esmaspäev, 29. september 2014
RAHVUSLASTE STRATEEGILINE PROGRAMM
1. Rahvuslaste eesmärgiks on eestluse säilitamine ja arendamine.
2. Eestluse peavaenlaseks on neoliberaalne ideoloogia ja neoliberaalse poliitika teostajad -
Reformierakond ja IRL.
3. Eesti peab geopoliitiliselt orienteeruma Euroopa Liidule (täpsemalt Saksamaale).
4. Kuritegelikult Põhiseadust rikkudes on degenerantne eliit oma neoliberaalse poliitikaga
viinud eesti rahvuse lagunemisfaasi. Eestluse päästmiseks hävingust tuleb meil pöörduda
oma juurte poole ning rääkida ainult tõtt ja nimetada kõiki asju nende õigete nimedega.
5. Meie eesmärgiks on saada vaimult suureks ja võimaldada igaühele inimväärne elu.
6. Tänane neoliberaalne majandusmudel tuleb asendada rahvusliku majandusmudeliga.
7. Ellujäämiseks murrangulisel ajaloohetkel me peame välja vahetama tänase degenerantse
eliidi ja keskendama oma jõupingutused Eestile sobiva uue sotsiaalmajandusliku mudeli
loomiseks.
8. Euroopa eurooplastele!
:::::::::
Ülaltoodud rahvusliku maailmavaate alusel välja toodud Eesti rahvusliku poliitika põhiprintsiibid võimaldavad meid nüüd mõttekaaslasi ühendades asuda konkreetselt uut parteid hakata organiseerima. Ütlen ausalt, et mulle meeldib evolutsiooniline tee ja esialgne kavatsus oli 5 aastaga rahvusliku partei loomine ellu viia. Siis oleks aega mõttekaaslastest tuumiku settimiseks ja ideemeeste eraldamisest saamameestest.
Ent isiklikud arvamused tuleb kõrvale jätta, sest olukorras, kus suure sõja lõhn on kõikjal tunda ja degenerantne eliit on oma välispoliitikaga muutnud Eestimaa potentsiaalselt suurriikide tuumalöökide sihtmärgiks, pole kindel, et siin viie aasta pärast inimlast kohtab, hea kui mõni Brjanski huntki läbi lipsaks. Parteibroileritest poisikesed, kes pole ise sõjaväeteenistust läbinud ja lähedalt higi, verd ja surma pole kogenud, ei ole oma alaväärsuskompleksist tuleneva pseudosöjakusega need liidrid, kes mulle rahuliku une kindlustaksid. Pealegi on mul olnud õnn kokku saada paari isikuga, kelle potentsiaal võimaldab isegi individuaalset mandaati kevadistel valimistel. Seepärast tuleb esialgset plaani muuta ja võtta eesmärgiks luua rahvuslikul maailmavaatel põhinev partei juba jõuludeks.
See tähendab, et läheb kiireks. Strateegilise programmi põhjal tuleb koostada juba konkreetne valimisprogramm ja tuleb orgtööle pühenduda.
Kõik kes tahvad eestluse päästmise üritusele oma õlga alla panna, saavad minuga ühendust:
roman.ubakivi@gmail.com ja tel. 534 247 45.
Roman Ubakivi
pühapäev, 28. september 2014
MAJANDUSEST JA EESTI NOKIAST
Rahvuslaste eesmärgiks on võimaldada igaühele inimväärne elu. Selle saavutamiseks on hädavajalik välja vahetada senine neoliberaalne majandusmudel rahvusliku majandusmudeliga.
6.Tänane neoliberaalne majandusmudel tuleb asendada rahvusliku majandusmudeliga.
Lühike seletus pole ilmselt liiast. Neoliberaalne majandusteooria kujutab endast 20. sajandil arulagedat tagasipöördumist 18. sajandi klassikalise majandusmõtte laissez faire tasemele. Juba 19.saj. teoreetilise mõtte tasemel on see jaburdus, rääkimata tänapäevast. Pole mõtet palju aega kulutada, viitan vaid ühele põhimõttelisele rumalusele. Vaba turu toimimise eelduseks on võetud põhimõte, et iga turu osaline valdab absoluutselt täielikku informatsiooni ja toimib ainult ratsionaalselt. Minusuguse lihtsa inimese jaoks on see täielik utoopia, isegi miljarderid ei valda täielikku informatsiooni, sest iga firma kaitseb kiivalt oma ärisaladusi.
Mis aga inimeste ratsionaalsesse käitumisse puutub... . Kogu tänane reklaami ja propagandamasin töötab fakti põhjal, et enamus inimesi käitub enamuse ajast ebaratsionaalselt.
Neoliberaalne majandusteooria ei käsitle reaalset majandust, vaid virtuaalset utoopiat. Selles on kerge veenduda kui vaatate möödunud aastate neoliberaalide majandusprognoose ja tegelikku majandust. Teooria, mis pole võimeline ette nägema isegi ühe aasta majandusarengut ja 2008.a kriisi on pettus. Rikkalikult tasustatud Eesti neoliberaalsed "majandusspetsialistid" võib vabalt asendada ühe mustlaseidega.
Neoliberaalne majandusmudel on USA-s ja meil kasutusel selle pärast, et see maksimaliseerib finantsoligarhia ja suurkorporatsioonide kasumid. Mis aga enamikesse inimestesse ja ühiskonda puutub, siis on see majandusmudel lootusesse pankrotti ajanud kunagise maailma kõige rikkama riigi USA.
Juba 19.saj. alguses oli selge, et nn. klassikaline liberaalne majandusteooria ei ole vastavuses majanduspraktikaga. Vabaturu majandust eelistanud riigid said õitsengu asemel languse. On metodoloogiline viga kanda mikromajanduse seaduspärasusi automaatselt üle makromajandusse. See, mis oli majanduslikult mõistlik teha riigi sees, osutus rahvusvahelises majanduses, kus aktoriteks on riigid, majanduslikuks rumaluseks. Just sellise lollusega saavutas M.Laari esimene valitsus pooleteistaastase valitsemisega meie majanduse ca 40% languse.
Meil on vanemad inimesed hästi tuttavad K.Marxi kapitalismi kriitikaga ja sotsialismi majandusmudeliga. Ent Marx ei olnudki liberaalide põhimõtetest vaba, vastupidi - nii vasakpoolsed kui liberaalid on majandusfundamentalistid, nende jaoks "majandus on saatus". Põhimõtteline kriitika tuli hoopis parempoolsetelt, kes eitavad sellist maksiimi. Rahvuslastele ei ole inimesed majanduse teenrid, vaid hoopis majandus on ühiskonna teener. Lahkarvamuste juured on muidugi filosoofias, erinevates maailmavaatelistes arusaamisest inimesest ja ühiskonnast.
Ennem Marxi tuli liberaalse majandusteooria fundamentaalse kriitikaga välja üks tähtsamaid rahvusliku majandusmudeli rajajaid F.von List, protektsionismi kontseptsiooni väljatöötaja ja majanduselust riigi osavõtu hädavajaliku ja ülitähtsa rolli põhjendaja.
Mõtlevale inimesele on ainuüksi ülaltoodud lõigust selge, miks me eestluse huvides vajame ehtsat rahvuslikku parteid - kõik need laarlased on simulaakrumid ja antirahvuslased.
Pole mõtet kümnete lehekülgede kaupa hakata siin kirjeldama, mis kõik on täna valesti rahvuslaste seisukohast ja kuidas kõik peaks olema. Aga väike näide on asjakohane: rahvuslased ei tee panust väliskapitalile ja ei anna talle mitte mingil juhul eelist omamaise ees, nagu seda tänini on tehtud. Meie strateegiaks on panustamine Eesti kapitalile (nii riiklikule kui ka erakapitalile) ja võitleme nagu lõvid igasuguste seadustega ja knihvidega selle eest, et meie kapitalil oleks eelis vähemalt Eestimaal välismaise ees.
Esimene asi, mida on kohustatud tegema Eesti riik meie strateegia elluviimiseks on kindlustada meie majandusettevõtted küllaldase, madala intressiga ja ka pikaajalise krediidiga. Rahvale tasuva töö andmiseks ja väliskaubanduse defitsiidi likvideerimiseks on hädavajalik Eesti taasindustrialiseerimine. Selle eelduseks on rahvusliku pangandussüsteemi loomine. Ilma oma panganduseta oleme me täna hale koloniaalripats maailma majanduses. On lihtsalt naeruväärne, et täna meie majandus laarlaste poliitika tulemusena ei suuda enam varustada meie inimesi isegi tuletikkudega. Jne., jne. ...
Rahvuslik majandusmudelit on nii palju ajaloos rakendatud ja seda alati edukalt, nii et siin pole midagi jalustrabavat ja üle mõistuse käivat, et seda ka Eestis täna edukalt rakendada ei saaks. Koos geopoliitilise orientatsiooni muutmisega Saksamaale annab rahvuslik majandusmudel Eesti majanduselule hoopis teise hingamise.
Eesti Nokiast.
Kahjuks ülaltoodust ei piisa. Elame muutuste ajajärgul. Inimkond on suurte vapustuste lävel. Maailmapanga presidendi ja Föderaalreservi valitsejanna signaali järgi on meil kõigest aasta jooksul oodata palju suuremat vapustust kui see oli 2007.a. alanud kriisiga. Jutt on ilmselt kogu dollarisüsteemi kokkuvarisemisest.
Mulle seletas juba mu isa (ta oli sunnitud 1944.a.sügisel paadiga Rootsi põgenema ja sealt kui Rootsi valitsus hakkas sõjamehi NSVLiidule välja andma rannasõidupurjekaga USA-sse, kus ta lõpetas ülikooli majanduse alal ja töötas ka börsimaaklerina) 20.a. tagasi, et USA finantsüsteem on üles ehitatud Ponzi püramiidsüsteemina, mis paratamatult kokku variseb. Nüüd on see paratamatu lõpp teoks saamas ja pole ühtegi majanduslikku võimalust seda isegi edasi kaua lükata. Ainus väljapääs on kokku keerutada III maailmasõda, millega Obama ka Lähis-Idas ja Ukrainas aktiivselt tegeleb.
Dollaripüramiidi kokkuvarimisel on kohe saatuslikud tagajärjed ka Eestile. Meie julgeolek on rajatud teatavasti geopoliitiliselt valele eeldusele, et USA hegemoonia kestab igavesti fukujamaliku ajaloo lõpuna ja lausrumalusele, et USA on valmis end lasta tuumasõjas maapinnalt ära pühitud saama mingi Narva pärast. Kohe peale dollari krahhi jäävad kõik täna ookeane kontrollivad 10 USA lennukiemalaeva lahingugruppi kai äärde roostetama, nagu see toimus NSVL laevastikuga. Harilik ameeriklane on uskumatult naiivne inimene ja tal pole õrna aimugi, et ta heaolu on tagatud USA impeeriumi sõjalise jõu toel ülejäänud maailma ekspluateerimisest. USA toodab täna ühe viiendiku maailma majanduse koguproduktist, tarbib aga kaks viiendikku. Tüüpiline parasiit! Ameeriklaste elatustaseme nii suurt järsku langust ei võimalda absorbeerida nende poliitiline süsteem ja see tähendab sisekonflikti algust, mis arvestates elanikkonna käes olevat tohutut relvade hulka, muutub paratamatult vägivaldseks. USA lagunemine ei saa olema nii rahumeelne, nagu see oli NSVL puhul.
Loomulikult vallandab dollari kokkuvarisemine hävitava ahelreaktsiooni kogu maailma majandusele. Siin pole täielikuks analüüsiks kohta, ent peab toonitama, et ka EL saatus ripub juuksekarva otsas.
See on alles õied. Maailm on süsteemses kriisis. See tähendab, et on terve hulk ohu faktoreid, mis igaüks eraldi eksponentaalse kiirusega täna kasvades on võimeline üksi tänast maailmakorda purustama, ent nende koosmõju on täiesti katastrofaalne. Piltlikult öeldes ründab täna inimkonda kümne jaguneva tuumapeaga kontinentidevaheline rakett, mille ühegi neutraliseerimata jätmine põhjustab katastroofi. Sealjuures ma jätan kõrvale geoloogilise katastroofi ohud ja Golfi hoovuse harunemise, mille põhjustas BP Meksiko lahe naftapuurimise katastroofi "leevendamiseks" merre paisatud tohutu kemikaalide hulk ja tuumasõja.
Keskendugem üksnes sotsiaalmajanduslikele probleemidele. Kapitalismi teeneks võib lugeda, et ta tõstis tohutult inimkonna materiaalse tootmise taset. A.Smith kui jätta kõrvale tema absurdse "nähtamatu käe" usu, viis tublisti edasi majandusteooriat, näidates, et tööjaotuses peitub tootlikuse tõusu võti. F.List näitas, kuidas tootlikuse tõusu saab rakendada kogu ühiskonna huvides. K.Marx tõestas, et kuna inimkond on lõplik, siis ka tööjaotus ei ole lõpmatu ja ka riskid kasvavad võrdeliselt tööjaotusega; ning ka Maa ressursid ei ole lõpmatud, mida 18. saj. nad tundusid olema. Seega kapitalistlik süsteem, mille eksisteerimise eelduseks on ressursside lõpmatus ja pidev kasv, ei saa olla igavene, vaid mööduv ajalooline nähtus.
Selle paratamatusega inimkond paraku täna vastastikku ongi. Vanaviisi enam ei saa ja liberaalne ideoloogia, mis on sisuliselt kapitalismi promomise hümn, on täna ja tulevikus inimkonna ellujäämiseks mitte ainult absoluutselt kasutu, vaid ka surmavalt ohtlik.
Vaadakem kasvõi mõnda näidet Eestis. Täna läheb inimkond üle tehnoloogiliselt kuuendale tasemele. Üheks revolutsiooniks on robotiseerumine. Roboti saab soetada täna juba vaid paarisaja tuhande dollari eest ja teda on odavam ülal pidada kui Hiina töölist. Oxfordi ülikooli teadlaste hinnangul on juba täna 40% kõigist inimese poolt tehtud töödest kergelt robotiseeritavad. Sajandi keskpaigaks prognoositakse, et 80% töödest teevad ära robotid. Meie eliit on aga sellele tõsiasjale reageerinud töötajate pensioniea tõstmisega! See ja madal palgatase sunnib tuhandeid haritud noori siirduma töö otsinguile välismaale. Meie liberaalide majanduspoliitika hävitab meie majanduse ja eestluse tuleviku. Proovisin seda teemat üles tõsta Europarlamendi valimistel, ent põrkusin irvitamise ja võhikluse müürile. Rahvuslased tõstavad päevakorda hoopis pensioniea ja tööaja lühendamise vajalikkuse! Siit ka kodanikupalga aktuaalsus.
Loomulikult ei saa seda täiel määral ellu viia kehtivas kapitalistlikus süsteemis, kus liikumapanevaks jõuks on KASUM. Kogu maailm peab kollapsi vältimiseks üle minema süsteemile, mille eesmärgiks on ÜHISKOND. Loomulikult ei saa sellist vaimset hüpet juhtida ja teha inimesed, kelle mõtterööbasteks on neoliberalism ja kelle eeskujuks on M.Thatcher (kelle jaoks sellist asja nagu ühiskond reaalselt ei eksisteerigi).
Sellist vaimset hüpet ei suuda teha eliit, kes on valinud Eesti Panga Nõukogu esimehe, kes on kurikuulsaks saanud oma lubadusega likvideerida ära pankade likviidsus. Meist oleks naiivne oodata midagi peale tempude parteibroileritelt, kes juhivad meie valitsusparteisid. Meil pole midagi head oodata rahandusministrilt, kelle rumalus on võrdeline tema ülbusega ja kes terve mõistuse vastaselt tõmbas 2008.a. kriisi ajal riigi väljaminekud kokku, saavutades nii suurima majanduslanguse Euroopas (täpsemalt II koht); veelgi vähem me saame usaldada neid. kes teda selle lolluse pärast kiitsid; me ei saan lõputult taluda ebakompetentset põllumajandusministrit, kes on isiklikult süüdi, et meie põllumehed jäid EL astumisel vanade liikmesriikidest erinevalt toetusest ilma ja kes tänases kriisis rahumeeli jätab põllumajanduse Eesti riigi toetusest ilma, andes nii konkurentsieelise lätlastele jt. Jne.jne. ...
