsiooni (Juhtimissysteem ei reageeri kiirelt surmaohule). Putin viis olukorra vältimatu sõjalise suure kokkupõrke ohu ummikusse ja seega kodusõja ja Venemaa lagunemise kynnisele.

 Olukorra päästis vaid Lukashenko karismaatiline riigimehelik isiksus. Prigozhini motiiv oli paevaselge -RAHA. Tema isiklikku äri Wagneriga taheti lõpetada ja allutada koik sõjalised formeeringud Kaitseministeeriumile vastavalt ainuõigele ainujuhtimise printsiibile. Prigozhin ei ole kaugeltki lollpea ja on võimekas, ent kolmandat sorti isiksus, kaupmees vaisha, kellele peabki kõige tahtsam olema raha. Ta meenutab mulle peaaegu tema nimekaimu Primakovi, kes samuti oli vaga osav mees, ent kelle mõttetasamd, nagu Gorbatshovi kaasvoitlejatelgi ei kyyndinud riigimehe, Kshatrja, Brahmani riigimehe mastaapi väärtusteni. Nagu Primakov ise ytles, oli nende tegevuse pohimotiiviks tahe elada sama luksuslikult kui Laane eliit. Staliniga võrreldes on nad koik loomulikult lootusetud degenerandid, sest neil lihtsalt puudub selline väärtuskategooria nagu riik ja rahvas. 

Siin pole midagi yllatavat. Piibliski voime lugeda, et on seda sorti inimesi, kes esmasynni õiguse on varmalt valmis loovutama laatseleeme eest. Perestroika aegne kompartei ja KGB eliit, kes omas vaimselt unikaalset maailmaprojekti, oli varmalt valmis seda ehedat väärtust loovutama lubaduse eest lasta läätseleeme nuusutada.

 Prigoshin tahtis lihtsalt oma äri seisukohalt oigluse jalule seada ja omas selgelt kogu oligarhiaadi toetus, keda omakorda toetas loomulikult Laane eliit. USA seiskas viivitamatult Wagneri sanktsioonideprotsessi, haistes õieti suureparast Venemaa kollapseerumise võimalust. Isegi rynnaku venelaste vastu Ukraina rindel pandi seisma, et Wagneri mässulisi ei saaks syydistada kodumaa reetmises. 

 Teisalt toetasid Prigohini pretentsioone ka Wagnerlaste tuumik, kelledeks on endised  spetznazi ja GRU ohvitserid. Tegelikult lõi Wagneri kui sojalise löögiryhma endine ohvitser Utkin, kes ka juhtis kogu Wagneri sojalist tegevust. Prigozhin, kes on igasuguse sõjalise hariduseta ja kogemuseta nagu Shoigugi, kyll aga kriminaalse minevikuga, liitus Wagneriga hiljem showmehe ja organisaatornia vahendades Kremli sularahavooge. 

Ohvitseridele on Putini renomee allaspoole igasugusty plintust. Lasta end pidevalt petta Lääne juhtide poolt aastate kaupa  Minski lepetega, Viljaleppega, hiljuti Erdogani poolt jne. on ohmuvõitu jobu kuvand. Peale Istanbuli rumalust kui hea tahte märgiks loovutati platsdarmid Kiievi ymber ja Sumõ, Tšernigovi ja Harkovi oblastid on ebapiisav Putinil laiutada syydimatult käsi ja haliseda, et teda järjekordselt peteti. Hukkus ju palju muuhulgast  Armee eliidist-õhudessantväelasi, kokkuvõttes  täielikult mõtetult. Õhudessanlased on omaette kast, kes omavahel on kui vennad ja täna ametnike poolt esiletoodud idee nende likvideerimiseks võib vallandada palju edukama mässu. Ja mida arvata Ylemjuhataja Putini uuest strateegiast peale Istanbuli pettust? Putin deklareeris, et mingit Stalingradi taolist pealetungioperatsiooni vaenlase ymberpiiramiseks ja havitamiseks, mis on hadavajalik soja lopetamiseks ei tehta ja selleasemel hakataskse otse ryndama ukride 8.a. jooksul pystitatud betoonkindlustusi selleks, et valtida suuri inimohvreid!?!  No kogu maailma v'epealikud jas teoreetikud on seni v'hemalt kolm asastatuhandet kaljukindlalt veendunud seni olnud, et hastikindlustatud positsioonide otserunnak on koige ohvriterohkem ja s;jakunsti seisukohast absoluutselt vale strateegia. Wagneri s]jameeste otsesed syygistused Putini aadressil, et too lasi veristada koige voitlusvoimelisema vaeosa strateegiliselt taiesti motetul suunal. Prigoshini sonade jargi kaotasid nad yle 20 000 merhe. Wagnerlaste kasutamine naiteks Zaporozje, Nikolajevi ja odessa suunal oleks andnud suure strateegilise effekti hoopis vaiksemate kasotuste hinnaga. 

Putini absoluutne ebaadekvaatsus strateegilisel tasandil ilmneb kahjuks mitte ainult sojandduses.  Majanduses on tema arusaam, et Venemaa vajab tehnoloogilist rovokki loomulikult iseenesestmoistetav. Ent tema arusaam, et seda teostab erakapital on jalle jahmatav lollus. Kindralid loomulikult ei vota palju sona majandusteemadel, ent nende selgelt valjendatud arusaam on, et tehnilise progressi veduriks peab olema riik. 

 Putin lammutas Nõuka aegse Armee, vallandades 260 000 ohvitseri, sealhulgas ka tänasi wagnerlasi. Hävitas sõjateaduse, pillutates Akadeemiad laiali Moskvast provintsidesse, sulgedes ca 87 ohvitseride õppeasutust, likvideeris diviiside systeemi minnes yle NATO brigaadidele ja alustas isegi viimase relvasysteemide ostmist, Äsja lugesin, et Ukrainas paistis silma 42. diviisi yks rooduylem, kes oli nooremleitnant! Nooremleitnandi tase on ryhmaylem, roodu peaks juhtimas kapten voi äärmisel juhul vanemleitnant.

 Putini ja Shoigu auks peab toonitama, et tanu sõjale on juba muudetud pohimotteliselt NATO mudelile vastav Sõjavae ylesehitamise mudel taas enda elujoulisust praktikas tõestanud nõukogude aegsetele põhimottetele, ent tehtud vigade eest maksavad venelased täna oma sõdurite verega.

 Armeed lubatakse suurendada 1,5 miljoni meheni, Shoigu lubab luua suurtykibrigaade, ent ohvitserikaadri ettevalmistamine võtab oma 6 aastatj tana on vaid yks õppeasutus, kes neid ette valmistab jne. Ja seatud eesmärk on Venemaa avarust ja käimasolevat soda NATOga silmaspidades ilmselt ebapiisav. Võrdluseks on maailma suurimal riigil arvuliselt väiksem Armee kui tillukesel Põhja Koreal! Samas on Putin kordamas oma viga ja viivitab taas hädavajaliku mobilisatsiooniga.

  Putin lammutas erinevalt Ukrainast kogu nõuka aegse mobilisatsioonisysteemi. Ohvitseride asemel istuvad sõjakomissariaatides tädikesed, kellel puudub elementaarne ettekujutus kutsealustest. Likvideeritud on kadreeritud diviisid ja oppekeskused, Seeparast pole yldse imestada, et 300 000 mehe mobilisatsioon läks yle kivide ja kändude. Kui lisadas veel, et eelarvest eraldatud vahendite jargi pidi ladudes olema 1,5 miljonit tuttuut soduriroivastust, tegelikkuses aga ei mitte yhtegi, siis seegi ebapiisav väikene mobilisatsioon sai kuidagi teoks vaid tanu vene yhiskonna yhistööle, kes saatsid ja tänagi saadavad sõduritele hädavajalikku rõivastusest relvadeni. Fakt, et riigireetmise tähendusega korruptsiooni puhul kedagi seina äärde ei pandud ega isegi ei vangistatud, illustreerib Putini Juhtimissysteemi arhailisust ja täielikku kõlbmatust sõjas Läänega. Kuningal Putinil ei ole mingit võimu oma krahvi Shoigu vasallide yle, sest nood alluvad vaid oma senjoorile Shoigule. 

Olukord on veelgi drastilisem,  kuna Putini rahandusbloki juhid Siluanov ja Nabiullina on Venemaa verivaenlase USA poolt juhitava rahvusvahelise rahandusorganisatsiooni palgal ja tegutsevad tolle näpunäidetest lähtudes.

Tana enamus vene yhiskonnast saab aru, et ellujäämiseks on hadavajalik võita sõda, milleks on hädavajalik muuta senist Läände sulandumise kurssi, liberaalset ideoloogiat ja kogu yhiskondlik majanduslikku poliitilist systeemi ja läätseseeme ihalusega õnnetuid degenerante eliidis. Hädavajalik ob Stalini tyypi imperaator, kes teraselise tahtega veab kogu yhiskonna Voiduni. Sõjas võimsa Läänega on rebase/ kaval Antsu tyypi Putin, kes lohiseb syndmuste jarel, Venemaa nõrkuseks. 

