GEOPOLIITIKA ja EESTI
Eestis pole kunagi olnud oma geopoliitilist koolkonda ning sellest johtuvalt loomulikult ka järjekindlat Eesti rahvuslikes huvides aetavat poliitikat. Poliitikud ei suuda isegi selgelt defineerida meie rahvuslikke huve, sest see eeldab geopoliitilist analüüsi, milleks keegi Toompel või ülikoolides peesitavatest võimeline ei ole. Tühjus täidetakse demagoogilise lobaga väärtustest, millede sisu sõltub ja pidevalt muutub vaid päevapoliitika propagandast. Värskeid näiteid ajuvabast valetamisest ja demagoogiast kasvõi Ukraina või Süüria teemal võib igaüks ise kuhjaga tuua.
Seega esimene põhjus, miks poliitikud ei tegutse Eesti rahvuslikes huvides ja mistõttu on eestluse hääbumine ilmselge, on nende juba traditsiooniline ignorantsus. Lisaks on taasiseseivunud Eesti poliitikud ja nende parteid aga juba algusest peale nabanööri kaudu seotud Sorose rahavoogudega, mistõttu nad ei suudagi teha sammukest kõrvale neoliberalismi voolusängist. Viimase eesmärgiks on aga teatavasti rahvuste, seega ka eestluse hävitamine. Olkukord on tuttav meie rahvamälule: kes teeb sammukese vasakule või paremale lastakse hoiatamata maha. Kas siis kohtusüsteemi kaudu nagu Savisaar või marginaliseeritakse ja demoniseeritakse meedias.
Kolmandaks põhjuseks, miks Eesti eliit ei saa tegutseda vastavalt Eesti rahvuslikele huvidele, on fakt, et pole mingit geopoliitilist argumenti, mis toetaks Eesti tänast geopoliitilist orientatsiooni ookeanitagusele USA-le. Vastupidi, geopoliitiline analüüs nitab selgelt, et Eesti kogu taasiseseisvusaegne välis-ja julgeolekupoliitika on absoluutselt vale ja viib katastroofini. Seepärast pole imestada, et minister Reinsalu kuulutas, et kogu Eesti taasiseseisvuseaegne välis- ja julgeolekupoliitika on seisnenud võitluses geopoliitika vastu. Vastasel korral kirjutaks nad ise alla oma poliitilisele surmaotsusele.
Meie õnneks on soomlastel oma geopoliitiline koolkond ja kuna nede riik on tõusnud maailma edukaimate riikide hulka, tõestades seega praktikas oma geopoliitika õigust ja me asume samas geopoliitilises ruumis ning meil on sama geopoliitiline põhiprobleem - Venemaa, siis on meil võimalus oma vaimse mahajäämuse kiireks likvideerimiseks.
Meie ainsaks saavutuseks oli mitte just psühholoogiliset stabiilse luuletaja Liivi salm, mis sisaldas mõtte Eesti iseseisvusest, oli juba 19. sajandil Soomes formeerunud rahvuslaste radikaalne liikumine nn."vanasoomlaste" näol (Snellman, Paasikivi, hiljem Mannerheim, Kekkonen), kes mitte ei püstitanud ainult oma selgeks eesmärgiks Soome iseseisvumise, vaid suutis ka tänu oma akadeemilisele tasemele teostada geopoliitilise analüüsi, selgitamaks välja Soome rahvuslkud huvid ja seega luues aluse poliitikale, mida teostades õnnestus saavutada ja tagada Soome iseseisvus ja õitsev riik. Meil aga õnnestus Liivi salmireale 20.sajandil lisada vaid rahvuslaste juhi J.Tõnissoni, keda võiks seostada geopoliitilise mõttetasandiga.
(Järgneb)
Roman Ubakivi
pühapäev, 26. märts 2017
laupäev, 18. märts 2017
HAIGEST MEHEST IV
Vaatasin eile Trumpi-Merkeli pressikonverentsi otseülekannet. Järeldus? Ilmselt on Merkeli poliitiku karjäär läbi ja ka Euroopa Liidul on lõpp.Merkelil oli koolnu nägu peas ning Trump ignoreeris teda või vaatas põlgusega endist komsomolijuhti, kes ronis Saksa kantsleriks tänu CIA ameeriklasest mentori toele ja kes meeltesegaduses USA presidendile äsja ultimaatumi esitas.
Trump paneb Saksa ekspordist sõltuvale majandusele korraliku põõna, sulgedes talle praktiliselt USA turu border adjustment`i ja muude nippidega. Vene turu pani Merkel ise kinni, kuulutades talle majandussõja. Merkelil ei jää muud üle kui Moskvasse roomata ja Putini ees põlvili laskuda. Trump nõuab Merkelilt veel sõjaeelarve pea kahekordistamist, raha aga ei ole ja ennem valimisi järsult maksude tõstmine tähendaks poliitilist enesetappu. Saksa bürgerile on niigi väga raske seletada, miks Merkel kutsus mullu kõiki pagulasi Saksamaale ja kulutas nende toetuseks 21miljardit eurot, tänavu aga jagab neile veel lisaks 21miljonit, et nood Saksamaalt lahkuksid!? Kui kõigevägem tahab kedagi karistada, siis võtab talt kõigepealt ära mõistuse...
Igatahes on Saksamaale majanduskriis kindlustatud ja kui vaja, siis Trump, kes praegu puhastab julgeolekustruktuurid halastamatult kõigist temavastasest persoonidest, korraldab Merkeli viimastele kantsleripäevadele korraliku pürotehnilise tulevärgi. Võib ainult aimata kui palju oli jihadiste eelmisel aastal Saksamaale tormanud 1,2 miljoni pagulase hulgas. Maidan, ehk nn. värviline revolutsiooni katse, mida praegu globalistid Sorose jt.rahadega Ameerikas endas Trumpi vastu korraldavad, sunnib ka teda halastamatuks tegutsemaks kõigi oma vaenlaste vastu, kelle liidriks on globalistid avalikult kuulutanud Merkeli.
Seega on selge, et USA võtab üle Euroopa turu ja tema peamised tootmisvõimsused. Midagi on ta sunnitud jätma ka hiinlastele. Uusi majanduslepinguid hakkab Trump sõlmima iga Euroopa maaga eraldi, tunnistamata EL bürokraatiat. See tähendab sisuliselt EL lõppu. Hiina ja Venemaa võtavad end suurima rõõmuga USA kiiluvette ja kogu majanduskoostöö hakkab toimima riikide tasemel, möödaminnes Brüsseli bürokraatiast.Selles punktis langevad USA,Hiina ja Venemaa rahvuslikud huvid täielikult kokku ja nende ühise surve vastu on EL geopoliitilise objektina kaitsetu.
Ma ei oska öelda, kas Saksamaal tuleb võimule AfD, Linke ja sotsdem`ide koalitsioon või muud, pigem tuleb vast suur poliitiline segadus ja ebastabiilsus. Igatahes on nüüd sakslastele nuga kõri peale pandud ja ma ei ole kompetentne ütlema, kuidas nad reageerivad. On võimalik Heideggeri variant, et tuleb nn.teine ärkamine ja nad germaanlastele iseloomuliku iseorganiseerumisevõime tõttu suudavad luua tugeva riigi ja vastavad kõigile väljakutsetele. Idasakslastest võin ma seda isegi uskuda. Läänesakslaste suhtes mul aga ausalt öeldes respekti ei ole, vaevalt nad mingiks nõrgalt seotud konföderatsioonist enamaks suutelised on. Halvemal juhul me saame killustatud Saksamaa.
Mingi päris sõda (peale psühholoogilise ja majandus) Euroopa ja Venemaa vahel , seoses viimase mäekõrguse ülekaaluga, on muidugi praktiliselt võimatu. Tegelik võitlus hakkab toimuma selle pärast, kust hakkab kulgema Euroopa kultuuriruumi ja islami maailma piir. Võimalik , et mööda Elbet ja Karpaate. Venemaa kinnistab oma staatuse kui ainuke Euroopa suurriik,
Putin on sunnitud presidendi valimiste lähenemise tõttu lahendama Donbassi probleemi juba sel aastal. Venemaa poliitika Ukrasina suhtes pole enamalt lähtunud rahvuslikest huvidest vaid on Tšernomõrdini, Zurabovi ja nüüd Surkovi juhtimisel korruptiivse uduga kaetud vass-vass jama. Loogiline oleks moodustada Harkovist Odessani ulatuv Novorussia riik, ent mitte kaasata Malorussiat ja Galiitsiat-Volõõniat. Viimasele pretendeerivad täna avalikult Poola, Ungari ja Rumeenia.
Loomulikult olen ma teadlik Zb.Brzesinski teesist, et Ukrainaga on Venemaa impeerium, ilma aga mitte. Ma ei ole siin temaga nõus. Malorussia ja Lääne Ukraina liitmine oleks täna viga, sest see tooks kaasa tänase eliidi kvaliteedi katastroofilise lahjendamise. Ukraina eliit on tõetanud tänaseks enda täielikku degenerantsust ja kõlbmatust riiklikuks mõtlemiseks. Sellise mahnovšina pasa liitmine praegusele Venemaa niigi pooleldi kõlbmatule eliidile võib viia Venemaa lagunemisele. Täna on kerge ülekaal põhjamaiste Leningradi meeste käes. Vaadake Putinit, kes ei ole mingi ukrainlane, vaid pigem mingi vepsalane või liivlane. Tähtsuselt teine mees võimuredelil on aga eesti juurtega Vaino. Ajalooliselt on just Ukraina see paik, kust voolas Moskvasse see pahn, mis lõpeks võimsa riigi lagundas. See mädanemisprotsess sai alguse juba Hruštšovist. Täna on Venemaa veel liiga nõrk, et seda Ukraina eliidi mäda ära neutraliseerida, tänagi on nende osakaal Kremli koridorides õigustamatult suur.
Peale Ukrainaga ühele poolele saamist, on Putin sunnitud lahendama nii-või naa Baltikumi probleemi, et saada vabad käed tegutsemaks lõunarindel, kust kummitab pikaajaline oht.
Mis Eestisse puutub, siis meil siin kaagutavad ikka valjult vesipead, kes elavad oma virtuaalses mullis ja kes pole võimelised sesstsinasest maailmast adekvaatselt aru saama ning kellele seepärast Trumpi võit oli nagu välk selgest taevast. Valitsus aga tegeleb endiselt iseenda kiitmise, tühja-tähjaga või lauslollustega. Saksamaa ja EL kriis tähendab Eestile eksistentsiaalset kriisi, millele tänane degenerantne eliit pole võimeline adekvaatselt vastama.
Roman Ubakivi
Vaatasin eile Trumpi-Merkeli pressikonverentsi otseülekannet. Järeldus? Ilmselt on Merkeli poliitiku karjäär läbi ja ka Euroopa Liidul on lõpp.Merkelil oli koolnu nägu peas ning Trump ignoreeris teda või vaatas põlgusega endist komsomolijuhti, kes ronis Saksa kantsleriks tänu CIA ameeriklasest mentori toele ja kes meeltesegaduses USA presidendile äsja ultimaatumi esitas.
Trump paneb Saksa ekspordist sõltuvale majandusele korraliku põõna, sulgedes talle praktiliselt USA turu border adjustment`i ja muude nippidega. Vene turu pani Merkel ise kinni, kuulutades talle majandussõja. Merkelil ei jää muud üle kui Moskvasse roomata ja Putini ees põlvili laskuda. Trump nõuab Merkelilt veel sõjaeelarve pea kahekordistamist, raha aga ei ole ja ennem valimisi järsult maksude tõstmine tähendaks poliitilist enesetappu. Saksa bürgerile on niigi väga raske seletada, miks Merkel kutsus mullu kõiki pagulasi Saksamaale ja kulutas nende toetuseks 21miljardit eurot, tänavu aga jagab neile veel lisaks 21miljonit, et nood Saksamaalt lahkuksid!? Kui kõigevägem tahab kedagi karistada, siis võtab talt kõigepealt ära mõistuse...