Ühesõnaga meil on villand tänasest eliidist, kelle ettekujutuse järgi on nende ülesandeks vaid Toompea kontori väljaminekute tasakaalus hoidmine maksudega. Rahvuslastele on riigivõlg MEIE võlg, s.t. ka kõigi ettevõtete ja inimeste võlad. Ka iga välisinvesteering on majanduslikus mõttes võlg ja tegelikult on meie võlg suurem meie sisemajanduse koguproduktist ja me oleme kogu aeg elanud oma laste arvel.
Vanaviisi jätkamine tähendaks enesetappu. Me hakkame edutama noori harituid inimesi, et välja vahetada tänane degenereerunud eliit.
7.Murrangulisel ajal ellujäämiseks me peame välja vahetama tänase degenerantse eliidi ja kontsentreerima oma jõupingutused Eestile sobiva sotsiaalmajandusliku mudeli loomiseks.
See on Eesti tuleviku võti, meie Nokia.
Tulevikus saavutavad edu need rahvad, kes suudavad kõige kiiremini luua optimaalse sotsiaalmajandusliku mudeli, mis võimaldab kohaneda ja kiirendada kuuendale tehnoloogilise astmele üleminekut. Me peame leidma paariks lähimaks aastaks ca 100 miljonit eurot riigieelarvest meie parimate ajude (sotsioloogidest kuni matemaatikuteni) töö organiseerimiseks sellise mudeli loomiseks.
F.Listi rahvusliku majanduse teooria üheks nurgakiviks on ka arusaam, et majanduse optimaalseima arengu vältimatuks tingimuseks on ka optimaalne rahvastiku arv. Tema ideed olid aluseks Saksamaa tolliliidu moodustamisel ja Saksamaa ühendamisel. Tänapäeval on EL oma rahvaarvult optimaalne suurus. Laienemine ainult nõrgestaks meid. Seepärast on rahvuslaste poliitikaks püüe säilitada tänane EL, ent kindlasti välja vahetada atlantistid nii Komisjoni kui ka liikmesmaade juhtkonnas. EL on meile elutähtsalt asendamatu vaid iseseisva geopoliitilise subjektina. Kui aga atlantistid jõuavad Euroopa ohvriks tuua uppuva Titanicu orkestri ülalpidmiseks, siis peame me oma paadikesega kiiresti veekeerisest kaugemale sõudma.
8.Euroopa eurooplastele!
Roman Ubakivi 28.09.2014
laupäev, 13. september 2014
EESTI VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA PÕHIPRINTSIIBID
Loomulikult on rahvuslaste poliitika EESMÄRGIKS eestluse ja Eesti riigi arenemine ja kestmine läbi aegade.
Peamiseks potentsiaalseks välisohuks ei ole meile loomulikult Soome ja Läti, vaid lähim suurriik Venemaa, kellega meil on ühine piir.
Geopoliitika reegliks on, et iga suurriik peab oma piiridel asetsevaid riike oma eluliste huvide tsooniks. Eluliste huvide eest ollakse valmis aga ka sõtta minema. Nii oli USA poolt täiesti normaalne käik, kui Hruschov provokatsiooniliselt sokutas Kuubale aatomilõhkepeadega raketid, ähvardada NSVLiitu tuumasõjaga. Maailma õnneks jätkus Kremlil siiski kainet mõistust ja raketid koristati Kuubalt ära. Me ei tohi unustada, et oleme Venemaa eluliste huvide sfääris. Muidugi võivad demagoogid kireda, et oleme iseseisvad ja meil on võimalus ise oma poliitikat valida. See on tõsi, kuid geopoliitiliste tõsiasjade ignoreerimine toob meile kaela vaid õnnetust. Loll saab ka kirikus peksa ja rumalus ei ole rahvuslikkus. Nii olid Mannerheim, kes tahtis vältida Talvesõda, ja Kekkonen tõelised Soome patrioodid, aga nende kritiseerijad on kas Soome vaenlased või lollpead.
Me peame ka aru saama, et ei ela enam EW ajas, vaid juba II maailmasõjas võeti kasutusele tuumarelv. Me peame aru saama, et iga relvastatud konflikt Venemaa ja NATO vahel kujuneb paratamatult tuumasõjaks, sest Venemaa relvajõud jäävad mitmekordselt alla nii finantseerimisega kui ka hariliku relvastuse ja sõjajõududega. See on fikseeritud ka Venemaa kaitsedoktriinis. Seega muutub tänase sõja korral Eesti kui Venemaa sõja vastane platsdarm paratamatult tuumalöökide objektiks. Seda suuremate löökide, mida rohkem on meil NATO vägesi ja baase! Seepärast on Eesti degenerantse eliidi vaimustunud kilked NATO vägede üle Eestis eestluse reetmine, sest peale tuumasõda ei ole enam eestlasi ja meie jaoks ei ole tähtsust, kes sõja võidab.
Ülaltoodust tuleneb fundamentaalne fakt:
EESTI JULGEOLEKUT VENEMAA SUUNAL EI SAA TAGADA SÕJALISTE VAHENDITEGA JA LIITUDES TEMA VAENLASTEGA.
Kes sellest lihtsast tõsiasjast aru ei saa on kas idioot või USA mõjuagent. Viimastest meie eliidis puudu ei ole. Võtkem või Mihcelsoni - alguses laseb põhja juba kokkulepitud Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimise ja uue käsu saabumisega teeb kannapöörde, seal hulgas annuleerimata mitte ainsatki põhjendustest, mis ta lepingu vastasena esitas!
Ülaltoodut arvestades on ilmselge, et me ei tohi mitte mingil juhul valida oma geopoliitiliseks orientatsiooniks suurriiki, kes on Venemaa geopoliitiliseks vaenlaseks. Täna on selleks USA, sest ilma Venemaa alistamiseta ei saa nad saavutada oma eesmärki - absoluutset domineerimist maailmas. Iga suhete teravnemine USA ja Venemaa vahel kujutab endast eestlastele eksistensiaalset ohtu ja seejuures on kogu meie poliitiline eliit ametis sõjaleegi õhutamisega! Kõik Riigikogu parteid on SÕJAPARTEID, sest nende üksmeelne välispoliitika viib varem või hiljem sõjani Venemaaga, mis on hukatuslik Eestile. Meie loodav partei on RAHUPARTEI, sest me tagame eestlusele rahu ülesehitamistööks.
Vaatasin-kuulasin Obama esinemisi ja Foorumi ETV-s, kus olid koos kõik kartelliparteid, kes järjekordselt kinnitasid oma üksmeelset toetust senisele USA orientatsioonile. Keskerakond on venelaste moosimiseks küll ehitanud õigeusu kirikuid, kuid pole kunagi esitanud alternatiivset julgeolekupoliitikat ja on alati toetanud senist. Rahvuslased on esimesed ja seni ainukesed, kes julgeolekupoliitikas lähtuvad Eesti rahvuslikest huvidest ja me tahame pöörduda ära hävingu teelt, mis teenib ainult võõrriigi huve.
EESTI RAHVUSLIKES HUVIDES ON GEOPOLIITILISELT ORIENTEERUDA SAKSAMAALE.
Põhjuseks on fakt, et Saksamaa ja Venemaa rahvuslikud huvid ei ole konfliksed, vaid ühtelangevad, ja seega ei ole nad geopoliitilised vaenlased. Mõlemate huvides on nn. Kontinentaalblokk, millest ma eelpool olen rääkinud. Saksamaa orientatsiooni puhul ei ole Eesti enam Venemaale ohtlikuks agressiooniplatsdarmiks, nagu me täna oleme, ja me loome eelduse heanaaberlike suhete sisseseadmiseks, nagu seda Soome on teinud. Õige geopoliitilise orientatsiooni puhul ei kõrvalda me mitte ainult eksistentsiaalse ohu meie riigikese seisukohalt, vaid saame ka võimsa tõuke oma majanduse arenguks Venemaa ääretu turu näol, kus oleksime täiesti konkurentsivõimelised. Hüppeliselt tõuseks ka meie sisejulgeoleku olukord, sest alles peale Venemaale vaenuliku geopoliitilise orientatsiooni muutmist võime hakata tõsiselt rääkima venekeelse elanikkonna integreerimisest.
Kuna täna Eesti degenerantne võimueliit ja peavoolumeedia ei ole võimeline arutlema geopoliitilisel mõttetasemel, siis välispolitika suuna põhimõtteline muutmine jääb üksnes alles loodava rahvusliku erakonna õlgadele. Tänu meie kriitikale on hakanud juba lagunema üks neoliberalismi ja USA kantsidest - IRL. Nad ei saa täna enam valetada, et astmelisest tulumaksust keelduv partei on rahvuslik. Veelgi tähtsam on kogu neoliberalismi peamise tugipiilari hajumine - müüt , et neoliberalism tähendab maailma ajaloo fukuyamalikku lõppu. Just sellele rumalusele rajanes laarlaste eestlusele hukatusliku suuna valik, kui me taasiseseisvusime. Täna on selle rumaluse valeks sunnitud tunnustama isegi Aaviksoo ja Jõerüüt! See tähendab IRL-i degenereerumist ilma ideoloogiata parteiks, muutumiseks lihtsalt haledaks saamameeste kambaks, kes tahavad kirikus altari ees valet vandudes ja Eesti kodakondsust müües oma taskuid täita.
Rahvuslased ei ole NATO liikmelisuse vastu, kuid me blokeerime kõik sammud, mis on põhimõtteliselt Eesti rahvuslike huvide vastased. Me anname endale selgelt aru, et NATO ei ole suuteline reaalselt tagama meie julgeolekut. Soovitan asjast aru saamiseks lugeda ühte viimastest artiklitest sellel teemal: Jeffrey Tayler "Kas Vene president on valmis alustama kolmandat maailmasõda? (Foreign Policy 05.09.2014). See kirjeldab reaalselt tekkida võivat kriisi Narvas ja näitab, et me jääme tõetunni saabudes üksi.
Probleem on selles, et peale NSVL-i kokkuvarisemist sai USA eliidis valdavaks geopoliitikale vastanduv fukuyamalik ajaloo lõpu müüt (mille geopoliitiliselt harimatud ja võõrriigi mõjuagendid laarlased muidugi suure õhinaga omaks võtsid). Seepärast tegi USA Feorge F. Kennani järgi suurima vea siis, kui lubati Ida-Euroopa maadel ühineda NATO-ga. Eesti nimelt ei kuulu USA elutähtsate rahvuslike huvide sfääri. Sellele ilmselgele geopoliitilise faktile on rajatud ka eelpool soovitatud J.Tayleri loogika. Rahvuslastel ei ole mingit kahtlust selles, et me varem või hiljem puhastame Toompea degenerantsest rämpsust. Probleem on aga ajas ja on võimalik, et me ei jõua oma tõekspidamiste teostuseni enne Eesti hävingut.
Olukord on sarnane 1914. aastale. Jälle on maailmas hegemoon, kelle huvides on maailmalaiuse sõja korraldamine. USA-l pole muud väljapääsu vältimaks sotsiaal- majanduslikku katastroofi, kui suure sõja provotseerimine Euraasias. Seejuures on tingimuseks, et USA ise ei põrkuks otseselt Venemaaga kokku. Nimelt peab au andma Vene kindralstaabile, kes Jeltsini USA orientatsiooni aastatel oli sunnitud laskma laguneda laevastikul, armeel ja lennuväel, suutis kontsentreerida kogu pisku eelarve strateegilisele tuumatriaadile. Seetõttu on Venemaa likvideerinud isegi oma NSVL-i-aegse mahajäämuse strateegilise allvelaevastiku osas ja rebinud selles valdkonnas koguni USA-st selgelt ette! Nii strateegilised raketikandjad kui ka univeraalsed ründe- aatomiallveelaevad on tehniliste parameetritelt USA allveelaevadest selgelt paremad. Kokkuvõtlikult öeldult on Venemaal õnnestunud säilitada MAD heidutusvõime ja on ka täna ainsana võimeline USA maamunalt ära pühkima.
Obama sõnum Tallinnas, et talle on Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitsmine sama tähtis kui Berliini, Pariisi ja Londoni, põhjustas kindlasti hoolikalt varjatud nördimuse ja paanika viimastes. Kuna Obama ei nimetanud Washingtoni, NewYorki, Los Angelest, siis on igale analüütilise mõistusega inimesele selge, et Obama on valmis võitlema mitte ainult viimase ukrainlaseni ja isegi mitte ainult viimase eestlaseni, lätlase ja leedukani, vaid ka viimase sakslase, prantslase ja inglaseni! Samas kõnes tegi Obama ka selgeks, et ta ei taha Venemaad nõrgestada. Ühesõnaga pole tal midagi selle vastu, kui Euroopas puhkeks kolmas maailmasõda, kus Venemaa ja Euroopa teineteist taktikaliste tuumarelvadega laastaks. Selles mõttes oli Obama kõne tõepoolest vast epohhiloov sarnaselt Putini 2007.a. Müncheni kõnele, mis kuulutas unipolaarse maailma lõppu. Sisuliselt kuulutas Obama kõne NATO sisulist lagunemist, sest ei Berliinis, Pariisis ega Londonis ei peeta Baltimaid oma rahvuslike eluliste huvide sfääriks ja keegi neist ei mõtlegi mingi Narva pärast Venemaaga sõtta minna. Täna Toompeal ja Kadriorus istuvad ajukääbikud on rajanud riigi julgeoleku ilukõnest ülespiitsutatud soovmõtlemisele.
Lisaks Põhja-Aafrikale ja Lähis-Idale on USA oma poliitikaga loonud sõjakolde juba ka Euroopas -Ukrainas. Nagu USA kuulsaimaid ja mõjukamaid strateege, John J. Mearsheimer, kirjutab oma hiljutises Foreign Affairs´i artiklis "Miks Ukraina kriis on Lääne süü?", on vormilt Ukraina kodusõda(sisuliselt muidugi USA ja Venemaa vaheline asümmeetriline sõda) puhtalt USA ja EL-i süü.
Ma juba võrdlesin ühes varajasemas artiklis USA ja Venemaa karvupidi kokkuminekut poksimatshiga, mille esimese raundi võitis selgelt Putin. Teatavasti kukutasid 22. veebruaril relvastatud ja USA poolt koolitatud jõugud demokraatlikult valitud Ukraina presidendi ja võimule upitati USA nukuvalitsus. Ukraina julgeolekuteenistuse ülemaks määrati USA kodanik Valentin Nalivaitshenko. USA eesmärgiks oli Ukraina NATO-sse tirimine ja peaeesmärgina Venemaa mereväebaasi ülevõtmine Sevastoopolis. Selleks sisenes samal päeval USA lennukiemalaeva grupp eesotsas 102 000 tonnise veeväljasurvega CSG-2 George Bushiga koos 16 sõjalaevaga, mille hulgas kolm tuumaallveelaeva, rikkudes rahvusvahelist õigust, Mustale merele (see armaada asus teele Norfolkist 13.veebr.). Sevastoopol ei ole ainult Venemaale ülitähtis laevastikubaas, mis valitseb Musta merd ja võimaldab Süürias tugipunkti omada. Sevastoopol on Venemaale täna asendamatu, sest seal on tal vaenlaste raketi-tuumarünnaku hoiatuskeskus, mille antennid võtavad vastu teated strateegiliste rakettide väljatulistamisest raadiolokatsioonijaamadelt, mis asetsevad Leningradi lähistel, Armaviris jm. Seepärast saadeti kohe kaks SU-d paarikümnekordsele(!) ähvardavale madallennule üle USA sõjalaeva, mis raadioelektrooniliste vahenditega püüdis segada hoiatuskeskuse antennide tööd. Sellise USA provokatiivse käitumise korral võib maailm ühel päeval leida end ka ootamatult üleüldises tuumasõjas.