Olukorras, kus Lääs hävitab gaasitorustikud, sõdib tegelikult vahetult Ukraina pinnal, teostab terroristlikke akte ja tapab vene vaimueliiti, ründas ja vigastas isegi strateegilist tuumajõude, mille peale Venemaa tuumakontseptsiooni järgi peaks vastama tuumalöögiga, demonsreerib Putin veelgi suuremat haledat argust, mille kõrval isegi täielik luuser Nikolai II tundub mehisena. Putin oma süstemaatilise Venemaa rahvuslike huvide ignoreerimisega on viinud  Lääne, kes ettevaatlikult on samm-sammult eskaleerinud, viinud inimkonna tuumahävingule lähemale kui see oli Kariibi kriisi ajal. Peale Kahhovka tammi hävitamist on Ukraina järgmiseks sammuks Zaporožje tuumajaama pommitamine või provokatsioon vale lipu all nn. räpase või taktikalise tuumapommiga. Lennukid F-16 on teatavasti viimaste kandjateks. 

 Venemaal on koik võimalused kohe mängust elimineerida Suurbritannia, lõigatas läbi tema ookeanialused kaablid USA-ga  ja gaasitorustikud või lihtsalt deklareerida, et igale Briti raketile Storm Shadow vastatakse sama arvu rakettidega Kinzal, Tsirkon või kasvõi x-32. Sama kehtib muidugi ka USA, Saksamaa jt. NATO maade suhtes. Probleem on Venemaale eksistentsiaalse tähtsusega ja seepärast seda isiksuse omadustele taandada ei saa. Lähenemas on presidendivalimised peale USA ka Venemaal ja tarvis on lõpeks teha selge põhimõtteline valik, kas jätkata 1991. aasta kontrrevolutsiooni ja eliidi huvides muutuda osaks Läänest või valida iseseisva peremeheõigustes tsivilisatsiooni tee. Sõnad enam ei maksa midagi, Putinilt ootab üle 80 % vene rahvast tegusi. 

Kõhklevaid sammukesi on Putin viimasel teel küll juba teinud, ent kogu rahandusbloki võimul hoidmine ja uue dollarit asendava rahvusvahelise valuuta sisuline blokeerimine on hoopis teisest ooperist. 

Samas on Putin astunud talle iseloomulikult ka sammu vastassuunas, kuna märkasin viimasel Peterburi majandusfoorumil Neeva kaldal kolme kõrvutiseisvat hiiglaslikku lipuvarrast koos tänasse Venemaa trikolooriga, Tsaariaegse ja Nõukogude punalippu sirp ja vasaraga. Kahtlematult sümboliseerib see tänase Venemaa ühtsust ja õiguspädevust läbi ajaloo. Sümbolitel on alati hiiglasuur vaimne tähendus ja seega väga tähtsad praktiline väärtus. 

Põikan siin Hiina-Taivani -USA probleeni juurde. Olen veendunud, et USA vaatamata oma suhtelisele sõjalisele nõrkusele selles rajoonis teeb maksimaalselt ka suuri riske võttes Taiwanil oma võimu säilitamiseks koik voimaliku, kuna see on ka Ukrainaga võrreldes astme võrra tähtsam. Küsimus ei ole ainult ülitähtsas chipide tootmises - seda on võimalik lahendada aastaga, viies lõpuni nende tootmise üleviimise  USA-sse. Geopoliitiliselt oleks see muidugi raske löök, kuna Hiina murraks välja nn, esimesest saarestiku kaitsevööndiks ja saab ligipääsu ookeanile. Ent see ei ole surmav ja on veel teine kaitsevöönd. 

 USA on valmis ka kõige räpasemateks tegudeks, et takistada goumindanglaste võitu järgmise aasta valimistel, sest nad on juba kokku leppinud rahumeelses ühinemises.  See tähendab goumindanglaste Hiina Vabasriigi ja kommunistide Hiina Rahvavabariigi vaieldamatut õiguslikku järjepidavust. Siit aga tekib üles ammune probleem, millest ma lugesin kuskil pool sajandit tagasi. Nimelt andsid vanasti goumindanglased üle USA-le aktivad, mille väärtus täna on vähemalt paarteist triljonit dollarit. Kuna Maailmapanga hinnangul oli Hiina juba eelmisel aastal majanduses esikohal, siis pitseerika see kahtlemata Hiina kui majandusliku heegemooni positsiooni. Muuseas Venemaa tõusis viiendale kohale, möödudes Saksamaast, mis illustreerib minu varasemaid peognoose Venemaa tõusust ja EL hävingust.

Venemaa õigusjärjepidevusel on samuti traagilised tagajärjed USA võimsusele. Nimelt on üldteada ja dokumentaalselt tõestatav fakt, et tänase maailma finantsvõimu südamiku USA 2013. a. asutatud Fõderaalreservi  absoluutselt suurima aktsiakapitali paigutas sinna Tsaari-Venemaa mälu järgi kuskil ca 87 % kogu aktsiakapitalist 44 tonni kulla näol, intressiga 4 % aastas.  Täna on selle aktsiakapitali väärtus samuti kuskil 12 triljoni dollari kandis. Seega  USA  on täna Odüssose laevukese olukorras.

Otsustavaks mässu mahasurumisel sai fakt, et sõjavägi eesotsas ohvitserikorpusega ilmutas vaimset kypsust erinevalt perestroika aegsest ja ei yhinenud Prigozhiniga, vaatamata tema formaalselt õigele kriitikale. Selge on see, et showmees Shoigul koos oma seitsme asetäitjaga, kellest mitte keegi ei ole lahingukindral ja isegi Ülemjuhatajal, ei piisa kompetentsi oma ylesannete täitmiseks. Ent Sõja ajal on Kodumaa ja Riik suurim väärtus ja keskenduda tuleb sõja võitmisele, mitte aga sisemisele arveteklaarimisele.

Mis puutub Vene sõjaväelise kasti juhisse kindralstaabi ülemasse Gerassimovisse, siis Prigozhini kriitika on minu arvates pigem demagoogia, sest tema on sunnitud tegutsema neis raamides ja suunas , millesse ta on surutud ylemjuhataja ja kaitseministri poolt.

 Suurt pilti vaadates on sõjaväe juhid toiminud strateegiliselt õieti. Poliitikute tahtel sõjaväe lammutamise aastakümnetel on nad pishu haaval kogunud vähesed ressursid ja hoidnud elus strateegilised tuumatriaadi ja tänaseks on nad selgelt paremad kui USA-l!!! Kannatasid eelkõige Maajõud. Ei makstud ohvitseridele isegi seadusega ettemähtud preemiaid, ent täna on neil seeeest USA-st paremad tiibraketid Kaliibr. Ka Putinil on tohutu teene , et täna Vene sõjaväel on esmakordselt ajaloos tehnoloogiline ülekaal strateegilises relvastuses Lääne ees!

Gerassimovi ilmne viga oli ilmselt droonide tähtsuse alahindamine, ent tänaseks on see viga parandatud.

USA-l on täna selge paremus kosmose grupeeringu, luure ja side vallas. Aga see pole sõjaväelaste teha, et Vene sõjaline eelarve oli ennem spetsoperatsiooni ca 50 miljardit, täna kuskil 100, USAl aga 600 miljardit dollarit ning kogu NATO-l märgatavalt enam. Vähemalt ühe luuresputniku on venelased spetsiaalselt Ukraina tandri jaoks üles saatnud, mis aga muidugi pole piisav, ent piiratud ressursi tingimustes  arusaadav.

Sama võib öelda ka kontrapatarei vastase võitluse kohta, millise tuntud probleemi täiesti õieti esile tõi legendaarse 58. Armee ülem kindlalt vene kindralitest parimatest Ivan Popov. Šoigu vallandas ta päevapealt formaalsel põhjusel, kuna too viimases hädas läks mööda otsesesest käsuliinist ja teavitas hädast otse Putinit. Sellest karismaatiliste ja mehisest sõjakangelasest nagu Popov, kes purustas Ukraina suurpealetungi ja on ülipopulaarne sõdurite seas, kuuleme me kindlasti  edaspidigi. See võis olla isegi Gerassimoviga kokkulepitud mänööver, sest sõjaväelased vajavad oma meest poliitikas. Nii ma ei imestaks, kui Popovist saaks tulevane kaitseminister või koguni presidendikandidaat.

Probleemi üdiks on fakt, et pea täielikult NATO relvastule üle läinud Ukraina  käsutuses on suurtükid, mille laskeulatus on oma 5-10 km suurem ja peale selle täpsema moonaga pluss USA parem luure ja võrgustikuline juhtimissüsteem, mis võimaldab kiiret ja täpset reageerimist. Venelastel on ka samal tasemel liikursuurtükk "Koaliitsja", ent neid on väga vähe. Ressursse ei jätku lihtsalt kõikjale. Nii iseloomustab Vene suurtükiväge  väiksem laskeulatus ja primitiivsemad mürsud.

Ülaltoodu ei tähenda hoopiki seda, et Gerassimov poleks aru saanud suurtükiväe tähtsusest. Hoopis vastupidi! Just temale kuulub idee anda pataljoni lahingrupi koosseisu terve suurtükidivisjon. Ta on toiminud lähtudes Vene sõjadoktriini  mõistest "tulejõud", mis hiljutises NATO kontseptsioonis üldse puudub. Ja siin  võime tõdeda, et Gerassimov on pannud vaimse šahh-mati kogu Lääne sõjalisele eliidile!