Igatahes on Saksamaale majanduskriis kindlustatud ja kui vaja, siis Trump, kes praegu puhastab julgeolekustruktuurid halastamatult kõigist temavastasest persoonidest, korraldab Merkeli viimastele kantsleripäevadele korraliku pürotehnilise tulevärgi. Võib ainult aimata kui palju oli jihadiste eelmisel aastal Saksamaale tormanud 1,2 miljoni pagulase hulgas. Maidan, ehk nn. värviline revolutsiooni katse, mida praegu globalistid Sorose jt.rahadega Ameerikas endas Trumpi vastu korraldavad, sunnib ka teda halastamatuks tegutsemaks kõigi oma vaenlaste vastu, kelle liidriks on globalistid avalikult kuulutanud Merkeli.
Seega on selge, et USA võtab üle Euroopa turu ja tema peamised tootmisvõimsused. Midagi on ta sunnitud jätma ka hiinlastele. Uusi majanduslepinguid hakkab Trump sõlmima iga Euroopa maaga eraldi, tunnistamata EL bürokraatiat. See tähendab sisuliselt EL lõppu. Hiina ja Venemaa võtavad end suurima rõõmuga USA kiiluvette ja kogu majanduskoostöö hakkab toimima riikide tasemel, möödaminnes Brüsseli bürokraatiast.Selles punktis langevad USA,Hiina ja Venemaa rahvuslikud huvid täielikult kokku ja nende ühise surve vastu on EL geopoliitilise objektina kaitsetu.
Ma ei oska öelda, kas Saksamaal tuleb võimule AfD, Linke ja sotsdem`ide koalitsioon või muud, pigem tuleb vast suur poliitiline segadus ja ebastabiilsus. Igatahes on nüüd sakslastele nuga kõri peale pandud ja ma ei ole kompetentne ütlema, kuidas nad reageerivad. On võimalik Heideggeri variant, et tuleb nn.teine ärkamine ja nad germaanlastele iseloomuliku iseorganiseerumisevõime tõttu suudavad luua tugeva riigi ja vastavad kõigile väljakutsetele. Idasakslastest võin ma seda isegi uskuda. Läänesakslaste suhtes mul aga ausalt öeldes respekti ei ole, vaevalt nad mingiks nõrgalt seotud konföderatsioonist enamaks suutelised on. Halvemal juhul me saame killustatud Saksamaa.
Mingi päris sõda (peale psühholoogilise ja majandus) Euroopa ja Venemaa vahel , seoses viimase mäekõrguse ülekaaluga, on muidugi praktiliselt võimatu. Tegelik võitlus hakkab toimuma selle pärast, kust hakkab kulgema Euroopa kultuuriruumi ja islami maailma piir. Võimalik , et mööda Elbet ja Karpaate. Venemaa kinnistab oma staatuse kui ainuke Euroopa suurriik,
Putin on sunnitud presidendi valimiste lähenemise tõttu lahendama Donbassi probleemi juba sel aastal. Venemaa poliitika Ukrasina suhtes pole enamalt lähtunud rahvuslikest huvidest vaid on Tšernomõrdini, Zurabovi ja nüüd Surkovi juhtimisel korruptiivse uduga kaetud vass-vass jama. Loogiline oleks moodustada Harkovist Odessani ulatuv Novorussia riik, ent mitte kaasata Malorussiat ja Galiitsiat-Volõõniat. Viimasele pretendeerivad täna avalikult Poola, Ungari ja Rumeenia.
Loomulikult olen ma teadlik Zb.Brzesinski teesist, et Ukrainaga on Venemaa impeerium, ilma aga mitte. Ma ei ole siin temaga nõus. Malorussia ja Lääne Ukraina liitmine oleks täna viga, sest see tooks kaasa tänase eliidi kvaliteedi katastroofilise lahjendamise. Ukraina eliit on tõetanud tänaseks enda täielikku degenerantsust ja kõlbmatust riiklikuks mõtlemiseks. Sellise mahnovšina pasa liitmine praegusele Venemaa niigi pooleldi kõlbmatule eliidile võib viia Venemaa lagunemisele. Täna on kerge ülekaal põhjamaiste Leningradi meeste käes. Vaadake Putinit, kes ei ole mingi ukrainlane, vaid pigem mingi vepsalane või liivlane. Tähtsuselt teine mees võimuredelil on aga eesti juurtega Vaino. Ajalooliselt on just Ukraina see paik, kust voolas Moskvasse see pahn, mis lõpeks võimsa riigi lagundas. See mädanemisprotsess sai alguse juba Hruštšovist. Täna on Venemaa veel liiga nõrk, et seda Ukraina eliidi mäda ära neutraliseerida, tänagi on nende osakaal Kremli koridorides õigustamatult suur.
Peale Ukrainaga ühele poolele saamist, on Putin sunnitud lahendama nii-või naa Baltikumi probleemi, et saada vabad käed tegutsemaks lõunarindel, kust kummitab pikaajaline oht.
Mis Eestisse puutub, siis meil siin kaagutavad ikka valjult vesipead, kes elavad oma virtuaalses mullis ja kes pole võimelised sesstsinasest maailmast adekvaatselt aru saama ning kellele seepärast Trumpi võit oli nagu välk selgest taevast. Valitsus aga tegeleb endiselt iseenda kiitmise, tühja-tähjaga või lauslollustega. Saksamaa ja EL kriis tähendab Eestile eksistentsiaalset kriisi, millele tänane degenerantne eliit pole võimeline adekvaatselt vastama.
Roman Ubakivi
neljapäev, 2. veebruar 2017
HAIGE MEES III
D.Trumpi võiduga algas inimkonna ajaloos ametlikult multipolaarne epohh. Täna me elame perioodis, kus formeeruvad geopoliitilise loogika järgi multipolaarse maailma keskused. Osa USA eliidist, kelle esindajaks on D.Trump tegi ameeriklaaste huvides ainuõige otsuse ja loobus kogu maailma politseiniku rollist, mis oli talle ilmselt ülejõu käiv ja oleks lõppenud ilmselt USA lagunemisega.
USA -le on täiesti jõukohane moodustada omaenda tsivilatsiooni Suur Ruum, kus ta vastutab korra eest ning mul pole ka kahtlusi Hiina ja India võimekuse kohta. Pretendentidest geopoliitilise subjekti rolli on vast kõige kehvemad šansid Euroopal. Meil puudub seni isegi sellist staatust ihkav eliit ja kontraeliit Le Peni jt. näol on alles formeerumisjärgus. Tänane Brüsseli ja liikmesmaade eliit on selgelt degenerantidest koosnev globalistlik rämps, kes töötab Euroopa huvide vastu. Samas toimib aga rahvusvahelises poliitikas endiselt põhimõte, et suuremad kalad söövad nõrgemaid ja küllaltki tõenäoline on variant, et Euroopa rolliks on olla väetiseks teistele tsivilisatsioonidele.
Eelmises artiklis ma juba analüüsisin majanduslikult kõige tugevama Euroopa maa katastroofi lävel olevat finantsseisu ja ka Saksamaa majandus tema pooleteise protsendilise majanduskasvuga on kergelt hävitatav. Tasub vaid Trumpil, Xi´l ja Putinil koos kokku saada ja kokku leppida, missuguse Euroopa kintsutüki keegi endale saab ja eelmise aasta maailmas köige rohkem autosi tootnud ja müünud Volkswageni võib ühe aastaga pankrotti ajada ja tema aktivad võileiva hinna eest endale krabada. Saksamaa majandus sõltub 50% ulatuses valmistoodangu ekspordi ja tooraine impordi osas juurdepääsust EL välistele turgudele ja niipea kui kehtestatakse USAs imporditoodetele 25% ulatuses tollid, mainimata isegi trahve, on kogu EL majanduse lipulaev varemetes. Mingit reaalset jõudu oma huvide läbipressimiseks teiste tsivilisatsioonikeskustes Euroopal ei ole.
Vähe sellest, et tänasel Euroopal jõudu ei ole, tal ei ole ka mõistust. Vaimselt jääme täna selgelt alla pealetungivale muslemi maailmale. Vaadake kuidas näeb täna välja Rootsi. Saksamaa kaart on tihedalt täistikitud mošeedega ja ainult endise SDV territooriumile pole neist asja. Muidugi on Euroopas põhimõtteliselt ka rekonkista võimalik ainukesena Saksa vaimu esindavate ida-sakslaste baasil , ent võimaluste aken ei ole kaua lahti.
Ka Venemaale on alanud aasta otsustav. Geopoliitiliseks subjektiks saamise võimalus on täitsa olemas. Kuna Venemaa pole oma poliitilise võimu süsteemi veel üles ehitanud, siis praktiliselt kõik sõltub vastusest küsimusele: Who is mr. Putin? Putini käes on täna tema poliitika läbiviimiseks kõik hädavajalikud eeldused: konstitutsioonilist enamust omav partei, mis allub vaid tema otsustele, talle otseselt alluv Rahvuskaart ja ligi 90% rahva toetus, ülisoodne geopoliitiline konjuktuur. Kõik seda täna poleks muidugi ilma Putini enda tarkuse ja sihikindla tööta ja täna on otsustavaks küsimuseks, mis iga Venemaa tsaari ees on seisnud: kas ta teenib riiki ja rahvast ja on selleks sunnitud vastuollu minema bojaaride-oligarhidega, või esindab ta oligarhide huve ja on sunnitud ohverdama riigi ja rahva huvid.
Putin tuli võimule teatavasti kui liberaalist oligarhide manager ja on senimaani nihkunud samm-sammult paremale koservatiivse patriotismi poole, hoolikalt säilitades eliidis tasakaalu neoliberaalidest globalistide ja patriootide-riigimeeste vahel. See on olnud tark ja ainuõige poliitika maa kooshoidmiseks ja evolutsiooniliseks arenguks ning iseenda võimulpüsimiseks.
MInu arvates on seoses uue ajastu ja perioodi algamisega vana poliitika end ammendanud. Piltlikult öeldes oli tark ilmutada kannatust, manööverdada, teha pettemanöövreid, oodata vastasste vigu ja nende energiat kasutada nende endi kahjustamiseks nagu dzuudoski. Uus olukord aga lausa kisendab uue poliitika järele. Kui seni võis aru saada, et Putin hoidis võimul neoliberaalide-globalistide majandusblokki, kes avalikult töötasid Venemaa huvide vastu ja kelle poliitika tõttu on siiamaani sihikindlalt kägistatud Venemaa majandust ja kelle kaudu on aastate kaupa makstud oma geopoliitilisele vastasele sadu miljardeid dollareid andamit, oli nõrga sunnitud samm, et vältida kodusõda ja kaost, siis täna on olukord põhimõtteliselt muutunud. Kogu see Tšubaisi riigivaraste ja reeturite kamp on ju võimule upitatud Bill Clintoni käsu korras ja on tänase president Trumpi vaenlased. Kui Putin ei ole enam selle maffia palgatud manager ja ka mitte tühisus, kelle huvid piirduvad vaid isikliku karjääriga vaid on konservatiivse- patriootilise maailmavaatega Stalini kaliibriga riigimees, siis täna on tagumine aeg kuivatada kogu see Moskva soo. Kui Putin seda täna ei tee, siis lõikab ta sellega ära Venemaa perspektiivi saada üheks multipolaarse maailma geopoliitiliseks subjektiks. Täna on Venemaa vaatamata välispoliitilisele edule ja võimsale söjaväele sisuliselt piiratud suveräänsusega poolkoloonia, sest ta on loobunud iseseisva riigi obligatoorsest õigusest trükkida iseenda raha nii palju kui ta ise heaks arvab.
Täna on võimaluste aken avatud kõigile tsivilisatsioonidele, kes tahavad saada isandaks oma mõjusfääris. Ent see aken on lahti vaid viivuks- vast neljaks aastaks ja 2020 aastaks on põhimõtteliselt paika pandud selle sajandi geopoliitilised subjektid. Võitjad selgitab mitte ainult poliitiline -sõjaline võimsus vaid otsustavaks perspektiivi mõttes saab pretedentide võime saavutada ennem konkurente uus tehnoloogiline tase ja postkapitalismile adekvaatne sotsiaalmajanduslik korraldus.
