hYBRIIDSÖDA UKRAINAS

HYBRIIDSÖDA UKRAINAS Vaadates Ukraina kaarti ja Vene vägede asetust on ilmselge, et Ukraina on strateegiliselt söja juba ammu kaotanud. Nende köige vöitlusvöimelisemad eliitväed on Donbassi all kotti aetud (arvestades lennuväe blokaadi läänes) ja ka Vene maaväed yhinevad peatselt P¨hjast Izjumist löunapoolse grupeeringuga. Ukraina väed on juba tykeldatud kolme ossa, kusjuures Mariupoli grupeering on sisuliselt söjalise jöuna hävitatud, käib viimaste vastupanukollete likvideerimine. Kuna Azovlased on syydi hirmsates kuritegudes, siis neid vangi ei vöeta ja neil pole muud vöimalust kui narkotsi abil viimse padrunini vastu tulistada. ent söjalist jöudu, mis vöiks söja saatust möjutada tal enam ei ole. Samasugune saatus ootab peagi ka Slavjanski-Severedonetski-Kramatorski ja löunapool Kurahovo- Avdejevka grupeeringuid. Ukraina väejuhatus tegi ränga strateegilise vea oma parimaid vägesi mitte kohe tagasi tömmates nad lootusetult pulbriks jahvatada lasta. Samal ajal ei ole Ukrainal jöudu, et likvideerida Vene vägede platsdarme ida pool Dneprit nii löunas kui pöhjas Zaporožje ja Kiievi lähistel, mis heidavad operatsiooni varju nii pöhja löuna kui ida- lääne suunas. Niipea kui Donetski grupeeringu riismed on hävitatud liiguvad Vene vabanenud väed läände ja ylalnimetatud platsdarmidele, millelt rynnaku pareerimiseks Ukraimal ei jätku vägesi, kuna viimastelt löögisuund vöib olla kolmesuunaline. Seega Ukraina on minetanud vöimaluse luua uus kaitsejoon Ida pool Dneprit. Olukorra muudab Ukrainale strateegiliselt täiesti lootusetuks ka fakt, et Vene väed omavad pealetungiplatvorme ka Lääne pool Dneprit vastavalt Kiievi juures pöhjas ja Hersoni kandis löunas. Seega ka looduslikult köige sobivam kaitseliin, mis vöimaldaks pikemaajalist vastupanu on minetatud. Samasuguse rumaluse tegi Žukov 1941.a. kui taandumise asemel jättis Läänerinde kotti ja avas tee Moskvasse. Vene kindralstaap trumpas antud juhul ukrainlased yle. Viimased lähtusid Bideni kontseptsioonist, mis pakkus venelastele piiratud söda vaid Donbassis lubades sel puhul vaid kulme kergitada. Vene väed oleks sel puhul verest tyhjaks jooksnud betoneeritud kaitserajatiste ja kohalike elanike kaitsekilbi taga. Seevastu venelased tegid hoogsa läbimurde löunas Krimmist ja hulljulge 20 helikopriga ja 200 mehelise öhudessandi kaitstud strateegilisele lennuväljale Kiievi lähedal. Vene armee on tänaseks töestanud, et ta on maailma parim. Arvestada tuleb tösiasjadega, et södurimaterjal on neil nagu Ukrainalgi sama, ohvitseridki yhise nöukogudeb kooliga. Ukraina väed ei kaitse elanikkonda, vaid terroristide eeskujul hoopis kuritarvitavasd naisi-lapsi kaitsekilbina, koondudes linnadesse ja kasutades lasteaedu- haiglaid söjalisre tugipunktidena. Venemaa srateegilineb lennuvägi ei ole sugugi nörgem Ameerika omast Dresdeni, Rakka, Mosuli kohal ja vöib yhe väljalennuga tuhaks ja tolmuks teha Harkovi vöi Kiievi, kasutamata selleks tuumarelva. Ent siin tuleb mängu juba söjaväelastele poliitikute- ylemjuhataja Putini poolt seatud raamid- tuleb maksimaalselt vältida inimohvreid ja purustusi. Arvan, et selline piirang on antud puhul poliitiliselt öige. Teine poliitiline piirang on imeväärselt väike Vene lahingutegevusest osavöttev väekontigent. Kui II maailmasöja päevil loeti eduka ryndetegevuse tagamiseks Ryndajate ylekaalu 3:1, siis Vene väed ryndavad VÄHEMUSEGA isikkoosseisus 1:3!!! Tana on Vene vägesi Ukrainas ligi 200 000, Ukrainla väes ca 600 000, lisaks veel territoriaalkaitseväed. Seega venelased vöidavad oskuse ja parema relvastuse toel. Iga lahingus langenud venelase kohta tuleb täna 10 ukrainlast. Peagi see vahe kolmekordistub. Selline ilmselt ebanormaalne vähemuses södimine pole Vene kindralstaabi prohmakas, vaid poliitiku-Putini ränk strateegilinen viga, kes andsid söjaväelastele eesmärgid ja raamid. Putin lähtus ilmselt FSB ettekandest, kes olevat sölminud kokkulepped Harkovi jt. Ukraina omavalitsuse juhtidega, kes lubasid yletulekut Venemaa poolele. Suured kaotused esimestel päevadel olidki suuresti tingitud sellest valearvestusest. Eelmises artiklis kiitsin Putinit, et ta on suutnud areneda poliitiliselt Lääne kummardajast poliitilise arusaamani kes on tegelikult Venemaa vaenlased. Putin on töestanud end hiilgava taktikuna kuid nagu ma varemgi olen märkinud, on tal strateegiaga väga halvad lood. Nii on Putinil kahtlematult öigus, et Ukraina söjakäik oli ameeriklaste poolt pealesurutud- sunnitud samm kasvöi ainult Ukraina aatomiprojekti töttu. Suurvenelased, väikevenelased (ukrainlased) ja valgevenelase on reaalselt köik venelased (laias laastus ka tsivilisatsioonina vene keelt könelevad ja samu väärtusi omavad ka etnilised armeenlased jne.) ja see, et Läänel önnestus aastakymnetepikkuse sihikindla ja targa tööga teha Ukrainast russofoobne Venemaa vastane tapariist ja töugata lollid slaavlased ennasthävitavasse sisuliselt kodusötta on kahtlematult USA hiilgav strateegilinr vöit. Mis tegi Putin viimastel aastakymnetel samal ajal? Vedeles nagu heasydamlik lollike-Ivanuška ahjul ja finantseeris Ukraina russofoobia projekti. Venelaste sympaatia Putini suhtes ongi seletatav tema vastavusega venelaste yhele arhityybile ja ehkki ma allpool näitan veel palju minu hinnangul tema poolt tehtud lollusi, ytlen etteruttavalt, et löpeks Venemaa vöidab talle Lääne poolt kuulutatud eksistentsiaalse söja, sest Vene ahi liigub imerelvana koos lolikese-Ivanuškaga triumfaalselt Ajaloo ratta sängis. Putini ränk strateegiline viga seisnes söjaoperatsiooni alustamine tuginrdes köige soodsaimale variandile. Strateegia rusikareegel nöuab aga planeerimisel lähtuda köige halvemast variandist. Lisaks veel infaltiivne kergeusklikkus usaldada jänkide holoppe hoholle?! Putin teab, et Lääs pettis Andropovi-Gorbatšovi eliiti, teda peteti haledalt Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ja Obama poolt Maidani ajal, Vedasid ninapidi nii Porošenko kui Zelenski ja nyyd tema kergeusklikkus Zelenski alluvate aususesse on pöhjustanud öigustamatuid inimkaotusi ja operatsiooniplaani muutmist. Peatada välksöja kolmandal päeval vägede edailiikumine ja kehtestada relvarahu mötetuteks läbirääkimisteks Zelinskiga löhnab juba kodumaa reetmise faktile. Täielikult rumal oli käsk mitte kasutada kutsealuseid olukorras, kus enamik neist olid varustusyksustes ja seadis kindralid kahvlisse: kas eesliini vägesi yldse mitte varustada, sest varustusyksusi komplekteeritud kontraktikutega lihtsalt polnud, sooritades nii veel suurema kuriteo vöi ignoreeida lolli käsku ja kanda karistust. Moraalselt ïged olid kindralid, kes vilistasid ylemjuhataja sisuliselt kuritegelikkule käsule. Lisaks polnud veel need varustuskonvoid kaitstud. Jälle mötetud inimohvris ja moonakaotus. Venemaa suurust arvestades on 1,1 miljoniline armee ilmselt vähene. Kui Putinil vähegi strateegilise mötlemise algeid oleks, siis oleks ta köigepealt tutvunud söjaväe olukorraga ja lahendanud pikkade varustusteede probleemi. Sama probleem oli ameeriklastel Vietnamis. Helikopterite motoressurss kulub kiirelt ja on kallis. Ameeriklased lahendasid selle probleemi kaua öhus lendavate transpordilennukitega millele paigutati 105mm kahur. Putin oleks pidanud moodustama juba söjakogemustega vabatahtlikest ca 50 000 korpuse, kelle relvastamine käsitulerelvade ja soomukitega poleks mitte mingi probleem. Venemaal on ladudes yle 3000 jalaväe lahingumasina BTR-1. Neil on väga hea šassii ja neid moderniseeritakse uue 30mm kiirlaskekahuriga eesliini vägedesse suunamiseks. Tagala ja logistika tarbeks möeldud Vabatahtlikekorpuse relvadeks sobivad ylihästi ka moderniseerimata BTR-1 100mm kahuriga ja moderniseeerimata ca 8000 tanki. Pluss veel piisavalt ala kontrolliks droone jayYhendusteid ei peaks kaitsma nagu täna. niigi napid eesliini väed. Putin on kuulutanud välja söjaoperatsiooni eesmärgid esiteks Ukraina demitaliseerimine, mis kulgeb edukalt. Tänaseks on