AJALOOLISED SAMMUD

Eelmisel nadalal juubeldas president Eesti valimise yle URO Julgeolekunoukogu mittealaliseks liikmeks ja kuulutuades selle ajalooliseks sammuks meie ajaloos. Juubeldada selle yle, et kulutades 10 miljonit saame voimaluse 10 ametnikku saata kaheks aastaks New Yorki baaridega tutvuma, korrates nii Leedu, St.Vincenti jne. "vagitoid" on infantiilsete tyhikargajate asendustegevus. Eliit peaks tegelema syndimuse taastamisega Eesti NSV ja rahva heaolu viimisega Soome tasemele. Selleks aga totaalselt liberaalne eliit ei ole voimeline ja tosise too asemel tehakse pulli.
Nii toimus samal ajal St.Peterburgis toepoolest ajalooline syndmus, kuhu oleks pidanud koonduma koigi Eesti valis- ja julgeolekupoliitikaga tegelevate ametnike tahelepanu, sest seal pandi sisuliselt paika muuhulgas ka Eesti saatus.
St.Peterburgis kohtus tuhandepaise delegatsiooni eesotsas Xi Putiniga ja nad kuulutasid valja uue epohhi oma koikeholmavas strateegilises partnerluses. Geopoliitilisel tasemel tahendab see fakti, et USA koige hullem oudusunenagu on taide lainud: Maailma Saare Heartland (Venemaa) on yhinenud teise suurriigi Hiinaga voitluseks Sea Poweri (USA) maailmavalitsemise pretentsiooni vastu. Venemaa ja Hiina koostegevusel on synergiline effekt, mis kaugelt yletab nende voimsuse aritmeetilise summa. Seeparast olen kindel, et tanaseks on toimunud pohimotteline nihe kogu maailma jugeoleku ja diplomaatia balansis USA kahjuks.
Vaatame koigepealt, kuidas on lugu trumpassaga = Hard Power'iga. 2007.a. kirjutasin Kesknadalasse artikli, markimaks ara Putini esimest maailmaajaloolise tahtsusega konet Mynchenis, kus ta keskendus julgeolekuprobleemidele. Toona Laas vaid itsitas ta yle. Tana on Venemaal aga voitmatu armee koos ylimoodsa relvastusega.
USA jaab isegi selgelt alla Venemaa-Hiina merejoule! Tanaseks on ainuyksi Hiinal rohkem soialaevu kui USA-l! Tosi, USA sojalaevad on tehnoloogiliselt moodsamad, ent neil on Achilleuse kand: nende relvastus on moeldud peamiselt maapealsete sihtmarkide havitamiseks ja laevade vastaseks voitluseks on vaid igivana "Harpoon". Tosi, projekteeritakse ka uut raketti, ent selle tehnilised-taktikalised naitajad jaavad selgelt alla hiinlastele. Venelased voivad oma hyperkiirete rakettidega aga ameeriklaste laevu nagu parte kyttida. Hiinlased katsetasid oma hyperkiirusega raketti eelmise aasta augustis. Kui lisada veel Venemaa maekorgune ylekaal raketitorje ja raadioelektroonilises voitluses, siis Vene-Hiina laevade koostoo Balti ja Vahemerel ning Louna- ja Ida-Hiina ja Jaapani merel jm. on uus reaalsus, mille vastu USAl rohtu ei ole.
Veelgi hirmutavam on ameeriklastele aga trend. Kui Hiina laevastik areneb ylikiirelt (yks lennukiemalaev aastas jne.), Venemaa kiiresti, siis ameeriklastel ei ole isegi voimsusi ja toolisi, et laevade arvu sailitada, raakimata siis Trumpi optimistlikest plaanidest. Lisaks on uue polvkonna relvastus osutunud vanast polvkonnase kehvemaks! Nii on hirmkallis uus destroier triikraud "Zumwolt" niisugune ramps, et otsustati tema asemel hakata ehitama eelmise polvkonna omi. $13 miljardit seni maksnud uus lennukiemalaeval Fordil ei toota katapuldid ning liftid ja maailma kalleim relvaprojekt pingviin F-35 (mida praegune USA kaitseminister P.Shanahan nimetas "fu_ked up") ei suuda ohku tousta jne., jne.