Trump, kes juhindub selgelt klassikalisest rahvuslikust majandusteooriast suudab minu hinnangul korrata Hitleri laadi majandusimet ja USA on nelja aasta pärast viinud oma majanduse uuele tehnoloogilisele tasemele ja kui ta suudab majandusliku hüppe kaudu lahendada ka sotsiaalsed probleemid, siis on ta valmis laiendama oma tsivilisatsioonisfääri kasvõi Venemaa Kaug-Ida arvel. Olen juba varem kirjutanud, et Stalin 1931 aastal formuleeris idee, et Venemaa on oma industialiseerimisprotsessis Läänest maha jäänud paarsada aastat. Ta tunnetas, et Venemaal on selle mahajäämuse tasategemiseks vaid kümme aastat. 1941.aastal tungiski Hitler maailma parima sõjamasinaga kallale NSVLiidule. Kui Stalin oleks hilinenud oma hinnangus kasvõi paari aastaga, siis poleks täna ei Vene riiki ega rahvast. Küsimus ei olnud vaid majandushüppest , vaid ka kultuurihüppes- oli ju vaja külamehed panna lennnukeid jne. looma ja tootma.
Kas Putinil on Stalini tasemel vaistu ajastu hõngu tabamiseks? Minu nappide teadmiste põhjal on mul mulje, et Putin pole valmis hüppeks ja jätkab vana ettevaatliku samm-sammukese poliitikaga. Neoliberaal Kudrin on muidugi kaasa aidanud Putini karjäärile ja tänulikkus on kahtlemata positiivne iseloomujoon, kuid panna Kudrin Venemaa uut majandustrateegiat looma ja siis võib-olla paari aasta pärast jõuda 1,7% majanduskasvuni, teeb ilmselt võimatuks Venemaal geopoliitiliseks subjektiks saamise. Uuele tehnoloogilisele tasemele jõudmine nõuab hiiglasuuri paljuski riskantseid investeeringuid, mis eeldab hüppelist majanduse arendamist vähemalt 7-10% aastas. See on võimalik ainult jälgides Trumpi eeskuju ja lähtudes rahvuslikust majandusteooriast. Kogu senine majandusplokk tuleb selleks päevapealt minema kihutada. See käivitaks muidugi miitingu Bolotnajas Navalnõi taolistega eesotsas, kuid Trump isegi ei aevastaks sellise tühja-tähja peale. Putinil on täna palju suurem võimutäius kui Trumpil ja tegelik väljakutse Putini populaarsusele on oht, et Trumpi poliitika on ehtsalt rahvuslik ja patriootlikum kui Putinil.
Teine signaal, mis seab Venemaa tuleviku küsimärgi alla on rahandus-majandusbloki teade, et nad kavatsevad kogu raha mis saadakse nafta müügist üle $40 barrelilt viia välja Venemaa majandusest (täpselt nagu Eesti valitsus teiste riikide põlevkivitööstusesse) ja investeerida teiste riikide majandusse (täna on barreli hind kuskil $55 jka tendents aasta lõpuks $65 kanti. Seda ei saa kuidagi teisiti nimetada kui majandussabotaažiks ja Stalini ajal pandi taolised reeturid seina äärde. Venemaa majanduslangus on kunstlikult tekitatud just Keskpanga ja rahandusministri poliitikaga, mis on jätnud Venemaa majanduse ilma odavast krediidist. Siin on mul mõistlik peatuda, sest seletamaks loogiliselt lahti kogu lõngakera, miks Venemaa vaenlased istuvad valitsuses ja Putin on neid oma kaitsva tiiva all hoidnud nõuab raamatu mahtu.
Majandusjutu kokkuvõtteks nendin, et muidugi senise poliitika jätkamise korral Venemaa tänu oma loodusvarade rikkusele pankrotti ei lähe ja võib oodata väikest paranemistki. Kuid taktiline toimetulek tähendab strateegilist kaotust.
Venemaa sotsiaalmajanduslik kord on maailma üka ebaõiglasemaid. See, et Putin seda probleemi sisuliselt ignoreerib ja loodab, et rahvas lepib enda paljaksröövimisega Tšubaisi kamba poolt loob rahval samasuguse suhtumise oma eliiti kui see oli sajand tagasi traagilisel 1917ndal aastal, kui talupojad mõisnikke elavalt lõketesse loopisid ja töölised valimatult kõik aadlikud ja ohvitserid maha lasid. Tänagi tilgub pidevalt musta mürki rahva hinge tänu Putini sotsiaalmajanduspoliitikale. Kui lisada sellele mürgile välismaa konkurentide tahe ja soov ning raha ja relvad, siis puhkebki järjekordne revolutsioon ja kaos.Venelastele on õiglus üks põhilistest väärtustest ja selle ignoreerimine ei tõota head.
Kui Moskva tõepoolest tahab saada tsivilisatsiooni keskuseks, siis peab ta käituma ka Donbassis vastavalt. Kui Putin andis lubaduse, et ta kaitseb venelasi, kus nad ka ei elaks, siis iga mürsk, mis täna lendab Donetski majja, tappes naisi ja lapsi, on suunatud tema autoriteedi pihta. Veelgi enam, kogu strateegia, mis täna seisneb Donetski ja Luganski surumises Venemaale vaenuliku Ukraina võimu alla, et blokeerida tema astumist NATOsse pole geopoliitilise subjekti poliitika.
Ennastmõitetav oleks avalikult välja öelda, kus Venemaa venelasi kaitseb, kus kulgeb tema mõjusfääri piir ja siis ka toimida oma sõnade kohaselt. Ukraina on kokku lapitud teatavasti kolmest täiesti erinevast lapist: Tsaariaegsest Novorossiast, kus enamik elanikest on venelased, Malorussiast Kiievi ümber ja Lääne Ukrainast.
Stalin oleks juba kuulutanud välja lennukeelutsooni Novorussia üle, rullinud tolmuks tiibrakettidega kogu Ukride sõjaväe Novorossias et Donetski kaks korpust okupeeriks kogu ala ja kuulutaks välja Novorussia vabariigi. Porošenko oleks juba kinni püütud ja koos oma abilistega kohtu alla antud genotsiidisüüdistusega. Seda oleks ta teinud tingimata ennem kohtumist Trumpiga, pannes nii ta juba sündinud fakti ette, millest pole enam mõtet rääkidagi. Putin läheb aga nüüd nagu sulane peremees Trumpi jutule, kes muidugi mitte midagi niisama ei anna.
Ülaltoodu põhjal on Eesti olukord äärmiselt keeruline ja ebastabiilne, sest mõlemate potentsiaalselt meie geopoliitiliste jõukeskuste tulevik on lahtine.
Roman Ubakivi
D.Trumpi võiduga algas inimkonna ajaloos ametlikult multipolaarne epohh. Täna me elame perioodis, kus formeeruvad geopoliitilise loogika järgi multipolaarse maailma keskused. Osa USA eliidist, kelle esindajaks on D.Trump tegi ameeriklaaste huvides ainuõige otsuse ja loobus kogu maailma politseiniku rollist, mis oli talle ilmselt ülejõu käiv ja oleks lõppenud ilmselt USA lagunemisega.
USA -le on täiesti jõukohane moodustada omaenda tsivilatsiooni Suur Ruum, kus ta vastutab korra eest ning mul pole ka kahtlusi Hiina ja India võimekuse kohta. Pretendentidest geopoliitilise subjekti rolli on vast kõige kehvemad šansid Euroopal. Meil puudub seni isegi sellist staatust ihkav eliit ja kontraeliit Le Peni jt. näol on alles formeerumisjärgus. Tänane Brüsseli ja liikmesmaade eliit on selgelt degenerantidest koosnev globalistlik rämps, kes töötab Euroopa huvide vastu. Samas toimib aga rahvusvahelises poliitikas endiselt põhimõte, et suuremad kalad söövad nõrgemaid ja küllaltki tõenäoline on variant, et Euroopa rolliks on olla väetiseks teistele tsivilisatsioonidele.
Eelmises artiklis ma juba analüüsisin majanduslikult kõige tugevama Euroopa maa katastroofi lävel olevat finantsseisu ja ka Saksamaa majandus tema pooleteise protsendilise majanduskasvuga on kergelt hävitatav. Tasub vaid Trumpil, Xi´l ja Putinil koos kokku saada ja kokku leppida, missuguse Euroopa kintsutüki keegi endale saab ja eelmise aasta maailmas köige rohkem autosi tootnud ja müünud Volkswageni võib ühe aastaga pankrotti ajada ja tema aktivad võileiva hinna eest endale krabada. Saksamaa majandus sõltub 50% ulatuses valmistoodangu ekspordi ja tooraine impordi osas juurdepääsust EL välistele turgudele ja niipea kui kehtestatakse USAs imporditoodetele 25% ulatuses tollid, mainimata isegi trahve, on kogu EL majanduse lipulaev varemetes. Mingit reaalset jõudu oma huvide läbipressimiseks teiste tsivilisatsioonikeskustes Euroopal ei ole.
Vähe sellest, et tänasel Euroopal jõudu ei ole, tal ei ole ka mõistust. Vaimselt jääme täna selgelt alla pealetungivale muslemi maailmale. Vaadake kuidas näeb täna välja Rootsi. Saksamaa kaart on tihedalt täistikitud mošeedega ja ainult endise SDV territooriumile pole neist asja. Muidugi on Euroopas põhimõtteliselt ka rekonkista võimalik ainukesena Saksa vaimu esindavate ida-sakslaste baasil , ent võimaluste aken ei ole kaua lahti.
Ka Venemaale on alanud aasta otsustav. Geopoliitiliseks subjektiks saamise võimalus on täitsa olemas. Kuna Venemaa pole oma poliitilise võimu süsteemi veel üles ehitanud, siis praktiliselt kõik sõltub vastusest küsimusele: Who is mr. Putin? Putini käes on täna tema poliitika läbiviimiseks kõik hädavajalikud eeldused: konstitutsioonilist enamust omav partei, mis allub vaid tema otsustele, talle otseselt alluv Rahvuskaart ja ligi 90% rahva toetus, ülisoodne geopoliitiline konjuktuur. Kõik seda täna poleks muidugi ilma Putini enda tarkuse ja sihikindla tööta ja täna on otsustavaks küsimuseks, mis iga Venemaa tsaari ees on seisnud: kas ta teenib riiki ja rahvast ja on selleks sunnitud vastuollu minema bojaaride-oligarhidega, või esindab ta oligarhide huve ja on sunnitud ohverdama riigi ja rahva huvid.
Putin tuli võimule teatavasti kui liberaalist oligarhide manager ja on senimaani nihkunud samm-sammult paremale koservatiivse patriotismi poole, hoolikalt säilitades eliidis tasakaalu neoliberaalidest globalistide ja patriootide-riigimeeste vahel. See on olnud tark ja ainuõige poliitika maa kooshoidmiseks ja evolutsiooniliseks arenguks ning iseenda võimulpüsimiseks.
MInu arvates on seoses uue ajastu ja perioodi algamisega vana poliitika end ammendanud. Piltlikult öeldes oli tark ilmutada kannatust, manööverdada, teha pettemanöövreid, oodata vastasste vigu ja nende energiat kasutada nende endi kahjustamiseks nagu dzuudoski. Uus olukord aga lausa kisendab uue poliitika järele. Kui seni võis aru saada, et Putin hoidis võimul neoliberaalide-globalistide majandusblokki, kes avalikult töötasid Venemaa huvide vastu ja kelle poliitika tõttu on siiamaani sihikindlalt kägistatud Venemaa majandust ja kelle kaudu on aastate kaupa makstud oma geopoliitilisele vastasele sadu miljardeid dollareid andamit, oli nõrga sunnitud samm, et vältida kodusõda ja kaost, siis täna on olukord põhimõtteliselt muutunud. Kogu see Tšubaisi riigivaraste ja reeturite kamp on ju võimule upitatud Bill Clintoni käsu korras ja on tänase president Trumpi vaenlased. Kui Putin ei ole enam selle maffia palgatud manager ja ka mitte tühisus, kelle huvid piirduvad vaid isikliku karjääriga vaid on konservatiivse- patriootilise maailmavaatega Stalini kaliibriga riigimees, siis täna on tagumine aeg kuivatada kogu see Moskva soo. Kui Putin seda täna ei tee, siis lõikab ta sellega ära Venemaa perspektiivi saada üheks multipolaarse maailma geopoliitiliseks subjektiks. Täna on Venemaa vaatamata välispoliitilisele edule ja võimsale söjaväele sisuliselt piiratud suveräänsusega poolkoloonia, sest ta on loobunud iseseisva riigi obligatoorsest õigusest trükkida iseenda raha nii palju kui ta ise heaks arvab.