hävitatud ukride merevägi, peaaegu täielikult lennuvägi, 25000 st soomukist 1700, palju moona ja söjatehaseid. Teiseks eesmärgiks on denatsifitseerimine. Samas kuulutab Putini suuvooder Peskov, et mingit Ukraina okupeerimist ei tule?! Siin tuleb juba rääkida mitte strateegilisest mötlemisest vaid pudrust Putini peas. Kuidas sa teostad mitte ainult denatsifitseerimist vaid ka hädavajalikku korda oma vägede tagalas kui jätad seal vöimule russofoobsed juhid?! Youtubis on juba kirjeldusi, kuidas Vene väed sisenevad linna, kohalikud võimud pögenevad, Vene väed lahkuvad ilma uusi vöimuorganeid ja garnisoni moodustamata, vanad juhid tulevad tagasi jagavad puutumatusest relvaladudest(!) relvad natsikutele ja nood hakkavad kaitsetuid venelaste varustuskolonne hävitama. Strateegilise mötlemisvöimega ylemjuhataja oleks juba aastate eest välja koolitanud seitsme miljoni donbaslase ja töömigrandi seast venemeelse tsiviilkaadri, julgeoleku tagava garnisoni ja reaalselt denatsifitseerimisega tegeleva vastuluure kaadri. Seda köike pole Putin teinud ja minu teada on see maailma ajaloos unikaalne debiilsuse rekord. Psyhholoogilises söjas, millel on otsene möju reaalsele söjategevusele, on ylekaalukalt vöidumees Lääs-Ukraina. Vene propaganda on lihtsalt hale kui mingi prillidega muumia loetleb tuimalt nelja täiesti tundmatut kyla neid isegi kaardil näitamata ja teatab, et liiguti 2km edasi. Ent aja jooksul Venemaa reaalne söjaline edu purustab propaganda poolt loodud illusoorse ettekujutuse maailmast ja järgneb järsk psyhholoogiline murrang nii ukridel kui ka Eesti kindralite peades. Venemaa armee on vöimeline ka sellistes ebanormaalsetest tingimustes purustama Ukraina armee täielikult välksöja paradigmas 100 päevaga. Arvestades ylaltooduga on NATOl pöhjust väriseda Vene armee vöitlusvöime ees. Vene relvade vöit muudab printsipeaalselt julgeolekuolukorda Euroopas ja ka maailmas. Pealesunnitud söda on suureks arenguhyppeks Vene armeele, kellel puudus seni nii mastaapse söja kogemus. Syyrias sai hädavajaliku lahingukogemuse pöhiliselt vaid lennuvägi ja veidi laevastik. Vene söjavägi puhastub rahuaegsetest parketikindralitest ja vöib etendada suurt tervendavat möju kogu Venemaa eliidi natsionaliseerimises. Suure Strateegi vaatevinklist oli Venemaa söjaline vastus Läänele absoluutselt öige (tegelikult ideaalne aeg selleks oli juba Valgevene kriisi ajal). Lääs eesotsas USAga vastab absoluutselt oieti omas stiihias maksimaliseerides majandussöda, milles Putin on täielik liberaalne äpu ja vöhik. Mida maksab vaid 300miljardi dollari annetamine USAle, 40 miljardi annetamine Prantsusmaale ja sadade tonide kulla kinkimine Suurbritanniale. Lolli eide Nabiullina, kes töstis baasintressi 20 protsendile ja seega hävitab kogu keskmise ja väikeettevötluse, poliitika heakskiitmine ja uuesti Keskpanga juhiks esitamine demonstreerib Putini vöhiklikkust. Lihtne ja vägev käik, mida juba yle kymne aasta vene majandusteadlased on soovitanud - hakata myyma gaasi rublade eest, ei saanud tulla Nabiullina kipsajudest, vaid on vaid osake XI dollarivastasest kampaaniast (pluss Saudi Araabia jt.), milles Taliolympia ajal kokku lepiti. Venemaa töestab mais, et USA ei suuda kaitsta söjaliselt oma liitlast, Hiina lammutab dollari samal ajal pedestaalilt. Suure Strateegia seisukohalt lammutaks USA Venemaa majandussöjaga kuskil kahe poole aastaga ja seejärel poleks ka Hiinal pikka pidu. Nagu maleski, otsustab ka geopoliitikas tihti Tempo. Venemaa ja Hiina jöuavad juba paari kuu jooksul anda otsustava löögi Läänele, mis kindlustab nande vöidu. Vöitjadki kaotavad palju malendeid, ent Eesti seisukohast on oluline, et Venemaa vöidab oma Super Isamaasöja koos köigi siit tulenevate poliitiliste tagajärgedega. Roman Ubakivi

UUE MAAILMAKORRA SYNNITUSVALUD

UUE MAAILMAKORRA SYNNITUSVALUD Vaatasin eile ETVst Välisstuudiot, kus peateemaks oli Ukraina liitumine EL-ga. Mitte keegi ei arvestanud vöimalusega, et juba maikuus vöime seista tösiasja ees, et ei ole enam sellist riiki nagu Ukraina ja petrodollari maailmasysteem on kokku varisenud koos IMF ja Maailmapangaga. Ka EL pysimine on vähem töenäoline kui ta kadu. Ukraina saatus ripub ära praeguse hybriidsöja (kumbki osapool ei ole vastasele söda kuulutanud!) tulenusest. Siin lähevad minu arusaamad kyll täielikult lahku USA ja meie kindralite hinnangutest. Viimased röhutavad, et Vene väed ei liigu kiiresti edasi, Kiievi vallutamiseks ei jätku vägesi, pikki varustusteed on haavatavad ning ukrainlased lubasid täna isegi suurte vastupealetungioperatsioonidega alustada. Minu arusaama järgi peaks söja vöitmiseks mitte linnu vallutama , vaid eelköige purustama vaenlase relvajöud. Klassikasliseks näiteks on siin Napoleon, kes vallutas Moskva kuid kaotas söja. USA info järgi on Venemaal Ukraina vastu 100 000 meest pluss Rahvuskaart tagala kaitseks. Ukraina söjaväes on ca 250 000 meest, keiiest pool ja paremik vöitlusvöimelisem osa asub Donetski vabariikide ees väga tugevasti kindlustatud kaitseliinidel. Ylejäänud väed on vastavalt terroristide taktikale koondatud suurlinnadesse ja kasutadavad tsiviilelanikkonda kaitsekilbina. Venelaste peaeesmärk on esmajärjekorras just Ukraina armee selgroo murdmine tema eliitväeosade hävitamise teel Donetski liinil. Selleks on venelased nad juba ymber piiranud ja tegelevad selle pöhigrupeeringu osadeks tykeldamisega ja hävitamisega. Juba on tykeldatud löunapoolne osa, mille riismed on ymberpiiratud Mariupolis, sealhulgas ka paljude roimadega seotud kurikuulus "Azovi " jöuk, keda on terroristlikuks organisatsiooniks kuulutanud USA Kongress. Arvan, et paari päeva pärast on nad mätasse löödud ja vabanevad väed suunatakse pöhja poole. Kirdes on suuremad linnad köik blokeeritud ja kuni nad pole puhastatud ja raudteeyhendus varustamiseks Kiieviga tagatud, pole mingit mötet rääkida Kiievi vallutamisest, liigutakse lihtsalt edasi sammhaaval. Kiievi suund on täna vaid petekas, mis neelab köik Ukraina reservid ja jätab ilma igasuguse abita saatuse hooleks idas asuvad eliitväed. Neid hävitatakse metoodiliselt ja nende vötlusvöime, söjavarustus ja inimjöud kahaneb iga tunniga. Saatuse hoolde jäetud Mariupoli langemine on väga raske psyhholoogiline löök ukrainlastele. Arvan, et söja murdepunkt saabub juba nadala pärast kui on sisuliselt hävitatud ida pöhigrupeering. Venelased suunavad oma vabanenud väed läände ja Ukrainal pole mitte millegagi vastata ja söjaline vastupanu kollapseerub. Venelased lisavad veel möne pataljoni Armeeniast, karabahhist ja Tšetšeeniast ja marsivad imselt Ukraina läänepiirini. Samal ajal on Venemaa valmis ka edukalt vastu astuma NATO igale provokatsioonile oma kaitse köige haavatama punkti - Kaliningradi vastu. Selleks on tal Baltimaade vastas yldarmee ja 1. Kaardiväe Tankiarmee. mis on vöimeline tagama maismaayhenduse Kaliningradiga ja Baltimaade okupeerimise yhe päevaga. Julgestuseks on Putinil tagataskus ylekaalukalt suuremad taktikalised tuumarelvad NATO ga vörreldes. Seega Ukraina riigi saatus söltub minu hinnangul lähiajal vaid Moskva suvast. Nyyd veidi Venemaa vastastest sanktsioonidest. Majanduslikus möttes likvideerib Lääs oma ekstreemse globaliseerimisprojekti ja taastab NSVL lagunemise eelse olukorra, loobudes sisuliselt oma suurimast vöidust - Venemaa (pluss Valgevene ja söltuvalt Moskva tahtest ka Ukraina) turust. USA lausa sunnib Venemaa eliiti oma peaaegu autarkse Euraasia majandustsooni koos oma iseseisva dollarist söltumata valuutaga. USA lausa kiirendatult sunnib uut maailmakorda,mida ma prognoosisin paarkymmed aastat tagasi - suhteliselt autarkseid tsivilisatsioonikeskmeid oma korra ja valuutaga. Kui Vene pooleldi liberaalne degenerantne eliit seda teed mööda ei lähe, ootab teda surm ja jälle paljaksröövimine Lääne poolt. Niipalju kui mina Venemaad tunnen , jääb kindlalt peale Putini enesesäilitamisinstinktiga leer ja paratamatu on tösine Eliidi puhastamine igasugustest