Nimelt on meil tegemist Ukrainas mitte USA- Grenada tüüpi konfliktiga, vaid USA taha koondunud kogu Lääne sõjamasina ja Venemaa vahelise sõjaga. Geerassimov on valmistunud NATO vastaseks hiigelheitluseks ja tulejõu tähtsusest aru saades ei lasknud likvideerida nõuka aegseid suurtükke ja laskemoona. Ainult selletõttu on venelastel suurtükkides viiekordne ülekaal ja veelgi rohkem lihtsat laskemoona, mille tootmist on suudetud suurendada kaheksa korda! Pealegi, võib seda relvastust ja laskemoona vajadusel saada tohututes kogustes P-Koreast vilja vastu.

Lääne sõjatööstuskompleks on läinud aga loomulikult kasumi saamise eesmärgil hoopis keeruliste, raskelt hooldavate ja kiirelt kuluvate kahuritorude ning hirmkalli laskemoona teed. Isegi mina sain Liibüa konlikti ajal aru, et Lääne sõjasmasin on võimeline vaid showks tehnoloogiliselt algeliste riikide vastu. Kui venelased oleks pannud oma napi ressursi hüperkiirusega rakettide asemel Koalitsjatesse, siis oleks neil täna suurtükiväge ja laskemoona vähemalt viis korda vähem.

Tegemist on NATO strateegilise lõksuga, mida nad ei ole võimelised heastama ja see oli üks faktoritest, mille põhjal ma kohe väitsin, et Venemaa võidab igal juhul sõja Ukraina pinnal ja Lääs teeb saatusliku vea kui ta sinna sohu oma tõsiseid ressursse paiskab. Strateegiliselt oli ette näha USA lühiajaline kasu ent Suure Strateegia e. geopoliitika seisukohalt on see tuleviku kaotamine. 

Minu arusaanine põhines II maailmasõja kogemusel, kus üksmeelselt nimetati parimaks tankiks vene T-34.  Tehniliselt oli loomulikult palju võimsam KöningTiger, ent parem on sama ressursi eest omada kahte pataljoni T-34,  kui üht, ehkki väga head tanki, mida võib hävitada ka lennukilt tollal tulistatav juhitamatute rakettide parvest üksainuke. 

USA sõjatööstuskompleksi äriidee on rajatud ülikeeruliste vigurite väiksemahulisele väga suure kasumimarginaaliga relvastuse tootmisele. Viimati Vilniuses NATO tippkohtunissel poliitikud võivad kyll võtta vastu igasuguseid otsusi, mis vastavad nende soovmõtlemisele, ent ma ei oska ette kujutada relvakontserni juhatust, kes oleks valmis üle minema senisest kõrge kasumimarginaaliga tootmiserlt odavate 155mm suurtükimürskude masstootmisele kaheks aastaks. See tähendaks ju kindlat aktsiatootlikuse langust, sest see nõuaks suuri investeeringuid uute tootmispindade ja masinate ostmiseks ja tööliste väljavõppeks, mis ei tasu end mingil juhul tasa paari aasta jooksul madala kasumimarginaaliga toodangu puhul. Lisame veel siia suure tööstusliku inflatsiooni USA-s, uue kordades suurema vajaduse toorme ja energia järgi tänase ebakindla logistika juures. Mis kostaks selle peale aktsiaomanikud? Kust leida bank kes krediteeriks kahjumiga tootmist? Lääne tänased poliitikud on lootusetult degenereerunud. 

Venelased on Ukraina laialt reklaamitud pealetungi ümberlükkamiseks valinud avalikult Kurski lahingu plaani ja meetodid, mis on hiilgavalt õnnestunud. Tänaseks, peale kaks kuud selle algust võib kindel olla, et USA parimate kindralite poolt koostatud ja kompuutritel läbimängitud lahinhguplaan on totaalselt läbikukkunud ja tänane ukride ajuvaba aktiivsus on loll ressursi raiskamine.  

Pearõhu panemine terrorismile pommitades tsiviilelanikkonda klasterpommidega jne. on agoonia. Kaksteist NATO koolitatud ja relvastatud brigaadi, mis pidid otsustava löögi andmiseks paisatama lõunas venelaste kaitsevööndi aukudesse. et jõuda vähemalt Musta mere kaldani ja võimaluse korral Krimmi, pusivad tänini Venelaste esimese, kolmest kõige vähem betoneeritud kaitseliini eesväljal, kandes tohutuid kaotusi elavjõus (suurusjärgus üle 40 000 ainuüksi tapetu) ja NATO tehnikas (kuskil kolmandik). Kaotuste suhe on vähemalt 1;7 venelaste kasuks. Tähtsat osa venelaste võidus etendas just nende suurtükivägi. Kui ukrid üldse jõusidki läbi miiniväljade ja helikopterite-lennukite turmtule ning kahurite tulevalli esimesele kaitseliinile mõnes kohas, siis venelased vastavalt oma aktiivse e. paindliku kaitse taktikale ei hakanud inimkaotuste hinnaga seda kaitsma, vaid taganesid teisele liinile. Kaevikuni jõudnud ukrid sattusid aga sissetulistatud tulekotti ja kel ei õnnestunud kiirelt ära jooksta leidsid seal oma haua. Seejärel venelased pöördusid tagasi ja taastasid jälle oma tulepunktid. Nii kordub see paevast päeva , mis viib Ukraina vägede verest tühjaksjooksmisele.

Sõjalises mõttes on täna liharünnakute jätkamine täiesti mõtetu ja toimub vaid Zelenski poliitikute kamba survel, sest muidu jäävad nad ilma Läänest tulevast rahast. Isegi Biden oli sunnitud hiljuti lähenevaid valimisi silmaspidades teatama kavatsusest osa Ukrainale planeeritud summadest ümber jaotada kodusteks vajadusteks.

Igakülogseks analüüsiks ülaltoodud mõttekillud muidugi ei pretendeeri, vaja oleks analüüsida veel paljusi faktoreid nagu mobilisatsiooniressurss, helikopterid, lennukid jne. jne.  Artiklikeses on see mahu tõttu võimatu. Seepärast panen kirja vaid mõned tatsipaod, mis põhinevad minu loomulikult piiratud infost ja mõistusest.

USA tegi hegemoonina Bideni lipu all saatusliku vea astudes relvastatud hübriid, e. totaalsesse sõtta Venemaaga avalikult väljakuulutatud tema täieliku purustamise eesmärgiga. Liberaalse ideoloogia doktrinääride  e. usuhullude , kes täna troonivad USA demokraatlikus parteis ja kelle iidoliks on lesbi Camala Harris (Bideni tervis kaua vastu ei pea) oli tegu absoluutselt õige ja hädavajaliku sammuga. Venemaa oli plaanis purustada aastaga, purustades Venemaa majanduse sanktsioonidega ja kuuenda kolonniga Keskpangas ja rahandusministeeriumis. Lisaks veel masside maidan koos oligarhide mässuga. Tagataskutrumbiks veel Ukraina kaheksa aasta jooksul Lääne poolt koolitatud ja palka saav ametkond ja jõustruktuurid. Piisab vaid võrrelda Lääne ja Venemaa sõja ettevalmistamiseks tehtavaid rahasüste, relvade ja relvajõudude arvu, rahvaarvu, najanduslikku ja poliitilist võimsust ning näiliselt oleks Venemaa surnuks kägistamine käkitegu. 

Pele Venemaa allutamist ja paljaksröövimist, oleks ta tehtud Hiina vastaseks instrumendiks ja Maailmavalitsemine oleks tagatud veel vähemalt pooleks sajandiks.

Liberastidest fanaatikute tugevuseks ja samas saatuslikuks nõrkuseks on nende kahtlusvarjunditeta usk. Nende võimetus pidevalt kahelda oma ettekujutustest maailmast viib reeglina soovmõtlemisele. Nad ei ole võimelised realiseerima iidseid Hiinlase poolt kirja pandud elementaarseid strategeeme: 

1) tunne iseennast

2) tunne oma vaenlast

USA eliit on ilmselgelt valesti hinnanud oma võimsust ja alahinnanud Venemaad igast aspektist. Peatun vaid sõjalisel. Kui seni USA sõjaväe eliit eesotsas pea lahkuva Millyga adekvaatselt hindasid Venemaa paremust Strateegilises relvastuses ja seepärast olid kategooriliselt vastu igasugusele otsesele sõjale Venemaa vastu, siis tavarelvastuse osasvalitses üksmeel, et Venemaa on 3-4 korda nõrgem ja Ukraina on võimeline edukalt sõdima Venemaaga kui talle tagada ülalpidamine ning NATO sõjaline väljaõpe ja Lääne kõige moodsaim relvastus nagu Patriot õhutõrjekompleksi kõige moodsaim variant ja NATO parim tank Leopard A6 jm. Suurpealetung tõestas, et ei  parima sõdurmaterjali  väljaõpe NATO lekaalide järgi, ei NATO parim relvastus, ega luure ja NATO kindralid oma sõjakontseptsiooniga ei ole võimelised võitma Venemaad. Juhtus täpselt see, mida ma sõja alguses prognoosisin; sõda ühendab Vene ühiskonna selge enamuse ja balleti-paraadi-biatlonide show  vaatemängu maailm asendub kiirelt vene sõdurite reaalsete põlisväärtustega ja paremusega isegi tõesti võimsa Saksa sõjamasina vastu II maailmasõjas. Isegi viimaste kui venelastelt haledalt peksasaanute kõrval on NATO eesotsas USA Armeega  võitlustahe  ja võimekus astme võrra madalam.     Tundes venelasi, kujutan ette täna nende kuraaži kui nad hävitavad jälle Saksa teotooni ristiga tanke ridamise jälle samades lahuingukohtades kui nende vanaisad. Üks kõige moodsaim Leopard A6 on isegi tervelt sõjasaagiks võetud. Juhtub täpselt see, millest ma kirjutasin varem; Venelased yletavad tänu sellele sõjale teadmatusest tingitud ebakindluse ja õpivad tänu oma loomupärasele leidlikkusele kiiresti NATO kõige uuemate relvasysteemidega väga kiirelt effektiivselt sõdima. Vean kihla, et täna vene sõdurid juba ei väldi Saksa Leoparde, vaid lausa unistavad, et mõni nende käeulatusse satuks. Ja põhjus ei ole sugugi peamiselt 1miljoni rubla suuruses preemias.

