HÜBRIIDNE MAAILMASÕDA HÜPPAS KÕRGEMASSE KONTROLLIMATUSSE FAASI
Juuni alguses toimunud Ukraina Venemaa vastane diversioopni-terrorirünnak tähistas uue kõrgema faasi algust juba tosin aastat kestnud hübriidses maailmasõjas. Äsjane Iisreali ja USA diversiooni-terrorirünnak sõda kuulutamata Iraani vastu vaid kinnitab seda fakti.
Terrorisõja teooriat arutati juba hiljemalt viisteist aastat tagasi, kuidas laevakonteineritelt ootamatult õhkutõusev sajane droonorite parv ründab ootamatult mõnd mereväebaasi või linna. Üldiselt aga arvati, et vaevalt suurriigid seda arengut soodustavad, sest nii väljub sündmuste areng paratamatult nende kontrolli alt. Nii võib vabalt näiteks P-Korea tellida mõnelt Mehhiko narkokartellilt veoautodelt droonirünnaku USA aatomijaama vastu ning narkokartell tellida seda omasoodu Wagneri tüüpi erasõjaväe firmadelt. Kus suur nõudlus, seal tekib paratamatult pakkumine. Vale lipu all toimuvad terrorioperatsioonid muutuvad igapäevasteks. Mossad võib vabalt korraldada terrorioperatsiooni, kus Hollandi reisilennuk lastakse alla Vene kaasaskantava Iglaga ja põgenemisel surmasaanud iraanlaselt leitakse "asitõendid" mis kinnitavad tema kuulumist Iraani Islamikorpuse ridadesse jne. jne.
Muidugi, taolisi vale-lipu all teostati operatsioone on teostatud ennemgi, viimaseks suuremaks näiteks 7. oktoobril Iisrealis. Ent nüüd on avatud uksed-aknad diversiooniaktidele avalikult sõda kuulutamata riikide tuumajõududele ja tuumaobjektidele. Maailm ei ole kunagi olnud nii lähedal kõikehävitavale tuumasõjale.
Mälu järgi kuskil kümme aastat tagasi teatas USA vägede ülemjuhataja Euroopas taolise terroristliku-diversioonilise sõjapisamismeetodi kasulikkusest Trooja hobusena. Selle vilju me äsja nägimegi Venemaal ja Iraanis.
Ukraina rünnak sisuliselt Mi-6 juhi R.Moorri juhtimisel oli taktikaliselt üliedukas, ent sarnaselt Kurski operatsioonile strateegiliselt selge lollus. Ma ei mõtle siin niivõrd ohvriterohket rünnakut reisirongi vastu, vaid edukat rünnakut eelkõige Venemaa strateegilise lennuväe vastu. Ukraina räägib üle 40 lennuki havitamisest, Lääs üheteistmest, venelased kolmest-neljast. Igal juhul on see valus hoop, sest venelased suudavad täna toota vaid ühe Tu-160M pooleteise aastaga. Kuna üks pommitaja võtab pardale sõltuvalt tüübist 8-16 tuumaraketti, siis on see selge auk selles Venemaa tuumatriaadi osas. Ent Strateegilised pommitajad mängisid niigi Venemaal kolmandajärgulist rolli ja Venemaal on ikka maailma kõige suurem tuumaheidutis.
Vastavalt oma kirjapandud tuumastrateegiale omab Putin õigust vastata nyyd Britanniale ja Ukrainale tuumapommidega. See oleks muidugi liialdus ja suisa lollus, kuid vastata tuleb minimaalselt droonirünnakutega kas IRA või muslimiryhmituse poolt Briti tuumaallveebaasile Šotimaal jne. Meenutan, et Putin juba jättis vastamata droonirünnakule Engelsis strateegilistele pommitajatele varem. Vastuolud Putini eliidi ja Venemaa rahvuslike huvide vahel üha teravnevad, mis on kõige suuremaks ohuks Venemaa tulevikule.