Dvorkovitšistest. Tee kuhu Venemaa peaks suunduma näitas kätte märtsikuu The Economist number: STALINISM! Töepoolest, Venemaa vajab ellujäämiseks stalinlikus tempos reindustrialiseerimist, kahekorrulist valuutasysteemi, Hiina eeskujul plaanimajandust ja mis peaasi: ylemaailmset haaravat ideoloogiat. Hybriidsöda Läänega on tegelikult kergelt vöidetav kui Venemaa katkestaks päevapealt nafta ja gaasitarned Läände. See oleks vöimalik juhul kui eilsetest läänemeelsetest liberaalidest saaks yleöö stalinistid. See on muidugi utoopia ent ellujäämiseks tuleb siiski end muuta ja söjas ei saa väga pehmo olla. Venemaal on tegelikult väga tugev positsioon energiasöjas, sest peale ta enda kuldaksjale ei ole Venetsueela USA kosimist vastu vötnud ja ka Iraan saatis naftatånnide asemel USA poole raketid ning Saudi-Araabia ja laheriigid ei suvatsenud isegi ameeriklastega rääkida. USA poolt vaenlasteks kuulutatud Hiina, Venemaa , Iraan ja P-Korea on oma tegevuse ilmselt aegsasti kooskölastanud. P-Korea kömistas äsja oma kontinentidevahelise raketiga ja Hiina kaalukas vastus on alles tulekul. Arvan, et Hiina vöib Taiwani eest USA le isegi kompensatsiooni maksta rahumeelse yhendamise nimel, sest Bidenile on kongressivalimisteks ellujäämiseks hädavajalik palju raha, sest hoogustuvat inflatsiooni ei oska nad taltsutada. Vöimalik on ka kokkulepe Venemaaga: Ida Euroopast tuleb lahkuda niikuinii ja Venemaa nöudmine koristadas NATO 1997.a piiride taha ei kahjusta USA rahvuslikke huve. Praegune pisikeste väeosade toppimine Ida Euroopasse Venemaa hirmutamiseks on Strateegiliselt lubamatu lollus - nad peaks ammu olema teel Vaikse ookeani kanti. Venemaa aga vöib aidata USAl välja pigistada hädavajaliku triljoni reguleeritud energiaembargoga rasvunud ent täielikult degenereerunud eliidiga Euroopa Liidult. Kriis Euroopas ja kapitalid silkavad päevapealt USAsse. Anglosaksid ihuvad juba ammu hammast oma konkurendi peale. Suurbritania huvides on lammutada EL, et liita prantsusmaa koos P-Aafrika ja Beneluxiga oma valuutatsooni. USA aga tahab lammutada EL kui oma majanduskonkurendi ja riisuda ta puupaljaks. Euroopal pole tulevikku, kuna tema eliidiks on degenereerunud idioodid. Venemaale sanktsioonide kehtestamine oli lollus ja russofoobiasse langemine enesetapp. See, et Saksa kantsleri vanem oli körge SS ohvitser on fakt, ent yle kymne tuhande tsiviilisiku tapmine Donbassis natslike pataljonide poolt nimetamine naljaks, aga mitte genotsiidiks on juba lausa eksistentsiaalse tähendusega. Vöib-olla tärkab Lissabonist Vladivastokini unistava germanofiili Putini ajudes ka möttekild kui ta seisab Piskarjovi kalmistul oma venna massihaua kandis, et sakslased on vöimelised ka oma tegusi kordama kui neil vaid selleks vöimalus tekib. Hiljuti ähvardas nende kaitseminister Venemaad taktikalise tuumasöjaga, Venemaa suhtes lubati lähtuda jöupositsioonilt, täna seisavad Saksa tankid Leedus Moskvale lähemal kui Suure Isamaasöja eel ning Ukrainale relvi tarniv Saksamaa on aktiivne tegija Venemaa vastases hybriidsöjas hiljemalt Navalnöi provokatsioonist alates. Yldiselt Venemaa rahvuslikes huvides ei ole EL ja tugev Saksamaa, sest tuntud ytluse järgi ei mahu Venemaa Impeeriumi körvale Karl Suure Impeerium. Seega yhttuvad siin objektiivselt Venemaa ja Suurbritannia rahvuslikud huvid. Roman Ubakivi

PUTINI EKSIMUS

PUTINI EKSIMUS Pealkirja all ma mötlen Putini tuntud avaldust Läänele: Te ju olete targad inimesed, miks te arvate, et me oleme lollpead? Vaadates Euroopa liidrite tegusi ja täna ka Eesti eliidi (Vare,Kaasik, Tiido, Paet jt.) esinemist ETV-s ei önnestunud mul leida Läänes mitte yhtegi tarka eliidi esindajat. USA eesotsas Bideniga jätan praegu körvale, sest ehki on ilmne tema ränk geopo9liitiline viga (möne aasta jooksul murda Venemaa selgroog ja asuda siis juba eelispositsioonilt Hiina kallale), demonstreeris Biden siiski ka liidriomadusi ja suutis yhendada lyhikese ajaga Euroopa degenerantsed vesipead täie påhendumusega haledale läbikukkumisele määratud plaani taha. Ukrainlaste mentaliteedile vastavalt nad valisid endale riigijuhiks klouni, kes rahvast löbustas allalastud pkstega oma peenisega klaverit mängides ja kelle tegevust toetavat täna 90% ukrainlastest. Aga olen täielikus hämmelduses, nagu ilmselt Putingi, et Saksamaa kantsler on Zelenski tasemega ebaadekvaatne kloun. Esimese teemana tänane Ukraina söjaolukord, mis on absoluutselt lootusetu ja läheneb hiljemalt paari nädala jooksul. Ukraina oli viis päeva tagasi veel Euroopa suurim riik peale Venemaad ja kolmas söjaline jöud peale Venet ja Prantsusmaad. Tänaseks on Venemaa saavutanud uskumatult suure söjalise edu väikeste jöududega ja mänginud USA-Ukraina kindralid yle eelköige söjakunstiga. Nagu ma eelmises artiklis pöhimötteliselt oletasingi, sidusid nad Donbassi koondatud Ukraina eliitväed kohalike miilitsayksuste ettevaatliku edasiliikumisega, samal ajal kui Spetsnaz ja rahvuskaart paisati hulljulgelt ette linnavöitlusi vältides Ukraina tagalasse eesmärgiga kuskil Dnepri joonel moodustada hiiglasuur kott Donbassis asuvatele Ukraina pöhijöududele. Pealetungitempo oli esimestel päevadel fantastilised yle 100 km. Sealjuures söditi seotud kätega, hoidudes tsiviilelanike kahjustamisest. Viimased päevad on pealetungitempo loomulikult langenud, sest kergeyksustele tuleb järgi tömmata soomusjöud ja logistika. Kergejöududega on aga praktiliselt saavutatud juba köik otsustavaks vöiduka vajalikud eeldused; vaenlase peajöud on sisuliselt kotis, varustusteed läbi löigatud ja soljarka puudumisel praktiliselt liikumisvöimetud, saavutatud on absoluutne ylekaal öhus, mis iseenesest tähendab Ukraina vägede hävingut. Sealjuures pole seni veel rakendatud yldsegi peamist löögijöudu: !. Kaardiväe Tankiarmeed!. Tšetšeenide hirmuäratav spetsnaz ja söjaväepolitsei on jöudnud juba Kiievi lähistele. Seega läbirääkimiste sisuks saab olla vaid Ukraina tingimusteta kapitulatsioon. Sellises söja kaotuse tingimustes, kuulutab Lääs Venemaale välja majndussanktsioonid, mis sisuliselt teevad löpu dollari kui usaldusväärse reservvaluuta ja paiskavad Euroopa majanduse kuristikku ja sotsiaalsesse kaosesse. Venemaa vöib vastata sanktsioonidele vastavalt Putini avalikult väljakuulutatud moel: katkestada läbikäimine Läänega. Peab ju täielik idioot olema kui Saksa kantsler ei saa lihtsast asjast aru, et kui ta blokeerib Venemaa ca 100 miljardi väärtuses valuuta, siis pole ju Venemaal absoluutselt mötet myya gaasi jm. Saksamaa majandusele elutähtsaid maavarasi, sest neil on ju vöimatu seda raha kasutadas?! Konkreetselt gaasi auku pole mittemillegagi vöimalik asendada, sest isegi see vedelgaas, mis USA Euroopas täna myyb on algupäraselt Venemaalt ostetud. Sama lugu on ka dollarivarade blokeerimise puhul. Venemaal pole päevaealt enam mötet myya USA titaani, alumiiniumi. raketimootoreid jne. Venemaa voib vastusammuna riigistada köik Lääne varad ja vabrikud. SFIFT ist on kasulik Venemaal ise loobuda, sest sisemaine töötav maksusysteem on neil juba olemas ja välismaa maksesysteemina on kasulik yle vötta Hiina systeem CIPS. See pöhjustab kyll nädalise ebamuguvuse, ent seevastu kaotab USA inormatsiooniallika Venemaa tehingute kohta ja vöimaluse sanktsioone kehtestada Venemaa kaubanduspartneritele. Kokkuvöttes on sanktsioonid taktikalises möttes Venemaale kahjulikud kuid strateegilises möttes vöitutoovad, sest vöimaldavad ja sunnivad Venemaad lahkuma juba eile töötama lakanud dollariemissioonil pöhinevast majandusmudelist. Täielik hullus on Saksamaa poolt (kelle eelmine kaitseminister ähvardas Venemaad taktikalise tuumarelvaga!) kuulutada välja hiigelsuur relvastusprogramm- vöib kindel olla, et Berliin saab ennern tunda, mis tähendab talle tuumapommi löhkemine oma peade kohal, ennem kui nad jöuavad seda oma relvastusse vötta. Täielik hullus on ka saata neonatslikule Kiievi režiimile relvaabi, sesdt nagu Venemaa kuulutas, tähendab see vaenutegevust tema vastu ja