Täna toimubki see protsess, mida ma sõja alguses ennustasin - ka Vene Armee tavajõud saavad maailma kõige tugevamateks maavägedeks. Kvaliteedilt on nad seda juba täna, Kvantiteediga on aga probleem, sest Putin astub jälle sama reha otsa ja mökutab võiduks hädavajaliku lisamobilisatsiooni väljakuulutamisega, sest oligarhidele pole vaja võitu, vaid ühisäri jätkamist  Ukraina oligarhide ja Läänega. 

Aga täna USA kindralid, kes enamuses pole sugugi vesipead, on sunnitud tegema kurva Strateegilise järelduse; NATO pole täna ka ukride fanaatilisi natsiideoloogiaga immutatud russofoobilist kahuriliha kasutades võimeline võitma ka konventsionaalses sõjas Venemaad. Venemaa võidus Ukrainas järgmisel aastal ei ole kahtlust.

Mõned Vene analüütikud on leidnud paralleele hiljutise Prigoshini mässu  ja 1917.a. samuti nurjunud Kornilovi mässu vahel. Olukord on tõesti sarnane ja ka Putini tüpaaž sarnane liberaal Kerenskile.

Arvan, et kui Putin järjekordselt haarab kinni Läänega sobingute ettepanekutest, kus on arvestatud vene oligasrhide, mitte aga Vene riigi huvidega, siis toimub Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni sarnane riigipööre, mille subjektiks ja tegelikuks juhiks on jälle Vene Kindralstaap. Tol ajal oli selleks konkreetselt Luureosakonna ülem,

Lõpetaks veel minu seni täitumatu vana prognoosi meeldetuletamisega; Ukraina sõja lõppedes  on Venemaa konventsionaalsed maajõud selgelt maailma tugevaimad. Arvan isegi, et kuskil kolmandik tänasest Ukraina sõjameestest põgeneb Läände palgasõduriteks, kakks kolmandikku aga liitub Vene asrmeega ja neist kujunevad Zelenski bande ja Lääne kõige motiveeritumaks ja leppimatuteks vaenlasteks nende poolt organiseeritud ukrainlaste genotsiidi ja lollitamise tõttu .

USAl on aga ees nende perestroika ja smuta. Presidendirallit täna küsitluste järgi selgelt juhtiv Trumpi tahetajse naeruväärsetele süüdistustele tuginedes 561 aastaks  trellide taha pista!

Tulenevalt aga USA  valele strateegilisele valikule raisata rumalalt aega ja ressursse Ukraina tandril, mille ainsaks reaalseks tulemuseks on  vastupidiselt soovitule Venemaa tugevnemine. Ameerika on selgelt kaotanud hegemooni positsiooni ja  ei ole isegi parim võrdsete seas. selles aupaistes kümbleb täna juba Hiina.

 USA-l oli hädavajalik juba eelmisel aastal sekkuda Hiina blokeerimiseks eelkõige kogu jõuga Indo- Hiina poolsasarel. Aeg on taastamatu ressurss ja materiaalne ressurss raisati tagajärjetult mõtetult ära Ukrainas. Venemaa vastaste sanktsioonidega kiirendati tunduvalt dollari kui reservvaluuta krahhi ning juba täna kulutatakse riigivõla intresside maksmisele aastas sama palju kui on kaitseministeweriumi eelarve! Aga need on vaid õied, Absoluutseks majanduslikuks mürgimarjaks on aga Kongressi otsus kaotada yldse lagi riigivõlallt!!!  Siis me näeme Yellenit   alandlikult kummardusi tegemas Taevapoja Xi ees, et too ikka USA võlakirju ostaks ning tõstab baasintressi, mis majanduslangust suurendab. Ühesõnaga USA eliit on peast segi nagu nõuka ametivennad Perestroika ajal ning nende tegude analüüsimine võib huvitada psühhatreid, mitte aga mind.

 Vaiksel ookeanil on aga kujunenud sisuliselt kolmikliit Hiina, Venemaa ja P-Korea vahel, kelle laevastiku koguvõimsuse vastu täna USA-l ja tema liitlastel hambaid ei ole. Seal tandril ongi peamiseks merejõud, sest praktiliselt mõtetud on USA dessant maavägedega Hiinasse või vastupidi. Täna on USA merejõud aga impotentsed merelahingute jaoks, sest kui kolmikliidul on laevade vastased hüperkiirusega raketid nagu venelastel Tsirkon kiirusega üle 10 Machi ja lennukaugusega 1000km, mille vastu USA laevadel pole mingit kaitset. Samal ajal on USA laevastik sunnitud relvastusest maha võtma vanad kaugele lendavad kuid aeglased ja lootusetult vananenud Tomahowkid, kuna  vastaste õhutõrje havitab nad kergesti. Moodsamad ja kiiremad (kuid mitte hüperkiirsed) laevade vastased raketid on vaid 280 km lennukaugusega. Küllaltki mõru pill ameeriklastele. 

Euroopa kandis Atlandi ookeanil on USA laevastik Vene omast peajagu tugevam, ent Euroopa sõja tulemuse otsustab maavägede tugevus. Ka siin on USA seisukohast seis nutune, sest Euroopas kujuneb domineerivaks maajõuks  Venemaa. Kui arvestada jälle ainult konventsiaalse sõjaga mitte tuumasõjaga, siis Vene laevastiku peaülesandeks on rannikulähedase  mere kaitse põhiliselt korveti klassi laevadega. Ookeaniklassi laevu nõuka ajaga võrreldes on vähe.

Kokkuvõttes võib nentida, et senine Ajaloo trend jätkub ja süveneb: Ida tõuseb ja Lääs vaob. Vastupidisest trendist pole mingit märki.

Eesti seisukohast on kurb tõsiasi fakt, mille eest ma juba pool sajandit tagasi hoiatasin; Tõsiasi, et Venemaad ei ole võimaslik võita ei tuumasõjas, ega täna ka konventsionaalses tavarelvastusega sõjas, tahendab Eesti kui geopoliitilise Venemaa vastase sõjaplatsdarmi väärtuse kadu USA silmis, kõigi siit tulenevate ebameeldivate järeldustega.

Roman Ubakivi

 