Täna on võimaluste aken avatud kõigile tsivilisatsioonidele, kes tahavad saada isandaks oma mõjusfääris. Ent see aken on lahti vaid viivuks- vast neljaks aastaks ja 2020 aastaks on põhimõtteliselt paika pandud selle sajandi geopoliitilised subjektid. Võitjad selgitab mitte ainult poliitiline -sõjaline võimsus vaid otsustavaks perspektiivi mõttes saab pretedentide võime saavutada ennem konkurente uus tehnoloogiline tase ja postkapitalismile adekvaatne sotsiaalmajanduslik korraldus.
Trump, kes juhindub selgelt klassikalisest rahvuslikust majandusteooriast suudab minu hinnangul korrata Hitleri laadi majandusimet ja USA on nelja aasta pärast viinud oma majanduse uuele tehnoloogilisele tasemele ja kui ta suudab majandusliku hüppe kaudu lahendada ka sotsiaalsed probleemid, siis on ta valmis laiendama oma tsivilisatsioonisfääri kasvõi Venemaa Kaug-Ida arvel. Olen juba varem kirjutanud, et Stalin 1931 aastal formuleeris idee, et Venemaa on oma industialiseerimisprotsessis Läänest maha jäänud paarsada aastat. Ta tunnetas, et Venemaal on selle mahajäämuse tasategemiseks vaid kümme aastat. 1941.aastal tungiski Hitler maailma parima sõjamasinaga kallale NSVLiidule. Kui Stalin oleks hilinenud oma hinnangus kasvõi paari aastaga, siis poleks täna ei Vene riiki ega rahvast. Küsimus ei olnud vaid majandushüppest , vaid ka kultuurihüppes- oli ju vaja külamehed panna lennnukeid jne. looma ja tootma.
Kas Putinil on Stalini tasemel vaistu ajastu hõngu tabamiseks? Minu nappide teadmiste põhjal on mul mulje, et Putin pole valmis hüppeks ja jätkab vana ettevaatliku samm-sammukese poliitikaga. Neoliberaal Kudrin on muidugi kaasa aidanud Putini karjäärile ja tänulikkus on kahtlemata positiivne iseloomujoon, kuid panna Kudrin Venemaa uut majandustrateegiat looma ja siis võib-olla paari aasta pärast jõuda 1,7% majanduskasvuni, teeb ilmselt võimatuks Venemaal geopoliitiliseks subjektiks saamise. Uuele tehnoloogilisele tasemele jõudmine nõuab hiiglasuuri paljuski riskantseid investeeringuid, mis eeldab hüppelist majanduse arendamist vähemalt 7-10% aastas. See on võimalik ainult jälgides Trumpi eeskuju ja lähtudes rahvuslikust majandusteooriast. Kogu senine majandusplokk tuleb selleks päevapealt minema kihutada. See käivitaks muidugi miitingu Bolotnajas Navalnõi taolistega eesotsas, kuid Trump isegi ei aevastaks sellise tühja-tähja peale. Putinil on täna palju suurem võimutäius kui Trumpil ja tegelik väljakutse Putini populaarsusele on oht, et Trumpi poliitika on ehtsalt rahvuslik ja patriootlikum kui Putinil.
Teine signaal, mis seab Venemaa tuleviku küsimärgi alla on rahandus-majandusbloki teade, et nad kavatsevad kogu raha mis saadakse nafta müügist üle $40 barrelilt viia välja Venemaa majandusest (täpselt nagu Eesti valitsus teiste riikide põlevkivitööstusesse) ja investeerida teiste riikide majandusse (täna on barreli hind kuskil $55 jka tendents aasta lõpuks $65 kanti. Seda ei saa kuidagi teisiti nimetada kui majandussabotaažiks ja Stalini ajal pandi taolised reeturid seina äärde. Venemaa majanduslangus on kunstlikult tekitatud just Keskpanga ja rahandusministri poliitikaga, mis on jätnud Venemaa majanduse ilma odavast krediidist. Siin on mul mõistlik peatuda, sest seletamaks loogiliselt lahti kogu lõngakera, miks Venemaa vaenlased istuvad valitsuses ja Putin on neid oma kaitsva tiiva all hoidnud nõuab raamatu mahtu.
Majandusjutu kokkuvõtteks nendin, et muidugi senise poliitika jätkamise korral Venemaa tänu oma loodusvarade rikkusele pankrotti ei lähe ja võib oodata väikest paranemistki. Kuid taktiline toimetulek tähendab strateegilist kaotust.
Venemaa sotsiaalmajanduslik kord on maailma üka ebaõiglasemaid. See, et Putin seda probleemi sisuliselt ignoreerib ja loodab, et rahvas lepib enda paljaksröövimisega Tšubaisi kamba poolt loob rahval samasuguse suhtumise oma eliiti kui see oli sajand tagasi traagilisel 1917ndal aastal, kui talupojad mõisnikke elavalt lõketesse loopisid ja töölised valimatult kõik aadlikud ja ohvitserid maha lasid. Tänagi tilgub pidevalt musta mürki rahva hinge tänu Putini sotsiaalmajanduspoliitikale. Kui lisada sellele mürgile välismaa konkurentide tahe ja soov ning raha ja relvad, siis puhkebki järjekordne revolutsioon ja kaos.Venelastele on õiglus üks põhilistest väärtustest ja selle ignoreerimine ei tõota head.
Kui Moskva tõepoolest tahab saada tsivilisatsiooni keskuseks, siis peab ta käituma ka Donbassis vastavalt. Kui Putin andis lubaduse, et ta kaitseb venelasi, kus nad ka ei elaks, siis iga mürsk, mis täna lendab Donetski majja, tappes naisi ja lapsi, on suunatud tema autoriteedi pihta. Veelgi enam, kogu strateegia, mis täna seisneb Donetski ja Luganski surumises Venemaale vaenuliku Ukraina võimu alla, et blokeerida tema astumist NATOsse pole geopoliitilise subjekti poliitika.
Ennastmõitetav oleks avalikult välja öelda, kus Venemaa venelasi kaitseb, kus kulgeb tema mõjusfääri piir ja siis ka toimida oma sõnade kohaselt. Ukraina on kokku lapitud teatavasti kolmest täiesti erinevast lapist: Tsaariaegsest Novorossiast, kus enamik elanikest on venelased, Malorussiast Kiievi ümber ja Lääne Ukrainast.
Stalin oleks juba kuulutanud välja lennukeelutsooni Novorussia üle, rullinud tolmuks tiibrakettidega kogu Ukride sõjaväe Novorossias et Donetski kaks korpust okupeeriks kogu ala ja kuulutaks välja Novorussia vabariigi. Porošenko oleks juba kinni püütud ja koos oma abilistega kohtu alla antud genotsiidisüüdistusega. Seda oleks ta teinud tingimata ennem kohtumist Trumpiga, pannes nii ta juba sündinud fakti ette, millest pole enam mõtet rääkidagi. Putin läheb aga nüüd nagu sulane peremees Trumpi jutule, kes muidugi mitte midagi niisama ei anna.
Ülaltoodu põhjal on Eesti olukord äärmiselt keeruline ja ebastabiilne, sest mõlemate potentsiaalselt meie geopoliitiliste jõukeskuste tulevik on lahtine.
Roman Ubakivi
kolmapäev, 1. veebruar 2017
HAIGEST MEHEST II
Saksamaa Merkeli juhtimisel on teinud kõik selleks, et laguneks Euroopa Liit ja isegi Saksamaa enda lagundamist ei saa välistada. Saksamaa on absoluutselt ebaönnestunud EL juhtriigina ja kuritarvitanud oma liidripositsiooni vaid iseenda kitsastest hetkehuvidest lähtudes.
Näiteks võib tuua Kreeka võlakriisi, kus Merkel tagas vaid Saksa pankade kahjumi minimaliseerimise ja pankade võlgade sokutamise Kreeka ja teiste rahvaste kraesse. Kriis oleks tulnud aga ära kasutada selleks, et luua soliidne vundament Euroopa Liidule kui Euroopa Ühendriikidele. Isegi bürokraat Juncker saab aru, et tänane EL kujutab endast rasket katusekambrit, mis on täidetud täesti mõtetu ja ülikuluka Brüsseli bürokraatiaga kuid mida peab üleval vaid paar murusse torgatud laualatti. Juncker on aga Euroopat juhtiva Ameerika asehalduri Merkeli kõrval lausa mõttehiiglane, sest viimane kujutab endast vaid visioonita parteibroilerist intriganti, kelle silmapiir ulatub vaid oma karjääri probleemideni. Tähane Saksamaa võimuladvik koosneb samasugustest degenerantidest nagu meil Toompealgi istuvad. See on seaduspärane, sest koloniaaladministratsiooni valitaksegi sihikindlalt oma rahva reetureid.
Eurot on kerge konkurentidel hävitada, sest ilma fiskaalkomponendita on ta ühejalgne sant. Lisaks on ta kasulik üksnes Saksamaale ja aitab hävitada perifeeriariikide majandust. Meie econmiksi usulahu poliitikud ja majandusteadlased ei suuda mitte midagi käekakatsutavat välja pakkuda vastukaaluks Eesti majanduse hääbumisele ja esitavad vaid kolmandajärgulisi parandusettepanekuid, sest nende ettekujutustel pole peaaegu mittemingisugust kokkupuudet reaalse majandusega. Oma raha, mis võimaldab aktiivset rahanduspoliitikat, on üks neist eeldustest, mis võimaldaks hakata rääkima Eesti majanduse arendamisest. Isegi kunagi maailmas esirinnas olnud Soome majandus on ummikteel, sest kunagi majandusime taganud Paasikivi rahvuslik-konservatiivne Kokomus on degradeerunud neoliberaalseteks economistideks. Põlissoomlased on aga nagu meie EKREgi punt demagooge, kellel puudub rahvuslik ideoloogia. Rootslatel on täna rohkem mõistust olnud kui soomlastel.
Merkelit ei saa süüdistada muidugi geopoliitikast arusaamisest, sest ta poliitika on aktualiseerinud Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia halvimad kartused Saksamaa hegemoonia suhtes. Saksamaa on tõestanud, et ta ei tugevda ELu tervikuna, vaid on kuritarvitanud oma liidripositsiooni teiste allasurumiseks.
Merkel meenutab meie kodukootud K.Pätsi, kes pidas end võimeliseks ülekavaldada geopoliitilise haardega riigimeest Stalinit. Saksamaa on enda arust märkamatult loonud IV Reichi, inspireerides ja õhutades sõdu nii Jugoslaavias kui ka täna Ukrainas ning tänaseks on ta mobiliseerinud kogu Euroopa Liidu otseselt Venemaa vastasse pssühholoogilisse ja majandussõtta. Sellest jääb muidugi Merkelile väheseks ja ta on andnud käsu saata Saksa Pantzerid Baltikumi. Seega veelgi lähemale Minskile, Moskvale ja Leningradile kui nad olid 1941. aastal ennem Hitleril Venemaale kallaletungi alguses. Putin on muidugi Merkeli kogu maailmale pasundatud mõtte kohaselt tobuke, kes ei suuda mõista tegelikku maailma ja kes elab paralleelses maailmas ehk luuludes.