seadis tuumajöud körgendatud lahinguvalmidusse. Saksamaad ta tuumapommidega homme veel yle kuhjama ei hakka. pigem oli see signaal USAle, millest ka USA adekvaatselt aru sai ja tömbus kohe tagasi. Scholzi irvitamine yle seitsme aasta kesrtnud Donbassi laste ja naiste genotsiidi yle vöib aga Saksa maksumakstjatele väga kallis maksma minna kui Vene karu ärkab talveunest ja nöuab analoogiliselt juutide genotsiidi eest ka kompensatsiooni Nöukogude rahvaste genotsiidi eest. Teatavasti hukkus Saksamaa poolt alustatud hävitussöja käigus Nöukogudemaal ca 27 miljonit inimest, kellest 14 miljonit olid tsiviilisikud. Pluss veel kompensatsioon sunniviisiliselt Saksamaale kyyditatud kodanike sunnitöö eest. Seni on sakslassed kyll välja maksnud kompensatsiooni juutide genotsiidi eest ja pensionite näol tasunud Hitleri vöimu pikendamise eest verd valanud eestlastest SS meestele, ent venelaste Piskarjovi kalmistul ja tundmatu söduri haual on nad pääsenud seni veel vaid pärgade ja krokodillipisaratega. Varsti me kuuleme Xi kaalukat söna ning peale seda ka Venemaa juba möödunud aasta detsembris esitatud nöuet Balti platsdarmi suhtes. Arvan, et kui Bidenil önnestub veel selleks ajaks vöimul pysida, ei yritagi ta enam mingit Venemaa vastast koalitsiooni kokku koguda, sest Putin on töestanud, et ta ei bluffi. Baltimaad ei ole aga Ukraina, mida oleks vöinud proovida kasvöi teoreetiliselt söjaliselt kaitsta. Ameeriklased ei ole nii lootusetud pömmpead nagu degenereerunud Euroopa juhid ja saavad aru, et arukas on antud jöudude vahekorra juures leida diplomaatiline lahendus ja mitte oodata söjalisi ja söjalis-tehnilisi Venemaa vastusamme. Roman Ubakivi

UKRAINA KAPUTT

UKRAINA KAPUTT Eile sai ilmselgeks, et söjaline konflikt Venemaa ja Ukraina vahel on vältimatu USA marioneti Ukraina käitumise pöhjal. Juba nädal aega intensiivne tsiviilelanike tulistamisele raskerelvadest lisandus veel Venemaa piiripunkti pommitamine ja kahe diversioonigrupi saatmine Venemaa territooriumile. Köik kahtlusevarjud hajutas Zelenski tuumarelva pretensioon. Ja seda köik Putini väga tösise ja hoiatava köne taustal. Seepärast olin terve öö yleval oodates Venemaa vastust täna hommikuse Putini avalduse ja Ukraina spetsoperatsiooni näol. Ukraina on kaputt, sest minu söjalise arusaamise järgi pole Ukrainal mitte mingit tösist vsstupanuvöimalust, sest Venemaal on 21. saj. söjapidamisdoktriin koos vajaliku relvastusega, Ukraina (nagu Eestigi) södib aga II maailmasöja malli kohaselt. Venamaal on maailma parimad täppisrelvad ja yle 1000 söjalennuki millele Ukraimnal on vastu panna ca 40 söjalennukit ja nöuka aegsed totška -U raketid (millised on Vene relvastusest maha kantud ja igaks juhuks suurel arvul ladustatud. Esimese etapina hävitavad venelased köik komandopunktid, radarid, öhukaitse, lennuväljad ja lennukid ning söjalaod linnakutega täpsusrakettidega. Seega möne tunni jooksul kaotab Ukraina suur 150 000 Donetski juurde koondatud väegrupeering juhitavuse ja muutub paanikas inimmassiks ylekaaluka suurtyki ja raketisysteemide tule all, nagu see juhtus !941. aastal NL Läänerindel. Järgneb spetznazi ja merejalaväe dessandid Dnepri sildadeni, tähtsatele sölmpunktidele ning Mariupoli ja Odessasse ning alles seejärel käivitatakse tankimootorid ja maaväed alustavad kiirmarssi. Köik söjamehed, kes pole jöudnud relvi maha visates Dnepri paremale kaldale jöuda, osutuvad kotis olevaks ilma söjamoonata. Isegi targemad, kel oli oidu kohe läände pageda, osutuvad väiksemas kotis olevaks tänu Valgevenest tulevale tankikiilule. Selline näeb välja yks alanud Vene-Ukraina söja arvatavatest variantidest. Loomulikult ma ei pretendeeri Venemaa tegeliku lahinguplaani teadmisele, see on vaid yks vöimalikest variantidest, mis on vöimalik tänu sellele, et peale täpsuslööke on söja löpptulemus otsustatud juba poole päevaga. Juhul kui minu arusaam jöudude vahekorrast on enam-vähem adekvaatne, tähendab see Venemaa ajaloolist vöitu ja USA Bendera-Ukraina poliitika krahhi. Seda Venemaa-USA heitlust jälgib kogu maailm, sest peakysimuseks ei ole Ukraina saatus, vaid vöimu ymberjagamine USA ja Venemaa vahel: kas öïge on Brzezinski nägemus ( 21. saj. tähendab USA tugevnemist Venemaa arvel ta varemetel) vöi hoopis ka minu arusaam, et uus kord maailmas kujuneb USA ja ta satelliitide (seega ka Eesti ) arvel ning Obama tees, et USA dikteerib maailmas mängureeglid on soovmötlejatest vesipeade fantaasia. Ukraina kaotus tähendab Afganistani syndroomina doomino effekti, sest möne päeva pärast järgneb Xi ylitähtis sönum ja USA seisab silmitsi veelgi tähtsama Taiwani pröbleemiga. Putin teeb pärast sunnitud (allpool seletan miks) väikest tagurpidi kukerpalli pausi juba sel aastal pärast otsese ähvarduse loomist USAle (näiteks laevastiku tugipunkti näol Nikaraaguas) järgmise loogilise sammu oma julgeoleku tagamiseks - USA Balti platsdarmi likvideerimise. Selgub kiirelt, kas USA on valmis alustama ennasthävitavat tuumasöda Narva ja Baltikumi pärast, vöi ta eliidile jöuab ajudeni peale Ukrainat lihtne töde, et kui USA ei ole valmis diplomaatiliseks lahenduseks, siis Venemaa ei bluffi ja vöttab kasutusele sojalised abinöud, sest Venemaale on tegemist eksistentsiaalse ohuga ja USAle teisejärgulise probleemiga. Eesti ja kogu Baltimaade kompradoorne eliit teeb omaltpoolt loomulikult nagu ukrainlasedki köik endast oleva, et töestada Venemaale oma vaenulikkust. Ekspresident Toomas-Hendrik Ilves on aga lihtsalt edev lollpea, kes kutsub Läänt yles Putinile nyyd hambaid näitama. USA -s siiski eliit niivörd degenereerunud ka ei ole ja saab aru, et Putin taob need hambad oma hyperkiirusega rakettigega naudinguga kiirelt nende ena kurku tagasi ja omades erinevalt Eesti eliidist veel enesesäilimise instinkti riismeid, väldivad otsustavalt igasugust söjalist konflikti Venemaaga. Ameeriklased kirglike pokkerimängijatena saadavad meie totaka eliidi julgustamiseks bluffina muidugi siia oma Vietnami söja aegseid romusi A-10, 40 aasta vanuseid F-15, mis metalli väsimuse töttu on sunnitud mitte sooritama järske manöövreid vöi tuttuusi F-35, mis kölbavad vaid luuretegevuseks ja pagevad otsekohe kui taevas on Vene uued Su-57 vöi Su-35. Neil pole yldse asja Baltikumi kui on pingeline olukord, sest nad on öhutörjekompleksi S-400 radaritele kergelt avastatavad. Niipea kui Venemaa töstab päevakorda Baltikumi kysimuse, kylvab USA Baltikumi yle relvastusega kuid tömbub ise tagasi vaatleja positsiooni nagu täna Ukrainaski. Ma ei kahtle, et meie inimestest tulvil Väliministeeriumi körgehituses on köik kahtlemata lugema öppinud kuid imestan, miks mitte keegi ei saa NATO artikli 5 möttest aru. Nimelt peale yldise deklaratsiooni, mis kuulutab rynnaku liikmesriigi vastu rynnakuks koigi vastu, ei kohusta see konkreetselt peale diplomaatiliste sammude mitte mingiks söjaliseks tegevuseks. Iga diplomaat peaks elementaarselt teadma selle artikli ajalugu, mis vöeti selles häguses sönastuses vastu just USA nöudmisel, et jätta endale valikuvabadus söjalise jöu rakendamise puhuks. Lääne vastust Venemaale majandussanktsioonide näol nimetab John Bolton "sääsehammustuseks". Siiski köik sanktsioonid toovad Venemaale Lääne ekspertide arvestuse järgi kahju ca $ 50 miljardit aastas. Seega majanduslikus möttes on Venemaal kasulik ise välja astuda tanasest USA dollarisysteemist, kus ta maksab igal aastal kalömmi ca $100 miljardit. Yhtlasi oleks see ka surmahoop USA dollarile kui peamisele rahvvusvahelisele reservvaluutale ja investeerimis allikale. Teatavasti dollar kui fiatvaluuta tugineb ka Venemaa naftaressursile ja selle tagatise kaotamine tähendaks dollari hyperinflatsiooni. Venemaa huvides on lahkuda dollarisysteemist ja teha rublast investeerimisvahend ja Euraasia majandustsooni reservvaluuta. Poliitilistel pöhjustel Putin sellisele ylitähtsale otsusele ei lahe, vaid deklareerib selgelt Dollarisysteemi jäämist ning pyyab köigest väast maha rahustada oligarhe, et