VEIDI MAAILMASÖJAST

VEIDI MAAILMASÖJAST Eekmistes postitustes on önnestunud öigesti ära määrata tänapäeva fundamentaalne Ajaloo trend - Lääs vajub kiirenevalt ja Ida ja Venemaa tousevad. Vötsin toksimise vaeva ette eilse Vikerrraadio välispoliitika saate kuulamise ajendil, sest tase esindas oligofreene. Kui ekskaitseminister je NATO esindaja Luik ja saatejuht valetavad rahvale kuidas Patriot öhutörjekompleks tulistas edukalt alla kuus Kinžal raketti ise terveks jäädes, siis tehnoloogiliselt sisuliselt nad väidavad, et vibudega varustatud ameeriklased hävitasid 19 km kaugusel asuva venelaste kahuri. Mulle on vastukarva, et Eesti eliit on laskunud puulabidatega Musta mere väljakaevanud ukride tasemele. Venelaste Kinžal on hyperkiirusega rakett (ca 10 Machi) mille kohta ligi milardi dollarit maksva Patriot kompleksi radar ei ole vöimeline oma 32 raketile isegi Kinzali koordinaate kindlaks määrama (ajumaht maksimaalselt 3 Nachi), rääkimata rakettide aeglusest. Ukraina blogerite videodelt oli näha, et Patrioti raketid (á 4 milj.$) lasti tuupilite intervallidega välja huupi maksimaalse vöimaliku 65 kraaguse nurgaga ja pärast seda jöudis pärale Kinžal mis hävitas kaks stardiseadet ja vigastas radarit Hukkunud olevat ka moned kompleksi teenindanud välismaalased. Ka Pentagon tunnistas tabamuse saamist ja moodustati juhtunu uurimiseks komisjoni. Tegemist on tundliku poliitilise teemaga, sest hirmkallis Patriot ei taganud teatavasti Saudi Araabia naftaväljade kaitset isegi primitiivsete garaazides valmitatud Jeemeni ballistiliste rakettide eest. Patrioodid erinevalt vene kompleksidest ei ole vöimelised katma 360 kraadilist kaitset. Siit ka yks pohjustest saudide kannapöördeks Hiina suunas ja leppimiseks Iraaniga. Lisaks on tegemist söjalis- opoliitilist strateegilist tähtsust omava probleemiga, sest venelased tegid jälle (mai alguses tehti maatasa endise NL aegse söjaväeringkonna tuumarelva kindel maaalune betoonilasualune juhtimiskeskus, kus hukkusid köik ca 300 USA ja Nato kiondralit ja polkovniku tasemel staabiohvitseri koos ukraina omadega, kes sisuliselt juhtisid tegelikult operatsioone) puust ja punaselt Läänele selgeks tema söjalis-tehnoloogiline mahajäämus. Läänel mitte ei puudu täna erinevalt Venemaast hyperkiiusega rynderelvastus, vaid tal puudub ka voimalus kaitsta isegi oma ohutorje rakette. Sellepärast on infantiilne lollakus meie söjavaelaste ja poliitikute rööm kallite tellitud Saksa keskmaaöhoptorje rakettide yle , mis on täiesti kasutud isegi Iskanderite vastu. Lääänel puudub täna igasugune kaitsevöime Vene hyperkiirusega rakettide Kinšal ja Tsirkon vastu. Patriot on kaitsetu ka 5m körgusel lendavate Iskasnderi tiibrakettide vastu ( min korgus 50m) ja ka teise Iskanderi raketi vastu, mis manööverdav suurel kiirusel. Seepärast erinevalt debiilikutest poliitikitest nagu Anna-Leena, kes nöuab Putinilt 36o kraadist poliitika muutmist, välistab USA staabiylemate komitee esumeees Milly kategooriliselt igasuguse otsese söjategevuse Venemaaga, rääkimata isegi Venemaa ylekaalust strateegilise tuumarelvastuse osas. Kui ukrid, baltlased ja poolakad soovivad Venemaaga viimase poisikeseni södida, siis on neile USA valmis oma relvastust muidugi heameelega myyma. Mis puutub NATO söda Venemaaga Ukraina pinnal, siis Lääs on selle strateegiliselt selgelt kaotanud. Ainus lootus on reeturitele Venemaa eliidis ja bluffile, esitades Venemaale ultimaatumi. Kaua pasundatud nn. Ukraina vastupealetungiga on ise end Lootusetult löksu mindud. Objektiivselt pole mitte mingeid söjalisi eeldusi mitte ainult strateegiliseks, vaid isegi operatiivseks vöiduks. Taktilissel tasemel on ajutine läbimurre muidugi vöimalik, ent see on täiesti motetu raskete kaotustega vörreldes. See oleks Ukraina viimaseks suurpealetungiks sarnaselt Hitlerile Kurski jkaarel. Pealetung on aga pioliitiliselt vältimatu, vaatamata nutusele perspekltiivile, sest see on otseselt seotud Demokraatide volmulpysimisega USAs ja Bideni valimiskammpaaniaga. Kymnete miljardite raiskamist ilmas positiivse resultaadita mingiuguste ukride huvides ei anna valija mingil juhul andeks. Seda enam, et vabariiklased nöuavad USA riigivöla suurendamise nöustumiseks sotsiaalkulutuste kärpimist, mis puudutab eelköge Bideni valijaskonda. Töe huvides tahan röhutada, et ka Venemaal on palju mäda ja Putin ei ole mulle absoluuselt mingiks ideaaliks, ent vale oleks teda tunnustamata jätta, mida ma tegin eelmises postituses. Möni söna Venemaa nörkustes, mida hiljem vaagime lisaks eeltooduga Lääne omadega. Venemaa tänane pöhiprobleem pole enasm täna mitte välisvaenlased, mitte isegi Lääne huvides avalikullt vaenulik Venemaavaenulik nn. viies kolonn, kes teostaks Bolotnaja taolist navalnilaste nn. värvilist revolutsiooni, vaid Dugini termini järgi nn. kuues kolonn, kes teesklevad patriotismi ja kuuluvad eliiti ja byrokraatia tippu ning ka Putini lähikonda. See on juba areng eelnevaga vörreldes ylesmäge, sest täna tänu Putini poolt USA poolt sunnitud söjale Ukra