Esimene raund lõppes minu arusaamist mööda Putini selge võiduga (Krimm taasühendati Venemaaga) ja prognoosisin, et matshi võidab 85% tõenäolisusega Venemaa.
Tänaseks on see matsh läbi, ilmse ülekaaluga võitis Putin - Kiievi hunta ca 80.000 vägi löödi kehvemini relvastatud ca 15 000 Donetski ja Luganski maakaitseväelase poolt pihuks ja põrmuks! Kiiev oli sunnitud "terroristidega " rahuläbirääkimiste laua taha istuma ja neid seega ametlikult tunnustama kui subjekte.
Novorussia on täna juba poliitiline fakt ja peale Kiievi sõjakuritegusi tähendab see Ukraina edasist lagunemist. Maakaitseväelased, kes võitlesid oma kodude kaitsmisel, on täna konkreetne jõud, mis ei allu isegi Putini tahtmistele. Novorossija, millel on eeldused laienemiseks, kujutab Venemaale nüüd elutähtsat puhvrit NATO-sse pürgiva oligarhide poolt valitsevate Kiievi vahel.
Nüüd on pall USA käes ja nende otsusest sõltub, millal ja missugune tuleb uus Match.
Võimalusi on põhimõtteliselt kolm.
1) Obama jätkab Tallinna kõne vaimus - ähvardades Venemaad uue 19.saj . taolise Krimmi sõjaga, mil Euroopa riikide liit vallutas Sevastoopoli ja Venemaad Siberi kaotamisega (mäletavasti oli Venemaa sunnitud toona Alaska USA-le müüma), majandussõja totaliseerimisega, psühholoogilise sõja hoogustamisega ja panustamine õõnestustegevusele (Obama kõne lõpuosa oli adresseeritud selgelt viiendale kolonnile).
See valik vastab täielikult Tallinna kõne vaimule, kuid on USA prestiishile halvim, sest jõudude tasakaal ei ole tema kasuks. Obama jätkab siis Karu ja Draakoni tõukamist teineteise embusse. Uus rünnak Novorossijale tuleb siis kindlasti, kuid mitte enne paari nädalat, sest armetult peksa saanud Kiievi väed vajavad lahinguvõimeliseks turgutamist.
Arvan, et isegi Goldman Sachsiga tihedalt seotud A. Merkel ei järgne lõpuni luuseri kurssi, kes on haledalt peksa saanud Iraagis, Afganistanis, Süürias ja äsja Ukrainas. Saksamaal tekiks valitsuskriis kui ta seda söendaks ja ta kaotaks võimu. Majandussõda Venemaaga hävitaks Saksamaa majanduse konkurentsivõime. Merkel on niigi hädas oma aatomielektrijaamu eirava energiapoliitikaga, mis läheb Saksamaa majandusele maksma aastas ligi paarkümmend miljardit eurot. See oleks Saksamaale täielik katastroof, kui Venemaa oma gaasitarned peatab. Sanktsioonid Venemaa naftatööstusele, mille EL-i kamarilja vastu võttis, samal ajal kui USA EXXonMobil koos Rosneftiga lõbusalt juba Kara meres puurib, ja lennukitööstusele, mis tähendab hädavajaliku Vene titaaniosade puudumise tõttu Airbusi tootmise lõpetamise ja kogu maailmaturu loovutamist USA Boingule, põhjustavad Euroopas ränga majanduslanguse. USA nõuab küll EL-ilt sanktsioonide rakendamist, aga ei laienda neid oma firmadele.
Finantssanktsioonidel on kõige laastavam mõju hoopis USA dollarile, mille kasutussfääri kitsenemine saab hoogu juurde. Nii kaks naftatankerit, mis toovad Gazprom Nefti naftat Arktikast sel kuul Euroopasse, müüvad seda enam mitte dollarite, vaid rublade eest. Venema võib tulevikus hakata kogu oma toorainet müüma rublade eest. Nagu ma enne olen juba kirjutanud, kogu BRICS-i sisene kaubandus ei kasuta enam dollarit. Lääne finantsanksioonid soodustavad vaid Hong-Kongi rahanduskeskuse õitsengut, mis jätab New Yorgi ja Londoni teisejärguliseks.
2) Obama võtab kuulda mõistuse häält ja ei jätka tänast Mearsheimeri iseloomustuse järgi värdjalikku (misbegotten) poliitikat, mis põhjustaks veelgi suuremaid kaotusi. Rumal poliitika on toonud juba tohutult kahju- on viimane aeg hakata kahjusi minimaliseerima. Mearsheimeri rahuplaan on optimaalseim võimalus USA-le august väljaronimiseks. Samas, kui uskuda Maailmapanga juhti, on 2008.aastast palju hullem majanduskriis kohe nurga taga ja USA-l polegi muud valikut kui jätkata meeleheitekursil ja loota suure sõja puhkemisele Euroopas.
3) Selge poliitika puudumine, selgelt ülekaalus on rosolje kahest ülaltoodust. See on minu arvates kõige tõenäolisem variant, sest Obama on väga nõrk president- ta ei ole suutnud korda majja lüüa, nagu Süüria keemiarelvakriis näitas, isegi oma ametkonna seas. Obama lasi end juhtida Ukraina sõtta tema vihavaenlaste neoconide esindajal V.Nulandil, kelle ta on jätnud oma Euroopa poliitikat juhtima. Vabariiklased on välispoliitikas juurutanud Wolfowitzi doktriini, mis lubab igat moraalinormi eirata. Nüüd sülitatakse moraalile ka sisepoliitikas. Eesmärgiks on iga hinna eest Obamat kahjustada, hoolimata USA huvide kahjustamisest.
Oma rumala poliitika tõttu on USA minetanud oma võime mõjutada geopoliitilisi protsesse endale soodsas suuunas. See tähendab, et ta truimadki liitlased on talle selga keeramas. Loen võimaluse korral Haaretz`it ja Jerusalem Posti, sest nii targalt rahvalt kui juutidelt on meil palju õppida. Isegi Iisrael on teinud avangu Euraasia majandusliidu suunas! Egiptusest ja Saudi-Araabiast, samuti Indiast, Pakistanist ja Iraanist olen ma juba enne kirjutanud.
Euroopa Liitki ei saa enam kaua avalikult Kaose Impeeriumile pugeda ja vargsi Moskvas sosistamas käia, et ega ta sõjakad avaldused ei ole ikka tõsiselt mõeldud. Läänes eksponentaalse kiirusega arenev süsteemne kriis nõuab kohest reageerimist. EL-i eesotsas troonivad täna veel atlantistid, kel pole võimeid ega tahtmistki seista Euroopa eluliste huvide eest. Euroopa mädanemine USA holopina tähendab Euroopa tsivilisatsiooni hukku, sest nagu M.Heidegger rõhutas, on Euroopa tsivilisatsioonile Ameerika ABSOLUUTNE KURJUS !
Euroopa tsivilisatsioon laguneb täna meie silme all, sest võõrad väärtused annihileerivad meie traditsioonilised väärtused. Euroopa kultuur ussitab kõduks, mille väetisel hakkab tõusma Islami lipp.
Ainuke võimalus Euroopa tsivilisatsiooni säilimiseks ja arenemiseks on taastada Euroopa geopoliitiline subjektsus ja vabadus, mille eelduseks on eurooplaste Ereignis – Sündmus vaimsel tasandil. Me peame raputama maha meid orjaahelatena rõhuvad võõrad väärtused ja välise jõu poliitilise diktaadi ning, pöördudes tagasi oma juurte juurde, saama jälle Ajaloo tegijaiks.
Eestlastena peame valima, kas oleme Euroopa tsivilisatsiooni või Ameerika tsivilisatsiooni poolt. Meie degenerantne eliit on oma valiku juba ammu teinud, võttes endale eestluse ja Euroopa vaenlase reeturliku rolli. Loodava rahvusliku maailmavaatega partei ülesandeks on anda rahvale selge valikuvõimalus. Igaüks, kellele eestlus on kallis, on teretulnud pardale.
EUROOPA EUROOPLASTELE!
Roman Ubakivi
Peamiseks potentsiaalseks välisohuks ei ole meile loomulikult Soome ja Läti, vaid lähim suurriik Venemaa, kellega meil on ühine piir.
Geopoliitika reegliks on, et iga suurriik peab oma piiridel asetsevaid riike oma eluliste huvide tsooniks. Eluliste huvide eest ollakse valmis aga ka sõtta minema. Nii oli USA poolt täiesti normaalne käik, kui Hruschov provokatsiooniliselt sokutas Kuubale aatomilõhkepeadega raketid, ähvardada NSVLiitu tuumasõjaga. Maailma õnneks jätkus Kremlil siiski kainet mõistust ja raketid koristati Kuubalt ära. Me ei tohi unustada, et oleme Venemaa eluliste huvide sfääris. Muidugi võivad demagoogid kireda, et oleme iseseisvad ja meil on võimalus ise oma poliitikat valida. See on tõsi, kuid geopoliitiliste tõsiasjade ignoreerimine toob meile kaela vaid õnnetust. Loll saab ka kirikus peksa ja rumalus ei ole rahvuslikkus. Nii olid Mannerheim, kes tahtis vältida Talvesõda, ja Kekkonen tõelised Soome patrioodid, aga nende kritiseerijad on kas Soome vaenlased või lollpead.
Me peame ka aru saama, et ei ela enam EW ajas, vaid juba II maailmasõjas võeti kasutusele tuumarelv. Me peame aru saama, et iga relvastatud konflikt Venemaa ja NATO vahel kujuneb paratamatult tuumasõjaks, sest Venemaa relvajõud jäävad mitmekordselt alla nii finantseerimisega kui ka hariliku relvastuse ja sõjajõududega. See on fikseeritud ka Venemaa kaitsedoktriinis. Seega muutub tänase sõja korral Eesti kui Venemaa sõja vastane platsdarm paratamatult tuumalöökide objektiks. Seda suuremate löökide, mida rohkem on meil NATO vägesi ja baase! Seepärast on Eesti degenerantse eliidi vaimustunud kilked NATO vägede üle Eestis eestluse reetmine, sest peale tuumasõda ei ole enam eestlasi ja meie jaoks ei ole tähtsust, kes sõja võidab.
Ülaltoodust tuleneb fundamentaalne fakt:
EESTI JULGEOLEKUT VENEMAA SUUNAL EI SAA TAGADA SÕJALISTE VAHENDITEGA JA LIITUDES TEMA VAENLASTEGA.
Kes sellest lihtsast tõsiasjast aru ei saa on kas idioot või USA mõjuagent. Viimastest meie eliidis puudu ei ole. Võtkem või Mihcelsoni - alguses laseb põhja juba kokkulepitud Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimise ja uue käsu saabumisega teeb kannapöörde, seal hulgas annuleerimata mitte ainsatki põhjendustest, mis ta lepingu vastasena esitas!
Ülaltoodut arvestades on ilmselge, et me ei tohi mitte mingil juhul valida oma geopoliitiliseks orientatsiooniks suurriiki, kes on Venemaa geopoliitiliseks vaenlaseks. Täna on selleks USA, sest ilma Venemaa alistamiseta ei saa nad saavutada oma eesmärki - absoluutset domineerimist maailmas. Iga suhete teravnemine USA ja Venemaa vahel kujutab endast eestlastele eksistensiaalset ohtu ja seejuures on kogu meie poliitiline eliit ametis sõjaleegi õhutamisega! Kõik Riigikogu parteid on SÕJAPARTEID, sest nende üksmeelne välispoliitika viib varem või hiljem sõjani Venemaaga, mis on hukatuslik Eestile. Meie loodav partei on RAHUPARTEI, sest me tagame eestlusele rahu ülesehitamistööks.
Vaatasin-kuulasin Obama esinemisi ja Foorumi ETV-s, kus olid koos kõik kartelliparteid, kes järjekordselt kinnitasid oma üksmeelset toetust senisele USA orientatsioonile. Keskerakond on venelaste moosimiseks küll ehitanud õigeusu kirikuid, kuid pole kunagi esitanud alternatiivset julgeolekupoliitikat ja on alati toetanud senist. Rahvuslased on esimesed ja seni ainukesed, kes julgeolekupoliitikas lähtuvad Eesti rahvuslikest huvidest ja me tahame pöörduda ära hävingu teelt, mis teenib ainult võõrriigi huve.
EESTI RAHVUSLIKES HUVIDES ON GEOPOLIITILISELT ORIENTEERUDA SAKSAMAALE.
Põhjuseks on fakt, et Saksamaa ja Venemaa rahvuslikud huvid ei ole konfliksed, vaid ühtelangevad, ja seega ei ole nad geopoliitilised vaenlased. Mõlemate huvides on nn. Kontinentaalblokk, millest ma eelpool olen rääkinud. Saksamaa orientatsiooni puhul ei ole Eesti enam Venemaale ohtlikuks agressiooniplatsdarmiks, nagu me täna oleme, ja me loome eelduse heanaaberlike suhete sisseseadmiseks, nagu seda Soome on teinud. Õige geopoliitilise orientatsiooni puhul ei kõrvalda me mitte ainult eksistentsiaalse ohu meie riigikese seisukohalt, vaid saame ka võimsa tõuke oma majanduse arenguks Venemaa ääretu turu näol, kus oleksime täiesti konkurentsivõimelised. Hüppeliselt tõuseks ka meie sisejulgeoleku olukord, sest alles peale Venemaale vaenuliku geopoliitilise orientatsiooni muutmist võime hakata tõsiselt rääkima venekeelse elanikkonna integreerimisest.
Kuna täna Eesti degenerantne võimueliit ja peavoolumeedia ei ole võimeline arutlema geopoliitilisel mõttetasemel, siis välispolitika suuna põhimõtteline muutmine jääb üksnes alles loodava rahvusliku erakonna õlgadele. Tänu meie kriitikale on hakanud juba lagunema üks neoliberalismi ja USA kantsidest - IRL. Nad ei saa täna enam valetada, et astmelisest tulumaksust keelduv partei on rahvuslik. Veelgi tähtsam on kogu neoliberalismi peamise tugipiilari hajumine - müüt , et neoliberalism tähendab maailma ajaloo fukuyamalikku lõppu. Just sellele rumalusele rajanes laarlaste eestlusele hukatusliku suuna valik, kui me taasiseseisvusime. Täna on selle rumaluse valeks sunnitud tunnustama isegi Aaviksoo ja Jõerüüt! See tähendab IRL-i degenereerumist ilma ideoloogiata parteiks, muutumiseks lihtsalt haledaks saamameeste kambaks, kes tahavad kirikus altari ees valet vandudes ja Eesti kodakondsust müües oma taskuid täita.
Rahvuslased ei ole NATO liikmelisuse vastu, kuid me blokeerime kõik sammud, mis on põhimõtteliselt Eesti rahvuslike huvide vastased. Me anname endale selgelt aru, et NATO ei ole suuteline reaalselt tagama meie julgeolekut. Soovitan asjast aru saamiseks lugeda ühte viimastest artiklitest sellel teemal: Jeffrey Tayler "Kas Vene president on valmis alustama kolmandat maailmasõda? (Foreign Policy 05.09.2014). See kirjeldab reaalselt tekkida võivat kriisi Narvas ja näitab, et me jääme tõetunni saabudes üksi.