vältida avalikku Vene eliidi löhenemist. Peale degenerantide Gorbatšovi ja Jeltsini on köigevägevam önnistanud Venemaad riigimees Putiniga. kellele rahva ja riigihuvid on ilmselgelt suuremad väärtused kui ta isiklikud huvid. Pealegi on Putin harvaesinevalt andekas, kes on suutnud oma maailmavaadet muuta isamaaarmastuse survel paari aastakymnega veendunud liberaalist ilmselgeks patrioodiks ehk Venemaa konteksist paadunud trotskistist veendunud stalinistiks. Poliitikas NATO sse ja Läänemaailma sisenejast Läänemaailma eksistentsiaalseks vastaseks astudes mehiselt yle Rubico. Ent tänane Vene eliit on ju siiani valdavalt nn. läändesisenejad, Kuusineni-Andropovi liini järgnejad. Putin tegi targalt korraldades Julgeolekunöukogu istungi avalikult. Nii sain minagi aimu tegelikest jöujoontest. Arvamus, nagu kujutaksid köik nn."silovikud" patrioote on ilmselgelt naiivne. Korraldasid ju KGB juht Andropov ja ta esimene asetäitja Bobkov (kes V valitsuse ylemana kasvatas dissidente) jt. kontrrevolutsiooniks noort kaadrit Moskva (tulevane peaminister J.Gaidar, linnapea Popov) ja Leningradi (antikommunist Tšubais) instituudid. Viimast kurieeris muuseas reeturist KGB kindral Kalugin, kes öppis koos perestroika eestvedaja Jakovleviga Ameerika ylikoolis ja värvati seal CIA poolt. Kel on väheseidki eeldusi anaslyytiliseks mötlemiseks saab kergelt aru, kes tingimusteta pooldas Putini otsustavat liini ja kes pooldas köigepealt sisutåhje läbirääkimisi Läänega. Avalikult muidugi enamuse liidri Putini vastu keegi opositsioonist rahva silma all muidugi ei söendanud. Kuna söjaline vöit on Ukrainas minu hinnangul kindel ja rahvusvaheline otsustav tugi Hiina näol kindlustatud, siis on Putini poolt tark taktikaliselt siluda suhteid ja maha rahustada oligarhide opositsiooni. Aeg tööötab Putini kasuks, sest vöidukas söda kindlustasb ta positsiooni ja Bidenil on vesi ahjus inflatsiooni töttu paari kuu pärast. Fed ei oska mitte midagi arukat ette vötta, sest Powell ökonomistina pole adekvaatset majandusteooriat. Nagu ma varem olen analyysinud, pole ökonomism teaduslik majandusteooria vaid kosmopoliitsete banksteritele maksimaalset tulu toov ent keskklassi laostav usuöpetus. On vägagi töenäoline, et juhtiva jöuna Kehtestavad Hiina ja Venemaa koos oma liitlastega juba selle aasta löpuks uue maailmakorra, mis pörmustab köik Lääne hegenomismi taotlused. Kui me eestlastena ei suuda yles kasvatada rahvuslikku eliiti kel on piisavalt intellektuaalset vöimekust möistmaks Ajaloo kulgemise suunda, nagu see oli 1944.a. mil me teostasime mobilisatsiooni Hitleri vöimu pikendamiseks, siis pole mötet kiunuda kui ajalooratas meid lömastab. Ainukeseks lohutuseks vöib meile olla tödemus, et kui meie söjamehed asusid vapralt positsioonile Berliini esimeses kaitsevööndis Tsehhis ja alles peale seda said aru oma lollusest, siis meie armsed naabrid lätlased ei tulnud möistusele isegi Berliinis endas. Sama dilemma on ka täna psyhhoosis vaevlevate ukrainlastel, kes karjusid "moskalei na kiljaku". Kui neil on isamaalisi normaalse intellekti tasemega jöude, nagu seda oli 1944.a. erinevalt eestlastest soomlastel ja ungarlastel, kes asusid natsi-Saksamaa vastu sötta, siis tuleks neil asuda sötta Zelenski neonatsistliku russofoobse režiimi vastu säilitamaks Ukraina riiki. Roman Ubakivi

MÄRTSIS MÄÄRATAKSE MAAILMA TULEVIK

Köigepealt parandan fake newsi eelmise artikli löpus. mille sain soliidselt Rossija telekanalilt: Venemaa Ohvitseri Kogu esimees tuntud geopoliitik kindralpolkovnik Ivašov (kes teatavasti organiseeris kuulsa spetznazi pataljoni dessandi Pristinasse Jugoslaavia riigi lammutamise päevil) teatas, et tema allkiri ja kogu avaldus on völtsitud. Olingi avaldusest äärmiselt yllatunud, sest täna peab iga Vene patrioot olema Putini selja taga, yksköik mida ka ta liberaalsest oligarhideb huvides sotsiaalmajanduspoliitikast arvata. Nimelt astus Putin hiljutise ultimaatumiga otsustavasse vöitlusse Lääne vastu ning juba märtsis on selge, kas Venemaa vöidab endale tuleviku vöi langeb koos Putiniga. Putini plaan on avalikult välja kuulutatud ja sellest taganemine oleks Venemaa kaotus ja häving. Kuna Lääs ei ole valmis koristama Venemaad ähvardavaid NATO baase 1997.a joone taha, siis läheb Venemaa yle söjalistele ja söjalis tehnilistele sammudele peale Pekingi paraolympia löppemist. Arvan, et köik NATO baasid Amarist ja Tapast Ukrainani ja Rumeeniani hävitatakse Iskanderitega, mille vastu ei ole NATOl öhukaitset. See tähendaks Venemaa otsustavat vöitu ja Lääne ajaloolist kaotust ja NATO sisulist lagunemist. Olen valmis kihla vedama igayhega kasti konjaki peale, et Venemaa vöïdab, sest Lääs on ise oma lollusega end forsseeritud kaotusseisu mänginud. Konkreetselt idiootsuse näiteks on Venemaa ymber söjahysteeria öhutamine, mis on vesi Venemaa veskile. Täna saavad isegi Ukraina debiilse eliidi esindajad öudusega aru, et USA söjakam klann kavatseb neil korraldada kaksiktornidega sarnase suure provokatsiooni nende enda kulul ja syydistades selles Venemaad, sunnivad Euroopat katkestama täielikud köik suhted Venemaaga. See oleks Saksamaale majanduslik krahh ja seepärast puikleb visalt vastu. Ka Marcon pole loll ja sehkendab hädaohtu tajudes, ent ausalt öeldes on nad köik degenerandid minu hinnangul, kes ei ole vöimelised tegudeks. See lääne eliidi degenereerumiseprotsess algas juba ammu seoses postkapitalismi ideoloogiaga Rooma Klubi institutsioonis, Bolognja systeem (seepärast ongi meie lapsed veel silmapaistvad Lääne omadega vörreldes, sest meie haridussysteem astus tunduvalt hiljem debiliseerimisprotsessi). Tänaseks ei tee enam suurkorporatsioonid vahet, missuguse ylikooli tööhageja on löpetanud. Nii on Oxfordi löpetanud Briti välisminister harimatu ja taktitundetu juhmard, kes trygib peaministritoolile ja kellele on diplomaadina kohane tankis poseerida, pajatada kuidas ukrainlased olevat elanud mongolite sissetungist tatarlaste sissetungini ja löpeks äsja Lavrovile pörutanud, et Britannia ei tunnista iialgi Venemaa suveräänsust Rostovi ja Voroneši oblastite yle! Need vesipead ervavad, et panevad Venemaa ¨pölvili, kuna neil on nende meelest sanktsioonide kuldaktsia; vöimalus arestida köik Venemaa eliidi vara välismaal. Venelased tegelikult vaid röömustavad, kui riigivaegad silla all magasma peavad ja Venemaal ei ole raha tähtsam, vaid hoopis vöim. Märtsiks algavad Venemaa strateegilise triaadi suuröppused: juhtkond on komandopunkrites, köik kosmose jm.side ja luuresåsteemid käigus, köik strateegilised aatomiallveelaevad tulistamispositsioonidel, Osa Strateegilisest lennuväest pidevalt öhus raketilöögikaugusel USAst, köik mandritevahelised tuumalöhkepeadega raketid stardivalmis. Arvan, et kui märtsiks ei ole USA koristanus ära NATO infrastruktuuri 1997.a. raadiuses, annab Venemaaa viimase hoiatuse 24. t jooksul sealt lahkuda, millele järgneb hävitav raketilöök tavalöhkepeadega. Tavarelvastusega selles tsoonis pole USAl vöimalust vastata mittemillegi arvessevöetavana. Väheseid taktikalisi tuumapomme Venemaa keskustesse lennukitega toimetada ei önnestu ja yldse taktikalistes tuumarelvades on Venemaaa peajagi USAst yle nii löhkepeade kui ka kohaletoimetamise vahendite poolest. Pealegi rynnataks nendega mitte ainult Euroopat,vaid ka USA mandrit. Jääb yle strateegiline tuumarelvastus. Ent ka siin on USA kvaliteedilt tervelt pölvkond Venemaast taga. Venemaal on täna vaieldamatult köige moodsamad ja tugevamad tuumajöud. Kui vötta arvesse Poseidon, siis neil ei ole isegi triaad, vaid Quadraal. Poseidoni hiigeltorpeedole vöib panna 60 megatonnise löhkepea, ja selle löhkamine USA rannikuvetes pöhjustaks mitte ainult tohutu veesamba tagasilangemisega ylireaktiivse hiigeltsunaami, vaid aktiveeriks arvatavasti ka Yellowstoni hiigelvulkaani. Aga ilma selle hirmsa relvatagi saaks tuumasöjas USA täielikult hävitatud. Ta on mölema ookeani poolt täielikult avatud ilma vähemagi öhukaitsega ja maaalast ja