Hitlerina käituv A.Merkel on osutunud siiski oma eekäijaks rumalamaks. Hitler vähemalt taipas, et lõpeks maailma parim sõjavägi on parem argument kui kotitäied raha. Seda enam kui kui su rahakraanid saab kergelt kinni keerata Putin kui ta keerab kinni gaasikraanid. Sõjaväega on täna aga selline lugu, et Bundeswehr saaks haledalt peksa Suurbritannialt, kes täna halab, et sõja puhul hävitaks Venemaa nende söjaväe ühe päevaga. NATO tugevuselt teise armeega Türgi palus aga mõni päev tagasi abi põhja Süürias Venemaa õhujõududelt, kuna ei olnud suutelised muidu peatama islamivõitlejate pealetungi. Merkel võib muidugi koos meie Mihkelsoni ja Mikseriga joonistada plaane Venemaa vallutamiseks, ent see ei muuda fakti, et nii Saksamaa kui ka Eesti sõjaväed suudavad reaalselt läbi viia vaid paraade.
Seega Merkeli Saksamaa on teinud tähtsa geopoliitilise otsuse ja lükanud tagasi Venemaa juba aastaid tagasi tehtud korduvad ettepanekud luua ühtne rahu - ja majandustsoon Lissabonist Vladivostokini, mis vastaks objektiivselt mõlema riigi rahvuslikele huvidele. Putini Venemaa on saanud aru mõtetusest põlvili koputada vaenuliku Drang nach Osten`it ellu viiva Saksamaa ukse taga ja on teinud tähtsa geopoliitilise otsuse strateegiliseks koostööks Hiinaga ja ehitada koos õitsev rahu- ja majandustsoon kontseptsiooni Euraasia Liit ja Hiina" üks tee, üks vöönd" raames. Nii Ameerika, Hiina kui ka Venemaa liidrid saavad aru, et võti eduks asub Vaikse Ookeani regioonis.
Kokkuvõttes ma ei näe mingit põhjust täna selleks, et Venemaa peaks veel nägema talle sobivat Euroopa julgeolekustruktuuri asendamatu elemendina tugevat ühendatud Saksamaad. Ka Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia huvides ei ole domineeriv Saksamaa iial olnud. Seega on nii Venemaa kui ka ülejäänud Euroopa rahvuslikes huvides Euroopa poliitiline kaart ennem Bismarcki Saksamaa ühendamist.
Et hullus täielik oleks, siis on A.Merkel kuulutanud avalikult sõja Trumpi Ameerikale. Saksamaa missioon Merkeli arvates on mitte vastu võtta Trumpi poolt sisuliselt pakutud vabadust, vaid moodustada Saksamaast globalistide maailmakeskus, mille eesmärgiks oleks globalistide revanš USAs ja Saksamaa Atlantiliste ahelate tugevdamine. Merkel on Saksamaale katastroofi toov nuhtlus, sest tal pole võimeline aduma ajastu vaimu. Trump rullib riigi teerulliga üle kogu sellest globalistide mässust Ameerikas ja Euroopa tooks ohvritalleks ka Clintoni globalistlik eliit, sest tipus on väga kitsaks ja kasinaks läinud - enam ei ole ressurssi ka "kuldse miljardi" väärikaks ülalpidamiseks. Jätkub veel ainult miljonitele ja väiksemad kalad süüakse ära suuremate poolt.
Seega ka Trump on huvitatud Saksamaa tükeldamisest, sest mida väiksem tükk, seda kergem alla neelata ja seedida. Merkeli võimult kõrvaldamine pole mingi probleem, seda enam, et degenerandina on ta isegi giljotiini enda hukkamiseks valmis ehitanud. Üle miljoni tundmatu isiku Saksamaale lubatute seas on ISILi väitel ligi 5000 nende terroristi. Selle materjaliga võib CIA paari nädalaga korraldada niisuguse tulevärgi, et pisarais Merkel roomab põlvili Bundestagi palvega vabastada end lõputust õudusest - kantsleri ametist.
(Järgneb)
Roman Ubakivi
Saksamaa Merkeli juhtimisel on teinud kõik selleks, et laguneks Euroopa Liit ja isegi Saksamaa enda lagundamist ei saa välistada. Saksamaa on absoluutselt ebaönnestunud EL juhtriigina ja kuritarvitanud oma liidripositsiooni vaid iseenda kitsastest hetkehuvidest lähtudes.
Näiteks võib tuua Kreeka võlakriisi, kus Merkel tagas vaid Saksa pankade kahjumi minimaliseerimise ja pankade võlgade sokutamise Kreeka ja teiste rahvaste kraesse. Kriis oleks tulnud aga ära kasutada selleks, et luua soliidne vundament Euroopa Liidule kui Euroopa Ühendriikidele. Isegi bürokraat Juncker saab aru, et tänane EL kujutab endast rasket katusekambrit, mis on täidetud täesti mõtetu ja ülikuluka Brüsseli bürokraatiaga kuid mida peab üleval vaid paar murusse torgatud laualatti. Juncker on aga Euroopat juhtiva Ameerika asehalduri Merkeli kõrval lausa mõttehiiglane, sest viimane kujutab endast vaid visioonita parteibroilerist intriganti, kelle silmapiir ulatub vaid oma karjääri probleemideni. Tähane Saksamaa võimuladvik koosneb samasugustest degenerantidest nagu meil Toompealgi istuvad. See on seaduspärane, sest koloniaaladministratsiooni valitaksegi sihikindlalt oma rahva reetureid.
Eurot on kerge konkurentidel hävitada, sest ilma fiskaalkomponendita on ta ühejalgne sant. Lisaks on ta kasulik üksnes Saksamaale ja aitab hävitada perifeeriariikide majandust. Meie econmiksi usulahu poliitikud ja majandusteadlased ei suuda mitte midagi käekakatsutavat välja pakkuda vastukaaluks Eesti majanduse hääbumisele ja esitavad vaid kolmandajärgulisi parandusettepanekuid, sest nende ettekujutustel pole peaaegu mittemingisugust kokkupuudet reaalse majandusega. Oma raha, mis võimaldab aktiivset rahanduspoliitikat, on üks neist eeldustest, mis võimaldaks hakata rääkima Eesti majanduse arendamisest. Isegi kunagi maailmas esirinnas olnud Soome majandus on ummikteel, sest kunagi majandusime taganud Paasikivi rahvuslik-konservatiivne Kokomus on degradeerunud neoliberaalseteks economistideks. Põlissoomlased on aga nagu meie EKREgi punt demagooge, kellel puudub rahvuslik ideoloogia. Rootslatel on täna rohkem mõistust olnud kui soomlastel.
Merkelit ei saa süüdistada muidugi geopoliitikast arusaamisest, sest ta poliitika on aktualiseerinud Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia halvimad kartused Saksamaa hegemoonia suhtes. Saksamaa on tõestanud, et ta ei tugevda ELu tervikuna, vaid on kuritarvitanud oma liidripositsiooni teiste allasurumiseks.
Merkel meenutab meie kodukootud K.Pätsi, kes pidas end võimeliseks ülekavaldada geopoliitilise haardega riigimeest Stalinit. Saksamaa on enda arust märkamatult loonud IV Reichi, inspireerides ja õhutades sõdu nii Jugoslaavias kui ka täna Ukrainas ning tänaseks on ta mobiliseerinud kogu Euroopa Liidu otseselt Venemaa vastasse pssühholoogilisse ja majandussõtta. Sellest jääb muidugi Merkelile väheseks ja ta on andnud käsu saata Saksa Pantzerid Baltikumi. Seega veelgi lähemale Minskile, Moskvale ja Leningradile kui nad olid 1941. aastal ennem Hitleril Venemaale kallaletungi alguses. Putin on muidugi Merkeli kogu maailmale pasundatud mõtte kohaselt tobuke, kes ei suuda mõista tegelikku maailma ja kes elab paralleelses maailmas ehk luuludes.
Hitlerina käituv A.Merkel on osutunud siiski oma eekäijaks rumalamaks. Hitler vähemalt taipas, et lõpeks maailma parim sõjavägi on parem argument kui kotitäied raha. Seda enam kui kui su rahakraanid saab kergelt kinni keerata Putin kui ta keerab kinni gaasikraanid. Sõjaväega on täna aga selline lugu, et Bundeswehr saaks haledalt peksa Suurbritannialt, kes täna halab, et sõja puhul hävitaks Venemaa nende söjaväe ühe päevaga. NATO tugevuselt teise armeega Türgi palus aga mõni päev tagasi abi põhja Süürias Venemaa õhujõududelt, kuna ei olnud suutelised muidu peatama islamivõitlejate pealetungi. Merkel võib muidugi koos meie Mihkelsoni ja Mikseriga joonistada plaane Venemaa vallutamiseks, ent see ei muuda fakti, et nii Saksamaa kui ka Eesti sõjaväed suudavad reaalselt läbi viia vaid paraade.
Seega Merkeli Saksamaa on teinud tähtsa geopoliitilise otsuse ja lükanud tagasi Venemaa juba aastaid tagasi tehtud korduvad ettepanekud luua ühtne rahu - ja majandustsoon Lissabonist Vladivostokini, mis vastaks objektiivselt mõlema riigi rahvuslikele huvidele. Putini Venemaa on saanud aru mõtetusest põlvili koputada vaenuliku Drang nach Osten`it ellu viiva Saksamaa ukse taga ja on teinud tähtsa geopoliitilise otsuse strateegiliseks koostööks Hiinaga ja ehitada koos õitsev rahu- ja majandustsoon kontseptsiooni Euraasia Liit ja Hiina" üks tee, üks vöönd" raames. Nii Ameerika, Hiina kui ka Venemaa liidrid saavad aru, et võti eduks asub Vaikse Ookeani regioonis.
Kokkuvõttes ma ei näe mingit põhjust täna selleks, et Venemaa peaks veel nägema talle sobivat Euroopa julgeolekustruktuuri asendamatu elemendina tugevat ühendatud Saksamaad. Ka Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia huvides ei ole domineeriv Saksamaa iial olnud. Seega on nii Venemaa kui ka ülejäänud Euroopa rahvuslikes huvides Euroopa poliitiline kaart ennem Bismarcki Saksamaa ühendamist.
Et hullus täielik oleks, siis on A.Merkel kuulutanud avalikult sõja Trumpi Ameerikale. Saksamaa missioon Merkeli arvates on mitte vastu võtta Trumpi poolt sisuliselt pakutud vabadust, vaid moodustada Saksamaast globalistide maailmakeskus, mille eesmärgiks oleks globalistide revanš USAs ja Saksamaa Atlantiliste ahelate tugevdamine. Merkel on Saksamaale katastroofi toov nuhtlus, sest tal pole võimeline aduma ajastu vaimu. Trump rullib riigi teerulliga üle kogu sellest globalistide mässust Ameerikas ja Euroopa tooks ohvritalleks ka Clintoni globalistlik eliit, sest tipus on väga kitsaks ja kasinaks läinud - enam ei ole ressurssi ka "kuldse miljardi" väärikaks ülalpidamiseks. Jätkub veel ainult miljonitele ja väiksemad kalad süüakse ära suuremate poolt.
Seega ka Trump on huvitatud Saksamaa tükeldamisest, sest mida väiksem tükk, seda kergem alla neelata ja seedida. Merkeli võimult kõrvaldamine pole mingi probleem, seda enam, et degenerandina on ta isegi giljotiini enda hukkamiseks valmis ehitanud. Üle miljoni tundmatu isiku Saksamaale lubatute seas on ISILi väitel ligi 5000 nende terroristi. Selle materjaliga võib CIA paari nädalaga korraldada niisuguse tulevärgi, et pisarais Merkel roomab põlvili Bundestagi palvega vabastada end lõputust õudusest - kantsleri ametist.
(Järgneb)
Roman Ubakivi
teisipäev, 31. jaanuar 2017
MIS SAAB HAIGEST MEHEST ?
Haigeks meheks nimetati 18nda sajandi lõpust teatavasti Otomani Impeeriumit. Nõrgenenud riigile ihusid hammast kõik tugevamad riigid. Lõpeks Türgi amputeeritigi 1916.aastal Sykesi-Picot` kokkuleppega.