USA maavagedest pole aga yldse motet raakida, nad ei ole voimelised isegi Iraani voitma, Venemaalt-Hiinalt nad saaks haledalt peksa.
Ohujodudes on tana konkurentsitult parim lennuk venelaste Su-57, mida hiljuti telliti kolme polgu jagu. USA lootust F-35 ma juba mainisin. Ta on selgelt kehvem Su-35st ja ilmselt isegi Su-30st ja MiG-35st.
Strateegilisest tuumarelvastusest ei maksa isegi raakida, siin on venelased koigist peajagu yle. USA oma 40a.vanuste Minutman-3ga on muuseum. Lisaks on USA osanud ara kaotada oma tuumapommi uraani tootmisvoimsused. Vanasti nad kasutasid uraani rikastamiseks difusioonimeetodit, mis on aga venelaste poolt kasutatud tsentrifuugimeetodist ebaefektiivsem ja tohutu energiakulu tottu palju kallim. Kui nyyd Clinton liberaalide usutunnistuse kohaselt need vabrikud erastas, siis laksid nad konkurentsivoimetuse tottu pankrotti ja lopetasid tegevuse. Ka kuulus "Westinghouse" on pankrotis. USA teadlased kyll proovisid ka omandada tsetrifuugitehnoloogiat, kuid erinevalt korealastest ja iraanlastest ei saanud nad hakkama ja kuskil 2011.a. paiku nad loobusid sellest ettevotmisest.
Kokkuvottes USA voimsuse yks jalg on tanaseks amputeeritud. Teise jala-1944.a. Bretton Woodsi dollarisysteemi amputeerimisele oli pyhendatud Putini teine maailmaajaloolise tahtsusega kone St.Peterburgis. Argumente voiks tuua raamatu mahus, kuid lihtsalt vaidan, et teise jala amputeerimine laheb tunduvalt kiiremini kui esimene aega vottis. Toon vaid mone alusfakti: USA toodab 18% maailma SKP-st ja G-7 30%,
Tahtsaimaks faktoriks on muidugi ideed,pea. Siin pole ameeriklastel maailmale mitte midagi peale uuskolonialismi, jouga ahvardamise, roovimise, kaose ja soja pakkuda. Yksnes nuut, mis on paljas bluff kui katust Venemaalt-Hiinalt paluda. Nii on Venetsueela ja Syyria olukord pohimotteliselt teine kui Peterburgis Xi avalikult Venemaa korvale astus (varem Hoidis Hiina neutraalset joont, kui Venetsueelas garanteeriti ta majanduslikke huve ja Syyria eest vabu kasi L-Aafrikas). Kes viitsib Hiina lehti lugeda, see leiab ridamisi kinnitusi, et koik Laane sanktsioonid on Venemaale nagu vesi hane selga, sest Hiina toetab nyyd teda nii majanduslikult kui ka poliitiliselt. Hiinas endas on valja kuulutatud rahvuslik majandussoda USA korporatsioonide vastu. Padurahvuslikud hiinlased lihtsalt ei osta USA kaupu ja nii Apple jt aktsiad on jarsult kukkunud.
Kokkuvottes voib oelda, et voimsa majandusega Hiina ja voimsa armeega Venemaa taiendavad suureparaselt teineteist ja on voimsaim joud tanapaeva maailmas. Olukord on loomulikult USA-le synge ja Washigtonis on puhkenud paanika. Loomulikult pyytakse Venemaa ja Hiina vahele kiilu lyya koigil tasanditel ja koigi meetoditega, ent juba valjakujunenud suurt usaldust Xi ja Putini vahel on vaga raske murda, seda enam, et nendevaheline koostoo on objektiivselt molema maa rahvuslikes huvides. USA aga on nyyd sunnitud molemat hakkama ka praanikuga meelitama.
Hiina-Vene koostoo on rajatud ilmselgelt vordoiguslikule alusele. Putln tunnistab "One belt, one road" projekti ja Xi Euraasia yhenduse projekti. On loogiline oletada, et oma vestlustes (yle 30 kohtumise viimase kuue aasta jooksul) on joutud ka yhisele arusaamale, et Putin toetab Hiina rahvuslikku taasyhinemist Taiwaniga ja Xi tunnistab Venemaa mojusfaariks endise NSVL alad.