Probleem on selles, et peale NSVL-i kokkuvarisemist sai USA eliidis valdavaks geopoliitikale vastanduv fukuyamalik ajaloo lõpu müüt (mille geopoliitiliselt harimatud ja võõrriigi mõjuagendid laarlased muidugi suure õhinaga omaks võtsid). Seepärast tegi USA Feorge F. Kennani järgi suurima vea siis, kui lubati Ida-Euroopa maadel ühineda NATO-ga. Eesti nimelt ei kuulu USA elutähtsate rahvuslike huvide sfääri. Sellele ilmselgele geopoliitilise faktile on rajatud ka eelpool soovitatud J.Tayleri loogika. Rahvuslastel ei ole mingit kahtlust selles, et me varem või hiljem puhastame Toompea degenerantsest rämpsust. Probleem on aga ajas ja on võimalik, et me ei jõua oma tõekspidamiste teostuseni enne Eesti hävingut.
Olukord on sarnane 1914. aastale. Jälle on maailmas hegemoon, kelle huvides on maailmalaiuse sõja korraldamine. USA-l pole muud väljapääsu vältimaks sotsiaal- majanduslikku katastroofi, kui suure sõja provotseerimine Euraasias. Seejuures on tingimuseks, et USA ise ei põrkuks otseselt Venemaaga kokku. Nimelt peab au andma Vene kindralstaabile, kes Jeltsini USA orientatsiooni aastatel oli sunnitud laskma laguneda laevastikul, armeel ja lennuväel, suutis kontsentreerida kogu pisku eelarve strateegilisele tuumatriaadile. Seetõttu on Venemaa likvideerinud isegi oma NSVL-i-aegse mahajäämuse strateegilise allvelaevastiku osas ja rebinud selles valdkonnas koguni USA-st selgelt ette! Nii strateegilised raketikandjad kui ka univeraalsed ründe- aatomiallveelaevad on tehniliste parameetritelt USA allveelaevadest selgelt paremad. Kokkuvõtlikult öeldult on Venemaal õnnestunud säilitada MAD heidutusvõime ja on ka täna ainsana võimeline USA maamunalt ära pühkima.
Obama sõnum Tallinnas, et talle on Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitsmine sama tähtis kui Berliini, Pariisi ja Londoni, põhjustas kindlasti hoolikalt varjatud nördimuse ja paanika viimastes. Kuna Obama ei nimetanud Washingtoni, NewYorki, Los Angelest, siis on igale analüütilise mõistusega inimesele selge, et Obama on valmis võitlema mitte ainult viimase ukrainlaseni ja isegi mitte ainult viimase eestlaseni, lätlase ja leedukani, vaid ka viimase sakslase, prantslase ja inglaseni! Samas kõnes tegi Obama ka selgeks, et ta ei taha Venemaad nõrgestada. Ühesõnaga pole tal midagi selle vastu, kui Euroopas puhkeks kolmas maailmasõda, kus Venemaa ja Euroopa teineteist taktikaliste tuumarelvadega laastaks. Selles mõttes oli Obama kõne tõepoolest vast epohhiloov sarnaselt Putini 2007.a. Müncheni kõnele, mis kuulutas unipolaarse maailma lõppu. Sisuliselt kuulutas Obama kõne NATO sisulist lagunemist, sest ei Berliinis, Pariisis ega Londonis ei peeta Baltimaid oma rahvuslike eluliste huvide sfääriks ja keegi neist ei mõtlegi mingi Narva pärast Venemaaga sõtta minna. Täna Toompeal ja Kadriorus istuvad ajukääbikud on rajanud riigi julgeoleku ilukõnest ülespiitsutatud soovmõtlemisele.
Lisaks Põhja-Aafrikale ja Lähis-Idale on USA oma poliitikaga loonud sõjakolde juba ka Euroopas -Ukrainas. Nagu USA kuulsaimaid ja mõjukamaid strateege, John J. Mearsheimer, kirjutab oma hiljutises Foreign Affairs´i artiklis "Miks Ukraina kriis on Lääne süü?", on vormilt Ukraina kodusõda(sisuliselt muidugi USA ja Venemaa vaheline asümmeetriline sõda) puhtalt USA ja EL-i süü.
Ma juba võrdlesin ühes varajasemas artiklis USA ja Venemaa karvupidi kokkuminekut poksimatshiga, mille esimese raundi võitis selgelt Putin. Teatavasti kukutasid 22. veebruaril relvastatud ja USA poolt koolitatud jõugud demokraatlikult valitud Ukraina presidendi ja võimule upitati USA nukuvalitsus. Ukraina julgeolekuteenistuse ülemaks määrati USA kodanik Valentin Nalivaitshenko. USA eesmärgiks oli Ukraina NATO-sse tirimine ja peaeesmärgina Venemaa mereväebaasi ülevõtmine Sevastoopolis. Selleks sisenes samal päeval USA lennukiemalaeva grupp eesotsas 102 000 tonnise veeväljasurvega CSG-2 George Bushiga koos 16 sõjalaevaga, mille hulgas kolm tuumaallveelaeva, rikkudes rahvusvahelist õigust, Mustale merele (see armaada asus teele Norfolkist 13.veebr.). Sevastoopol ei ole ainult Venemaale ülitähtis laevastikubaas, mis valitseb Musta merd ja võimaldab Süürias tugipunkti omada. Sevastoopol on Venemaale täna asendamatu, sest seal on tal vaenlaste raketi-tuumarünnaku hoiatuskeskus, mille antennid võtavad vastu teated strateegiliste rakettide väljatulistamisest raadiolokatsioonijaamadelt, mis asetsevad Leningradi lähistel, Armaviris jm. Seepärast saadeti kohe kaks SU-d paarikümnekordsele(!) ähvardavale madallennule üle USA sõjalaeva, mis raadioelektrooniliste vahenditega püüdis segada hoiatuskeskuse antennide tööd. Sellise USA provokatiivse käitumise korral võib maailm ühel päeval leida end ka ootamatult üleüldises tuumasõjas.
Esimene raund lõppes minu arusaamist mööda Putini selge võiduga (Krimm taasühendati Venemaaga) ja prognoosisin, et matshi võidab 85% tõenäolisusega Venemaa.
Tänaseks on see matsh läbi, ilmse ülekaaluga võitis Putin - Kiievi hunta ca 80.000 vägi löödi kehvemini relvastatud ca 15 000 Donetski ja Luganski maakaitseväelase poolt pihuks ja põrmuks! Kiiev oli sunnitud "terroristidega " rahuläbirääkimiste laua taha istuma ja neid seega ametlikult tunnustama kui subjekte.
Novorussia on täna juba poliitiline fakt ja peale Kiievi sõjakuritegusi tähendab see Ukraina edasist lagunemist. Maakaitseväelased, kes võitlesid oma kodude kaitsmisel, on täna konkreetne jõud, mis ei allu isegi Putini tahtmistele. Novorossija, millel on eeldused laienemiseks, kujutab Venemaale nüüd elutähtsat puhvrit NATO-sse pürgiva oligarhide poolt valitsevate Kiievi vahel.
Nüüd on pall USA käes ja nende otsusest sõltub, millal ja missugune tuleb uus Match.
Võimalusi on põhimõtteliselt kolm.
1) Obama jätkab Tallinna kõne vaimus - ähvardades Venemaad uue 19.saj . taolise Krimmi sõjaga, mil Euroopa riikide liit vallutas Sevastoopoli ja Venemaad Siberi kaotamisega (mäletavasti oli Venemaa sunnitud toona Alaska USA-le müüma), majandussõja totaliseerimisega, psühholoogilise sõja hoogustamisega ja panustamine õõnestustegevusele (Obama kõne lõpuosa oli adresseeritud selgelt viiendale kolonnile).
See valik vastab täielikult Tallinna kõne vaimule, kuid on USA prestiishile halvim, sest jõudude tasakaal ei ole tema kasuks. Obama jätkab siis Karu ja Draakoni tõukamist teineteise embusse. Uus rünnak Novorossijale tuleb siis kindlasti, kuid mitte enne paari nädalat, sest armetult peksa saanud Kiievi väed vajavad lahinguvõimeliseks turgutamist.
Arvan, et isegi Goldman Sachsiga tihedalt seotud A. Merkel ei järgne lõpuni luuseri kurssi, kes on haledalt peksa saanud Iraagis, Afganistanis, Süürias ja äsja Ukrainas. Saksamaal tekiks valitsuskriis kui ta seda söendaks ja ta kaotaks võimu. Majandussõda Venemaaga hävitaks Saksamaa majanduse konkurentsivõime. Merkel on niigi hädas oma aatomielektrijaamu eirava energiapoliitikaga, mis läheb Saksamaa majandusele maksma aastas ligi paarkümmend miljardit eurot. See oleks Saksamaale täielik katastroof, kui Venemaa oma gaasitarned peatab. Sanktsioonid Venemaa naftatööstusele, mille EL-i kamarilja vastu võttis, samal ajal kui USA EXXonMobil koos Rosneftiga lõbusalt juba Kara meres puurib, ja lennukitööstusele, mis tähendab hädavajaliku Vene titaaniosade puudumise tõttu Airbusi tootmise lõpetamise ja kogu maailmaturu loovutamist USA Boingule, põhjustavad Euroopas ränga majanduslanguse. USA nõuab küll EL-ilt sanktsioonide rakendamist, aga ei laienda neid oma firmadele.
Finantssanktsioonidel on kõige laastavam mõju hoopis USA dollarile, mille kasutussfääri kitsenemine saab hoogu juurde. Nii kaks naftatankerit, mis toovad Gazprom Nefti naftat Arktikast sel kuul Euroopasse, müüvad seda enam mitte dollarite, vaid rublade eest. Venema võib tulevikus hakata kogu oma toorainet müüma rublade eest. Nagu ma enne olen juba kirjutanud, kogu BRICS-i sisene kaubandus ei kasuta enam dollarit. Lääne finantsanksioonid soodustavad vaid Hong-Kongi rahanduskeskuse õitsengut, mis jätab New Yorgi ja Londoni teisejärguliseks.
2) Obama võtab kuulda mõistuse häält ja ei jätka tänast Mearsheimeri iseloomustuse järgi värdjalikku (misbegotten) poliitikat, mis põhjustaks veelgi suuremaid kaotusi. Rumal poliitika on toonud juba tohutult kahju- on viimane aeg hakata kahjusi minimaliseerima. Mearsheimeri rahuplaan on optimaalseim võimalus USA-le august väljaronimiseks. Samas, kui uskuda Maailmapanga juhti, on 2008.aastast palju hullem majanduskriis kohe nurga taga ja USA-l polegi muud valikut kui jätkata meeleheitekursil ja loota suure sõja puhkemisele Euroopas.
3) Selge poliitika puudumine, selgelt ülekaalus on rosolje kahest ülaltoodust. See on minu arvates kõige tõenäolisem variant, sest Obama on väga nõrk president- ta ei ole suutnud korda majja lüüa, nagu Süüria keemiarelvakriis näitas, isegi oma ametkonna seas. Obama lasi end juhtida Ukraina sõtta tema vihavaenlaste neoconide esindajal V.Nulandil, kelle ta on jätnud oma Euroopa poliitikat juhtima. Vabariiklased on välispoliitikas juurutanud Wolfowitzi doktriini, mis lubab igat moraalinormi eirata. Nüüd sülitatakse moraalile ka sisepoliitikas. Eesmärgiks on iga hinna eest Obamat kahjustada, hoolimata USA huvide kahjustamisest.
Oma rumala poliitika tõttu on USA minetanud oma võime mõjutada geopoliitilisi protsesse endale soodsas suuunas. See tähendab, et ta truimadki liitlased on talle selga keeramas. Loen võimaluse korral Haaretz`it ja Jerusalem Posti, sest nii targalt rahvalt kui juutidelt on meil palju õppida. Isegi Iisrael on teinud avangu Euraasia majandusliidu suunas! Egiptusest ja Saudi-Araabiast, samuti Indiast, Pakistanist ja Iraanist olen ma juba enne kirjutanud.
Euroopa Liitki ei saa enam kaua avalikult Kaose Impeeriumile pugeda ja vargsi Moskvas sosistamas käia, et ega ta sõjakad avaldused ei ole ikka tõsiselt mõeldud. Läänes eksponentaalse kiirusega arenev süsteemne kriis nõuab kohest reageerimist. EL-i eesotsas troonivad täna veel atlantistid, kel pole võimeid ega tahtmistki seista Euroopa eluliste huvide eest. Euroopa mädanemine USA holopina tähendab Euroopa tsivilisatsiooni hukku, sest nagu M.Heidegger rõhutas, on Euroopa tsivilisatsioonile Ameerika ABSOLUUTNE KURJUS !
Euroopa tsivilisatsioon laguneb täna meie silme all, sest võõrad väärtused annihileerivad meie traditsioonilised väärtused. Euroopa kultuur ussitab kõduks, mille väetisel hakkab tõusma Islami lipp.
Ainuke võimalus Euroopa tsivilisatsiooni säilimiseks ja arenemiseks on taastada Euroopa geopoliitiline subjektsus ja vabadus, mille eelduseks on eurooplaste Ereignis – Sündmus vaimsel tasandil. Me peame raputama maha meid orjaahelatena rõhuvad võõrad väärtused ja välise jõu poliitilise diktaadi ning, pöördudes tagasi oma juurte juurde, saama jälle Ajaloo tegijaiks.
Eestlastena peame valima, kas oleme Euroopa tsivilisatsiooni või Ameerika tsivilisatsiooni poolt. Meie degenerantne eliit on oma valiku juba ammu teinud, võttes endale eestluse ja Euroopa vaenlase reeturliku rolli. Loodava rahvusliku maailmavaatega partei ülesandeks on anda rahvale selge valikuvõimalus. Igaüks, kellele eestlus on kallis, on teretulnud pardale.
EUROOPA EUROOPLASTELE!
Roman Ubakivi
laupäev, 23. august 2014
AJALOO MUSTER KIPUB KORDUMA
Tänane Eesti olukord on suuresti sarnane 1939.a. omale mööndusega, et tänane on kehvem. Suur sõda algas siis ja ka praegu on sõda Euroopas lahti, esiotsa Ukrainas. Panused on kõrged - kogu inimkonna saatus on kaalukausil.
Rahvusvahelise finantsoligarhia tööriistaks olev USA pretendeerib teatavasti maailmavalitsemisele - Full-Spectrum Dominance. Samas R. Reagani poolt juurutatud neoliberaalne majanduspoliitika on viinud USA majanduse katastroofi lävele, mida ei ole võimalik vältida majanduslike meetmetega. Nobeli preemia laureaat P. Krugman tõdeb, et kriisist väljatulemiseks on USA-l hädavajalik II Maailmasõja majanduslik analoog. See tähendab, et tuleb korraldada suur(ed) sõda (sõjad) Euraasias. Olles veel maailma tugevaim riik, on see eesmärk USA-le muidugi saavutatav. Kui Bushi doktriiniks oli "juhitava kaose" külvamine , selleks, et lammutada vana kord Suures Lähis - Idas ja panna troonile kõikjal oma nukuvalitsused, siis Obama doktriin näeb ette lihtsalt verise kaose külvamist üle maailma. Kaose tekitamisel on kaks eesmärki: see sunnib kapitali põgenema USA-sse kui ainukesse rahusadamasse ja aitab nii edasi lükata dollaripüramiidi kokkuvarisemist ning organiseerida suurt sõda Euraasias.
Obama mentori Zb.Brzezinski vana plaan G2+, mis näeb ette USA maailmavalitsemist noorema partneri Hiina abil, puksib, sest Hiinale ei ole see strateegia kasulik. Nii tulebki sõja abil teha Hiinale pakkumine, millest ta ei saa keelduda.
Euroopale jääb selles USA poolt projekteeritud maailmas kolmandajärguline USA koloonia roll. Mehhanismiks selle plaani elluviimisel on Euroopa Atlantistid , enamus EL ja Euroopa riikide liidreid, kes on USA mõjuagentideks. Nende ülesandeks on läbi pressida EL -USA vabakaubanduslepe, mis annab kandikul USA-le kätte EL-i turu ja ruineerib meie majanduse. Loomulikult on selle vastu mitte ainult kõik Euroopa rahvad, kellele see tähendaks järsku eletustaseme langust ja töötuse plahvatuslikku kasvu, vaid ka Euroopa nn. "Vana Raha" (näiteks gigant IG Farbenindustrie on vana Saksa Ordu kapital).