MAAILMASÕJA RINNETELT

MAAILMASÕJA RINNETELT Uuel aastal (teatavasti pühitsessid juudid äsja uut aastat pühapäeva õhtust teisipäeva õhtuni. Juudid aga väärivad tähelepanu, kuna on yks vähestest rahvustest, kes on vaimselt suutnud esitada oma globaalse projekti) on hakanud selginema paljud geopoliitilised tendentsid. Nii ma ennist kiitsin Pütinit, kuna ta tegi oma riigi ja rahva huvide seisukohast väga õige sammu ja ennetades vaenlast lõi esimesena. Samas Putini kummaline kõiki sõjakunsti kaanoneid eirav relvastatud operatsioon ja liberaalse ideoloogia ja majanduspoliitika jätkamine tekitas minus suuri kahtlusi Putini võimekuses teostada revolutsiooni ülaltpoolt, nagu seda ei olnud võimeline seda tegema Nikolai II üsna analoogilises situatsioonis. Putini auks peab tunnistama, et ta ei ole sarnaselt Nikolai II ja Gorbatcvhovile naise tuhvlialune ja tahtejõuetu rämps, vaid kindla tahtega isiksus, kes suutis teha Venemaa ja iseenda huvides ajaloolise pöörde Venemaa poliitikas. Ma ei mõtle siin niipalju nelja oblasti liitmist Venemaa koosseisu, mis oli muidugi iseenesest suur poliitiline võit ja ylitähtis geopoliitiline saavutus, mille ümber peamiselt kogu meedia tähelepanu on pühendatud mõlemapoolselt. Putin läheb nüüd Venemaa ajalukku tõepoolest Püha Vladimirina , sest ta keeras Venemaa ära tema tsivilisatsioonile hukatuslikust teest, mis seisnes enda väärtustest loobumises ja sulandumises Lääne lagunevasse tsivilisatsiooni. See Venemaale hukatuslik tee sai oma esimese impulsi juba Hruštšovi ajal ja kujunes konkreetseks projektiks 70 ndate alguses Andropovi kui KGB juhi patronaaži all. Valmistati sihikindlalt ette kaadrit kapitalistliku kontrevolutsiooni teostamiseks ja nõukogude võimu hävitamiseks. Nii näiteks toimusid Leningradi lähistel vastavad seminarid hiljem reeturina paljastatud KGB kindrali Kalugini järelvalve all, kust on sirgunud ka vene rahvale kurikuulus Tsubais, kellele muuseas võlgneb oma ületuleku Moskvasse ja edasise karjääri ka Putin. Kontrrevolutsiooni ja seega külma sõja kaotamise ja Nsvl lagunemise peapõhjuseks oli Nõukogude eliidi silmnähtav degradeerumine. Nagu Primakov ütles, tahtsid nad lihtsalt elada sama luksuslikku elu nagu Lääne eliit. NSVL võit II maailmasõjas ja fantastilised edusammud hariduse, teaduse ja majanduse vallas olid muuhulgas võimalikud ka sellepärast, et rahvusliku koguprodukti osa, mis läks eliidi ülalpidamiseks, oli Läänega võrreldes tõepoolest naeruväärselt väike. Nagu konstanteeris Mikojan peale Kreeka külastamist, arvasid nad, et nad elavad luksuses, aga tegelikkuses tähendas see Kreeka inseneri keskmist tarbimise taset. Oma lojuse tasemel materiaalse ahnuse kattemyydiks leiutati alguses rahuliku kooseksiteerimise ja seejärel konvergentsiteooria ja nn. Andropovi plaan nägi ette ühinemist Euroopaga /Lissabönist Vladivastokini) ja nii muutumist maailma juhtivaks jõuks. Geopoliitika reaalsuse seisukohalt on see loomulikult debiilikute utoopiline lollus, sest võimatu on ette kujutada, et maailma võimsaim riik USA, kes faktiliselt okupeerib sõjaliselt nii Saksamaad ja Itaaliat, kontsollib kogu meediat ja kogu Euroopa eliiti degradeerrub imbetsilli pitzat reklaamiva Gorbatšovi tasemele ja laseksid seda ilma tuumasõjata rahumeeli toimuda. Kuskil eespool ma märkisin, et Putin ei suuda mõelda strateegilisel tasemel, sest on ilmne, et kui ta turngib USA rahvuslike huvide sfääri oma Balti ja muude gaasijuhtmetega, siis kaotab ta oma parima võimaliku positsiooni, mille hõivas nüüd Venemaa lolli poliitika tõttu Hiina, kes nyyd Mao järgi targa ahvina jälgib kõrgel mägedes kuidas kaks tiigrit all orus omavahel kisklevad. Aga tänane Vene eliit on seni ju järginud Gorbatšovi ja Jeltsini poliitikat, kus peatähtis on mamonna, mitte aga rahvuslikud huvid. Oma kontseptuaalse tasemega ajaloolises kõnes kuulutas Putin sisuliselt Gorbatšovi ja Venemaa senise geopoliitilise suuna ekslikuks ja nimetades Lääne ja konkreetselt USA Venemaa eksistentsiaalseks vaenlaseks lõi ta fundamendi täiesti uuele, Venemaa rahvuslikest huvidest lähtuvale strateegiale. Kokkuvõttes võib öelda, et kui varem seisnes Putini teene selles, et ta aeglustas Jeltsini aegse Venemaa vaba langemise olematusse,asendades selle aeglasema degradeerumisega, pikendades nii Venemaa hääbumisprotsessi, siis täna võib öelda, et Putin suunas Venemaa Surma teelt ellu, võiduteele. Sealjuures ta täiesti õieti alustas just vaimsest poolest, loetledes üles Venemaa uue ideoloogia nurgakivid, millele hilem on sunnitud järgima täiesti uued majandus-, haridus- jt. poliitikad. Hea lugeja võib muidugi märkida, et kas Putin ise ka aru sai, missuguse revolutsioonilise pöörde ta algatas ja kas hapude nägudega Medvedjev, Golikova jm. liberaalne eliit, kes seni on blokeerinud kõik Putini rahvuslikud projektid, on tahtlik ja suuteline sellist täispööret oma peas ja tegelikkuses ellu viima. See on tegelikult tähtis, kuid siiski teisejärguline küsimus. Kiitsin Putinit ennetava löögi andmises selle eest, et ta pani seega iseenda ja Venemaa väga kitsasse kanalisse , kus valikuvõimalused sisuliselt puuduvad: võitle või sure. Putin demonstreeris sisu ja valis võitluse tee. President Ülemjuhatajana on andnud selge käsu muuta senist hukatuslikku kurssi ja andnud selge uue ajaloolise eesmärgi - taasühendada vene rahvus. Juba 2004.aastal, esimese Maidani. Juštšenku päevil, kui Putin taganes ilma lahinguta, välendasin ma oma arvamust, et kokkuvõttes võidab selle sõja Läänega Venemaa, sest tsiteerisin Bismarcki mõütet; seni kui pole hävitatud vene rahvust, ühineb ta varem või hiljem nagu elavhõbetilgad ja pole maailmas jõudu, mi suudaks seda takistada. Tõsi, mulle võidakse viidata, et on tuhandeid rahvustundeta noori, kes pagevad Venemaalt sõjaväeteenistuse kartuses. See on tõesti liberaalne rämps, kellele on kõige tähtsam ta ise. Aga see on Putini enda senise liberaalse ideoloogia ja kultuuri-, meedia-ja hariduspoliitika tulemus, mis on tagasipööratav uue ideoloogiaga. Putin täiesti õieti arutas äsja seda probleemi Julgeolekunõukogus. Läänel on see aga palju suurem probleem. Seni pole Putin ilmutanud võimet mõelda kontseptuaalsel või isegi strateegilisel tasemel. Nii pole tal olnud selget strateegiat ka näiteks ülemjuhatajana maavägede osas. alguses oli plaan ühineda Läänega ja NATOga, USAl maaväed osutusid kõlbmatuks lähilahinguteks Aasias ja Araabia maailmas. Seepärast oli plaan kasutada kahurilihana venelasi. USA osaks jäi õhurünnakud ja raketilöögid. Seepärast määras Putin kaitseministriks mööblikaupmehe Serdjukovi. kes koos Vassiljevaga ei korraldanud mitte ainult hiiglasuure korruptsiooni, vaid ka sisuliselt lammutasid Venemaa kaitsevõime, mille tagajärgi näeme täna ka Ukrainas. Kaitsevõimet ju polnud tolleaegse kontseptsiooni järgi vajagi, sest kõik alates USAst olid ju sõbrad ja liitlased. Esialgne kainemine toimus Olympiamängude ajal, kui Gruusia loomulikult USA heakskiidul ründas Vene rahuvalvajaid ja Lõuna Osseetiat. Putin muidugi kurtis Bush juuniorile kuid tulemusteta.Putinit peteti ka Maidan II ajal ja viimati isegi Ukraina operatsiooni ajal ja kogu see sõda Ükrainas ei ole ju olnud Venemaa eesmärk, vaid võõra strateegia paratamatu järgimise tulemus, kuna senini on Ukrainas puudunud Venemaa rahvuslikest huvidest lähtuv strateegia ja jälgitud vaid oligarhide huve. Puiini ränk straateegiline viga oli kui ta pärast järjekordset enda ninapidivedamist lastes kohe märtsis ei kuulutanud välja osalist mobilisatsiooni ja muutus naeruväärseks kui Ukraina edukat pealetungi Harkovi rajoonis tähistas Moskvas vaateratta (vigase!)avamise ja saluudiga. Lääne vaenulikkuse alahindamine oli Pütini ränk geopoliitiline viga, mida täna maksavad kinni vene sõdurid oma verega. Eesti huvides on omada võimalikult adekvaatset maailmapilti väga keerulisest maailmast ja seepärast tuleb arvestada võimalikult laiade asjaoludega, kuhu kahtlemata kuuluvad ka Putini rasked vead, ent me ei tohi langeda soovmõtlemisse nagu tunnustatud John Mueller (Foreign AffairsAug.2,2022);"Kuid Venemaa praegune tsaar läheb tõenäoliselt ajalukku mitte kui Vladimir Suur, vaid kui Vladimir Loll." Muidugi on sellise hiiglauriku nagu Venemaa pööramine senisest liberaalsesse Läände sulandumise kursist risti vastupidisele ääretult raske üäesanne, seda enam , et kaptenisillal on paljudel võtmekohtadel viies kolonn. Ent pikk tee algab esimesest sammust ja kuna Putin selle tegi, siis on nüüd patriootlike jõudude käes võiduks hädavajalik initsiatiiv. Kõne maailmaajaloo tähtsust arvestades kuulasin kõnet kolm korda ja mõtlesin, kes võis sellise kontseptuaalsel tasemel kõne autor Venemaal olla. Neid on ju vaid ühe käe näppudel üles lugeda. Ilmselt ei ole see vasaku tiiva esindajate Kurginjani ja Prohhanovi stiil ja mulle kangastub A. Dugin. Seesama , keda hiljuti Mi-6 ja Ukraina luure tahtsid mõrvata koos ta tütrega Moskva lähistel. Juhuse tõttu istus A.Dugin teise autosse ja oli sunnitud pealt nägema kuidas terroriaktiga mõrvati ta silme all ta ainuke laps Darja. Darja oli filosoofia haridusega, nagu ta emagi, põhjalikult kursis Lääne Euroopa vaimse ja poliitilise eluga, spetsialiseerunud Prantsusmaale, aktiivne ühiskondliku elu tegelane ja tõusev televisioonitäht kes käis oma maailmakuulsa isa jälgedes. A. Dugin on aga Venemaale mõõtmatult tähtsam kui isegi Nabiullina poolt Läänele kingitud 375 miljardit dollarit. Minu piiratud silmaringis , mis hõlmab vaid Lääne ja Venemaa tsivilisatsioone (minu teadmised Hiina , India, Pärsia jt.tsivilisatsioonidest pole märkimisväärsed) on ta vaimsuse tipp, renessansi ajastu ideaal, kelle mõte ja tegevus hõlmab nii religiooosse kui filosoofilise tasandi, kes on Vene geopoliitika isa, kaasaegse Euraasia teooria elluärataja, vastavate ühiskondlike organisatsioonide looja ja aktiivne osavõtja ka rohujuuretasemel toimuvatest patriootlikest üritustest, millest viimane maksis ta tütre elu. Paljud Venemaa vaenlased arvasid, et tütre surm murrab ta vaimselt, ent eksisid rängalt.Läänes on veel jäänud väga kõrgetasemilisi spetsialiste, ent nad on reeglina väga kitsa suunitlusega, A.Dugin on aga lausa entsüklopeedilise haritusega loomehing, kes suudab valgustada Venemaa teed tulevikku. Youtubis on tema kontseptuaalsel tasemel väitlus silmapaistva Neoliberaalse ideoloogia esindaja Levyga, kes tõsiste argumentide puudumise tõttu oli sunnitud laskuma labasesse demagoogoiasse. Dugini võit nokaudiga. Teda austas ka ehkki vastasena Bezezinski, kes ennem surma tajus, et ta Venefoobiline kurss kisub kiiva ja kurtis, et tema terminoloogiat kasutavad spetsialistid ja eliit ei saa aru tema kahtlustest. Temaga kohtunud Dugin oli muidugi eelisseisus, sest ta tunneb Lääne filosoofiat (ja mitte ainult Lääne ) nagu oma tagataskut Platonist Heideggerini. Ühesõnaga tegemist on meie ajastu suurvaimuga ja kui Putin on alustanud temaga koostööd, siis on see võidu kindlustamine, sest see tähendaks Kremli ülekaalu vaimses vallas võrreldes Läänega. mis on otsustava tähtsusega. Lääne Venemaa spetsialistide kvaliteet on silmnähtavalt alla plintust laskunud ja Lääne ekspertide A.Dugini iseloomustamine kui Putini ajust on siiani teadaolevalt Venemaa õnnetuseks selgelt ebaadekvaatsed. Putin on küll tühjuse täitmiseks kasutanud Dugini poolt ühiskondlikku teadvusse toodud termineid kuid seni pole nad teadaolevaltki kohtunudki ja Putin pole ta nime kordagi maininudki ning Dugin vallandati Moskva Riiklikust Ülikoolist Putini terava põhimõttelise kriitika pärast kui oligarhide huvides peatati Donetski miilitsa võidumarss 2014. aastal mille järel Putinit veeti järjekordselt ninapidi 8 aastat Minski lepetega. Ka on Dugin avaldanud raamatu "Putin protiv Putina" kus ta kritiseerib Putini ebajärjekindlust ja iseloomustab teda kui üleminekuaja nähtust, kes ei ole võimeline viima Venemaad tõusuteele. Küll aga on Dugin soojades suhetes Erdoganiga ja suur autoriteet Türgi kindralitele ja Vene Kindralstaabile. Minu hinnangul ei vasta tänane Venemaa valitsussüsteem absoluutselt eesseisvatele ülekoormustele kokkupõrkes NATOga ja siin oleks Dugin muidugi hindamatuks uue süsteemi aluspanijana. Dugin on avaldanud ka ka raamatu "Neljas poliitiline teooria", kus ta on paika pannud Venemaa tsivilisatsioponile sobiva poliitilise susteemi põhimõtted Lääne tsivilisatsiooni klassikalise kolme asemel. Ma muidugi ei väida, et Dugin on eksimatu, minulegi oma mättakese otsast vaadates tundub, et tal on seal arutluses sees vähemalt kolm viga, ent tegemist on fantastilise töövõimega ,maailma vaimutippu kuuluva ja lisaks veel siira Venemaa patrioodiga on minu arvates väljaspool igasugust kahtlust ja Putini suur viga on ilmselgelt selles. et ta ei ümbritse end mitte kaasaegse Venemaa talentidega, vaid suures osas viienda kolonni degenerantidega. Teine Putini (ja muidugi eliidi, keda ta esindab) suur viga seisneb selles, et ta ei tunne oma vastase eliiti ja ei oska ette näha tema käitumist. Venemaa ilmne soov on vältida otsest kontakti Läänega ja ise vaadata pealt kuidas USA ja Hiina omavahel sõdivad. Ent heade kavatsustega on sillutatud põrgutee ja tegelikult Putin oma käitumisega on seni kogu aeg tahtmatult provotseerinud tegelikult Lääst ründama just Venemaad ja nii jätkates terendab ees tuumasõda. Kõik NSVLs kõrghariduse saanud inimesed nagu Putin teavad kuskil kauges mälusopis, et marksisdmil oli kolm allikat, milleks üheks oli klassikaline Saksa filosoofia, kus aukohal oli Hegel. Mul on aga kuri kahtkus, et Putin ega Vene eliit pole Hegelit teoseid lugenud. Aga Hegeli Antrotoopne teooria ütleb, et inimesed jagunevad kahte liiki: on isanda vaimulaadiga ja on orjad. Minu elukogemuse järgi on see tõepoolest nii, ent antud juhul pole sel üldse tähtis, kas mul on õigus või mitte. Tähtis on, et selles on absoluutselt veendunud Lääne eliit ja kes isandana ei käitu, visatakse Lääne eliidist välja. Lääne eliidi silmis oli NL ja tänane Venemaa eliit orjad, kes läätsesüsteemi eest müüsid maha sotsialismileeri ja alandlikult palusid isandate ukse taga koputades võtta neid Lääner valdusse, et karjääri lähedal onnikeses teenida ülevaatajatena truult isandate huve tooraineripatsitena ja vastutasuks saada luba tassida oma vara ja pered-armukesed karjäärist kaugemale, isandate otsese võimu alla. Isandate silmis on NL-Vene eliit sulid ja vargad, kellega isandal ei sobi ühe laua taga istudagi. Nad on ilmselgelt sulid, sest nad teesklesid rahva ees kommuniste, samal ajal pürgides kapitalistideks saada. Nad on vargad, sest nad varastasid oma taskutesse üldranvaliku vara. Isandad aga ei sulitse ega varasta, vaid võtavad kõik avalikult isanda õigusega tehes selleks neile sobiva seaduse või reeglid. Isanda õiguse saamiseks ja säilitamiseks peab isand iga hetk valmis ka surema ja tapma. Ükski suli ega varas ei ole valmis "märjale teole"astuma, võite küsida kriminaaljälituse töötajatelt. Jah, Lääne eliit koosneb röövlitest, kes on aga taganud oma orjadele palju parema elukvaliteedi kui põhiliselt taskuvarastest koosnev Vene eliit. Seepärast Lääne eliit, saades aru, et aeg ei tööta nende kasuks( BRICS maade SKP on juba suurem kui G-7 ja Hiina asevälisminister irvitas, et Lääne blokaadiga Venemaa vastu on ühinenud vaid 15% maailma elanikkonnast), on vastaseks kuulutatud maade hulgas ainuke maa, kelle eliit koosneb valdavalt orjadest Venemaa, seega kõige kergem ja maavarade poolest kõige rasvasem suutäis. Täiesti mõtetu on ju alustada sõda kasvõi vast nõrgima- P-Korea vastu kui Kim väljsaadetud kolmele lenukiemalaevade löögigrupile saatis kohe vastu kümmekond viletsat allveelaeva, kelle esiotsa oli asetatud aga vesinikupomm, mida kamikadzsdest koosnev meeskond oli valmis lõhkama USA laevade või rannikute lähistel, peale selle nende kontinentidevahelised raketid. USA võib küll Kimi koos Koreaga maapinnalt pühkida, kuid kannataks ise talumatut kahju. Tuli lahingugrupid tagasi kutsuda. Ka Psühholoogilist survet ei saa avaldada, sest Kim demonstreerides, et ta ei karda surma, mõõdab kohe viiekordselt tagasi. PUtin agaalustas oma spetsoperatsiooni hirmsate hoiatustega Lääne vahelesegamise korral. Lääne ekspertide prognoos oli, et Ukraina ei pea vastu üle paari nädala. Ameerika algne plaan seisnes selles. et peaülesanne on sundida Saksamaad ühinema Venemaa vastaste sanktsioonidega, lõigates nii ara ta odavast Vene gaasist ja nii viia pankrotti SAksamaa tööstus ja sundida teda soovitavalt koos personaliga viima tehnoloogia, kapitalid ja tootmise üle USAsse. Siit ka otsus õhkida Venemaa Gaasitorud. Diversiooniüritus oli ka Mustal merel Türki viiva gaasijuhtmega. Paralleelselt on edukalt loodud Sanitaarkordon Poola ja Balti jt. riikide näol Saksamaa ja Venemaa vahele. Ukraina pidi lihtsalt Venemaale võimalikult palju kahju tekitama, keegi ei olnud arvamusel, et Ukrainal oleks vähimatki võidulootust. Tuli aga välja, et Venemaal polnud kavaski tõsiselt sõdida, Toimus mingi täiesti mõtetu kõiki sõjakunsti kaanoneid eirav sõjaretk , kus kehvasti relvastatub Donetski miilitsad pandi ründama kaheksa aastaga rajatud kolmekordse betoneeritid kaitsevööndeid, mida kaitsesid kahekordse ülekaaluga elavjõus Ukraina eliitväed. Minu hinnangul oli Putini sõjapidamise viis tänaseni prantslase ütluse järgi hullem kui reetmine, see on viga. Põhitegevuseks oli salajased ja mitte oligarhide vahel kauplemised. Venemaa transpordib siiani gaasi talle sanktsioonid ja praktiliselt sõja kuulutanud Euroopale läbi Ukraina kulgeva gaasijuhtme , makstes üle milardi Ukrainale tasu selle eest.