Roman Ubakivi

HELME PORMUSTAS KALJURANNA&Co

Juhtusin eile nagema Mart Helme vaitlust Marina Kaljurannaga ja tana veidi valitsuse infotundi, kus Helme demonstreeris oma intellektuaalset ylekaalu ajukaabikute vastu. Meie eliidi degerantsuses pole mul pikka aega kahtlusi olnud, ent et see kyynib meditsiinilise idiotismini, oli siiski yllatuseks.
Isegi Ukraina degenerantne eliit, kes meie omale sarnaselt geopoliitika pohitodede vastaselt on viinud oma riigi hybriidsotta oma ainukese suurriigist naabriga, omab niipaljukestki moistust ja enesesailitamisinstinkti, et ei litsu vaenu tema peremehe USAga. Just seda naitasid presidendivalimised Ukrainas, kus havitava ylekaaluga voitis meelelahutajast kloun, sest praktiliselt kogu eliit pooras end ara nagu pidalitobisest valitsevast presidendist. Nimelt oli lisaks Briti luurele Poroshenko segatud tana valitseva USA presidendi Trumpi vastasse Demokraatlikku partei poolt organiseeritud laimukampaaniasse ja nyyd, kus Muelleri komisjoni ponnistused on luhta jooksnud, on oodata Trumpi kattemaksu ja tagasivalimist. Isegi Ukraina eliit on voimeline taipama, et olles Venemaa vastaseks rynderiigiks, on tyli norimine Trumpiga neile valtimatuks havinguks. Marina Kaljuland, Sven Mikser, Marko Mihkelson &Co demonstreerisid, et nad sellest aru ei saa isegi peale seda, kui President K.Kaljulaid Moskvasse end sattis ja Putinit lahkelt kylla palus!
Need vesipead hakkasid ryndama Helmet selle eest, et ta lavib Le Pen-iga, kuna tal on on hea labisaamine Putiniga?! Le Penil on veelgi parem labisaamine ka Trumpi strateegilise nouandja Steve Bannoniga, kes juba tykk aega Euroopas viibib organiseerimaks EL parlamenti konservatiivide ryhma, kuhu ka EKRE kavatseb astuda. Le Peni ja Trumpi seovad ilmselgelt yhised huvid ja rynnates teda, meie opositsiooniline voimueliit ryndas sisuliselt USAd. Seeparast loi Helme yleolevalt ja roomuga koik lollpeade poolt tostetud pallid raskusteta voidupunktideks.
Toimuv leiab muidugi kajastamist USA suursaadiku poolt. Kas seni Trumpi vastaseid toetanud Eesti eliit patu- kahetsemise asemel on otsustanud asuda avalikku voitlusse peale Venemaa presidendi veel ka USA presidendi vastu? Nende ajupotensiaali arvestades on tegu pigem pyksikakamisega.

Roman Ubakivi

HALB ENNE

Vaatasin hilisöhtul telekast Pariisi Jumalaema kiriku peatorni ja katuse kokkuvarisemist hiigeltulekahju töttu. Esmaseks emotsiooniks oli muidugi ääretu kahjutunne Kristliku vaimu imeilusa pärli hävimise pärast.
Samas symboliseerib see kunagise Karl Suure Kristliku ajastu löppu Lääne Euroopas, kus täna valitseb avalikult antikristlik Soodom ja Komorra vanematre nr.1,2,3 jne. näol. Tänase Euroopa väärtused, mida meie meedia igapäevaselt meile eeskujuks toob, on varjamatult liberaalsed ja seega jumalasalgavad ja antikristlikud. Euroopa eliit on moondunud oma eelkäijate vastandiks.