tsentrite arvult Venemaast palju väiksem. Venemaa hävitused on kohutavad, kuid USA ei suuda teda täielikult hävitada. Seega kogu probleem taandub kysimusele: kas Rumeenia, Poola ja Baltimaade pärast on USA valmis alustama endale Hukatuslikku sÖda? Ukraina pärast teatavasti södima ei hakata, nagu korduvalt on avalikult deklareeritud. Probleemi teeb keerulisemaks veel see, et ilmselt Putin on koordineerinud oma tegevuse Xi-ga. Kui samal ajal Hiina astub sammu Taiwani taasyhendamiseks, siis kas USA on valmis astuma yheaegselt tuumasötta Venemaa ja Hiinaga. Tegelikult vastuse sellele probleemile andis avalikult veidi aega tagasi USA köige tähtsam kindral - Staabiylemate Komitee Esimees Milly: USA ei hakka södima ei Venemaa ega Hiinaga, suurriikide vahelised tylid tuleb lahendada läbirääkimiste teel. Seega jääb vapralt koos Ukrainaga Venemaaga södiv Eesti täiesti abitult yksi ajalooliseks vaenlaseks kuulutatud Venemaaga. Olin naiivne kui arvasin, et vulgaarse eputise väljavahetanud vaimse eliidi esindaja Karis on sammuke paremuse poole. Kuulutada, et Eesti on teinud köik öigesti ja mingit ohtu Eesti julgeolekule ei ole on rahva petmine ja ametitöutuse murdmine. Roman Ubakivi

K I V I D O N P A I G A S

KIVID ON PAIGAS Viitan pealkirjas muidugi Go mängule seoses Hiina ja Venemaa yhisdeklaratsioonile. Kuulutati välja Hiina-Venemaa vankumatu liit ja selle maailma vöimsaima geopoliitilise jöu baasil kuulutatakse end maailma mängureeglite paikapanijateks, töugates nii seni hegemooni troonilt USA. Konkreetselt toetab Hiina täielikult Venemaa ultimaatumit NATOLe koristada end Venemaa piiridelt tagasi 1997 a. piiridesse ja Venemaa toetab Hiinat tätelikult Taiwani liitmises emamaaga. Vormistatud on nyyd ka formaalselt maailma vömsaim Jöud-POWER, kes käsib USAl koristada end Euraasia mandrilt. Millega sellele eksistentsiaalsele väljakutsele ja absoluutsele geopoliitilisele katastroofile (kogu USA senise poliitika vundamendiks on olnud kategooriline imperatiiv mitte lasta yhineda Euraasias kahel suurriigil) suudab vastata liberaalne USA? Lugege nende peamist ajukeskuse väljaannet Foreign Affairs veendumaks, et neil ei ole mingit tösiseltvöetavat ideejuppigi. Seepärast tegeletakse asendustegevusega - tähelepanu körvalejuhtimisega kolmanda järgu teemaga: mystilise Venemaa sissetungiohu tagasitörjumisega Ukrainasse. Selle udukattega tegeleb ka aktiivselt EL suursaadik Ukrainas Matti Maasik, kelle vaimne vöimekus piirdub vaid bankettidel pakutavate drinkide analyysiga. Nii nöab ta Venemaa loobumist öigusest oma vägesi omatahtsi iseenda terrritooriumil liigutada EL nimel. Aga kes on EL, NATO ja OECD täna geopoliitilises möttes? Siutyhjad fantoomid kes peagi kaovad nasgu Seksuaalrevolutsioonide Ylemaailmne Keskus vene kirjandusklassikas. Jutt on konkreetselt 100 000 grupeeringust, kes seisab vastukaaluks Ukraina 120 000 mehelise Donbassi vastu koondatud väegrupeeringuga ja demonstreerib Venemaa lubadust mitte lubada Ukraina rynnakut Donbassi vastu. Mingeid sissetungikavatsusi, nagu debiilid Der Spiegelist joonistavad tankigruppide nooli yle Krimmi maakitsuse ja Valgevene soode, Venemaal loomulikult ei ole, sest M.Maasikal on täielikult öigus selles, et Ukraina on pöhimötteliselt muutunud alates 2014. aastast ja kujutab täna endast Euroopa koige vaesemat maad hävitatud tööstusega ja kes hingitseb vaid tänu välislaenudele. Prognoosisin juba aastaid tagasi, et Ukraina tulevik on Dikoje Pole, kus peremehetsevad bandiitide jöugud. Täna see realiseeritaksegi pehmearulise M.Maasiku silme all kui hysteerilised vanamutid ja lapsedf vineerist automaatidega söda mängivad. Ukraina nn.territoriaalkaitse tähendab tegelikkuses oligarhide bandiidijöukude legaliseerimist ja on tegelikkuses suunatud mitte Venemaa vastu, vaid oligarhide kaitseks USA vastu. Viimastel on hädavajalik hävitada igasugune tugev vöim Ukrainas, mis vöiks teoreetiliseltki takistada USA täielikku vöimu Ukraina yle. Tana suudab USA dikteerida oma tahet Ukraina presidendile ja valitsusele vaid piiratud ulatuses. Nii on selge käsk Alustada söda Donbassis, millest aga isegi Zelenski körvale puikleb möistes, et see tähendaks ta enda kiiret löppu. Juba täna ei kontrolli Ukraina territooriumit täielikult mitte ykski vöim. Söjalises möttes alistab Venemaa muidugi Ukraina kerge vaevaga kasutades selleks Kaliibreid ja öhujöuge, tankid vaid reisiks hiljem Ukraina vägede alistumisettepanekuid vastu vötma nagu Krimmiski. Ent need ei pea olema isegi Venemaa tankid, piisab täiesti kahe Donbassi korpuse omadest. Ent poliitiliselt oleks see vale samm.sest tänane Ukraina on Läänele nagu käepidemeta kohver, täiesti kasutu ja lausa kahjulik, sest sinna tuleb varajasemate lolluste töttu pidevalt yhe kiiremini vähenevat ressurssi mötetult raisata. Varem ma osundasin USA hiigelsuurele tööstuse inflatsioonile, mis paratamatult teatud ajanihke järel jöuab tarbijahindadesse ja murrab Bideni kaela. Sama protsess on täies hoos ka loomulikult Bretton Woodsi finantsysteemiga seotud euroalal, kus tööstusinflatsioon on rekordiline ca 25%! Aasta pärast ppole enam Saksamaal vaba enam yhtegi miljardit, et veepinnal hoida uppuvat Ukrainat ja ka Eesti uhkus- Rail Baltika trass löppeb nagu ma aastaid varem prognoosisin, parimal juhul möne jupikesesna soos. Seega Venemaal oleks tätelik lollus end mingi Ukraina vastase söjakäiguga siduda, väljaarvatus muidugi kohustuslik Donbassi kaitse. Iuleb vaid oodata, kuni Ukraina degenerantne eliit ja Lääs koos Ukraina riiklikuse riismed löplikult lammutavad ja bandiitide jöugud, keda Lääs ja Eesti on relvadega yle kylvanud ja pögenikud hakkavad Euroopat ryndama. Analyysisin USA Ukraina poliitikat yhes oma artiklis juba nn. esimese värvilise revolutsiooni -Juštšenko ajal 2004. aastal ja prognoosin selle perspektiiitust löpptulemusena vastavalt Bismarki mötteterale. Täna on see juba lähituleviku fakt. USA poliitika katastroofiline tulemus Venemaa suunas on seletatav nende Venemaa ekspertide ebakompetentsusega. Väitsin ka siin blogis varasemalt, et ehkki poola juut Brzezinski on möttehiiglane tänase peaeksperdi Nulandiga vörreldes, oli ka tema kui ehkki kahtlemault USA väljapaistvama geopoliitiku pilk tuhmistunud provintslikust russofoobiast. Väitsin, et Brzezinski eksib väites, et ilma Ukrainata on Venemaa vaid regionaalriik ja ei saa suurriigiks, impeeriumiks kuna Venemaa geopoliitiline telg ei ole Moskva- Kiiev (mis on piltklikult vaid vasem käsi), vaid hoopis Moskva- Kaasan- Tšeljabinsk- Novosibirsk-Krasnojarsk. Seda arusaama jagab ilmselt ka Vene eliit, mida kaudselt töestab Šoigu programm tugevdada just seda nn. seigroogu. USA eliit on loomulikult järginud Brzezinski doktriini ja pealöögi suunanud Ukrainale ning saavutanud ka suure edu, muutes Kiievi oma satelliidiks ja Venemaa vastaseks jöuks. Ent paradoksaalselt on Venemaa nn. vasak käsi hoopis tugevam ja kaugele ulatuvam kui 2014 aastal USA poolt juhitava relvastatud riigipöörde eel tänu Krimmile ja Syyria baasidele. Nii on USA lennukikanjate löögigrupp (ja potentsiaalselt köik nende lennugrupid) Aadria merel mitte mingi ähvardus Venemaale vaid pigem nali ja nörkus, sest ta (nad) on absoluutselt kaitsetud seda rajooni kontrollivate Mig- 29K lennupolgule, mis kannavad hyperkiirusega 2000km laskeulatusega Kinžal rakette. Kui lisada veel ameeriklastele avastamatud Vene diiselelektriallveelaevad, Kalibr tiibraketid, Musta mere laevastik ja kosmose-öhujöud, rääkimata maailma parimaist maaväest, siis on Ukraina osutunudb löksuks , kuhu UsA on mötetult oma ressurssi ja peatähelepanu suunanud ning kust oma prestiiži kaotamata ja domino effekti vältimata on vöimatu väljuda äsjase Afganistani katastroofi taustal. Bideni plaan syydistades Venemaad pöhjendamatult sissetungitahtes Ukrainasse, koostada selle myytilise ohu törjumiseks fantastilisi ähvardusi Venemaale, tahab endale tuua populaarsuse töusu sissetungi ärajäämise puhul ja leida kattevari