-Oligarhide kasum on tänini olnud tähtsam kui eksistentsiaalne sõda Lääne vastu. PUtini otsus loovutada platsdarmid Kiievi. Sumõ ja Tšernigovi lähistelt oli sõjalises mõttes katastroof ja sisuliselt rahvuslike huvide reetmine sest Läänele sai selgeks, et mingit välksõda polegi Venemaa plaanis ja on mõtekas hakata varustama Ukrainat rohkem relvadega ja aidata väljaõpetada uusi mobiliseerituid. Lisaks veel luureandmed sputnikutelt mida USA venelastest peajagu parem lahingjuhtimissüsteem võimaldas reaalajas USA kindralitel lahinguoperatsioone juhtida. Hakati samm-sammult kompama Putini nn. "punaseid piire" mis osutusid venivaks nagu tatt ja mitte mingit lubatut rünnaskut otsusre vastuvõtmiste keskustele pole tänini toimunud. Kogu sõja keskel on Vene eliit seni demonstreerinud oma orjalikku mentaliteeti. Juba on rünnatud paaril korral Kurski aatomielektrijaama, Belgorodis on inimohvrid , rääkimata Krimmist ja ka täna hukkuvad mitte ainult sõjaväelased, vaid ka tsiviilisikud Lääne pommide all. Täielik rumalus on Medvedjevi avaldus, et Venemaa teeb kõik selleks , et ära hoida tuumasõda. Seetähendab Lääne eliidile seeda. et neil on vabad käed, ja Neil pole midagi karta. Lääne majanduslik ja konventionaalsete jõudude potentsiaal ületab tunduvalt Venemaa oma ja ainus viis murda Lääne usku, et venemaa eliit on orjameelne ja võiduks piisab vaid otsustavalt Venemaad rünnata. Just nii strateegilistes ja ka taktikalistes Tuumajõududes on Vernemaal ainuke paremus Lääne ees ja kui nad seda ei julge oma orjameelsuses kasutada Lääne vastu , siis nad kaotavad sõja ja oma tsivilisatsiooni. Probleem ongi nüüd selles, et näiteks Biden ei saa aru venelaste sogasest mentaliteedist, põlgab siiralt Putinit, kes tema silmis on kaks korda järjest orjalikult alla neelanud rängat süüdistused enda ja seega oma riigi kohta. Kui Vene eliit pärineb orjadest, näeb välja kui ori, räägib kui ori ja käitub kui ori, siis Lääne eliidi seisukohast ongi nad põlastusväärsed orjad keda on väga kerge ära osta, petta, või ka otseselt sõjas põgenema sundida või maha nottida. Briti eliit ei karda ka Moskva lähedal terroriakti sooritada, hävitades Venemaa vaimupositsiooni, sest nad on täiesti kindlad, et Venemaa eliit on Putini sõnade järgi "vastutustundlik" ja tuumalõõki Londonile ei järgne. Seepärast on täna Maailm tuumasõjale palju lähemal, kui minu nooruse päevil, kui koolis õpetajad hirmust valgete nägudega ringi käisid nn. Kariibi kriisi ajal. Venemaal pole loomulikult mingit mõtet Ukrainas tuumarelva kasutada, ent senist orjameelne poliitika ei kaitse neid Lääne provokatsioonide eest. Kui anglosaksid julgevad õhku lasta Vene gaasitorusi ja süüdistada selles Venemaad ennast ja Venemaa vastus piirdub taas Putini naeratusega, siis on täiesti loogiline, et järgmiseks sammuks on taktikalise tuumapea lõhkamine Ukrainas ja süüdistamine selles Venemaad. Igatahes ettevalmistus selleks Lääne meedias on täies hoos.Venemaa oma orjameelsde abitusega on laslnud kinnistuda töökindlal algoritmil, mis võimaldab neid süüdistada fantastiliste jaburdustega, nagu Skripalite ja avalnõi mürgitamine massihävitusrelvana kasutavva närvigaasiga koos patsientide imepärase tervenisega kuni süüdistusega, et ta pommitab tema enda valduses olevat tuumaelektrijaama. Viimane võimalus vältida uue maailmakorra nimel peetavat sõda Venemaa territooriumil oli Putinil paari aasta eest kui liitriigi Valgevene vastane "valitsus"eesotsas mingi koduperenaisega loodi Leedu territooriumil mis oli selge casus belli. Mõni võib olla arvab, et tegin nalja kui kirjutasin, et ainuõige vastus oli okupeerida vastusena Leedu ja sellega väljuda Lääne strateegia stsenaariumist. Tollal oli ylisoodne moment tõestada, et Venemaa on tõepoolest valmist kaitsma enda suveräänsust kõigi vahenditega, sest USAs toimusid presidendivalimised ja kandidaat, kes oleks teatanud, et ta viib USA ennasthävitasse tuumasõtta mingi ameerika valijale täiesti tundmatu Leedu pärast, oleks kindel kaotaja. Meenutan, et NATO viies artikkel KOHUSTAB vaid alustama konsultatsioone, VÕIMALDAB. aga EI KOHUSTA alustama sõda. Selline Putini käik oleks päästnud Venemaa ja Euroopa muutumist sõjatandriks ja sõjategevus oleks puhkenud Hiina rindel. Aga oleks on paha poiss ja maailmasõja tandriks on jälle Euroopa ja ka Eesti. Täna on Lääne eliit täiesti kindel. et mingi varaste punt, kes on Vene eliit, mingil juhul ei ründa Läänes asuvaid oma losse ja perekondi aatomrelvaga. Seepärast on ka Suurbritannias upitatud võimule psühhopaat Liz Truss. kellelt võib oodata mitte ainult terroriakte Moskvas ja gaasitorude õhkulaskmist. Kokkuvõttes võib tõdeda, et Euroopa rindel on oodata Venemaa tugevnemise tendentsi ja sõja iseloomu muutumist Ükrainas. Sest isegi juhul kui Putin oma kõnes tegi suure sammu õiges suunas ja kohe toimub paar pisikest sammu vastassuunas, et tegelikult seista kokuvõttes paigal, pole sõna varblane ja teda tagasi võtta ei saa, nagu ütlevad venelased ning Sõda sunnib natsionaliseerima eliiti ja sõjatules karastunud inimesed on selleks vägagi sobivad. Mis puutub Euroopasse, siis on selge, et ilma Vene gaasita haihtub kogu senine heaolu nagu suits ja Saksamaa deindustraliseerub väga kiires tempos. Tööstuslik inflatsioon on täna seal 45%, mis mõne kuu pärast jõuab tarbijahindadesse. Eesti panga- ja majandusanalüütikud, kes prognoosivad meile mingit majandustõusu aasta- paari pärast ilmutavad oma täielikku ametialast ebakompetentsust. Euroopa allakäigu mõrudaid vilju saame me ise omal nahal tunda lähitulevikus ja mul pole mingit tahtmist valusates haavades sorida. Samas me ei tohi unustada, et peamine uue maailmariigi liidripretendent on Hiina. Hiina eliit erinevalt Vene omast austab ja tunnustab, ehkki samas ei sulge silmi tema vigadele, oma lähiajaloo tähtsaimat riigimeest, kelleks oli Mao. Mao on aukohal Hiina ajaloos ka ainuüksi kahel põhjusel. Kõigepealt ta päästis hiina rahva sõna otseses mõttes vaimsest ja füüsilisest surmast. Nimelt oli Hiina Rahvavabariigi asutamise hetkel "tänu" Läänele tubli pool rahvastikust lootusetult narkosõltlased. Tänaseks on see eksistentsiaalne probleem likvideeritud. Teiseks, mis on eriti oluline täna, Mao lõi teoorias ja praktikas Hiina geopoliitilise mudeli, ku erinevalt Lääne geopoliitikast, kus võitlevad KAKS vastandlikku jõudu (Maa- ja Merejõud) on KOLM jõudu, mis peegeldab palju adekvaatsemalt tänast olukorda maailmas (kolmnurk USA, Hiina , Venemaa). Hiina on jälginud Mao geopoloiitilist doktriini ja on selles mõttes kindlalt võidupositsioonis - kaks jõudu Hiina ja Venemaa ühiselt USA vastu ja kui Venemaa ja USA avalikult konfliktis olles teineteist nõrgestavad, tugevdab Hiina rahulikult oma potentsiaali ja on suurim jõud kolmest, kes dikteerivad lõpeks uue maailmakorra reeglid. Palju kära tekitanud Pelosi reis Taiwanile , millele järgnes elav arutlus Lääne meedias, kas vastuseks Hiina ründab kohe Taiwani oli minu meelest palju kära mittemillestkist. Nagu ma eespool märkisin, on hiinlastel Läänest erinev geopoliitiline mudel ja tegutsemisviis. Kui Lääne geopoliitika on nagu malemäng, kus notitakse vastase malendeid, siis hiinlaste rahvusmäng GO, kus kedagi ei notita, vaid võetakse võimalus vastasel tegutsemiseks. Näiteks on Lõuna Hiina meri, kus kunstlike saarte jm. abil on juba täna USA laevastiku opereerimine praktiliselt enesetaplik. Ka Taiwani taasühendamine ei toimu minu arvates Lääne malli kohaselt, kus peaosa on võimsal sõjalaevastikul lennukitel,rakettidel jne. Ma kujutan endale ette, et ühel päeval, kasvõi aasta pärast kui USA on jõudnud Chipide tootmise tehnoloogia Ameerikasse ümber kantida, ühel tuulevaiksel päeval, soovitavalt mingil rahvuspühal, täitub Taiwani väin 40-70 000 kaluripaadi, kaatri , pargasega kus on tsiviilriietuses inimesed koos mitte pommide, vaid riisiviinaga täidetud kannudega ja maanduvad kuskil Guomindangi kindrali valitsemisalas olevas sadamas või kaldaribal ning sajad tuhanded maabunud panevad koos saareelanike ja sõduritega pösti vägeva peo koos draakonite, saluudiga jne. Hiina on liider ka Sanghai Koostööorganisatsioonis, mille uksele juba koputab isegi Türgi ja mis on veenev antipood NATOle. Viimane kogunemine Samarkandis oli väga tähtis, sest kampa on löönud ka India. Mul ei ole infot, milles seal tegelikult kokku lepiti, kuid intuitiivselt aiman, et tegemist oli ülimalt tähtsate otsustega, mis puudutavad tulevast maailmakorda. ma ei välistaks isegi võimalust, et jutt võis olla dollari asendamisest uue rahvusvahelise valuutaga. Igal juhul on juba ilmselge, et peamine geopoliitiline tendents tänapäeval seisneb USA ja kogu Lääne võimsuse üha kiirenevas murenemises ja XXI sajandil ei ole inimkonna juhtivaks jõuks enam USA ja Lääs. Peamine oht inimkonnale seisneb selles, kas käimasolevas maailmasõjas õnnestub vältida tuumasõda või mitte. Kahjuks eitavalt vastata sellele kindlalt ei saa. Roman Ubakivi