Ent samas ei ole see kurb syndmus mitte ainult möödunud öitsengu ajastu löpu tähiseks vaid ka tuleviku kurjakuulutavaks endeks. Mulle tekitas pölengu nägemine analoogia Riigipäeva hoone syytamisega Saksamaal Hitleri ajal. Kunagisest maailma valitseja Lääne Euroopa on tänaseks degradeerunud oma kunagise koloonia vasalliks, kelle taktikepi all on syydatud söjakolded mitte ainult Pöhja-Aafrikas ja Lähis-Idas, vaid ka Euroopa sydames Jugoslaavias ja Ukrainas. Vältimatu kättemaksulainete vastu (olgu selleks äärmuslikud islamistid, miljonilised pögenikeparved vöi kuus miljonit automaatrelva omavat ukrainlast, kellest suurem osa on kodusöjas "karastatud" vanglast vabastatud kriminaalkurjategijad vöi isegi juhuslikult lahtipääsenenud taktikaliset tuumasöjast, mille läveni on Lääne poliitikud Venemaa demoniseerimisega viinud ja mida raske on vältida NATO laienemisega itta armeede vahetu kontakti töttu. Viimane on ka ohuks ka kogu inimkonnale, sest vesipead USA kongrerssist elavad tänini USA söjalise ylemvöimu muinasjutus ja pole tänaseni aru saanud, et nad on täna aastaid maha jäänud söjalises tehnoloogias Venemaast ja nad on kaotusseisus Venemaa-Hiina yhisrinde vastu ning iga Venemaa vastane söjaline provokatsioon Ukrainas vöi Baltimaades tähendab USA minemapyhkimist maamunalt) on tänane impotentne Euroopa eliit absoluutselt abitu. Nagu Hitleri ajalgi, tähendab yhe hoone pöleng kogu kontinendi ja maailma suurpölengu reaalset ohtu.
Notre Dame hing on kahjuks pöördumatult hävinud. Degenerant Macron ei taipa, et kristlaste ehitatud Jumalakoja fassaadi taastamine temasuguste antikristlike paganate poolt on vaid sisuta odav ersatz ja sisuliselt Jumalakoja ryvetamine.

Roman Ubakivi

JÄÄ HAKKAS LIIKUMA

President Kaljulaid läheb peale Washingtoni visiiti Moskvasse kohtumaks Putiniga. Tegu vöib olla ajaloolise pöördepunkiga, nagu olid seda Eesti Wabariigi tunnustamisega Tartu rahulepingu näol ja 1939a. sygisene Selteri visiit Moskvasse, mis löppes baaside lepingu sölmimisega. Moskva seisukohast olid mölemad syndmused edulugu. Tartu rahulepinguga murdis Nöugude Venemaa välja isolatsiooniröngast ja legaliseeris oma voimu. Edulugu oli see ka muidugi Eestile esimese omariikluse näol. Meile oli kasulik bolshevike voit ja seepärast me saboteerisime valgete pealetungi Petrogradile. Otsustavaks jöuks tollal ei olnud loomulikud meie tahe, vaid Suurbritannia huvid, kellele me tollal geopoliitiliselt orienteerusime. Suurbritanniale oli aga tähtis jätta Venemaa välja vöitjariikide nimistust kui hakati jagama söja kaotanud Tyrgi ja Saksamaa valdusi. Teatavasti Bosporus ja Dardanellid olid lubatud Venemaale. Seepärast saboteeritigi valgete yritust.
Ka täna on Kaljulaiu visiit Moskvasse selgelt vöiduks Putinile, sest nii murtakse ajalooliselt analoogne Obama-Lääne Venemaa isoleerimispoliitika avalikult löplikult jällegi Eesti kui yhe köige russofoobsema riigi poolt. Kontrastiks meenutan, et Leedu kutsus äsja tagasi oma suursaadiku Moskvast. Meenutaaks, et viimaati kylastas Venemaad president Ilves, kes ugri-mugri konverentsil kutsus avalikus könes vennasrahvaid Venemaad lagundama. Kaljulaid Moskvasse seeekord aga laiutama ei lähe, vaid palus alandlikult Putinilt kokkusaamise voimalust, mis on analoogsed pigem 1939a. syndmustega. Tollal kevadel me sölmisime teatavasti Selteri-Ribbentropi pakti, millega me usaldasime oma saatuse Hitleri kätesse. Sygisel aga Hitler reetis meid Molotov-Ribbentropi paktiga ja andis meid kandikul yle Stalinile. Seejärel meie juhid tegutsesid täpselt Berliinist tulnud juhtnööride järgi: rutati Moskva Stalini kintsu lakkuma tagataskus lubadus, et varsti alustab Hitler söda Venemaa vastu.