Uklraina hylgamiseks paistab pöörduvat tema enda kahjuks. Jälgisin Foxist tema vihavaenlase Trumpi miitingut kus argument, et Texases piiritara ehitamise ja kontrollimatu immigrantidetulva ohjeldamise asemel raiskab Biden maksumaksjate raha mingi Ukraina piiri kaitsmiseks, vallandas kuulajatemassi tormilise aplausi. Galopeeriva inflatsiooni taustal leiab see Trumpi argument kahtlematult vaijate yha suuremat toetust. Seega on minu nägemuse pöhjal USA minetanud ajaloolise šansi murda Venemaa selgroog, suunates pealöögi Ukraina asemel Kasastani ja jättes ära kasutamata Putini strateegilise vea, kes kergendas USAl muuta Afganistan oma söjabaasiks ja sealt muuta Kasastan jt. islamisöjalaste Venemaa vastu suunatud platsdarmiks. USA Afganistani syndroom tähendab konkreetselt seda, et ilma USA söjalise toetuseta ei suudab islamistide jöugud vastu seista Venemaa söjalisele jöule, mida töestas ka hiljutised syndmused Kasastanis. Häirida muidugi nad suudavad ja vöib isegi prognoosida nende järjekordset rynnakut Kirgiisias, ent Hiina-Venemaa yhishuvi ja koostöö antud rajoonis ja isegi Talibaniga, teeb köik need MI-6 ja CIA ponnistused perspektiivituiks. Sotsiaalmajanduslikud jm. probleemid muidugi on suured ja ei kao iseenesest, ent need on aja jooksul mahendatavad. Kokkuvöttes vöb öelda, et eestaste elu söltub kolme (Indial on täna kasulik passiivne olla) ajaloolise subjekti mängust; Hiina-Venemaa Jöud käib selgelt USA omast yle ja viimane on sunnitud taanduma. USA suurimaks nörkuseks geopoliitilise Jou vähesuse körval on kriisiolukordades ylitähtis ajafaktor, mis töötab Venemaa kasuks ja USA kahjuks. Venemaa esitas selgelt oma miinimumnöudmised, mille yle ei tingi: NATO tagasiveeremine 1997.a. olukorda. Oma venefoobia poliitikaga on USA ise endalt ära löiganud strateegilise paindlikkuse ja oleks vaja Roosevelti tasemega riigimeest, kes suudaks endale liikumtvabaduseks ruumi trkitada. Nö nende önnetuseks on poliitikute tase katastroofiliselt langenud. USA l on muidugi vöimalus valida, kas vötta vastu tänasedb Putini tingimused ja säilitada nii oma toidubaasina suurem osa Euroopast. Teisalt vöivad nad ka lolli mängida (nagu nad seda täna teevadki) ja teha nägu, et vaidlusteemaks on teisejärguline probleem Ukraina näol. Sel korral on Venemaa lubatud söjaslis-tehnilised möned sammud sammud kergelt ette prognoositavad; jätkatakse kahe uue diviisi formeerimist, Pihkva öhudessant-rynde diviis saab juurda kolmanda polgu, formeeritakse uus 14.Iskanderite brigaad, mille yks divisjon läheb Krimmi ja vötab sihikule USA raketibaasi Rumeenias, teine Koola poolsaarele ja kolmas vist Valgevenesse kui seal vëtakse vastu uus konstitutsioonivariant, kus Valgevene pole enam neuteraalne riik ja ei keeldu enam oma pinnale aatomirelva paigutamast. Lisaks varustatakse eelköige Pöhja laevastik superkiiruste rakettidega Tsirkon ja jätkatakse Maailma köige vöimsamate strateegiliste pommitajate Tu-160M tootmist Kaasanis. Ja muidugi maailma vöimsaimad Sarmat raketid koos superkiiruste löhkepeadega, Poseidonid ja uued allveelaevad. Juba on kontakti vöetud Nikaraagua, Kuubaga ja Venetsueelaga. Venemaal kuluks marjaks ära yks laevastiku tugipunkt seal kandis kus USAd sihikul hoidvad aatomiallveelaevad saaksid pisiremonti. moona ja meeskondade vahetust. Lisaks on veel väga häiriv ameeriklastele viia sinna möned Lada taolised suhteliselt odavad diiselallveelaenad, mis on nii vaiksed, et USA ei ole vöimeline neid avastama, varustades nad tuumalöhkeadega Kalibritega. Seevastu aeg töötab USA laevastiku vastu, sest vaatamata Trumpi plaanile laevastiku suurendamise suunas, ollakse sunnitud söjaslaevu hoopis vähendama, sesr juurde toodetakse märksa vähem kui vanuse töttu ollakse sunnitus maha kandma vanarauaks. Kvaliteedist ei tasu agas rääkidagi, sest köik kolm suurt projekti on täiesti mötetuks osutunud (uus lennukikandja, uus destroier ja kaldavete laevastik). Seoses hyperkiiruste rakettidega on laevastiku peamine löögijöud-lennukuiemalaevad täiesti kaitsetud ja seega mötetud. Arvan, et USA kriitiline punkt on sygisesed vahevalimised ja töënäolisus avaliku kodusöja puhkemiseks on väga suur. Kui USA ei suuda sölmida Venemaaga kokkulet Venemaaga NATO taandumise yle 1997.a. piirile ja Hiinaga Taiwani yle, siis riskivad nad perspektiiviga saada välja aetud kogu Euraasia mandrilt, sealhulgas ka Lääne Euroopast, sest söjaliselt on nad selgelt kaotajad Hiina-Venemaa vöimsuse ees. Järelikult söltub uute vöidukate jöukeskuste Hiina ja Venemaa tulevane möjusfäär eelköige nende eliitide ambitsioonikusest ja poliitilisest tahtest. Xi suhtes pole mul kahtlusi, sest ta tegevuse motiiviks on selgelt olnud Hiina rahvuslikud huvid ja tema missiooniks on selgelt Hiina rashvusliku yhtsuse saavutamine - Taiwani taasyhendamine emamaaga. Putin on hoopis vastuolulisem tegelane, kuna ta vöimul pysimise vahendiks on oskus istuda kahel toolil korraga, ta tegutseb situatiivselt, nagu enamik poliitikuid. Yhelt poolt toetub ta nn.patriootidele, kes näevad Venemaa ainsa vaba eksisteerimise viisina impeeriumi vormis, teisalt pandi ta pukki liberaalide poolt, kelle ainelises huvides on måådapääsmatu integreerumine USA impeeriumi sulase rollis. Sellest ka lausa skisofreeriline ebajärjekindlus. Näiteks Gruusia kriis. Gruusia alustas pommitamist ja rynnakut Löuna Osseetia elanike ja Vene rahuvalvajate vastu, kelle sead on kymneid surnuid ja palju haavatasaanuid. Kuulsin seda BBC uudistesaates ja ka hiljem EL spetsiaalne komisjon kinnitas, et söda alustas Šaakašvili. Kaukaasias asuv Vene armee ylem reageeris ja saatis oma väed rahuvalvajatelen appi. USA instruktorite poolt ettevalmistatud paljukiidetud Gruusia armee jooksis möne päeva pärast laiali, nagu see varem juhtus Vietnamis ja hiljem Afganistanis. Vene tankidel on 20 km vaba tee Tbilisi. Venemaa rahvuslikes huvides on selgelt höivata Tbilisi, pyyda kinni Šaakašvili ja anda ta söjakurjategijana Haagi kohtu kätesse. Kutsuda USAst,Euroopast jm. vaatlejad vabade valimiste korraldamiseks Gruusias, L-Osseetias ja Abhaasias. Peale seda viia oma väed Gruusiast välja, fikseerides nii poliitiliselt oma söjalise vöidu. Selle asemel antakse käsk tankid ymber pöörata ja Gruusiast lahkuda.Ppoliitiliseks tulemuseks on Lääne syydistused söjalises agressioonis ja Eesti töevaba ajakirjanike syydistused söja alustamises. Seega samm patriootide suunas ja kohe tagurpidi kukerpall liberaalidest Läänele alistujate suunas. Mille nimel hukkusid syytud Vene rahuvalvajad ja neile appirutanud södurid? Samasugune rahvuslikre huvide eiramine Donbassis. Peale Ilovaiski katelt oli Donbassi miilitsal vaba tee Kiievini. Elementaarne olek lasta miilitsal jalutada vähemalt oblastite piirideni, et tagada perede yhendamine ja oblastikeskuste julgeolek. Selle asemel tuleb Mosskvast käsk mitte sammugi edasi ja Putin kirjutab isiklikult Minski rahulepped, mida Lääs ei mötlegi täita ja syydistab Putinit pidevalt Minski rahulepete rikkumises. Hukkuvad aga juba seitse aastat syytud Donetski elanikud, sealhulgas lapsed Ukraina armee suurtykitule töttu. Seejuures selle löpmatu öuduste löpetamiseks sealhulgas Venemaa kodanikele pruugiks Putinol vaid anda käsk kehtestada Ukrainale täielik majandusblokaad. Selle asemel Venemaa kaubanduskäive kasvas möödunud aastal 20%. Töin need paar näidet seletamaks, miks Putini kui liberaali suhtes kasvab rahulolematus just patriootide leeris. Köige patriootlikumad on muidugi elukutselised söjaväelased, kes oma elukutse töttu on kohustatud loovutama iga hetk oma elu kodumaa altarile. Seepärast ei olnud mulle ootamatuseks, kui äsja ilmus Venemaa Ohvitseride Kogu avalik kiri president Putinile ettepanekuga ametist tagasiastumiseks. Viimast muidugi ei toimu, ent söjaväe meeleolu eiramist söjaölukorras ei saa ykski valitseja endale lubada ja seetöttu vöib prognoosida Putini tagurpidikukerpallide järsku vähenemist. Roman Ubakivi

S U P E R Y L L A T U S !!!