USA on ümber Euroopa juba loonud kaose Vahemere lõunakaldal, mis on tõhusaks surve avaldamise vahendiks EL-i vastu ja nüüd on endiste NSVL-i liiduvabariikide järjekord. Praegu on USA plaaniks korralda totaalne sõda Ukraina ja Venemaa vahel, mida oleks lihtne laiendada sõjaks EL-i ja Venemaa vahel. USA ise peab sõda üksnes õõnestustegevusega, majandus- ja psühholoogilise sõjana, sest otsene sõjaline konflikt Venemaaga tähendaks USA hävitamist tuumasõjas. USA strateegiaks on luua Venemaa vastased sõjakolded Azerbaidshaanist Eestini. Soome presidendi visiit Putini juurde tähendab Soome neutraalsust ja sisuliselt Venemaa toetamist tänases sõjas.
Arusadavalt ei ole Euroopa rahvaste huvides vastastikune hävitussõda Venemaa vastu, nagu see juba oli I ja II maailmasõjas, vaid hoopis vastastikku kasulik koostöö.
Venemaa loomulik rahvuslik huvi seisneb selles, et teda ümbritsevad riigid ei oleks tema vaenlaste platsdarmiks . Viimase abinõuna kasutab Venemaa oma julgeoleku huvides kõhklematult USA sarnaselt ka sõjalist jõudu, mida me nägime juba 2008.a. Gruusias ja nüüd Krimmis.
Tänaseks on Eesti eliit avalikult kuulutanud Venemaa oma vaenlaseks ja võtab Venemaa vastasest sõjast aktiivselt osa. Venemaa vastase sõja eesmärgiks on Venemaa lagundamine ja hävitamine iseseisva riigina. Eesti kaotuse korral makstavat kõrget hinda ei ole keegi maininud.
Samasugune olukord oli ka 1939.a. kevadel, kui EW-i eliit valis II maailmasõja eel oma geopoliitiliseks orientatsiooniks Hitleri Saksamaa, sõlmides tulevase sõja kaotajaga Selteri - Ribbentropi pakti. Sellega kuulutas Eesti oma vaenlaseks NSVLiidu ja muutis Eesti Saksa agressioonibaasiks Venemaa vastu. Eesti "kaitseplaan " nägi ette sõja puhkemisel esimese nädalaga jõuda Luuga jõe joonele! Loomulikult polnud Laidoner hullumeelne ja ei arvanud, et seda võiks teha idapiirile koondatud 1500 mehega ja ilma kaasaegse lennuväe, tankideta ja suurtükkideta. Selline kava eeldas, et põhiliseks löögirusikaks pidi olema Wehrmacht.
Meil oli võimalus valida ka sõja võitjate (Suurbr.,Pr., NSVL) pool, mis oleks meile taganud võimaluse taastada EW-i peale sõja lõppu vastavalt Atlandi Hartale, nagu see ka kõigi teiste Euroopa riikide puhul toimus peale Baltimaade, kes jäid lõpuni truuks Hitlerile.
Selle, ajaloo poolt tõestatult ainuõige lahenduse eest oli kindlalt väljas rahvuslaste liider J.Tõnisson, kuid peale jäi eesti rahva õnnetuseks võimu usurpeerinud Pätsi-Laidoneri klikk.
J.Tõnisson hoiatas meid prohvetlikult, et Saksa võidu korral ootab eestlust kindel hukk ja Saksamaa reedab Eesti kui oma liitlase esimesel võimalusel. Nii sündiski, Hitler reetis oma värske liitlase Eesti juba sama aasta 23.augustil, sõlmides Molotov-Ribbentropi pakti, mis ulatas Eesti kandikul Stalinile. Eesti ei saanud Berliinist mitte mingit sõjalist kaitset Moskva vastu, mis oli Selteri-Ribbentropi pakti eesmärgiks, vaid hoopis selge käsu alluda NSVL-i nõudmistele. Vastutasuks lubati tulevikus sõda NSVL-i vastu, mis pidi olukorda muutma.
Oma vale välispoliitilise orientatsiooniga oli Eesti eliit ise end mänginud Zugzwangi, millest tulenevalt jäi ainukeseks käiguks hääletu alistumine. Siin on minu arvates tegu mitte reetmisega, vaid totaalse vaimse degradeerumisega. Eliit, kes end suurepäraselt tõestas Vabadussõjas, degradeerus kahe aastakümnega täiesti ebaadekvaatseks. Suurmehest Pätsist oli saanud võimuhaige tige (Tõnissoni tagakiusamine) vanamehenäss, kes polnud vaid raskelt füüsiliselt haige, vaid minu arust ka vaimse kiiksuga.
Paralleel tänasega on ilmne. Meie taasiseseisvuse eest suurepäraselt võidelnud eliit on peale kahte aastakümmet lootusetult degenereerunud ja muutunud eestlusele vaenulike jõudude kubjasteks. Broilerid Rõivas ja Mikser ei küündi ju isegi kõlbmatute Pätsi ja Laidoneri taseme lähedale. Kui P-L vale poliitika põhjustas EW-i hävingu ja tohutuid kannatusi rahvale, siis tänaste degenerantide poliitika tulemuseks on eestlaste ja Eestimaa täielik hävitamine.
Meie eliit muidugi klähvib õnnest, kui Eestisse rohkem välisriikide sõdureid ja relvastust tuleb, suutmata mõelda kahekäigulise karjapoisi tasemel, et see tähendab sõjalist ohtu Venemaale ja loob omakorda konflikti laienemise puhul(mille poolt meie eliit häälekalt sõna võtab) surmaohu Eestile. Venemaa kindralstaabis on muidugi väljatöötatud mitmeid variante ja loomulikult ei tea mina, missugune tulevikus kasutusele võetakse. Võib-olla okupeeritakse Eesti, võib-olla mitte, sest me pole peamine suund. Ent selge on see, et iga radar, lennuk, infrastruktuur, mis kujutab endast vähimatki ohtu Leningradile, likvideeritakse. Ja seda Venemaa sõjadoktriini alusel, mis näeb ette kohest aatompommide kasutamist. Venemaal on täna kuskil kaheksa ja pool tuhat strateegilist lõhkepead ning umbes 22.000 taktikalist. Eestist potentsiaalselt lähtuva ohu neutraliseerimiseks piisab vast 30-40 lõhkepeast. Pole mingi küsimus seda arvu ka kindluse mõttes kolmekordistada. Eestimaal ei jää peale seda alles mitte ainult mitte ühtegi suurtükki, vaid ka eesti rahvast!
Meie jobud aga arutavad tõsimeeli, mitu tankitõrjeraketti või soomukit kalli raha eest soetada, samal ajal kui meil on demograafiline katastroof ja riik ei taha tagada, et meil ei oleks 60. 000 alatoidetud last, kelle intellektuaalset võimekust näljaga hävitatakse.
Hitleri eesmärgiks oli teatavasti Saksamaa eluruumi laiendamine idapoolsete rahvaste, sealhulgas ka meie arvel. USA avalikuks eesmärgiks on rahvustevaba (ka eestlastest vaba) maailm, kus valitseksid meie tsivilisatsioonile võõrad väärtused. See on vundament, millelt peab lähtuma Eesti poliitika. Eestlastele on surmav tänase degenerantse eliidi geopoliitiline orientatsioon USA-le. Meie huvides on, et EL oleks mitte koloonia, vaid vaba ise oma saatust otsustama, ning et Euraasias valitseks rahu ja vastastikku kasulik koostöö, mitte aga miilav tuumasõda. Selleks peame nurjama Atlantistide plaanid ja pühkima võimult USA mõjuagendid, kes on sunnitud oma viigilehe tagant välja tulema seoses Ukraina sõjaga. Eesti peab oma ellujäämise nimel järgima Soome eeskuju.
Euroopa eurooplastele!
Roman Ubakivi 23.08.2014
Rahvusvahelise finantsoligarhia tööriistaks olev USA pretendeerib teatavasti maailmavalitsemisele - Full-Spectrum Dominance. Samas R. Reagani poolt juurutatud neoliberaalne majanduspoliitika on viinud USA majanduse katastroofi lävele, mida ei ole võimalik vältida majanduslike meetmetega. Nobeli preemia laureaat P. Krugman tõdeb, et kriisist väljatulemiseks on USA-l hädavajalik II Maailmasõja majanduslik analoog. See tähendab, et tuleb korraldada suur(ed) sõda (sõjad) Euraasias. Olles veel maailma tugevaim riik, on see eesmärk USA-le muidugi saavutatav. Kui Bushi doktriiniks oli "juhitava kaose" külvamine , selleks, et lammutada vana kord Suures Lähis - Idas ja panna troonile kõikjal oma nukuvalitsused, siis Obama doktriin näeb ette lihtsalt verise kaose külvamist üle maailma. Kaose tekitamisel on kaks eesmärki: see sunnib kapitali põgenema USA-sse kui ainukesse rahusadamasse ja aitab nii edasi lükata dollaripüramiidi kokkuvarisemist ning organiseerida suurt sõda Euraasias.
Obama mentori Zb.Brzezinski vana plaan G2+, mis näeb ette USA maailmavalitsemist noorema partneri Hiina abil, puksib, sest Hiinale ei ole see strateegia kasulik. Nii tulebki sõja abil teha Hiinale pakkumine, millest ta ei saa keelduda.
Euroopale jääb selles USA poolt projekteeritud maailmas kolmandajärguline USA koloonia roll. Mehhanismiks selle plaani elluviimisel on Euroopa Atlantistid , enamus EL ja Euroopa riikide liidreid, kes on USA mõjuagentideks. Nende ülesandeks on läbi pressida EL -USA vabakaubanduslepe, mis annab kandikul USA-le kätte EL-i turu ja ruineerib meie majanduse. Loomulikult on selle vastu mitte ainult kõik Euroopa rahvad, kellele see tähendaks järsku eletustaseme langust ja töötuse plahvatuslikku kasvu, vaid ka Euroopa nn. "Vana Raha" (näiteks gigant IG Farbenindustrie on vana Saksa Ordu kapital).
USA on ümber Euroopa juba loonud kaose Vahemere lõunakaldal, mis on tõhusaks surve avaldamise vahendiks EL-i vastu ja nüüd on endiste NSVL-i liiduvabariikide järjekord. Praegu on USA plaaniks korralda totaalne sõda Ukraina ja Venemaa vahel, mida oleks lihtne laiendada sõjaks EL-i ja Venemaa vahel. USA ise peab sõda üksnes õõnestustegevusega, majandus- ja psühholoogilise sõjana, sest otsene sõjaline konflikt Venemaaga tähendaks USA hävitamist tuumasõjas. USA strateegiaks on luua Venemaa vastased sõjakolded Azerbaidshaanist Eestini. Soome presidendi visiit Putini juurde tähendab Soome neutraalsust ja sisuliselt Venemaa toetamist tänases sõjas.
Arusadavalt ei ole Euroopa rahvaste huvides vastastikune hävitussõda Venemaa vastu, nagu see juba oli I ja II maailmasõjas, vaid hoopis vastastikku kasulik koostöö.
Venemaa loomulik rahvuslik huvi seisneb selles, et teda ümbritsevad riigid ei oleks tema vaenlaste platsdarmiks . Viimase abinõuna kasutab Venemaa oma julgeoleku huvides kõhklematult USA sarnaselt ka sõjalist jõudu, mida me nägime juba 2008.a. Gruusias ja nüüd Krimmis.
Tänaseks on Eesti eliit avalikult kuulutanud Venemaa oma vaenlaseks ja võtab Venemaa vastasest sõjast aktiivselt osa. Venemaa vastase sõja eesmärgiks on Venemaa lagundamine ja hävitamine iseseisva riigina. Eesti kaotuse korral makstavat kõrget hinda ei ole keegi maininud.
Samasugune olukord oli ka 1939.a. kevadel, kui EW-i eliit valis II maailmasõja eel oma geopoliitiliseks orientatsiooniks Hitleri Saksamaa, sõlmides tulevase sõja kaotajaga Selteri - Ribbentropi pakti. Sellega kuulutas Eesti oma vaenlaseks NSVLiidu ja muutis Eesti Saksa agressioonibaasiks Venemaa vastu. Eesti "kaitseplaan " nägi ette sõja puhkemisel esimese nädalaga jõuda Luuga jõe joonele! Loomulikult polnud Laidoner hullumeelne ja ei arvanud, et seda võiks teha idapiirile koondatud 1500 mehega ja ilma kaasaegse lennuväe, tankideta ja suurtükkideta. Selline kava eeldas, et põhiliseks löögirusikaks pidi olema Wehrmacht.
Meil oli võimalus valida ka sõja võitjate (Suurbr.,Pr., NSVL) pool, mis oleks meile taganud võimaluse taastada EW-i peale sõja lõppu vastavalt Atlandi Hartale, nagu see ka kõigi teiste Euroopa riikide puhul toimus peale Baltimaade, kes jäid lõpuni truuks Hitlerile.
Selle, ajaloo poolt tõestatult ainuõige lahenduse eest oli kindlalt väljas rahvuslaste liider J.Tõnisson, kuid peale jäi eesti rahva õnnetuseks võimu usurpeerinud Pätsi-Laidoneri klikk.
J.Tõnisson hoiatas meid prohvetlikult, et Saksa võidu korral ootab eestlust kindel hukk ja Saksamaa reedab Eesti kui oma liitlase esimesel võimalusel. Nii sündiski, Hitler reetis oma värske liitlase Eesti juba sama aasta 23.augustil, sõlmides Molotov-Ribbentropi pakti, mis ulatas Eesti kandikul Stalinile. Eesti ei saanud Berliinist mitte mingit sõjalist kaitset Moskva vastu, mis oli Selteri-Ribbentropi pakti eesmärgiks, vaid hoopis selge käsu alluda NSVL-i nõudmistele. Vastutasuks lubati tulevikus sõda NSVL-i vastu, mis pidi olukorda muutma.
Oma vale välispoliitilise orientatsiooniga oli Eesti eliit ise end mänginud Zugzwangi, millest tulenevalt jäi ainukeseks käiguks hääletu alistumine. Siin on minu arvates tegu mitte reetmisega, vaid totaalse vaimse degradeerumisega. Eliit, kes end suurepäraselt tõestas Vabadussõjas, degradeerus kahe aastakümnega täiesti ebaadekvaatseks. Suurmehest Pätsist oli saanud võimuhaige tige (Tõnissoni tagakiusamine) vanamehenäss, kes polnud vaid raskelt füüsiliselt haige, vaid minu arust ka vaimse kiiksuga.
Paralleel tänasega on ilmne. Meie taasiseseisvuse eest suurepäraselt võidelnud eliit on peale kahte aastakümmet lootusetult degenereerunud ja muutunud eestlusele vaenulike jõudude kubjasteks. Broilerid Rõivas ja Mikser ei küündi ju isegi kõlbmatute Pätsi ja Laidoneri taseme lähedale. Kui P-L vale poliitika põhjustas EW-i hävingu ja tohutuid kannatusi rahvale, siis tänaste degenerantide poliitika tulemuseks on eestlaste ja Eestimaa täielik hävitamine.