Kes on täna haigeks meheks, kelle arvel püüavad teised riigid kasu lõigata? Veel hiljuti oli selleks NSVL ja nn. Euroopa sotsmaad. Vaeste arv NL ja sotsmaade Euroopa osas kasvas ÜRO andmetel 14 miljonist inimesest plahvatuslikult alates 1991.aastast seitsme aasta jooksul kuhugi 180 miljoni kanti. Kuni Trumpi ametiastumiseni oli järjekordseks ohvriks ilmselgelt valitud Venemaa ja muslimi maailm.
Olen juba paarkümmend aastat kirjutanud, et Venemaa purustamine on utoopiline ettevõtmine ja Lääs , kes ei suuda aru saada Venemaast, kahjustab kokkuvõttes vaid iseennast. Obama ongi rühkinud, endal Venemaa karuoda kõris, Venemaa kallale (ekspansioon Gruusias, Ukrainas, Balrtimaades) ja tänaseks olemegi täpselt selles seisus, mida Zb.Brzesinski nimetas 1977.aastal oma raamatus "Suur Malelaud" Ameerikale kõige ohtlikumaks stsenaariumiks ja mida tulnuks vältida kõige enam: Venemaa on täna strateegilises liidus Hiinaga (pluss veel Iraan!) ja nad korraldavad üheskoos laevastikuõppusi nii Lõuna -Hiina meres kui ka Vahemeres ja vilistavad Washingtonist tulevatele tühjadele ähvardustele. Trump päästis ilmselgelt USA tuleviku, sest degenerandist Clintoni valitsusaeg koos Obama perspektiivitu poliitika jätkamisega oleks tähendanud lõpeks USA lagunemist.
Trumpi valitsusaja algus tähendab seda, et geopoliitiliste subjektide (USA, Hiina ja Venemaa; India võib antud juhul analüüsist välja jätta) rasvaseks suutäieks osutub Euroopa Liit. Ei midagi isiklikku, puhas business.
Hiina teostab pealetungi Euroopa turule pehmete meetotitega, ostes tasapisi kokku Euroopa taristut ja Saksamaa tööstusettevõtteid. See on kooskõlas Hiina Suure Strateegiagas, mis püüab vältida järske muutusi. Hiina strateegia on teatavasti kõige kaugelevaatavam.
Trumpil pole aega oodata, sest tema majanduses tiksub finantspomm. Kirjeldasin eelnevalt, et USAl on hädavajalik oma võlad maha kanda ja selleks on tal ka vastav instrument olemas. Kuid seis on nii habras ja väga raskelt juhitav, sest mõni püramiidisüsteemiga kõrvaltegur võib iga hetk pommi aktiveerida. Võtame näiteks USA kullaäri.Chickago Commodities Excange on müünud klientidele kulla kohustusi 100 korda rohkem kui tal reaalset kulda on. Tasub vaid esimestel tarkadel ( kes ei ole esimese 1% seas, võib suu puhtaks pühkida) klientidel oma kulda reaalselt välja nõudma hakata kui see vallandab laviini, mis purustab kogu tänase maailma finantssüsteemi.
Seepärast võib Euroopa Liidu olukorda iseloomustada Tarass Bulba sõnadega:"Mina su sünnitasin, mina ka su tapan." Kõige rasvasema suutäie-Saksamaa majanduse neelab Trump suurima mõnuga alla. Seda enam, et peale objektiivsete faktide on lisandunud veel isiklikud: vanamutt Merkelil on piss pähe löönud ja ta on vastandanud end avalikult Trumpile.
Esmalt lastakse arvatavasti põhja Deutsche Bank, kes on osanud soetada endale ainuüksi Briti naelade riskantseid variderivaate 36 triljoni eest (mis on kümme korda rohkem kui kogu Saksamaa GDP). See tähendab, et juba selle aasta lõpuks kaob areenilt Euro kui rahvusvaheline valuuta ja seega dollari konkurent.
(Aja puudumise tõttu jätkan hiljem)
Roman Ubakivi
Haigeks meheks nimetati 18nda sajandi lõpust teatavasti Otomani Impeeriumit. Nõrgenenud riigile ihusid hammast kõik tugevamad riigid. Lõpeks Türgi amputeeritigi 1916.aastal Sykesi-Picot` kokkuleppega.
Kes on täna haigeks meheks, kelle arvel püüavad teised riigid kasu lõigata? Veel hiljuti oli selleks NSVL ja nn. Euroopa sotsmaad. Vaeste arv NL ja sotsmaade Euroopa osas kasvas ÜRO andmetel 14 miljonist inimesest plahvatuslikult alates 1991.aastast seitsme aasta jooksul kuhugi 180 miljoni kanti. Kuni Trumpi ametiastumiseni oli järjekordseks ohvriks ilmselgelt valitud Venemaa ja muslimi maailm.
Olen juba paarkümmend aastat kirjutanud, et Venemaa purustamine on utoopiline ettevõtmine ja Lääs , kes ei suuda aru saada Venemaast, kahjustab kokkuvõttes vaid iseennast. Obama ongi rühkinud, endal Venemaa karuoda kõris, Venemaa kallale (ekspansioon Gruusias, Ukrainas, Balrtimaades) ja tänaseks olemegi täpselt selles seisus, mida Zb.Brzesinski nimetas 1977.aastal oma raamatus "Suur Malelaud" Ameerikale kõige ohtlikumaks stsenaariumiks ja mida tulnuks vältida kõige enam: Venemaa on täna strateegilises liidus Hiinaga (pluss veel Iraan!) ja nad korraldavad üheskoos laevastikuõppusi nii Lõuna -Hiina meres kui ka Vahemeres ja vilistavad Washingtonist tulevatele tühjadele ähvardustele. Trump päästis ilmselgelt USA tuleviku, sest degenerandist Clintoni valitsusaeg koos Obama perspektiivitu poliitika jätkamisega oleks tähendanud lõpeks USA lagunemist.
Trumpi valitsusaja algus tähendab seda, et geopoliitiliste subjektide (USA, Hiina ja Venemaa; India võib antud juhul analüüsist välja jätta) rasvaseks suutäieks osutub Euroopa Liit. Ei midagi isiklikku, puhas business.
Hiina teostab pealetungi Euroopa turule pehmete meetotitega, ostes tasapisi kokku Euroopa taristut ja Saksamaa tööstusettevõtteid. See on kooskõlas Hiina Suure Strateegiagas, mis püüab vältida järske muutusi. Hiina strateegia on teatavasti kõige kaugelevaatavam.
Trumpil pole aega oodata, sest tema majanduses tiksub finantspomm. Kirjeldasin eelnevalt, et USAl on hädavajalik oma võlad maha kanda ja selleks on tal ka vastav instrument olemas. Kuid seis on nii habras ja väga raskelt juhitav, sest mõni püramiidisüsteemiga kõrvaltegur võib iga hetk pommi aktiveerida. Võtame näiteks USA kullaäri.Chickago Commodities Excange on müünud klientidele kulla kohustusi 100 korda rohkem kui tal reaalset kulda on. Tasub vaid esimestel tarkadel ( kes ei ole esimese 1% seas, võib suu puhtaks pühkida) klientidel oma kulda reaalselt välja nõudma hakata kui see vallandab laviini, mis purustab kogu tänase maailma finantssüsteemi.
Seepärast võib Euroopa Liidu olukorda iseloomustada Tarass Bulba sõnadega:"Mina su sünnitasin, mina ka su tapan." Kõige rasvasema suutäie-Saksamaa majanduse neelab Trump suurima mõnuga alla. Seda enam, et peale objektiivsete faktide on lisandunud veel isiklikud: vanamutt Merkelil on piss pähe löönud ja ta on vastandanud end avalikult Trumpile.
Esmalt lastakse arvatavasti põhja Deutsche Bank, kes on osanud soetada endale ainuüksi Briti naelade riskantseid variderivaate 36 triljoni eest (mis on kümme korda rohkem kui kogu Saksamaa GDP). See tähendab, et juba selle aasta lõpuks kaob areenilt Euro kui rahvusvaheline valuuta ja seega dollari konkurent.
(Aja puudumise tõttu jätkan hiljem)
Roman Ubakivi
laupäev, 21. jaanuar 2017
DONALD TRUMP TEGI AJALUGU
Kuulasin- vaatasin eile Donald Trumpi ametissepühendamise võimsat ajaloolist kõnet telekast otseülekandest ja tundsin, et olen tähtsa ajaloosündmuse tunnistajaks. 20.01.2017. läheb inimkonna ajalukku kui globalistliku- neoliberalistliku fukuyamaliku "ajaloo lõpu" ametliku matusena. Protsess, mis algas Vladimir Putini võimsa kõnega 2007ndal aastal Münchenis (millest ma kirjutasin tollal artiklis Kesknädalas) sai eile loogilise lõpu D.Trumpi ajaloolise kõnega.
D.Trumpi kõne iga tees põhines ehtsalt parempoolsel rahvuslikul ideoloogial ja tema kõne analüüsi põhjal võib kirjutada doktoritöö-raamatu, mis seletab üksipulgi lahti, mis on rahvuslik ideoloogia.
Hiina, Venemaa, kogu BRICSI jt. lisaks on rahvuslaste-patriootide kaalupoolele on astunud lisaks maailma kõige võimsama jõuna USA ning kogu senine valitsev globalistlik-liberaane paradigma on jobude-luuserite pärusmaa. Globalistide- liberaalide järjekordne Baabeli torn on kokku varisenud. Kuna ta on varisenud kokku Lääne juhtivas riigis, siis variseb ta kiirelt dominoefektina kokku ka Euroopas ning Eestis. Kuigi meil Toompeal täna valitseb totaalselt liberaalsed parteid, on neist üleöö saanud luuserid ja poliitilised laibad nagu Ameerikas Clinton. Veel eile meie täiesti marginaalne rahvuslaste grupike on täna ainuke Eesti esindaja maailma peavoolu rahvuslikus poliitilises protsessis.
D.Trump tegi lõpu globalistide-liberaalide vaimsele paradigmale, taastades poliitilisest teoorias klassikalise arusaama mis selgelt eristab kolme erinevat poliitilist jõudu: vasakpoolseid, liberaale ja parempoolseid. Täna on isegi Läänes ilmne jaburdus väita globalistide-liberaalide skeemi kasutades, et USA esindab parempoolseid äärmuslasi. Nagu 2008.a. kriis tegi lõpu Arraku taoliste economicsite usulahule, nii on Trump üleöö põrmu paisanud kogu meie sotsioloogide-politoloogide tobeduse, mis fikseeris Eesti ideoloogiaks liberaalse rahvusluse. Täna see on sama loll kui rääkida soolasest magedusest. Rahvuslus ja liberalism on juba määratluselt teineteist välistavad mõisted.
D.Trump tegi veel teisegi vaimse pöörde, mõtestades ümber Ameerika eliidi mõiste. Teatavasti kui Ortega y Gasset kirjutas enne teist maailmasõda masside mässust, siis maailma eliit alates Reaganist ja Thatcherist võttis omaks peale sõda Leningradi juuditari Ayn Randi eliitide mässu idee. Kui varem eliiti esindanud parempoolne ideoloogia lähtus "seisus kohustab" ideest (mis tähendas eliidi kohustust hoolitseda rahva eest), siis Randi liberaalne filosoofia kuulutas eliidi sellest kohustusest vabaks. Just sellest eliidi parempoolse rahvusliku kohustuse taastamisest rääkis D.Trump kui ta lubas võimu taas anda rahvale. Ta ei rääkinud muidugi võimu hajumisest tänavale, rõhutades seaduslikkuse ja korra tähtsust. Jutt on sellest, et eliit peab lisaks oma huvide teenimisele arvestama ka rahva huve. Just seda tähendab Trumpi tõdemus, et USA eliidi triumfid ja võidud ei ole olnud rahva võidud vaid hoopis kaotused. Sama kehtib see ka Eesti puhul. M:Laarist tänaseni pasundatud Toompea ja meedia võidud tähendasid eesti rahvale II maailmasõja suurusjärgus kaotusi.