Meie poliitikud ja meedia ajab ummamuudut, nagu Läheks Kaljulaid Moskvasse piirilepingut edendama, toetust YRO Julgeolekukomitee ajutiseks liikmeks saamisele jne. Tegelikult läheb Kaljulaid Moskvasse sönumiga meie isandalt. Kui esmalt oli selleks Suurbritannia, siis natsi-Saksamaa ning täna on USA. Miks mängib USA täna gambiiti Venemaa vastu ja ohverdab selgelt oma senise Venemaa isoleerimise poliitika ja takkapihta vöib-olla oma konnasilma- kaitsmatud Baltimaad? Nagu ikka poliitikas, on tegu mitmekihilise koogiga. Tagataustaks on Trumpi arusaam, et senine maailma politseiniku mängimine löppeb USAle kurvalt - pankrotiga. Selge on see, et oma yha kahaneva mojuvöimu töttu vajab USA Venemaa toetust ja on selle nimel valmis kauplema. Olgu see siis Hiina voi isegi Venetsueela suunal. Aktuaalselt teravaim probleem on täna vast Iisraeli- Iraani suunal. Trump on seni strateegiliselt targalt loonud endale soodsa pinnase tagasivalimiseks. Vöimu kysimus on aga teatavasti poliitikule tähtsaim. Yheks sambaks on olnud kaalukaima juudi lobby toetuse kindlustamine. Nii aitab Trump Netanyahul vöita Iisraeli valimised, teades, et too omakorda kindlustab tema tagasivalimise.( Viimane voib tähendada uue USA dynastia loomist, sest hiljuti lasi Trump välja luureöhupalli kui ta nagu muuseas mainis, et ta kaalus Ivanka kandidatuuri Maailmapanga juhi kohale. USA esimeseks naispresidendiks vöïb töepoolest saada Ivanka, kes on vöimetelt peajagu yle Hillarist.)
Biby toetamisel on aga Trump minu arvates minetanud ohutunde. Saatkond Jeruusalemma, tingimusteta toetus Iisraeli äärmuslastele palestiinlaste suhtes, isegi Golani körgendikud, kuid Iraani Islamivoitlejate korpuse kuulutamine terroriorganisatsioonikks on juba liig, mis voib ta tagasivalimise pörmustada. Teatavasti kuulutas Iraan vastusammuna USA kohaliku väejuhatuse CENTCOMi koos tolle vägedega terroriorganisatsiooniks. Tähtis pole niivörd isegi reaalne oht, et USA aetakse täielikult välja Iraagist ja Syyriast, kuivörd kohutav pilt kui USAsse hakkavad saabuma sajad tinakirstud USA kodanikega iga kuu. Iraanlased mängisid teatavasti tähtsat rolli isegi Mosuli tagasivallutamisel ISILilt ja nad on vöimelised muutma ameeriklaste elu Lähis -Ida regioonis partisanitaktikaga pörguks.
Seega on Trumpil hädavajalik enda syydatud plahvatusohtlikku löket summutada. Kui täieulatuslik söjaline konflikt oleks USA kindrastaabi hinnangul täiesti vastuvöetamatu ja perspektiivitu, siis sissisöda oleks USAle öudusunenäoks. Siin oleks talle hindamatuks abiliseks Putin, kellel ainukesena on hea kontakt köigi osapooltega ja sealhulgas Iraani liidritega ja keda teenitult köik vötavad isegi tolles piirkonnas kui usaldusväärset vahendajat ja kokkulepete garanti.
Seega on USAl nagu omal ajal Hitlerilgi peahuvid ja teise-kolmanda järgu tähtsusega huvid ja on loomulik, et viimased tuuakse ohvriks esimestele. Vaatamata poolakate lunimisele ja 2 miljardi dollari pakkumisele USA alalise söjabaasi loomiseks ( mis on möeldud tegelikult mitte neile ohutu Venemaa, vaid hoopis Saksamaa potentsiaalse ohu törjumiseks) ignoreeritakse neid seni. Baltikumis aga ei ole yldse alaliselt USA södureid, vaid ainult Euroopa vasallide omad, juhuks kui Venemaa realiseeriks oma absoluutse söjalise ylekaalu Balti ruumis peale mingit provokatsiooni. See voimaldaks USAl lootuse jääda körvalvaataja rolli suurema söjalise konflikti puhul Euroopas ja piirduda vaid regionaalse taktikalise tuumasöjaga. Plaan on perspektiivitu, sest Venemaa vastaks kohe taktikaliste tuumapommidega voi tavaliste löhkepeadega Pentagoni, Valge maja ja Kongressi akendesse oma laevadelt ja lennukitelt.