Meie eliit muidugi klähvib õnnest, kui Eestisse rohkem välisriikide sõdureid ja relvastust tuleb, suutmata mõelda kahekäigulise karjapoisi tasemel, et see tähendab sõjalist ohtu Venemaale ja loob omakorda konflikti laienemise puhul(mille poolt meie eliit häälekalt sõna võtab) surmaohu Eestile. Venemaa kindralstaabis on muidugi väljatöötatud mitmeid variante ja loomulikult ei tea mina, missugune tulevikus kasutusele võetakse. Võib-olla okupeeritakse Eesti, võib-olla mitte, sest me pole peamine suund. Ent selge on see, et iga radar, lennuk, infrastruktuur, mis kujutab endast vähimatki ohtu Leningradile, likvideeritakse. Ja seda Venemaa sõjadoktriini alusel, mis näeb ette kohest aatompommide kasutamist. Venemaal on täna kuskil kaheksa ja pool tuhat strateegilist lõhkepead ning umbes 22.000 taktikalist. Eestist potentsiaalselt lähtuva ohu neutraliseerimiseks piisab vast 30-40 lõhkepeast. Pole mingi küsimus seda arvu ka kindluse mõttes kolmekordistada. Eestimaal ei jää peale seda alles mitte ainult mitte ühtegi suurtükki, vaid ka eesti rahvast!
Meie jobud aga arutavad tõsimeeli, mitu tankitõrjeraketti või soomukit kalli raha eest soetada, samal ajal kui meil on demograafiline katastroof ja riik ei taha tagada, et meil ei oleks 60. 000 alatoidetud last, kelle intellektuaalset võimekust näljaga hävitatakse.
Hitleri eesmärgiks oli teatavasti Saksamaa eluruumi laiendamine idapoolsete rahvaste, sealhulgas ka meie arvel. USA avalikuks eesmärgiks on rahvustevaba (ka eestlastest vaba) maailm, kus valitseksid meie tsivilisatsioonile võõrad väärtused. See on vundament, millelt peab lähtuma Eesti poliitika. Eestlastele on surmav tänase degenerantse eliidi geopoliitiline orientatsioon USA-le. Meie huvides on, et EL oleks mitte koloonia, vaid vaba ise oma saatust otsustama, ning et Euraasias valitseks rahu ja vastastikku kasulik koostöö, mitte aga miilav tuumasõda. Selleks peame nurjama Atlantistide plaanid ja pühkima võimult USA mõjuagendid, kes on sunnitud oma viigilehe tagant välja tulema seoses Ukraina sõjaga. Eesti peab oma ellujäämise nimel järgima Soome eeskuju.
Euroopa eurooplastele!
Roman Ubakivi 23.08.2014
neljapäev, 14. august 2014
VALETADA VÕI RÄÄKIDA TÕTT ?
Tänase Eesti eliidi peamiseks poliitika tegemise vahendiks on valetamine. Valetatakse. et saame Euroopa viie rikkaima riigi hulka, valetatakse, et viiakse kodukulud alla, valetatakse kes alustas sõda Gruusias, valetatakse Ukraina kodusõja põhjuste kohta. Kogu neoliberalistlik maailmakord rajaneb valel , pettusel ja inimestega manipuleerimisel.
Rahvuslastel ei ole valikut - me ei tohi iialgi teadlikult valetada ja peame rääkima alati tõtt ja nimetama kõiki asju nende õigete nimedega. Kõigi teiste põhjuste kõrval, miks me alati rahvale tõtt peame rääkima, on tõsiasi, et me teisiti ei saavuta iialgi oma poliitilist peaeesmärki, milleks on eestluse säilimine ja areng.
Täna oleme meie, eestlased, oma eliidi kuritegeliku poliitika tulemusena paisatud rahvusena lagunemisfaasi. Viimases võib eraldada kahte aspekti: meid uhutakse demograafilise katastroofi tekitamisega R.Taagepera väljenduse järgi klosetipotist alla ja samaaegselt lammutatakse eestlust kultuurilises, tsivilisatsioonilises mõttes. Värskeimateks näideteks on eestlaste Muistse Vabadusvõitluse elimineerimine meie identiteedi alusena ja Komorra legaliseerimine. Reformierakonna ja IRL eestluse vastase poliitika nurjamiseks ja edukaks eestluse regenereerimiseks on meil hädavajalik rääkida tõtt. Tõe rääkimine ja pöördumine oma juurte juurde on rahvuslaste võitu tagavaks strateegiaks võitluses neoliberalistliku kurjusega.
Ülaltoodud strateegia ei ole loomulikult minu poolt välja mõeldud. Erinevalt neoliberaalide alla sajandi kestnud moraalitust degenerantide sogast, toetume meie, traditsionalistid-rahvuslased inimkonna kogemusele ja vaimse arengu tippudele. Meie strateegia vaimseks isaks on Konfutsius ja see on taganud hiinlaste kultuuri kestmise ja arengu läbi aastatuhandete.
Seega me võime sõnastada meie programmis järgmise põhimõtte:
4. Kuritegelikult Põhiseaduse vastaselt on degenerantne eliit oma neoliberaalse poliitikaga viinud eestlased rahvusena lagunemisfaasi. Päästmaks eestlust hävingust, tuleb meil pöörduda oma juurte poole ning rääkida ainult tõtt ja nimetada kõiki asju nende õigete nimedega.
Juurte poole pöördumine tähendab ka tänase Kuldvasika kultuse kummardamise lõpetamist, inimese elu eesmärgiks ei peaks olema võitlus naabritega selle nimel,kellel on surres rohkem mammonat kokku ahnitsetud. Neoliberaalide mammona loosungid tuleb asendada J.Hurda mõttega:
5. Meie eesmärgiks on saada vaimult suureks ja võimaldada igaühele inimväärne elu.
Programmi põhiteesidega peaks ma saama ühele poole septembris, nüüd aga veidi geopoliitikast, kuidas kulgeb heitlus Maajõudude ja Merejõudude vahel uue maailmakorra kehtestamise nimel (multipolaarne või unipolaarne?).
Tähelepanuväärne oli Föderaalreservi valitsejanna teade, et kuskil aasta pärast on kavas tõsta kopsakalt baasintressi. See aga tähendaks kuskil poole triljonist auku USA riigieelarves! Selge, et sellist liigutust saab teha alles pärast börsikrahhi, mis oleks palju hävitavam kui Suure Depressiooni põhjustanu. Siit konkreetne soovitus igale eestlasele: ärge hoidke oma sääste dollarites!
Riigivõlga saab ka nullida korraldades III maailmasõja. Sellega praegu USA tegelebki Ukrainas. Kui täna USA nukuvalitsus Kiievis sooritab iga päev sõjakuritegusi, pommitades omaenda elanikke nende kodudes, tappes nii naisi kui lapsi ja hävitades terveid asulaid,linnakvartaleid ja infrastruktuuri, siis võib olla tõsi, nagu Kiievi hunta ise väidab, et seda tehakse selleks, et ajada sealt minema põliselanikud, nn.terroristid ja asendada nad Lvovist toodavatega. Tõsi on kindlasti see, et Ukraina juhid on sõlminud Exxoni ja Chevroniga 55 aastaks rendilepingud, millega nende valdustesse lähevad tuhanded ruutkilomeetrid maad, mis asuvad just Luganski, Slavjanski ja Donetski kandis kildagaasi tootmiseks. Lepingu kohaselt peab Ukraina valitsus tagama maade üleandmise kompaniidele ka juhul kui maaomanikuga ei saa kompanii kokkuleppele maa üleandmiseks.
Mõned analüütikud viidates arutule hävitustööle Gazas (minu arvates vaevalt tagab Iisrael paremini oma julgeoleku tulevikus, tappes täna paar tuhat palestiinlast) ja Ukrainat valitsevate oligarhide rahvusele, et plaanis on uus-Hazaria loomine (omal ajal pidas teatavasti Stalin tõsiseid läbirääkimisi lääneriikidega juutide riigi loomiseks Krimmi, mis aga päädis nagu pilkeks Juudi Autonoomse Vabariigi loomisega Siberis).
Kuid peamine seisneb selles, et USA tahab iga hinna eest (sõjakuriteod, Malaisa lennuki allatulistamise provokatsioon jne.), sundida Putinit viima vägesi oma kodanike kaitseks Ukrainasse, et vallandada esmalt Ukraina-Venemaa vaheline sõda ja seejärel laiendada NATO kaasabil EL-Venemaa sõjaks, ehk III maailmasõjaks. Eesmärgiks on luua sarnane olukord, mida nautis USA ka I ja II maailmasõja puhul. Euroopa ja Euraasia jookseb vastastikku hävitades verest tühjaks, samal ajal kui USA kosuks. Ainult nii võib USA säilitada täna oma ülemvõimu ja pretendeerida maailmavalitsejaks unipolaarses maailmas.
Seepärast on Putini poolt õige viivitada USA poolt Ukrainas korraldatud kaose musta auku langemast. Aeg töötab Maajõudude kasuks. Hiljuti Dushanbes võeti vastu geopoliitiliselt ülitähtis otsus: Shanghai Koostöö Organisatsioon (põhitegijad Hiina ja Venemaa) võtab juba septembris vastu oma liikmeteks India, Pakistani ja Iraani!
Tekkinud Maajõudude blokk loob täiesti uue geopoliitilise situatsiooni ka kontinentaalsele Euroopale. Pole enam mingit eksistentsiaalset sundust tuua end vereohvriks põlisvaenlase Merejõudude maailmavallutusplaanidele. Aeg on Saksamaal vabaneda USA okupatsioonist ja Euroopa Liidul ja Eestil pühkida minema täna veel valitsev atlantistlik rämps. Euroopa eurooplastele!
Roman Ubakivi 14.08.2014
Rahvuslastel ei ole valikut - me ei tohi iialgi teadlikult valetada ja peame rääkima alati tõtt ja nimetama kõiki asju nende õigete nimedega. Kõigi teiste põhjuste kõrval, miks me alati rahvale tõtt peame rääkima, on tõsiasi, et me teisiti ei saavuta iialgi oma poliitilist peaeesmärki, milleks on eestluse säilimine ja areng.
Täna oleme meie, eestlased, oma eliidi kuritegeliku poliitika tulemusena paisatud rahvusena lagunemisfaasi. Viimases võib eraldada kahte aspekti: meid uhutakse demograafilise katastroofi tekitamisega R.Taagepera väljenduse järgi klosetipotist alla ja samaaegselt lammutatakse eestlust kultuurilises, tsivilisatsioonilises mõttes. Värskeimateks näideteks on eestlaste Muistse Vabadusvõitluse elimineerimine meie identiteedi alusena ja Komorra legaliseerimine. Reformierakonna ja IRL eestluse vastase poliitika nurjamiseks ja edukaks eestluse regenereerimiseks on meil hädavajalik rääkida tõtt. Tõe rääkimine ja pöördumine oma juurte juurde on rahvuslaste võitu tagavaks strateegiaks võitluses neoliberalistliku kurjusega.
Ülaltoodud strateegia ei ole loomulikult minu poolt välja mõeldud. Erinevalt neoliberaalide alla sajandi kestnud moraalitust degenerantide sogast, toetume meie, traditsionalistid-rahvuslased inimkonna kogemusele ja vaimse arengu tippudele. Meie strateegia vaimseks isaks on Konfutsius ja see on taganud hiinlaste kultuuri kestmise ja arengu läbi aastatuhandete.
Seega me võime sõnastada meie programmis järgmise põhimõtte:
4. Kuritegelikult Põhiseaduse vastaselt on degenerantne eliit oma neoliberaalse poliitikaga viinud eestlased rahvusena lagunemisfaasi. Päästmaks eestlust hävingust, tuleb meil pöörduda oma juurte poole ning rääkida ainult tõtt ja nimetada kõiki asju nende õigete nimedega.
Juurte poole pöördumine tähendab ka tänase Kuldvasika kultuse kummardamise lõpetamist, inimese elu eesmärgiks ei peaks olema võitlus naabritega selle nimel,kellel on surres rohkem mammonat kokku ahnitsetud. Neoliberaalide mammona loosungid tuleb asendada J.Hurda mõttega:
5. Meie eesmärgiks on saada vaimult suureks ja võimaldada igaühele inimväärne elu.
Programmi põhiteesidega peaks ma saama ühele poole septembris, nüüd aga veidi geopoliitikast, kuidas kulgeb heitlus Maajõudude ja Merejõudude vahel uue maailmakorra kehtestamise nimel (multipolaarne või unipolaarne?).
Tähelepanuväärne oli Föderaalreservi valitsejanna teade, et kuskil aasta pärast on kavas tõsta kopsakalt baasintressi. See aga tähendaks kuskil poole triljonist auku USA riigieelarves! Selge, et sellist liigutust saab teha alles pärast börsikrahhi, mis oleks palju hävitavam kui Suure Depressiooni põhjustanu. Siit konkreetne soovitus igale eestlasele: ärge hoidke oma sääste dollarites!
Riigivõlga saab ka nullida korraldades III maailmasõja. Sellega praegu USA tegelebki Ukrainas. Kui täna USA nukuvalitsus Kiievis sooritab iga päev sõjakuritegusi, pommitades omaenda elanikke nende kodudes, tappes nii naisi kui lapsi ja hävitades terveid asulaid,linnakvartaleid ja infrastruktuuri, siis võib olla tõsi, nagu Kiievi hunta ise väidab, et seda tehakse selleks, et ajada sealt minema põliselanikud, nn.terroristid ja asendada nad Lvovist toodavatega. Tõsi on kindlasti see, et Ukraina juhid on sõlminud Exxoni ja Chevroniga 55 aastaks rendilepingud, millega nende valdustesse lähevad tuhanded ruutkilomeetrid maad, mis asuvad just Luganski, Slavjanski ja Donetski kandis kildagaasi tootmiseks. Lepingu kohaselt peab Ukraina valitsus tagama maade üleandmise kompaniidele ka juhul kui maaomanikuga ei saa kompanii kokkuleppele maa üleandmiseks.
Mõned analüütikud viidates arutule hävitustööle Gazas (minu arvates vaevalt tagab Iisrael paremini oma julgeoleku tulevikus, tappes täna paar tuhat palestiinlast) ja Ukrainat valitsevate oligarhide rahvusele, et plaanis on uus-Hazaria loomine (omal ajal pidas teatavasti Stalin tõsiseid läbirääkimisi lääneriikidega juutide riigi loomiseks Krimmi, mis aga päädis nagu pilkeks Juudi Autonoomse Vabariigi loomisega Siberis).
Kuid peamine seisneb selles, et USA tahab iga hinna eest (sõjakuriteod, Malaisa lennuki allatulistamise provokatsioon jne.), sundida Putinit viima vägesi oma kodanike kaitseks Ukrainasse, et vallandada esmalt Ukraina-Venemaa vaheline sõda ja seejärel laiendada NATO kaasabil EL-Venemaa sõjaks, ehk III maailmasõjaks. Eesmärgiks on luua sarnane olukord, mida nautis USA ka I ja II maailmasõja puhul. Euroopa ja Euraasia jookseb vastastikku hävitades verest tühjaks, samal ajal kui USA kosuks. Ainult nii võib USA säilitada täna oma ülemvõimu ja pretendeerida maailmavalitsejaks unipolaarses maailmas.
Seepärast on Putini poolt õige viivitada USA poolt Ukrainas korraldatud kaose musta auku langemast. Aeg töötab Maajõudude kasuks. Hiljuti Dushanbes võeti vastu geopoliitiliselt ülitähtis otsus: Shanghai Koostöö Organisatsioon (põhitegijad Hiina ja Venemaa) võtab juba septembris vastu oma liikmeteks India, Pakistani ja Iraani!
Tekkinud Maajõudude blokk loob täiesti uue geopoliitilise situatsiooni ka kontinentaalsele Euroopale. Pole enam mingit eksistentsiaalset sundust tuua end vereohvriks põlisvaenlase Merejõudude maailmavallutusplaanidele. Aeg on Saksamaal vabaneda USA okupatsioonist ja Euroopa Liidul ja Eestil pühkida minema täna veel valitsev atlantistlik rämps. Euroopa eurooplastele!
Roman Ubakivi 14.08.2014
laupäev, 2. august 2014
LÄHEB RAGINAKS.