Toonitan veel kord, et globalistide-liberaalide häving on põõrdumatu, sest ilmselt nad on teeninud ära kõigevägema pahameele, kes karistamiseks võtab kõigepealt inimeselt ära mõistuse. Trumpi intellekti kõrval on Clinton ju degenerantne tobuke. Minu Trumpi võidu ennustamise puhul oli see vaadates valimiskampaaniaid just juhtivaks teguriks. Raha ja meedia toetus oli ju selgelt Clintoni kasuks. Normaalne inimene ei näe mingit kuritegu selles, et Trump ei ole pederast ja talle meeldivad ilusad naised. Mulle ausalt öedes meeldib Trumpi perekond, kus on kõik kenad inimesed.
Pole ta ka mingi rassist, sest nagu ta õieti ütles, välistab patriotism selle., Arvan, et klassikaks saab tema lause, mida hakatakse tulevikus vast miljoneid korda tsiteerima: tähtis ei ole see, kas sa oled must, pruun või valge, sest kõigi patriootide veri on punane. Pealegi on uus pilkupüüdvalt elegantne esimene leedi Melanie slaavlasest sloveenlane.
Sel ajal kui Trump rääkis ameeriklasi reaalsetest muredest ja nende lahendamisest, ei osanud korruptiivne demokraatliku partei ladvig midagi paremat kui valetada D.Trumpi Putini agendiks ja tuua põhjendamatuid väiteid Venemaa sekkumise kohta USA valimistesse, tehes sellega USA maailma kõige võimsamast riigist banaanivabariigi, kelle presidendi panevad paika teised riigid.
Obama alatud püüdlused suunata karismaatilise Trumpi poliitika globalismi sängi on läbikukkumisele määratud. Globalistidest banksteritel on muidugi ropult raha ja ta valitseb meediat ning võib muidugi maksta lumpenile $60 päevas, et nad maidani teeks. Nägin CNNs, kuidas mustades maskides löömamehed prügikaste ümber lükkasid, tänaval lõkkeid süütasid ja haamriga kaupluse vaateakna puruks lõid ning karjusid, et Trump on Venemaa spioon. Üle maailma on organiseeritud naiste marsse loosungite all "Pussy Power" ja "Kuse Putini taskusse"). Ent see pöördub lõpeks organisaatorite endi vastu, sest juba ühel esinejal oli nii palju mõistust, et nõudis kogu senise demokraaliku parteieliidi väljavahetamist.
Banksterid on suutelise organiseerima USAs isegi kodusõja, kuid tähtis pole isegi see, et minu hinnangul võidab selle kindlalt Trumpi toetajad. USA geopoliitilise selgroo moodustab Ohaiost alla Mexico laheni kulgev telg, kus põhiliselt valgetest farmeritest ja väikelinnade mehed ja naised on hambuni relvastatud ning pühivad kogu banksterite eliidi merre ka Trumpi mõrva puhul. Trumpi ideed on täna jubas nende ideed.
Tähtis on hoopiski fakt, et iga USA presidendi vastane liigutus tähendab USA nõrgenemist maailmas ja tema konkurentide Hiina, Venemaa, Iraani jt. läbirääkimis positsioonide paranemist. Seega tegelevad globalistid täna iseenda uputamisega. Heaks näiteks on degenerantne A.Merkel, kes esitas Trumpile sisuliselt ultimaatumi, teatades, et asub läbirääkimistele vaid siis kui Trump tunnistab globalistlikke väärtusi. Trump vastas viivitamatult, märkides ära tolle äärmist rumalust seoses üle miljoni täiesti tundmatu isiku Saksamaale lubamist ja seades Merkeli usaldusväärsuse samale pulgale Putini omaga. Täna kihab kogu globalistlik Brüsseli eliit õudse lõpu aimuses.
Kuulasin ka meie poliitilist eliiti viimases "Foorumi" saates. Need on veel totumad kui Päts ja Laidoner olid Eesti Wabariigi kandikul Stalinile üleandmise eelõhtul.
Roman Ubakivi
Kuulasin- vaatasin eile Donald Trumpi ametissepühendamise võimsat ajaloolist kõnet telekast otseülekandest ja tundsin, et olen tähtsa ajaloosündmuse tunnistajaks. 20.01.2017. läheb inimkonna ajalukku kui globalistliku- neoliberalistliku fukuyamaliku "ajaloo lõpu" ametliku matusena. Protsess, mis algas Vladimir Putini võimsa kõnega 2007ndal aastal Münchenis (millest ma kirjutasin tollal artiklis Kesknädalas) sai eile loogilise lõpu D.Trumpi ajaloolise kõnega.
D.Trumpi kõne iga tees põhines ehtsalt parempoolsel rahvuslikul ideoloogial ja tema kõne analüüsi põhjal võib kirjutada doktoritöö-raamatu, mis seletab üksipulgi lahti, mis on rahvuslik ideoloogia.
Hiina, Venemaa, kogu BRICSI jt. lisaks on rahvuslaste-patriootide kaalupoolele on astunud lisaks maailma kõige võimsama jõuna USA ning kogu senine valitsev globalistlik-liberaane paradigma on jobude-luuserite pärusmaa. Globalistide- liberaalide järjekordne Baabeli torn on kokku varisenud. Kuna ta on varisenud kokku Lääne juhtivas riigis, siis variseb ta kiirelt dominoefektina kokku ka Euroopas ning Eestis. Kuigi meil Toompeal täna valitseb totaalselt liberaalsed parteid, on neist üleöö saanud luuserid ja poliitilised laibad nagu Ameerikas Clinton. Veel eile meie täiesti marginaalne rahvuslaste grupike on täna ainuke Eesti esindaja maailma peavoolu rahvuslikus poliitilises protsessis.
D.Trump tegi lõpu globalistide-liberaalide vaimsele paradigmale, taastades poliitilisest teoorias klassikalise arusaama mis selgelt eristab kolme erinevat poliitilist jõudu: vasakpoolseid, liberaale ja parempoolseid. Täna on isegi Läänes ilmne jaburdus väita globalistide-liberaalide skeemi kasutades, et USA esindab parempoolseid äärmuslasi. Nagu 2008.a. kriis tegi lõpu Arraku taoliste economicsite usulahule, nii on Trump üleöö põrmu paisanud kogu meie sotsioloogide-politoloogide tobeduse, mis fikseeris Eesti ideoloogiaks liberaalse rahvusluse. Täna see on sama loll kui rääkida soolasest magedusest. Rahvuslus ja liberalism on juba määratluselt teineteist välistavad mõisted.
D.Trump tegi veel teisegi vaimse pöörde, mõtestades ümber Ameerika eliidi mõiste. Teatavasti kui Ortega y Gasset kirjutas enne teist maailmasõda masside mässust, siis maailma eliit alates Reaganist ja Thatcherist võttis omaks peale sõda Leningradi juuditari Ayn Randi eliitide mässu idee. Kui varem eliiti esindanud parempoolne ideoloogia lähtus "seisus kohustab" ideest (mis tähendas eliidi kohustust hoolitseda rahva eest), siis Randi liberaalne filosoofia kuulutas eliidi sellest kohustusest vabaks. Just sellest eliidi parempoolse rahvusliku kohustuse taastamisest rääkis D.Trump kui ta lubas võimu taas anda rahvale. Ta ei rääkinud muidugi võimu hajumisest tänavale, rõhutades seaduslikkuse ja korra tähtsust. Jutt on sellest, et eliit peab lisaks oma huvide teenimisele arvestama ka rahva huve. Just seda tähendab Trumpi tõdemus, et USA eliidi triumfid ja võidud ei ole olnud rahva võidud vaid hoopis kaotused. Sama kehtib see ka Eesti puhul. M:Laarist tänaseni pasundatud Toompea ja meedia võidud tähendasid eesti rahvale II maailmasõja suurusjärgus kaotusi.
Toonitan veel kord, et globalistide-liberaalide häving on põõrdumatu, sest ilmselt nad on teeninud ära kõigevägema pahameele, kes karistamiseks võtab kõigepealt inimeselt ära mõistuse. Trumpi intellekti kõrval on Clinton ju degenerantne tobuke. Minu Trumpi võidu ennustamise puhul oli see vaadates valimiskampaaniaid just juhtivaks teguriks. Raha ja meedia toetus oli ju selgelt Clintoni kasuks. Normaalne inimene ei näe mingit kuritegu selles, et Trump ei ole pederast ja talle meeldivad ilusad naised. Mulle ausalt öedes meeldib Trumpi perekond, kus on kõik kenad inimesed.
Pole ta ka mingi rassist, sest nagu ta õieti ütles, välistab patriotism selle., Arvan, et klassikaks saab tema lause, mida hakatakse tulevikus vast miljoneid korda tsiteerima: tähtis ei ole see, kas sa oled must, pruun või valge, sest kõigi patriootide veri on punane. Pealegi on uus pilkupüüdvalt elegantne esimene leedi Melanie slaavlasest sloveenlane.
Sel ajal kui Trump rääkis ameeriklasi reaalsetest muredest ja nende lahendamisest, ei osanud korruptiivne demokraatliku partei ladvig midagi paremat kui valetada D.Trumpi Putini agendiks ja tuua põhjendamatuid väiteid Venemaa sekkumise kohta USA valimistesse, tehes sellega USA maailma kõige võimsamast riigist banaanivabariigi, kelle presidendi panevad paika teised riigid.
Obama alatud püüdlused suunata karismaatilise Trumpi poliitika globalismi sängi on läbikukkumisele määratud. Globalistidest banksteritel on muidugi ropult raha ja ta valitseb meediat ning võib muidugi maksta lumpenile $60 päevas, et nad maidani teeks. Nägin CNNs, kuidas mustades maskides löömamehed prügikaste ümber lükkasid, tänaval lõkkeid süütasid ja haamriga kaupluse vaateakna puruks lõid ning karjusid, et Trump on Venemaa spioon. Üle maailma on organiseeritud naiste marsse loosungite all "Pussy Power" ja "Kuse Putini taskusse"). Ent see pöördub lõpeks organisaatorite endi vastu, sest juba ühel esinejal oli nii palju mõistust, et nõudis kogu senise demokraaliku parteieliidi väljavahetamist.
Banksterid on suutelise organiseerima USAs isegi kodusõja, kuid tähtis pole isegi see, et minu hinnangul võidab selle kindlalt Trumpi toetajad. USA geopoliitilise selgroo moodustab Ohaiost alla Mexico laheni kulgev telg, kus põhiliselt valgetest farmeritest ja väikelinnade mehed ja naised on hambuni relvastatud ning pühivad kogu banksterite eliidi merre ka Trumpi mõrva puhul. Trumpi ideed on täna jubas nende ideed.
Tähtis on hoopiski fakt, et iga USA presidendi vastane liigutus tähendab USA nõrgenemist maailmas ja tema konkurentide Hiina, Venemaa, Iraani jt. läbirääkimis positsioonide paranemist. Seega tegelevad globalistid täna iseenda uputamisega. Heaks näiteks on degenerantne A.Merkel, kes esitas Trumpile sisuliselt ultimaatumi, teatades, et asub läbirääkimistele vaid siis kui Trump tunnistab globalistlikke väärtusi. Trump vastas viivitamatult, märkides ära tolle äärmist rumalust seoses üle miljoni täiesti tundmatu isiku Saksamaale lubamist ja seades Merkeli usaldusväärsuse samale pulgale Putini omaga. Täna kihab kogu globalistlik Brüsseli eliit õudse lõpu aimuses.
Kuulasin ka meie poliitilist eliiti viimases "Foorumi" saates. Need on veel totumad kui Päts ja Laidoner olid Eesti Wabariigi kandikul Stalinile üleandmise eelõhtul.
Roman Ubakivi
pühapäev, 1. jaanuar 2017
2017 AASTA
Möödunud aasta läbeb inimkonna ajalukku globalistide utoopia purunemisega ja patriootide otsustava võiduga ning kapitalistliku maailm-süsteemi üldkriisi uue etapiga. Trumpi võit tähendab kogu senise unipolaarse geopoliitilse süsteemi tagasipöördumatut muutumist multipolaarseks.