Kokkuvötlikult vöime öelda, et geopoliitilised mustrid korduvad. Selle eest, et russofoobiale rajatud välis- ja julgeolekupoliitika on Eesti huvide vastane, olen ma rääkinud juba kaks aastakymmet. Kui meie degerantse eliidi huvid ei lähtu riigi huvidest, vaid piirduvad omaenese tasku huvidega, nagu see oli ka Pätsi ja Laidoneri puhul, siis nagu tödes juba Oskar Loorits ei jää riik pysima. Iga rahvas väärib iseseisvust kui tema eliit lähtub riigi geopoliitilistest huvidest nagu meie naaber Soome. Meie eliit ei suuda täita, nagu Läti, Leedu ja Ukraina eliididki, seda elementaarset nöuet ja seetöttu näeme ajaloo kordumist farssina

Roman Ubakivi

AEG ON LIIGESTEST LAHTI

Moodunud kuude jooksul on toimunud ylitahtis geopoliitiline nihe, millel on maarav tahtsus Eesti saatusele. Kokkuvotlikult valjendub see Xi Jinpingi vastuses kysimusele, mida Hiina votab ette tanases olukorras: "Hakkame valmistuma sojaks".
Seni eelistas Hiina varju jäädes igati siluda vastuolusi USAga, jättes Venemaa vastavalt tollal kehtinud Washingtoni strateegiale esmaseks ja peamiseks rynnakuobjektiks. Demokraatide guru Brzezinski mötte kohaselt pidi XXI sajandi sisuks saama Venemaa purustamine ja tema paljaksröövimine. 2020 ndaks aastaks pidi USA plaani järgi teostanud tehnoloogilise hyppega köik teised kaugele maha jatma ja uue relvastusega (hyperkiirusega raketid jne.) suuteline teostama tavarelvastusega Venemaa vastase "Prompt Global Strike", mille järel poleks Venemaal mingit vastupanuvöimalust ja on sunnitud alistuma, mille järel Hiina alistamine on vaid tehniline kysimus kui USA vasall Venemaa lööb pohjast ja USA laevastik löunast. Olen juba varem seda strateegiat kritiseerinud, sest tundmata ja alahinnates vastaseid on see vaid soovmötlemine ja seega loll plaan.
Elu ongi kinnitanud, et USA strateegia on haledalt labi kukkunud, sest hoopis Venemaa on suutnud teostada tehnoloogias esimesena hyppe (hyperkiirusega rakettide, miniatuurse aatomireaktori jm) ja tema tehnoloogiline yleolek relvastuses vörreldes USA-ga aiva suureneb lahema viie aasta jooksul. USA ekspertide hinnangul saavutab Venemaa söjalise voimsuse haripunkti kymne aasta parast.
Muidugi, tehnoloogiline revolutsioon kestab ja pole teada, kes saavutab edumaa naiteks kunstliku intellekti osas. Ent see tahendaks ilmselt ka kaasaegse tsivilisatsiooni hukku ja kui inimene veel liigina kuskil koobastes ka säiliks, toimuks jargmine söda juba kaigastega.
Senine USA strateegia on viinud ka Venemaa ja Hiina USA vastase yhisrinde moodustamisele ja USA voimsuse kiire langus on teinud USAl voimatuks oma tana kehtiva sojalise strateegia ( mis naeb ette tavarelvastusega peetavas regionaalses sojas yheaegselt nii Venemaa kui ka Hiina voitmise) reaalse elluviimise. Siit ka Trumpi tulekuga USA senise Venemaale keskendunud strateegia sisuline muutmine. Nii teatas USA kaitseministri kt. Patric Shananan et USA strateegilise vöitluse kolmeks prioriteetideks on Hiina, Hiina, Hiina.