Ent britid kasutasid ukrisi ära mitte ainult Venemaa vastu, vaid ka Trumpi USA vastu pannes Trumpi kahvlisse: Halb otsus on öelda, et ta planeeritud rünnakust Vene Strateegiliste pommitajate vastu midagi ei teadnud tähendab, et ta on vähetähtis jobu, keda juhib mingi kokaiinisõltuvusega kloun kes on Ukraina konstitutsiooni järgi usurpaator. Oelda, et ta sellest oli teadlik on täielik katastroof, Sest see tähendaks USA rünnakut oma proxi kaudu Venemaa tuumajõududele, mis tähendaks tuumasõda. Trump ütles õigustatult avalikult, et Zelenski provotseerib avalikult kolmamdat maailmasõda. Seega andsid ukrid Putinim kätte trumpkaardi, millega too saab Trumpi painutada. Propagandas kujutab Trump end rahutuvikesena, kes tegelikkuses osutub Tuumasõja vallapäästjaks kui Putin sellele seigale hakkaks pressima. Asja teeb veel kihvtisemaks fakt, et 2010.a. sõlmisid USA-Venemaa START leppe, mille järgi pooled kohustusid oma strareegilisi pommitajaid mitte peitma ja kaitsma angaaridega selleks, et vastaspooled saaksid sputnikutega jälgida, et mingeid muutusi ja pommide kinnitamist rünnakuks ei toimuks., nii andes sisuliselt vastastikuse garantii nende julgeolekule. USA ja Trump on selles valguses lepingumurdja ja mitteusaldusväärne, mis annab ta vaenlaste kätte võimsa malaka. Putin ei hakanud minu arust õieti vormistama seda propagandavõiduks, vaid saab vabamad käed Ukraina suhtes. Ühtlasi tähendab see Zelinski poliitilise karjääri lõppu ja USA relvaabi selget vähenemist.
Mis puutub sõjategevusse Ukrainas, mis on osake hübriidsõjast, siis kulgeb see minu poolt aastaid tagasi prognoositud trendi järgi: Ukraina koos oma 52 Lääne liitlasega saab seal haledalt lüüa. Täna ei saa ukrid vaatamata kõigile jõupingutustele mitte kuidagi rinnet stabiliseerida. Venelaste tulejõu ülekaal on masendav ja strateegilises reservis Lääne andmetel 13 värsket diviisi, samas kui ukridel on neid selgelt ebapiisavalt.
Ma kirjutasin konflikti aslgusest peale, et Lääne suur strateegiline viga oli viia hübriidsõda Arese sfääri, milles Venemaa on võitmatu ja tänu millele ta organiseerub liberalistlikust sodist jälle struktuurselt tugevaks riigiks. Kasvõi viimane ukride edukas diversioonirünnak demonstreeris veenvalt Putini strateegia. kus kuskil Ukrainas sõditi, tagalas aga valitseb liberaalne vabadus e. bardakk, täielikku läbikukkumist. Vaatamata Putini liberaalsetele vaadetele on võimulpüsimise eelduseks hädavajalik surmanuhtluse elluviimine ja kogu riigi mobiliseerimist sõjaks, mis tähendab sealhulgas kuuenda kolonni väljapuhastamist võimustruktuuridest.
Kokkuvõteks Ukraina suunal võib tõdeda, et nii USA-l kui Venemaal on vastastikuse mõistmise olukorras õnnestunud saavutada mõlemal oma lähimad eesmärgid. Trumpil õnnestus hiilgavalt vabaneda Ukraina koormast ja kaotuse häbist veeretades selle täielikult Euroopa õlgadele, mille pitseeris äsjane NATO summit Haagis. Samas võtmes tuleb mõista ka uue USA Euroopa kindrali avaldust Kongressis, et Ukraina on suuteline võitma sõjas. USA fikseerib, et annab Ukraina Euroopale üle suisa võiduseisus ja tulevikus halva resultaadi eest vastutus lasub loomulikult vaid Euroopa õlgadel. Venemaa omasoodu garanteeris USA abi tuntava vähenemise Ukrainale ja näidates kindlameelsust loobus vaherahust, mis sisuliselt oleks tähendanud Venemaa kaotust, püsib suurriiklikul kursil pretendeerides subjektiks, kes on uue maailmakorra kehtestamise läbirääkimiste laua taga kõrvuti USA ja Hiinaga.