On läinud täide mu aastaid tagasi tehtud analüüs, et USA senine geopoliitiline strateegia, mis nägi ette kõigepealt Venemaa alistamist ja siis venelaste kätega oma pearivaali Hiina vastu astumist, on strateegiline viga ja määratud läbikukkumisele. Muidugi oli ka Ameerikas mu mõttekaaslasi, ent võimu saavutasid fukuyamalikud pooletoobised. Kirjutasin, et isegi muidu realismi koolkonna esindajana tuntud Zb.Brzezinski on oma poolakate (keda W.Churchill nimetas Euroopa šaakalideks) alateadvusliku Vene foobiaga läks libedale emotsioonide teele. Tagajärjeks on USA välispoliitika täielik katastroof. Vaevalt leidus veel aasta tagasi tõsiseltvõetavat spetsialisti, kes oskanuks prognoosida, et Süüria rahukõnelused Astanas peetakse ilma senise Lähis-Ida ainuvalitseja USA-ta. Et alandus oleks täielik, tegi Obama järjekordse rumaluse, saates ilma kaalukate põhjenduseta maalt välja Vene diplomaadid. Putin oli varmas lollust ära kasutama ja jättis Obama infantiilse kapriisuse valgusvihku.
Obama läheb ajaslukku ilmselt presidendina, kelle ainaks positiivseks jooneks oli Berlusconi väljendust kasutades "hea päevitus". Ta ei suutnud isegi kaheksa valitsemisaasta jooksul täita oma lubadust sulgeda inimõiguste üle irvitav Guantanamo vangla.
Obama osutus tühisaeks simulaakrumiks, kelle loosungeid "change" ja" We can" osutusid vaid rahva lollitamiseks. Globalistliku eliidi truu sulasena ta teeb kõikvõimaliku USA rahvuslike huvisi esindava D.Trumpi teele raskuste külvamiseks. USA eliit on selgelt lõhenenud ja kodusõda jätkub. See aga tähendab USA võimsuse jätkuvat langust maailmas ja keskendumist eelkõige sisepoliitikale.
Alustasin oma analüüsi loomulikult USA-st, sest seni veel maailma võimsama riigina sõltub tast siiski palju. Välispoliitikas teeb Trump selge strateegilise pöörde ja läheb üle realistliku koolkonna Nixoni - Kissingeri põhimõtetele, mis nõuavad lähenemist Venemaale, et tagasi hoida pearivaali Hiinat. (Tollal oli USA võimsaimaks konkurendiks NSVL, mis nõudis Hiina huvide arvestamist.)
See tähendab, et Trump on põhimõtteliselt valmis arvestama Venemaa huvidega, mis tähendab Eesti, Ukraina jt. välispoliitika täielikku pankrotti.
Muidugi, ma ei arvanud ennem, et seni loetud New York Times laskub debiilikute tasemele ja süüdistab Trumpi Putini agendiks olemises. Möödunud aasta üheks järelmiks on Lääne korporatiivse meedia lõplik diskrediteerimine lolli valetamise tõttu ja seepärast mõtelda suutvate inimeste distantseerumine peavoolu meedia propagandast.
Peale välispoliitilise strateegia põhimõttelist muutmist on Trumpi veel raskemaks ülesandeks USA majanduse taaskäivitamiseks läbi viia pankrotiprotsess, mis vabastaks rahva ja riigi Reaganomica tõttu tehtud hiigelsuurtest võlgadest. Selle läbiviimiseks on Trump, kes ise pankrotiprotsessi kaks korda läbi viinud ja ka oma meeskonda "pankrotimeistriks" tituleeritud ministri võtnud, ilmselt väga kompetentne. Trumpi ülesandeks on läbi viia pankrotiprotsess nii, et see ei vähendaks rahva elujärge poole võrra, mida objektiivsed majandusnäitajad eeldavad, vaid üknes veerandi võrra. "America first" põhimõtte järgi tuleb lõviosa võlast sokutada teiste maade kraesse. Meie Toompeal istuvad jobud ei saa aru, et jutt ei käi mitte mingist 2% kaitsekulutuste tagamisest, vaid eurooplaste,jaapanlaste jt. elujärje halvendamisest kolmandiku-poole võrra ja eelkõige Deutsche Panga ja seega kogu Euroopa rahasüsteemi põhjalaskmisest. EL ja tema suurriigid oma degeneransete juhtidega, nagu lollakas Merkel, on määratud kurba rada käima. Vana hea Euroopa on pöördumatult kadunud.
Hiigelsuur mull on ka Hiina majanduses ja ka selle tühjaks laskmine nõuab rahvalt ohvreid. Ent Hiina teed üles ei ole USA-l kerge peatada.
Trumpi poliitika viib globalistliku pangandussüsteemi kokkuvarisemiseni. Mehhanism, kuidas seda teha on ilmselge - Fõderaalreservi Janet Yellenil tasub põhiprotsenti tõsta vaid kriitilise piirini ja sellele järgneb reaganomicale rajatud pangalt piiramatut krediiti võtnute pankrotilaine ja seejärel kogu globalistliku pangasüsteemi, kelle aktivadeks on võlad, kiire kokkuvarisemise. Peale Trumpi võitu Yellen juba alustas baasprotsendi tõstmist. Trumpi ülesandaks on leida selle lammutusprotsessi käivitamiseks poliitiliselt kõige sobivam hetk.
Putini juhtimisel on Venemaa juba täitnud mu ammuse prognoosi ja tõusnud tunnustatult suurriigi tasemele. Välispoliitika on selgelt edukas oma patriootlike eesmärkide ja geopoliitiliselt targa ja adekvaatse tegutsemise tõttu, ent majanduspoliitikute blokk on selgelt globalistlik ja töötab rahvuslike huvide vastu. Venemaa on nagu Eestigi oma majanduspoliitikas selgelt oma rahva huvide vastane ja seepärast äärmuslikult ebaõiglane varanduslik kihistumine ohustab üha enam riigi alustugesi.
Roman Ubakivi
Möödunud aasta läbeb inimkonna ajalukku globalistide utoopia purunemisega ja patriootide otsustava võiduga ning kapitalistliku maailm-süsteemi üldkriisi uue etapiga. Trumpi võit tähendab kogu senise unipolaarse geopoliitilse süsteemi tagasipöördumatut muutumist multipolaarseks.
On läinud täide mu aastaid tagasi tehtud analüüs, et USA senine geopoliitiline strateegia, mis nägi ette kõigepealt Venemaa alistamist ja siis venelaste kätega oma pearivaali Hiina vastu astumist, on strateegiline viga ja määratud läbikukkumisele. Muidugi oli ka Ameerikas mu mõttekaaslasi, ent võimu saavutasid fukuyamalikud pooletoobised. Kirjutasin, et isegi muidu realismi koolkonna esindajana tuntud Zb.Brzezinski on oma poolakate (keda W.Churchill nimetas Euroopa šaakalideks) alateadvusliku Vene foobiaga läks libedale emotsioonide teele. Tagajärjeks on USA välispoliitika täielik katastroof. Vaevalt leidus veel aasta tagasi tõsiseltvõetavat spetsialisti, kes oskanuks prognoosida, et Süüria rahukõnelused Astanas peetakse ilma senise Lähis-Ida ainuvalitseja USA-ta. Et alandus oleks täielik, tegi Obama järjekordse rumaluse, saates ilma kaalukate põhjenduseta maalt välja Vene diplomaadid. Putin oli varmas lollust ära kasutama ja jättis Obama infantiilse kapriisuse valgusvihku.
Obama läheb ajaslukku ilmselt presidendina, kelle ainaks positiivseks jooneks oli Berlusconi väljendust kasutades "hea päevitus". Ta ei suutnud isegi kaheksa valitsemisaasta jooksul täita oma lubadust sulgeda inimõiguste üle irvitav Guantanamo vangla.
Obama osutus tühisaeks simulaakrumiks, kelle loosungeid "change" ja" We can" osutusid vaid rahva lollitamiseks. Globalistliku eliidi truu sulasena ta teeb kõikvõimaliku USA rahvuslike huvisi esindava D.Trumpi teele raskuste külvamiseks. USA eliit on selgelt lõhenenud ja kodusõda jätkub. See aga tähendab USA võimsuse jätkuvat langust maailmas ja keskendumist eelkõige sisepoliitikale.
Alustasin oma analüüsi loomulikult USA-st, sest seni veel maailma võimsama riigina sõltub tast siiski palju. Välispoliitikas teeb Trump selge strateegilise pöörde ja läheb üle realistliku koolkonna Nixoni - Kissingeri põhimõtetele, mis nõuavad lähenemist Venemaale, et tagasi hoida pearivaali Hiinat. (Tollal oli USA võimsaimaks konkurendiks NSVL, mis nõudis Hiina huvide arvestamist.)
See tähendab, et Trump on põhimõtteliselt valmis arvestama Venemaa huvidega, mis tähendab Eesti, Ukraina jt. välispoliitika täielikku pankrotti.
Muidugi, ma ei arvanud ennem, et seni loetud New York Times laskub debiilikute tasemele ja süüdistab Trumpi Putini agendiks olemises. Möödunud aasta üheks järelmiks on Lääne korporatiivse meedia lõplik diskrediteerimine lolli valetamise tõttu ja seepärast mõtelda suutvate inimeste distantseerumine peavoolu meedia propagandast.
Peale välispoliitilise strateegia põhimõttelist muutmist on Trumpi veel raskemaks ülesandeks USA majanduse taaskäivitamiseks läbi viia pankrotiprotsess, mis vabastaks rahva ja riigi Reaganomica tõttu tehtud hiigelsuurtest võlgadest. Selle läbiviimiseks on Trump, kes ise pankrotiprotsessi kaks korda läbi viinud ja ka oma meeskonda "pankrotimeistriks" tituleeritud ministri võtnud, ilmselt väga kompetentne. Trumpi ülesandeks on läbi viia pankrotiprotsess nii, et see ei vähendaks rahva elujärge poole võrra, mida objektiivsed majandusnäitajad eeldavad, vaid üknes veerandi võrra. "America first" põhimõtte järgi tuleb lõviosa võlast sokutada teiste maade kraesse. Meie Toompeal istuvad jobud ei saa aru, et jutt ei käi mitte mingist 2% kaitsekulutuste tagamisest, vaid eurooplaste,jaapanlaste jt. elujärje halvendamisest kolmandiku-poole võrra ja eelkõige Deutsche Panga ja seega kogu Euroopa rahasüsteemi põhjalaskmisest. EL ja tema suurriigid oma degeneransete juhtidega, nagu lollakas Merkel, on määratud kurba rada käima. Vana hea Euroopa on pöördumatult kadunud.
Hiigelsuur mull on ka Hiina majanduses ja ka selle tühjaks laskmine nõuab rahvalt ohvreid. Ent Hiina teed üles ei ole USA-l kerge peatada.
Trumpi poliitika viib globalistliku pangandussüsteemi kokkuvarisemiseni. Mehhanism, kuidas seda teha on ilmselge - Fõderaalreservi Janet Yellenil tasub põhiprotsenti tõsta vaid kriitilise piirini ja sellele järgneb reaganomicale rajatud pangalt piiramatut krediiti võtnute pankrotilaine ja seejärel kogu globalistliku pangasüsteemi, kelle aktivadeks on võlad, kiire kokkuvarisemise. Peale Trumpi võitu Yellen juba alustas baasprotsendi tõstmist. Trumpi ülesandaks on leida selle lammutusprotsessi käivitamiseks poliitiliselt kõige sobivam hetk.
Putini juhtimisel on Venemaa juba täitnud mu ammuse prognoosi ja tõusnud tunnustatult suurriigi tasemele. Välispoliitika on selgelt edukas oma patriootlike eesmärkide ja geopoliitiliselt targa ja adekvaatse tegutsemise tõttu, ent majanduspoliitikute blokk on selgelt globalistlik ja töötab rahvuslike huvide vastu. Venemaa on nagu Eestigi oma majanduspoliitikas selgelt oma rahva huvide vastane ja seepärast äärmuslikult ebaõiglane varanduslik kihistumine ohustab üha enam riigi alustugesi.
Roman Ubakivi
Tellimine:
Postitused (Atom)