Ukrainas on liisk langenud. USA poolt alustatud sõjast pole enam pehmet diplomaatilist väljapääsu. Obama on tõepoolest nõrk president. Ta pole loll ja saab aru, et rünnates praegu Venemaad ta nõrgestab USA-d ja suurim kasusaaja on Hiina. Ent ta on asetanud enda sisepoliitilise ellujäämise ettepoole USA rahvuslikest huvidest. Obama on ise endal tagasitee ära lõiganud, sest kui ei tule võitu Venemaa üle Ukrainas, ei võta enam maailm USA-d tõsiselt ja ka Putinil pole enam valikut. Donetski verre uputada laskmine tähendaks ka tema enda võimu lõppu- tema tänane fantastiline 86% reiting variseks põrmu.
Sellest vastasseisus ei ole enam viigi võimalust ja selgub selge võitja. Prognoosin 85% kindlusega, et võidab Venemaa. Olen ise Luganskis, Severodonetskis, Donetskis jne. olnud ja seal elavad igas mõttes venelased. USA on läinud avalikult sõtta võõral maal teise tsivilisatsiooni vastu ja saab oma teise Vietnami. Koos Vietnami sündroomiga muidugi, mis muudab ta maailmavalitsusunelmad naeruväärseks.
Venemaa satub muidugi raskustesse, ent need on ületatavad, sest tal on kogu BRICS`i tugi. Hiinal on 2 triljoni eest rohelist tapeeti, mida ta suurima heameelega Vene majandusse reaalsetesse väärtustesse tahab paigutada Lääne pankade asemel. Venemaa tuleb sellest heitlusest kokkuvõttes välja tugevamana, sest vabanetakse võimu ümbritsevast viiendast kolonnist, kes näeb oma tulevikku Läänes ja hoiab oma miljardeid seal, olles nii otseselt mõjutatavad Venemaa vaenlase poolt. Ainuüksi märtsis viisid venelased USA pankadest minema 12 miljardi dollari eest hoiuseid. Rünnakud Vene naftaleiukohtade kasutamisvõtu vastu tähendab eelkõige naftahindade tõusu Läänele. Putin ei tohi vaid vene vägesi Ukrainasse viia, mis annab USA-le lootust. Selle asemel tuleb lihtsalt tunnustada Novorossijat, Donetski ja Luganski Vabariiki ja anda neile avalikult piisavalt relvastust. Aeg töötab Venemaa kasuks ja Kiievi hunta on talveks käpuli.
Majandussõja hind Läänele hinnatakse sajast miljardist kuni triljoni dollarini. Seaslhulgas kannatab eelkõige Euroopa, mitte USA. See paiskab EL pikka majanduslangusesse, veel suuremasse tööpuudusse ja sotsiaalsetest rahutustest mässudeni. Merkel, Hollande jt.atlantistid, kes USA puudlitena reetsid Euroopa huvid, vahetatakse välja eelolevas kriisis ja ehtsate parempoolsete, rahvuslaste tee võimule on avatud.
Eesti käpiknukud on muidugi sunnitud USA majandussõda Venemaa vastu toetama. Ainult kui Soome majandus langeb kuskil 2%, siis meil 12%! Lisaks vähenevad drastiliselt ka töökohad Euroopas meie võõrtöölistele, kes oma peresi Eestis toitsid. Nad on sunnitud töötutena end Eestis registreerima, millega meie riigieelarve muidugi toime ei tule. Kokkuvõttes tähendab see mitte ainult majanduslikku, vaid ka poliitilist kriisi Eestis.
Kogu Euroopas saavad rahvad aru lihtsast tõsiasjast, et USA puudli roll on Euroopale hukatuslik ja tulevik on poliitikute päralt, kes pooldavad Euroopa iseseisvumist ja omaenese huvide eest seismist. Seega avab eesolev kriis ja sõda tee Euroopa tugevnemisele tulevikus.
Lugesin üle hulga aja ka Postimeest, kus sain südamest naerda toimetaja Urho Meisteri üllitust, kuidas patriootlikutel põhjustel vabatahtlikud Aasovi pataljonist osalevad ränkadest konfliktidest. Tegu on juudist oligarhi Kolomaiski palgasõduritest eraarmeega, kes alatihti hommikul Mariuopoli sisse sõidavad ja mõne tsiviili maha kõmmutavad. Ent sama päeva õhtul alati linnast minema sõidavad, sest nad kardavad ööseks linna jääda. Palgasõdurid on küll valmis dollarite eest relvitud tsiviile tapma, ent nad pole nõus oma eludega riskima. Seepärast pole nad ühestki tõsisest lahingust osa võtnud. Pealegi on Kolomoiski omaette vürstiriigikese loonud, kus Poroshenko sõna ei maksa. Ukraina on juba lagunenud vähemalt viieks tükiks.
Tene lugu on ca2000 ameerika palgasõduriga, kes on Luganski lähedal, nemad on tõesti lahingutest osa võtnud.
Omaenda Ukraina kodanike kuulutamine terroristideks ja tsiviilelanike pommitamine raskerelvadest nende kodudes on minu arusaamise järgi kuritegu, samas kui paadunud demagoog Mihkelson kuulutab need sõjakuriteod võitluseks vabaduse eest, mis tõendab, et Eesti võtab aktiivselt osa Venemaa vastasest sõjast.
Roman Ubakivi 02.08.2014
Sellest vastasseisus ei ole enam viigi võimalust ja selgub selge võitja. Prognoosin 85% kindlusega, et võidab Venemaa. Olen ise Luganskis, Severodonetskis, Donetskis jne. olnud ja seal elavad igas mõttes venelased. USA on läinud avalikult sõtta võõral maal teise tsivilisatsiooni vastu ja saab oma teise Vietnami. Koos Vietnami sündroomiga muidugi, mis muudab ta maailmavalitsusunelmad naeruväärseks.
Venemaa satub muidugi raskustesse, ent need on ületatavad, sest tal on kogu BRICS`i tugi. Hiinal on 2 triljoni eest rohelist tapeeti, mida ta suurima heameelega Vene majandusse reaalsetesse väärtustesse tahab paigutada Lääne pankade asemel. Venemaa tuleb sellest heitlusest kokkuvõttes välja tugevamana, sest vabanetakse võimu ümbritsevast viiendast kolonnist, kes näeb oma tulevikku Läänes ja hoiab oma miljardeid seal, olles nii otseselt mõjutatavad Venemaa vaenlase poolt. Ainuüksi märtsis viisid venelased USA pankadest minema 12 miljardi dollari eest hoiuseid. Rünnakud Vene naftaleiukohtade kasutamisvõtu vastu tähendab eelkõige naftahindade tõusu Läänele. Putin ei tohi vaid vene vägesi Ukrainasse viia, mis annab USA-le lootust. Selle asemel tuleb lihtsalt tunnustada Novorossijat, Donetski ja Luganski Vabariiki ja anda neile avalikult piisavalt relvastust. Aeg töötab Venemaa kasuks ja Kiievi hunta on talveks käpuli.
Majandussõja hind Läänele hinnatakse sajast miljardist kuni triljoni dollarini. Seaslhulgas kannatab eelkõige Euroopa, mitte USA. See paiskab EL pikka majanduslangusesse, veel suuremasse tööpuudusse ja sotsiaalsetest rahutustest mässudeni. Merkel, Hollande jt.atlantistid, kes USA puudlitena reetsid Euroopa huvid, vahetatakse välja eelolevas kriisis ja ehtsate parempoolsete, rahvuslaste tee võimule on avatud.
Eesti käpiknukud on muidugi sunnitud USA majandussõda Venemaa vastu toetama. Ainult kui Soome majandus langeb kuskil 2%, siis meil 12%! Lisaks vähenevad drastiliselt ka töökohad Euroopas meie võõrtöölistele, kes oma peresi Eestis toitsid. Nad on sunnitud töötutena end Eestis registreerima, millega meie riigieelarve muidugi toime ei tule. Kokkuvõttes tähendab see mitte ainult majanduslikku, vaid ka poliitilist kriisi Eestis.
Kogu Euroopas saavad rahvad aru lihtsast tõsiasjast, et USA puudli roll on Euroopale hukatuslik ja tulevik on poliitikute päralt, kes pooldavad Euroopa iseseisvumist ja omaenese huvide eest seismist. Seega avab eesolev kriis ja sõda tee Euroopa tugevnemisele tulevikus.
Lugesin üle hulga aja ka Postimeest, kus sain südamest naerda toimetaja Urho Meisteri üllitust, kuidas patriootlikutel põhjustel vabatahtlikud Aasovi pataljonist osalevad ränkadest konfliktidest. Tegu on juudist oligarhi Kolomaiski palgasõduritest eraarmeega, kes alatihti hommikul Mariuopoli sisse sõidavad ja mõne tsiviili maha kõmmutavad. Ent sama päeva õhtul alati linnast minema sõidavad, sest nad kardavad ööseks linna jääda. Palgasõdurid on küll valmis dollarite eest relvitud tsiviile tapma, ent nad pole nõus oma eludega riskima. Seepärast pole nad ühestki tõsisest lahingust osa võtnud. Pealegi on Kolomoiski omaette vürstiriigikese loonud, kus Poroshenko sõna ei maksa. Ukraina on juba lagunenud vähemalt viieks tükiks.
Tene lugu on ca2000 ameerika palgasõduriga, kes on Luganski lähedal, nemad on tõesti lahingutest osa võtnud.
Omaenda Ukraina kodanike kuulutamine terroristideks ja tsiviilelanike pommitamine raskerelvadest nende kodudes on minu arusaamise järgi kuritegu, samas kui paadunud demagoog Mihkelson kuulutab need sõjakuriteod võitluseks vabaduse eest, mis tõendab, et Eesti võtab aktiivselt osa Venemaa vastasest sõjast.
Roman Ubakivi 02.08.2014
neljapäev, 31. juuli 2014
GALLO
8 juulil ilmus La Stampa`s Glaudio Gallo artikkel "Muutus ei ole keelatud. muutus on võimatu", milles ta arendab Pasolini ideid.
Küündimata professionaalse tõlkija tasemele, refereerin tema artiklit mõne lisakommentaariga.
Gallo alustab teesiga: neoliberaalne süsteem, mis valitseb otse või kaudselt suuremast osast maailmast, põhjustab hävituslikku antropoloogilist mutatsiooni, mis viib planetaarse totalitarismini.
Alguses selgitab ta termineid. Neoliberalism on üldiselt majanduslik filosoofia, mis rajati 20. sajandil sääraste isikute, nagu Friedrich Hayeki
ja Milton Friedmani poolt ( kuna erinevalt rahvuslastest ja parempoolsetest on liberaalid majandusfundamentalistid, siis on see ka automaatselt poliitiliseks ideoloogiaks). Tüüpiliseks sellele mõtteviisile on uskumus, et ühiskonna ainsaks ühendavaks jooneks on üksikindiviid, koos usuga, et vaba turg reguleerib ühiskonda paremini iseenesest kui kui mingi väline regulatsioon ( nad ei saa aru, mida tähendab termodünaamika teine seadus). Neoliberaalid pooldavad alati igat dereguleerimist ja privatiseerimist.
Ajalooliselt turu iseeneseslik regulatsioon on tuntud kui klassikaline nähtamatu käe teooria. Harilikult omistatakse seda Adam Smithile, kuigi shotlane kasutas seda väga harva ja selgelt kitsamas tähenduses. Nähtamatu käsi on nüüd neoliberaalse teooria lahutamatu koostisosa, mis näeb igas ühiskonna sekkumises majandusse saatana kätt.
Nähtamatu käe maagiline jõud sunnib inimkonda, mis koosneb atomiseeritud indiviididest (ilma kogukondlike, rahvuslike, ühiskondlike sidemeteta) tööle: igaüks jälgib vaid iseenda huve, mis on tervitatav egoism ühiskonna aatomitele. See liitegoism peab siis liberaalide uskumuse järgi imepäraselt alkeemiliselt toimides maksimaalset kasu tooma kogu inimkonnale. See on masin, mis iial ei peatu, "perpeetum mobile" (igiliikur) milles piiramatu tootmine kaasneb piiramatute soovidega.
Peale Smithi on turuliberalismi süngeks isaks veel super-moodne Bernard Mandeville (tema ideede tuntuimaks propageerijaks on Ayn Rand,kes on mentoriks tänasele USA ja Eesti eliidile, Reiganile, Thatcherile, Pentus-Rosimannusele, Laarile, Kallasele jne.). Oma raamatus "Valm mesilastest" ta ülistab ahnust ja igat pahet kui majanduse tõelist edasiviivat jõudu. Selles Hayek teda avalikult ei toeta. Mandeville avameelsus ei ole tüüpiline liberalismile, mis algusest peale kaldus end esindama väljaspool moraali.Nagu Rene Dumou väljendas: Smithi majanduslik tegevus "väldib moraali, et termaga mitte konflikti (sic) astuda".
Jean Glaude Michea on päris usutavalt seletanud, et see kahtlustav-eemaletõukav suhtumine moraali sisaldub liberalismi DNA-s: see on reaktsioon 16. ja 17. sajandi Euroopa veristele religioossetele sõdadele. Nende kohutavate konfliktide mälestused, mis olid täis religioosset ja poliitilist kirge ja vihkamist, kujundasid liberaalse neutraliteedi harjumust.
See on väga huvitav üksikkoht, sest neoliberalism esitleb siiani iseennast kui neutraalsuse ideoloogiat: ideoloogiat kui ideoloogia lõpu ideoloogiat, mitte kui üht poliitilist süsteemi teiste seas, mis on ajalooliselt ja sotsiaalselt determineeritud, vaid kui inimkonna sünnipäraselt põlist fakti (mis on muidugi täielik jaburdus). Iseennast imepäraselt reguleerivat turgu esitatakse ideoloogiliselt kui universaalset kategooriat, mis on inimkonna ajaloos olnud algusest peale. Paljud kriitikud, kes on teadlikud peamiselt Marcel Maussi antropoloogilistest uurimistöödest, rõhutavad, et majanduse antiikvormid olid pigem suunatud andmise, vastuvõtmise ja samaga vastamise kohustusele.
Kui neoliberalismi tuum on kaasasündinud fakt, nagu pakub meie kollektiivsesse psüühikasse juba sügavale sisestatud ideoloogia, siis kas saab seda muuta? Kas te saate elada ilma hingamata või peatada päevade ja ööde vaheldumist?
Sellepärast Lääne demokraatias me valime paljude maskide vahel, mille taga on olemuslikult seesama liberaalne partei (täpselt nagu ka Eestis, kus kõikide parteide ideoloogiaks on liberalism; eestluse hävitamise peatamiseks on hädavajalik luua uus, rahvuslikust maailmavaatest lähtuv partei).
Muutus ei ole keelatud, muutus on võimatu. Seda nähtust võib mõista kui kurikavalat nähtamatu totalitarismi vormi.
Neoliberaalses ühiskonnas pole kedagi, kes reaalselt juhiks poliitilist jõudu. Majandus reguleerib end iseenesest ja valitsus on organiseeritud tehnokraatidest, kes rakendavad mõningaid ratsionaalseid valikuid. See on ilmselgelt ideoloogiline fassaad. Säilitamaks seda fassaadi, panna inimesi uskuma, et see ongi reaalsuses, on täpselt neoliberalismi poliitiline probleem. Peamine instrument selle sihi saavutamiseks on propaganda.
Moodsa propaganda meistrajud on kiirelt taas avastanud vana idee, mida hästi teadis iga antiikne müstik: kujundid on võimsamad kui sõnad. Selle protsessi tundis geniaalselt ära Gy Debord oma maagilises “The Society of Spectacle” 1967.
Oma raamatus Hidden Persuades Packard häbimärgistab värvilised reklaamiplakatid ja alateadvuslikud sõnumid. Noam Chomsky iseloomustas korporatsioone: “Eesmärk on maksimaliseerida kasum ja osa turust. Ja neil on samuti oma sihtmärk, nimelt elanikkond. Nad tuleb muuta täiesti ajuvabaks tarbijaks toodetele, mida nad ei vaja. (…) Ideaaliks on indiviidid,kes on totaalselt lahutatud üksteisest.”
Vaba tahe languses.