Edasi, Xi ei saa vastulöögita jatta alatuid rynnakuid oma tehnoloogiahiiu Huawei vastu ja ilmvöimatu on nöustuda USA ylbe nöudmisega mitte toetada Hiinas tipptehnoloogia arengut. Lisaks veel USA poolt vallapäästetud majandussöda. Lisaks vöitlus Louna Hiina mere kontrolli yle.
Lisaks veel USA valjaastumine kesk-ja lyhimaa rakettide keelustamise leppest, mis seoses USA viimase aja provokatiivse Taiwanile lahenemise poliitikaga peab ilmselt silmas keskmaarakettide paigutamist muuhulgas ka Taiwanile. Viimane on casus belli, sest ykski Hiina liider ei saa nägu kaotamata seda lubada ja on praktiliselt sunnitud ennetavalt esimese loöögi andma. Kuna Hiina on tana USAst ees hyperkiirusega raketi loomises (juba reaalselt katsetavad) ja on veel pöhimotteliselt ehk voimalik venelastelt Tsirkone kopsaka raha eest osta nagu S-400, siis tahendaks see USA lennukikandjate löögigruppide minema peletamist ja USA taielikku abitust Taiwani oma kiiluvees hoida. Mis muidugi tahendaks Hiina labimurdu esimesest saarte ahelikust ja seega jarsku USA möjuvöimu langust doominokividena maailma tahtsaimas piirkonnas.
Samal ajal ei suuda Trump ellu viia oma iget kavatsust parandada suhteid Venemaaga, sest kodusöda globikutega aina ägeneb. Tana on nii Ameerika eliit ja rahvas lausa naeruvaarne kui neist pool kinnitab, et Trump on Kremli agent ja teine pool yritab töestada, et ei ole. Ilmselt samasugune meeltesegadus kui N.Liidus perestroika ajal kui venelased ise oma impeeriumi hävitasid. USA eliit on peale austusväärse Bush-seeniori jargneva pölvkonna (Bush-juuniori) näol ehmatavalt järsult degradeerunud. Ehkki USAl on tana veel palju materjaalseid ressursse, ei suuda ta täna inimkonnale pakkuda peale patopsyhhaatria mitte ainsatki helget ideed. Nn. liberaalne demokraatia on ilmses pankrotis ja Läänes kerkivad yha enam pinnale autoritaarsed, rassistlikud ja natslikud ideed. Kui mitte arvestada musta luigena öhus rippuvat finantskatastroofi, siis arvan, et Trump vöidab selgelt järgmised presidendivalimised. Ta on edukalt rakendanud rahvuslikku majandusteooriat, loonud yle 3 miljoni uue tööpkoha ja ta vastaskanditaatideks demokraatide hulgast peale "nooruslike" Bideni ja Sandersi on trotskistid, anarhistid ja pseudosotsialistidena proletaarne lumpen, kes ei taotle tootmisahendite yhiskonnastamist ja öigust tööle vaid tasuta leiba ja tsirkust.
Venemaa vastu peetakse hybriidsöda, kuna otsene söjaline kokkupörge tahendaks USAle katastroofi. USA Armee on peksa saanud köigis södades paari aastakymne jooksul ja kurnatuna ta pole mingi vastane Venemaa tehnoloogiliselt ja moraalselt paremale sojajöule. Ameerkal on kyll rohkem massi, kuid isegi massist jääb vaheseks kogu maailma katmiseks, kvaliteedilt on venelased aga selgelt yle. Hybriidsöjas, mida hiljuti nimetati ka "Trooja hobuseks", tehakse peapanus "viiendale kolonnile", olukorra destabiliseerimiseks riigis ja yheaegse välissurvega nii psyhholoogilise , majandusliku ja kybersöja näol kombineeritult söjalise ähvardusega.
Kodusöja töttu pole täna USAl yhtset välis-ja julgeolekupoliitikat ja iga ametkond veab oma rida. Kord tullakse Syyriast ja Afganistanist valja, kohe tuleb aga vastupidine avaldus. Syyrias on isegi tahendatud juhtumeid, kus omavahel peavad lahingut Pentagon CIA vastu koos nende hoolealustega.