Puht sõjaliselt on Iisrealil võimatu võita Iraani sarnaselt kui Ukraina Venemaad. Nüüd tehti katse teha seda kasutades diversiooni-terroristlike meetodeid. USA,Britannia ja Iisreali eesmärgiks oli loomulikult Iraani ajatollade võimu kukutamine ja Iraani lagundamine Iraagi taoliseks sodiks. Kogu see kaagutamine tuumarelva üle oli ja on vaid ettekääne. Iisreali seisukohast lõppes sõda täieliku fiaskoga. Pärsia tsivilisatsioon on palju nõtkem ja vastupidavam agressioonile kui arvestati.
Muidugi on teada, et Iraanis on küllaltki suur rahulolematus võimu vastu. 40 aastat Lääne pressingut ja sanktsioone on inimesed ära kurnanud ja režiimi juhid vanad ja väsinud ning püüavad kõigest väest Läänega rahumeelse kokkuleppeni jõuda. Ent kõik see ei pruugi olla Trumpi huvides.
Igatahes mina ei välista võimalust, et Trrump ei ole kaugeltki mingi ajudeta jobu, nagu teda globalistlik press teda kujutab, vaid geopoliitilise mõtlemistasemega strateeg. On ju võimalik , et kogu tema südantlõhestav mure Ukrainas hukkuvate inimeste pärast on vaid trolling ja eesmärk oli lõpetada sõda kohe vaid sellepärast, et selle jätkamine vaid suurendaks USA kaotust. Sama Iraanis. Selge , et Iisreali ainus võimalus oli välksõda ja üle kahe nädala nad ei suuda sõdida. Iraan ju kogu aeg tasandab konflikte, vastades vaid minimaalselt ja alaneva trendiga. Sellele vaatamata murti raudne kuppel läbi ja põhjustati IIsrealis seninägematuid purustusi. USA "võimas " rünnak oli muidugi ilmselge teater samuti kui Iraani vastus sellele. Trump sisuliselt päästis Iisreali katastroofilisest pikalevenivast sõjast ja juba saavutas hiilgava võidu oma brüsseli vaenlaste vastu Haagis , kes tema ees alandlikult roomasid, nõustudes ligi triljoni dollarise USA relvade ostuga.
Mis siis kui tegelikult Iraan ei taha Hormuzi väina sulgeda, sest see on nende huvide vastane. Iraan kaotaks ju võimaluse oma nafta ekspordiks kasvõi Hiina, kellega tal on leping 400 miljardi dollari investeeringute kohta vastutasuks naftale. Samuti tähendaks see suhete rikkumist Saudi Araabia jt., kes varustavad Euroopat. Antiglobalisti Trumpi globalistlikud verivaenlased langesid põlvili just Trumpi ähvarduse peale sulgeda Hormuzi väin. Meie liberaal-globalistlikud strateegid Kadri ja Kaja on ju viinud Euroopa seisu, kus tahetakse täielikult loobuda Vene naftast ja gaasist mõistmata, et kui praeguse enamasti Läänemeelse eliidi asemel oleks Stalini taolised patrioodid,, siis oleks Venemaa ise lõpetanud energiakandjate ja toorainete ekspordi tema vastu sõdivatesse riikidesse.
Hiina on täna oma 52% osakaaluga maailma tööstustoodangust samasugune nagu USA ise peale II maailmasõda. Trumpil on kasil käsil läbirääkimised tollitariifide üle nii Euroopa kui Hiinaga. Euroopa kirjutab kõik alandlikult alla mis nõutakse. Hiina aga hakkas ülbelt vastu ja sisuliselt võitis. Seega sõda peatati Iraanis vaid seniks, kuniks võetakse vastu Trumpi tingimused. Iraan sunnitakse sõtta vaatamata tema mittetahtmisele. Ainus suur tugi on talle Hiina koos P-Koreaga, kelle huvides on Iraani riigi säilimine ja kes vaikselt teevad kõik selleks , et tugevdada ta kaitsevõimet eelkõige õhukaitset. Iraan ise ka võtab ette samme sisemise julgeoleku tagamiseks. 700 arreteeritud Mossadi agenti on esimeseks suureks sammuks sel teel.