Ja siin on aju problem. Idee, et spetsiaalsel sotsiaalsel ja poliitilisel tasandil on vajadus rakendada kogu ajustruktuur, mis harilikult on orienteeritud praktilisele ja kõne ratsionaalsusele ( kus näiteks põhjuse ja tagajärje mõistmine on hea evolutsioonilises mõttes) peab jääma tähtsaks. Samas kui looduses ei ole mitte mingit vabat tahet, võib limiteeritud sotsiaalsel tasandil ettekujutada vabaduse kontseptsiooni. See kitsas ruum on koduks meie kallihinnalisele ratsionaalsusele.
Mõne dekaadi jooksul on sarnane suhtumine, mis põhineb meie füsioloogial, kiiresti muutumas iganenuks. Aju on üks kõige paindlikumatest meie organitest, mis on pidevalt end adopteerinud läbi ajaloo. Nüüd on suur vahe, et ta nüüd adopteerub kognitiivsetele muutustele, mis on tehtud inimeste poolt, et kontrollida teisi inimesi: mutatsiooni resultaadiks võib olla enam alistuv ja kontrollitav persoon, mis üldse ei sobi indiviidile evolutsioonilises mõttes (massiline degeneerumine). Mõtle Pasolini “antropoloogilisele mutatsioonile”.
Meie neoliberaalne ühiskond arendab inimtõugu, mis adopteeruks uuele globaalsele totalitarismile. F.Fukuyama levitas sarnast alarmi oma 2002 "Posthuman Future", kuigi vähem radikaalselt ja peaasi, mitte sidudes neid mutatsioone domineeriva poliitilise süsteemiga.
Opereerimaks meie i-ühiskonnas ei vaja me niivõrd ratsionaalset mõtlemist (vaadake vaid, milliseid mõistusevastaseid jaburdusi on kasvõi M.Laar meie ajaloo kohta kirjutanud!), vaid hoopis võimet kombineerida kujundeid analoogia põhjal. See on maailm, kus vana mittevasturääkivuse printsiip (loogiline mõtlemine) on kasutu, sest kujundid ilmuvad üksteisest ilma mingi loogilise dünaamikata. Bauman nimetab seda vedelaks maailmaks (geopoliitikas Merejõu tsivilisatsioonitüüp). Elades vedelas maailmas, oleme me suunatud arendama peaaju aktiivsust, mis nõuab kiiret vastust pidevalt järgnevatele kujundite ja emotsioonide voole. Selles maailmas(Sea Poweri valitsemise all) on ratsionaalne struktuur puhas arheoloogia.
Meie (neoliberaalse) ühiskonna seadus on vedelus (Mere tsivilisatsioonitüüp) ja aju kujundid on kiiremad kui meie mõtted. See võib näida väheke abstraktsena kuid mõelgem oma igapäeva elule. Kas te olete märganud, et tänased thrillerid on täis ebajärjekindlust palju rohkem kui vanad. See on sellepõrast, et piltide koherentsusel ei ole enam tähtsust, loo haripunkt võib olla emotsioon ja tunne, mida me rõõmsalt filtreerime läbi mõne peaaju mustri, milles ratsionaalsusel pole mingit tähtsust (nagu M.Laari ajaloos).
Ratsionaalsus ei ole kunagi olnud peamine iseloomujoon inimese maailmas (neoliberaalne vabaturu usk aga postuleerib, et iga osavõtja on oma otsustes ratsionaalne ja omab täiuslikku informatsiooni turu olukorra kohta!); see on ilmselge, ent alati on eeldatud, et ratsionaalsus on meie sotsiaalse kognitiivse püramiidi tipus kui meie poliitilise vabaduse piiratud instrument. Kuid suutlikus teha ratsionaalseid ühendusi pole kunagi olnud vähem kasulik (lihtinimesele) kui tänapäeva (neoliberaalses) ühiskonnas.
Ma olen kindel, et klaasist pilvelõhkujate tipus luksuskorterites, kus umbes üks protsent ropult rikkaid elavad, pole vana Machiavelli mitte kunagi moest läinud. Manageerimaks oma rikkust ja võimu vajavad nad hädasti iidseid kategooriaid, et põhjustada tagajärge jne. (mis eeldab loogilist mõtlemisvõimet). Lihtsustades öeldes on vedel maailm (neoliberalism) ideoloogia, mis allutab ülejäänud 99% totalitarismile, kus igaüks neab, et ta on vaba.
(Rahvuslased on põhimõtteliselt neoliberaalide New World Order` i vastu, mis näeb ette 99¤ elanikkonna muutmise Homo Sapiensi liigist loogilise mõtlemisvõimeta pudulojusteks, kes oleks hõlpsasti manipuleeritavad globaalse eliidikihi poolt. On arusaadav, et mitte mingeid kompromisse neoliberaalidega Ref, IRL jne. meil olla ei saa - nad on meie poliitilised vaenlased).
Roman Ubakivi 01.08.2014
Küündimata professionaalse tõlkija tasemele, refereerin tema artiklit mõne lisakommentaariga.
Gallo alustab teesiga: neoliberaalne süsteem, mis valitseb otse või kaudselt suuremast osast maailmast, põhjustab hävituslikku antropoloogilist mutatsiooni, mis viib planetaarse totalitarismini.
Alguses selgitab ta termineid. Neoliberalism on üldiselt majanduslik filosoofia, mis rajati 20. sajandil sääraste isikute, nagu Friedrich Hayeki
ja Milton Friedmani poolt ( kuna erinevalt rahvuslastest ja parempoolsetest on liberaalid majandusfundamentalistid, siis on see ka automaatselt poliitiliseks ideoloogiaks). Tüüpiliseks sellele mõtteviisile on uskumus, et ühiskonna ainsaks ühendavaks jooneks on üksikindiviid, koos usuga, et vaba turg reguleerib ühiskonda paremini iseenesest kui kui mingi väline regulatsioon ( nad ei saa aru, mida tähendab termodünaamika teine seadus). Neoliberaalid pooldavad alati igat dereguleerimist ja privatiseerimist.
Ajalooliselt turu iseeneseslik regulatsioon on tuntud kui klassikaline nähtamatu käe teooria. Harilikult omistatakse seda Adam Smithile, kuigi shotlane kasutas seda väga harva ja selgelt kitsamas tähenduses. Nähtamatu käsi on nüüd neoliberaalse teooria lahutamatu koostisosa, mis näeb igas ühiskonna sekkumises majandusse saatana kätt.
Nähtamatu käe maagiline jõud sunnib inimkonda, mis koosneb atomiseeritud indiviididest (ilma kogukondlike, rahvuslike, ühiskondlike sidemeteta) tööle: igaüks jälgib vaid iseenda huve, mis on tervitatav egoism ühiskonna aatomitele. See liitegoism peab siis liberaalide uskumuse järgi imepäraselt alkeemiliselt toimides maksimaalset kasu tooma kogu inimkonnale. See on masin, mis iial ei peatu, "perpeetum mobile" (igiliikur) milles piiramatu tootmine kaasneb piiramatute soovidega.
Peale Smithi on turuliberalismi süngeks isaks veel super-moodne Bernard Mandeville (tema ideede tuntuimaks propageerijaks on Ayn Rand,kes on mentoriks tänasele USA ja Eesti eliidile, Reiganile, Thatcherile, Pentus-Rosimannusele, Laarile, Kallasele jne.). Oma raamatus "Valm mesilastest" ta ülistab ahnust ja igat pahet kui majanduse tõelist edasiviivat jõudu. Selles Hayek teda avalikult ei toeta. Mandeville avameelsus ei ole tüüpiline liberalismile, mis algusest peale kaldus end esindama väljaspool moraali.Nagu Rene Dumou väljendas: Smithi majanduslik tegevus "väldib moraali, et termaga mitte konflikti (sic) astuda".
Jean Glaude Michea on päris usutavalt seletanud, et see kahtlustav-eemaletõukav suhtumine moraali sisaldub liberalismi DNA-s: see on reaktsioon 16. ja 17. sajandi Euroopa veristele religioossetele sõdadele. Nende kohutavate konfliktide mälestused, mis olid täis religioosset ja poliitilist kirge ja vihkamist, kujundasid liberaalse neutraliteedi harjumust.
See on väga huvitav üksikkoht, sest neoliberalism esitleb siiani iseennast kui neutraalsuse ideoloogiat: ideoloogiat kui ideoloogia lõpu ideoloogiat, mitte kui üht poliitilist süsteemi teiste seas, mis on ajalooliselt ja sotsiaalselt determineeritud, vaid kui inimkonna sünnipäraselt põlist fakti (mis on muidugi täielik jaburdus). Iseennast imepäraselt reguleerivat turgu esitatakse ideoloogiliselt kui universaalset kategooriat, mis on inimkonna ajaloos olnud algusest peale. Paljud kriitikud, kes on teadlikud peamiselt Marcel Maussi antropoloogilistest uurimistöödest, rõhutavad, et majanduse antiikvormid olid pigem suunatud andmise, vastuvõtmise ja samaga vastamise kohustusele.
Kui neoliberalismi tuum on kaasasündinud fakt, nagu pakub meie kollektiivsesse psüühikasse juba sügavale sisestatud ideoloogia, siis kas saab seda muuta? Kas te saate elada ilma hingamata või peatada päevade ja ööde vaheldumist?
Sellepärast Lääne demokraatias me valime paljude maskide vahel, mille taga on olemuslikult seesama liberaalne partei (täpselt nagu ka Eestis, kus kõikide parteide ideoloogiaks on liberalism; eestluse hävitamise peatamiseks on hädavajalik luua uus, rahvuslikust maailmavaatest lähtuv partei).
Muutus ei ole keelatud, muutus on võimatu. Seda nähtust võib mõista kui kurikavalat nähtamatu totalitarismi vormi.
Neoliberaalses ühiskonnas pole kedagi, kes reaalselt juhiks poliitilist jõudu. Majandus reguleerib end iseenesest ja valitsus on organiseeritud tehnokraatidest, kes rakendavad mõningaid ratsionaalseid valikuid. See on ilmselgelt ideoloogiline fassaad. Säilitamaks seda fassaadi, panna inimesi uskuma, et see ongi reaalsuses, on täpselt neoliberalismi poliitiline probleem. Peamine instrument selle sihi saavutamiseks on propaganda.
Moodsa propaganda meistrajud on kiirelt taas avastanud vana idee, mida hästi teadis iga antiikne müstik: kujundid on võimsamad kui sõnad. Selle protsessi tundis geniaalselt ära Gy Debord oma maagilises “The Society of Spectacle” 1967.
Oma raamatus Hidden Persuades Packard häbimärgistab värvilised reklaamiplakatid ja alateadvuslikud sõnumid. Noam Chomsky iseloomustas korporatsioone: “Eesmärk on maksimaliseerida kasum ja osa turust. Ja neil on samuti oma sihtmärk, nimelt elanikkond. Nad tuleb muuta täiesti ajuvabaks tarbijaks toodetele, mida nad ei vaja. (…) Ideaaliks on indiviidid,kes on totaalselt lahutatud üksteisest.”
Vaba tahe languses.
Ja siin on aju problem. Idee, et spetsiaalsel sotsiaalsel ja poliitilisel tasandil on vajadus rakendada kogu ajustruktuur, mis harilikult on orienteeritud praktilisele ja kõne ratsionaalsusele ( kus näiteks põhjuse ja tagajärje mõistmine on hea evolutsioonilises mõttes) peab jääma tähtsaks. Samas kui looduses ei ole mitte mingit vabat tahet, võib limiteeritud sotsiaalsel tasandil ettekujutada vabaduse kontseptsiooni. See kitsas ruum on koduks meie kallihinnalisele ratsionaalsusele.
Mõne dekaadi jooksul on sarnane suhtumine, mis põhineb meie füsioloogial, kiiresti muutumas iganenuks. Aju on üks kõige paindlikumatest meie organitest, mis on pidevalt end adopteerinud läbi ajaloo. Nüüd on suur vahe, et ta nüüd adopteerub kognitiivsetele muutustele, mis on tehtud inimeste poolt, et kontrollida teisi inimesi: mutatsiooni resultaadiks võib olla enam alistuv ja kontrollitav persoon, mis üldse ei sobi indiviidile evolutsioonilises mõttes (massiline degeneerumine). Mõtle Pasolini “antropoloogilisele mutatsioonile”.
Meie neoliberaalne ühiskond arendab inimtõugu, mis adopteeruks uuele globaalsele totalitarismile. F.Fukuyama levitas sarnast alarmi oma 2002 "Posthuman Future", kuigi vähem radikaalselt ja peaasi, mitte sidudes neid mutatsioone domineeriva poliitilise süsteemiga.
Opereerimaks meie i-ühiskonnas ei vaja me niivõrd ratsionaalset mõtlemist (vaadake vaid, milliseid mõistusevastaseid jaburdusi on kasvõi M.Laar meie ajaloo kohta kirjutanud!), vaid hoopis võimet kombineerida kujundeid analoogia põhjal. See on maailm, kus vana mittevasturääkivuse printsiip (loogiline mõtlemine) on kasutu, sest kujundid ilmuvad üksteisest ilma mingi loogilise dünaamikata. Bauman nimetab seda vedelaks maailmaks (geopoliitikas Merejõu tsivilisatsioonitüüp). Elades vedelas maailmas, oleme me suunatud arendama peaaju aktiivsust, mis nõuab kiiret vastust pidevalt järgnevatele kujundite ja emotsioonide voole. Selles maailmas(Sea Poweri valitsemise all) on ratsionaalne struktuur puhas arheoloogia.
Meie (neoliberaalse) ühiskonna seadus on vedelus (Mere tsivilisatsioonitüüp) ja aju kujundid on kiiremad kui meie mõtted. See võib näida väheke abstraktsena kuid mõelgem oma igapäeva elule. Kas te olete märganud, et tänased thrillerid on täis ebajärjekindlust palju rohkem kui vanad. See on sellepõrast, et piltide koherentsusel ei ole enam tähtsust, loo haripunkt võib olla emotsioon ja tunne, mida me rõõmsalt filtreerime läbi mõne peaaju mustri, milles ratsionaalsusel pole mingit tähtsust (nagu M.Laari ajaloos).
Ratsionaalsus ei ole kunagi olnud peamine iseloomujoon inimese maailmas (neoliberaalne vabaturu usk aga postuleerib, et iga osavõtja on oma otsustes ratsionaalne ja omab täiuslikku informatsiooni turu olukorra kohta!); see on ilmselge, ent alati on eeldatud, et ratsionaalsus on meie sotsiaalse kognitiivse püramiidi tipus kui meie poliitilise vabaduse piiratud instrument. Kuid suutlikus teha ratsionaalseid ühendusi pole kunagi olnud vähem kasulik (lihtinimesele) kui tänapäeva (neoliberaalses) ühiskonnas.
Ma olen kindel, et klaasist pilvelõhkujate tipus luksuskorterites, kus umbes üks protsent ropult rikkaid elavad, pole vana Machiavelli mitte kunagi moest läinud. Manageerimaks oma rikkust ja võimu vajavad nad hädasti iidseid kategooriaid, et põhjustada tagajärge jne. (mis eeldab loogilist mõtlemisvõimet). Lihtsustades öeldes on vedel maailm (neoliberalism) ideoloogia, mis allutab ülejäänud 99% totalitarismile, kus igaüks neab, et ta on vaba.
(Rahvuslased on põhimõtteliselt neoliberaalide New World Order` i vastu, mis näeb ette 99¤ elanikkonna muutmise Homo Sapiensi liigist loogilise mõtlemisvõimeta pudulojusteks, kes oleks hõlpsasti manipuleeritavad globaalse eliidikihi poolt. On arusaadav, et mitte mingeid kompromisse neoliberaalidega Ref, IRL jne. meil olla ei saa - nad on meie poliitilised vaenlased).
Roman Ubakivi 01.08.2014
Tellimine:
Postitused (Atom)