SUPERYLLATUS! Köigepealt sellest, mida vöis suure töenäususega ette prognoosida. Esmalt Kasastanist. Mitte juhuslikult ei maininud ma oma kommentaaris Azerbaidžaani- Armeenia konfliktile, et järgmine köïge töenäolisem kaose- söja kolle on just Kasahhi muu Kesk-Aasia riikide hulgast. Kasastani rahutustes oli muidugi vähemalt kolm eri tasandit. Esmalt fantastilisest gaasi hinna töusust provotseeritud elanikkonna pahameelest tingitud rahulikud meeleavaldused. Teiseks klannidevahelisest vöimuvöitlusest tingitud juba relvastatud kokkupörked ja kolmandaks juba välisjöudude poolt rahvusvaheliste terroristijöukude hästiorganiseeritud ja välismaalt juhitud tegevus, mida symboliseerisid kursantide mahalöïgatud pead. Pole saladus, et Kasastanis on ca 20000 välismaalaste poolt rahastatud valitsusvälise organisatsiooni, kes tegutsevad oma leivaisade huvides. Keda seal köïke ei leidu: välismaa luureorganite käsilasi, Gyleni pooldajaid, Erdogani muslimivennaskonna Turani projekti eesrtvedajaid jne. kuni Nöukogude aja Kasahhi sakslasteni, kes Saksamaale kolinuna on moslemitena taas Kasastani saabunud. Ent peadirigendiks rahvusvaheliste terroristidest muslimite söjardite tegevuse koordineerimises oli kahtlematult Mi-6, kes toimis käsikäes CIA-ga. Konkreetseks eesmärgiks oli kaose vallandamine just USA-Venemaa Genfi kohtumise eel, nörgestades nii Venemaaa positsiooni. Vahemärkusena olgu öeldud, et Suurbritannia isegi USA agressiivsust yletav sygelemine yle maailma (Kaukaasia , Kasastan, Ukraina, isegi Soome ja Rootsi juhtkonna poolt NATOt soosivate avalduste taga ning Taani nelja m¨tetu kergehävitaja ja praktiliselt ryndepotentsiaalita fregati naeruväärne demonstriatsioon - Skandinaavia on traditsiooniliselt Mi-6 pärusmaa) peegeldab Britannia meeleheitlikku pyyet mitte muutuda kolmandajärguliseks kolkariigiks ja pressida end viimasel momendil maailma suurriikide USA, Hiina, Venemaa ja India hulka. Viimane on vöimalik vaid Venemaa toel, ent Britannia mängis ise end May ajal auti Valedega Skripalite puhul ning laimates ja demoniseerides Venemaad alatu valesyydistusega massihävitusrelva Novitšok kasutamises. Johnsonist ei ole olnud riigimeest, kellel olnuks mehisust ja vöimeid britte hukatusse viivatest relssidest ymber tösta. Paraku on minu arvates Venemaa muutnud, ehkki möni aasta hilinenult, oma tänaseks juba lootuselt vananenud nn. "Kindlus Venemaa", Putini valitsemise algusajal vast öigustatud, kontseptsiooni, milleks öli ylekaalukate vaenlaste jöudude ees taganemise, aktiivse kaitse printsiip, säilitades eksistentsiaalselt tähtsamad asjad ja sunnitult loovutama vähemtähtsad. Täna on Putini meeskond juba jöudnud adekvaatsemale arusaamisele jöudude tasakaalust kaasaegses maailmas ja esitanud USAle ultimaatumi. Sellest taganemine varem tagurpidi tehtud kukerpalli näol asetaks Putini intellektuaalselt yhte ritta Gorbatšoviga ja ma välistan selle vöimaluse. Seega esitades ultimaatumi, oli päevselge, et sarnaselt brittigele, on ka USA ise end auti mänginud Venemaa demoniseerimisega ja sisepoliitikas kuritarvitamisega ning ehkki Biden on tark mees nagu Trumpki ja saab adekvaatselt aru olukorrast ja Venemaa ultimaatumi vastuvötmise kasulikkusest vastavalt USA rahvuslikkudele huvidele, pole nad Roosevelti ja Stalini masti riigimehed ja on vale poliitika inertsi vangid. Johnson, Trumpja Bideni vöïmed on kabetaja tasemel, kus reeglid nöuavad sundkäiku kui vastase nupp on löögiulatuses. Seega oli ameeriklaste vastus malet mängivatele venelastele (neil on minimaalselt kolm vïdu poole viivat käiku ette möeldud) ilmselge ja ka vastuskäik juba avalikuks tehtud: ultimaatumi tagasilykkamise puhul: vastatakse söjaliselt ja söjaliselt-tehniliselt. See on Venemaa poolt strateegiliselt ainuöïge vöitu vöimaldav oma trumpmasti mängu viiv käik. Mis tähendaks näiteks söjalis-tehniline vastus? Ilmselt kui Venemaa on loobunud kiiret kaotust vältivast löpmatu öuduse "Krepost Rossija# kontseptsioonist mistöttu ta pole seni myynud Iraanile S-400 öhuturje systeeme arvestades USA ja Iisraeli vastuseisu, siis vöidule mängides ta loomulikult ei toimi oma vaenlase USA huvides ja on loomulik , et ta arvestab hoopis iseenda ja oma potentsiaalse liitlase Iraani huvidega ning arvestades paar kuud tagasi Moskvas viibinud körge tasemilise Iraani söjalise delegatsiooni kohtumist kaitseminister Šoiguga ja kindralstaabi ylemaga Gerassimoviga nad ei myy Iraanile mitte ainult öhukaitsesysteeme S-400, vaid ka iraanlasi huvitavaid lennukeid SU-35 ja Jak-130 ning T-90 tanke ja Bastion mobiilseranniku kaitse raketisysteem kokku $ 10 miljardi eest. Arusaadav, et Moskva nöuab USAlt kiiret vastust, sest 19 jaanuaril kylastab Moskvat Iraani president Ebrahim Raisi kes loodab alla kirjutatud lisaks ylalmainitud relvaostulepingule veel 20 aastase julgeoleku ja kaitse koostöö kokkuleppe Venemaaga. See vöib sisaldada veel modernset satelliitide systeemi ostu. Iraan soovib astuda veel astuda Venemaa pöölt domineeritud Euraasia Majandusliitu, mis tooks päevakorda Kaspia mere- Pärsia lahe kanali ehitamise, mis Hiina yhe tee - yhe vööndi osana tooks kaasa hyppelise kaubavahetuse töusu ja majanduskasvu. Kui lisada siia veel Venemaa hiljutine hiilgav triumf Kasastanis, kus välkkiirelt suudeti stabiliseerida olukord riigis ja unest äratati terve ODKB NATO taoline poliitilis-söjaline organisatsioon, kuhu kuulumine annaks Iraanile möjuvöimu suure kasvu, siis vïme öelda, et geopoliitiline olukord on hyppeliselt muutunud antud regioonis Lääne kahjuks. Venemaal on avanemas hingematvalt hiilgav perspektiiv olla piirkonnas Vahendaja rollis julgeolekugarandiks nii Iraanile, Tyrgile, Iisraelile, Syyriale ja Egiptusele ning majandusarengu vöimaluseks Euraasia Majandusliidu rublatsoonina ja yhtse turuna. Nyyd superyllatusest, mis mulle täielikuks ootamatuseks oli kui ma sellest paar päeva tagasi lugesin. Mulle sympaatne korea rahvas on saanud hakkamata lausa uskumastu geopoliitilise ja tehnoloogilise kangelasteoga. Ikalduse töttu näljaohus ja sanktsioonide poolt ymberpiiratud Pöhja-Korea katsetas 11.jaanuaril edukalt oma HYPERKIIRUSEGA !!! (10 Machi) manööverdavat raketti Hwasong-8 !!! P-Korea on tehnoloogiliselt julgeolekuvallas otsustavas segmendis parem kui USA!!! See tähendab geopöliitilist katastroofi USA-le ja kogu Vaikse ookeani regiooni julgeolekukorra mudeli täielikku muutmist. USA ei suuda enam garanteerida ei Löuna-Korea ega Jaapani julgeolekut. USA söjalise vöimsuse tööriist - Lennukikandjate lahingugrupid (CSG), millega niigi oli suuri muresi, sest nominaalselt 11 st on täna Stratfori andmetel töökorras vaid kolm (yks Vahemere kesk-idaosas, teine Okinava kandis ja kolmas kodusadamas ning maaoperatsiooniks yks Amphibius Ready Group Punases meres), siis nyyd on nad täiesti kaitsetud ja seega kasutud. Julgeolekuekspertide arvates on L-Korea ja Jaapani ainukeseks söjaliseks vöimaluseks ennetav P-Korea ryndamine. Arvan, et see oleks enesetapp. Ainsaks positiivseks lahenduseks oleks pöliitiline; Pöhja ja Löuna Korea rahumeelne yhendamine. 28 000 USA södurit on praegu seal hävitamisele määratuna löksus ja nad tuleb kiiresti välja viia. Jaapanil on ainukeseks väljapääsuks oma riigi ja rahva ärapyhkimise vastu oma ajalooliste vaenlaste hiinlaste ja korealaaste poolt Venemaa möjutsooni e. rublatsooni astumine. Ka juba erinevalt USAst edukalt hyperkiirusega raketti katsetanud Hiina taasyhendab rahumeelselt Taiwani niipea kui eesootavatel valimistel vöidab Goumindangi partei. See tähendab muidugi Hiina vöimsuse hyppelist töusu ja vaba läbipääsu Vaikse ookeani avarustele oma kiirelt kasvava laevastikuga. USA on sunnitud kiirelt taganema Kalifornia-Hawai- Guami joonele. Köik see tähendab USA väljaviskamist Kogu Euraasia mandrilt, välja arvatud veel mandri läänepoolne poolsaare Euroopa. Sealgi pösimiseks vajab USA Venemaaga kokkulepet. Venemaa on selleks valmis, esitades oma tingimused, kus absoluutselt hädavajalikuks eeltingimuseks oli NATO laienemise itta laienemise peatamine endistesse liiduvabariikidesse ja s¨jalise infrastruktuuri ja Venemaa julgeolekut ohustavate relvasysteemide ärakoristamine Venemaa piiridelt. Läbirääkimised on tänaseks sisuliselt katkenud (mötetu mokalaat NATO-ga ja OSCE-ga on lihtsalt Putini viisakus ja tilluke teene Bidenile). Ent Venemaa on nöus läbirääkimisi taasalustama kui USA selleks taas möne aja pärast soovi avaldab. Ent siis on sisuliste läbirääkimiste alustamise hädavajalikuks eeltingimusteks juba ka Genfis avaldatud esialgu veel läbirääkimiste teemana USA (NATO) tagasitömbamine 1997a. joonele. Ajaliselt jutt käib mitte aastatest, vaid kuudest. Eesti ja Ukraina taolistele limitroofidele ja EL ja NATO byrokraatidele enam isegi tähelepanu ei pöörata. USA ja Lääne Euroopa ( Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ) rahvuslikud huvid peatselt lahtirulluva majanduskriisi ja Lääne kiire geopoliitilise vöïmsuse kahanemise olukorras langevad kokku: ellujäämiseks tuleb vabaneda söjaliselt kaitsmatust ja majanduslikult koormavast Ida Euroopast ja kallitest muidusööjatest byrokraatidest. Kui nyyd hea lugeja kysib, et kas Eesti peaminister. välisminister, kaitseminister ja kas täna telekas esinenud välisministeeriumi kantsler Vseviov on vaimsed idioodid, vesipead, kes köigest jöust vöitlevad tänase kokkuleppevöimaluse vastu, mis jätaks Eesti veel formaalselt demitaliseerituna NATO-sse ning sisuliselt töötavad Venemaa rahvuslikes huvides ja viivad meid ka formaalselt lyhikese aja jooksul Venemaa möjusfääri, siis vastuseks on, et allakirjutanu on lihtsalt tähtsusetu marginaalina rahvuslasena realistliku koolkonna esindaja, kes lähtub Eesti rahvuslikest huvidest ja ksutab geopoliitilist meetodit e. nn. realpolitik´at välis-ja julgeolekupoliitika mötestamisel. Teisalt on Eesti eliit totaalselt liberaalne ja lähtub oma poliitika mötestamisel liberaalse koolkonna paradigmast, kus on obligatoorne ignoreerida rahvuslikke huvisi ja lähtude globaalsete projektide (nagu liberaalsete väärtuste edendamine) huvidesT. Låhidalt öeldes on Eesti tänane eliit erinevalt allakirjutanust absoluutselt kompradoorne ja esindab rahvusvahelise finantsoligarhia huve nagu ka kogu EL Brysseli byrokraatia. Nagu eksvälisminister Reinsalu täiesti öigesti ytles, on nad Eesti taasiseseisvuse algusest järjekindlalt vöidelnud geopoliitiliste tösiasjade, ehk teisiti öeldes Eesti rahvuslike huvide vastu. Selle loomulikuks tagajärjeks on eestluse ja riigi kadu ning teisalt edukalt tagatud liberaalide peamise väärtuse- möne yksikindiviidi lausa piiramatu valikuvabadus ja kylluslik materjaalne heaolu. Roman Ubakivi