Venemaa rahvuslikes huvides on loomulikult kaitsta Iraani riiki, sest USA ja Iisreali õnnestumise korral destabiliseerub lõplikult tema nn. pehme kõhualune - Kaukaasia ja Kesk Aasia. Viimasega teatavasti pole sisuliselt mitte mingit piiritõket ja tegemist on eksistentsiaalse ohuga. Ent juudi lobi on Kremli võimukorides, majanduses ja meedias nii võimas, et reaalse abi asemel pakutakse neutraalse vahendaja rolli. Kõrvalmärkusena on võimatu on märgata, et Ukraina on sisuliselt Hasaaria, kus eliit on juudid ja mass mingid kahtlase identiteediga ukrid. Minust targem ja informeeritum Žirinovski aga teatavasti väitis, et juutide eesmärgiks on lagundada Venemaa Uraalideni ja luua riik keskusega Moskvas.
Võimalik. et Trump saab aru majandusest ja teab, et oodatud majandustõusu semel tuleb veel sel aastal finantsturgude kokkuvarisemine ja valmistub selleks. Peale selle võib tal olla laua peal geoloogide raport, et veel sel aastal on oodata veealuse vulkaani (Axial Seamont) purset läänerannikul ja Los Angelest ja San Franciscot ähvardab hiidlaine. Fakt on see, et Trump loeb raamatuid. Võimalik ka Friedmani, kes põhjendab, et USA ajaloos kohtuvad ajaliselt esmakordselt kaks murdepunkti; nii poliitiline-institutsiooniline kui ka majanduslik-ühiskondlik. USA on paratamatult tohutute muutuste lävel.
Need , kes peavad Trumpi rumalaks, sest tal on suurenemas vastuolud ühelt poolt IT miljardäridega, kes tahavad sujuvat pisiremonti ja MAGA patriootide vahel, kes tahavad tagasi kuldsetesse viie-kuuekümnendatesse, ei adu, et XX sajandi tähtsaima ja edukaima presidendi Roosevelti, kes viis USA majanduskriisist läbi maailmasõja maailma kõige võimsamaks riigiks, tsükkel on läbi, et Bretton Woodsi mudel tuleb kõrvale visata, sest selle säilitamine tähendaks Hiina võitu ja USA teisejärguliseks riigiks muutumist. Trump on ju eluaeg mõtelnud ja mänginud suurelt takerdaumata pisiasjadesse. Loogiline on arvata, et ta tahab saada Roosevelti sarnaseks epohhiloovaks kujuks, kes tahab rajada uue vundamendi Ameerika õitsengule. Sellele viitab kasvõi fakt, et ta kabinetis ripub ka demokraatliku partei presidendi Roosevelti portree. Arvan, et Trumpi ambitsioon ei jää Roosevelti tehtust maha. Kas tal õnnestub oma eesmärgid teoks teha, seda ei tea täna mitte keegi.
Täna võime tõdeda, et senine trend püsib: Lääs vajub ja Ida tõuseb. Sealjuures Lääs on veel põhimõtteliselt lõhestatud ning trumpistide ja liberaalide-globalistide vahel käib armutu võitlus. Viimastel ebaõnnestus restart COVIDi abil ja katastroofiks oli trumpistide võit USA-s. Globalistidel-liberaalidel pole välja pakkuda mitte mingisugust tulevikustsenaariumi peale miljardite inimeste hävitamise läbi sõja, pandeemiate ja nälja ning Euroopa ja Britannia võimsust on selgelt kärbitud. Britid on täna peamised kaose külvajad, ent tema üritus liita Azerbaidzaan (kelle eliit on läbi Briti offshoride kaudu Londoni käpa all) Iraani aserbaidžaanlastega ebaõnnestus. Vaatamata kõigile ponnistustele ei õnnestu Britannial suurriikide liigasse tõusta. Sel on eksistentsiaalne tähtsus meie tulevikule, sest Eesti eliit on nabanööri kaudu seotud just Londoni luuseritega. Seevastu Trumpi Ameerika on tugevnenud. Iisreali tulevik on selgelt ohus (Netanyahu tegutseb ilmselt Londoni huvides). Iisreali riigi hukk samas ei tähenda juutide mõjuvõimu kadu maailmas. Iraan on endiselt ohutsoonis, ent kergelt tugevnes, sest suutis säilitada riigi ning teab, mida on oodata tulevikus. Alijevi ja Erdogani planeeritud kohtumine jääb ära. Venemaa selgelt tugevnes. Hübriidse sõja algusest peale aastast 2013 on selgelt kõige rohkem tugevnenud Hiina võimsus. Ka India on tugevnenud.
Roman Ubakivi