Seega jätkab USA tana pöhimotteliselt valet strateegiat , pyydes yheaegsellt vöita nii Venemaad kui Hiinat, mis sunnib teda veelgi ylepingutama ebareaalsete eesmärkide taitmiseks. See vaid kiirendab USA vöimsuse langust. Näiteks on peale lyyasaamist Syyrias Venetsueela avantyyr, mis vaid halvendab USA seisu, seda isegi lokaalse edu korral. Viimane ei kaalu aga kaugeltki yles kahju, mida taoline arutu rapsimine pöhjustab ka vasallide eliidi hulgas: homme voivad juba nad ise olla asendatud lambist vöetuga, ent Washingtonile meeldima hakanud tegelasega. Hiina ja Venemaa on igal juhul vöitjad. Minu arusaama toetab ka Rand Corporationi Red on Blue asjane söjamang, kus USA kaotas söja Vene ja Hiina vastu nii Baltikumis kui ka Taiwanil.
Hiina mahasurumise prioriteediks tegemine USA poolt annab muidugi Venemaale palju enam tegutsemisruumi. Nimelt USA Trooja hobuse ahvardus on tegelikult tyhine. Jah, sotsiaalse protesti nivoo on Putini neoliberaalse sotsiaalpoliitika tottu ohtlikult körge ja selle arakasutamine teoreetiliselt voimalik Putini kukutamiseks. Ent läänemeelsetel on vaid marginaalne toetus rahva hulgas (ca 4%) ja rahva koige suurem toetus täna on sojavae institutsioonil, kelle käes on ka loomulikult peamine reaalne joud. Putini panust Vene riigi alalhoiul on muidugi pea vöimatu ylehinnata ja ta teeneid kysimargi alla ei panda. Ent samas on Putini neoliberaalne sotsiaalmajanduspoliitika selgelt muutunud takistuseks Venemaa edasiliikumisele. Venemaa kaotab täna selgelt nii Hiinale kui USAle arengutempos. Putin pole selgelt Stalini mastaapi riigimees, kes tagas 15-20% majanduskasvu ja suutis pakkuda rahvast haaravaid ideid. Ideed pole aga selgelt Putini tugev kylg. Seega voib Putini asendamine söjavae kasti esindajaga (kasvoi praegune peaministri asetaitja Borisov) hoopis anda hyppelise kiirenduse Venemaa arengusse, mis pole muidugi Washingtoni eesmärgiks.
Vene kindralstaabi ylemat Gerassimovi peetakse öigustatult hybriidsöja spetsialistiks. Tema nägemuse kohaselt lähtub Venemaa aktiivse kaitse strateegiast, mis naeb ette riigi julgeolekuohtude ennetavat neutraliseerimist. Eesmargiks on strateegilise initsiatiivi haaramine ja hoidmine, mis on teatavasti vöiduks hadavajalik. Selleks tuleb välja selgitada vastase nörgad kohad ja tegutsedes kiiresti, luua oht pohjustada talle vastuvoetamatuid kahjusi.
Kus on USA ja NATO norgim koht Euroopas? Selgelt Baltikum, mida ainuyksi äärmiselt ebasoodsa asendi tottu on tana sisuliselt vöimatu kaitsta isegi suurte ohvrite hinnaga. Ukrainas on kyll söda Donbassis, kuid isegi kui Venemaa kogu Ukraina okupeeriks, ei kahjusta see NATOt ja Venemaa saaks kaela Guljai Pole koos ränkraske majanduskoormaga. Edukas Blitzkrieg Baltikumis (kysimus on tundides) seevastu tahendaks NATO loppu ja taiesti uut julgeolekustruktuuri Euroopas.
Vaatame nyyd Eesti eliidi arusaamu. Ma ei hakka aega raiskama kaitseministri Jyri Luige (ja temasuguste peale), kes peab USA lahkumist Kesk-ja lyhimaa rakettide keelustamise leppest Euroopa riikidele heaks uudiseks ja kes igatsevat uusi USA keskmaa rakette oma riiki paigutada. Niisuguse absoluutselt ebapädeva inimese öige koht on hullaris.
Vaatame ilmselt koige intelligentsema söjameeste kasti esindaja Leo Kunnase arvamusi. Ta on vähemalt lugenud Rand Corporationi varasemat söjamange aastal 2020 Baltikumi kohta, ent kahjuks pole ta aru saanud , et need, ehkki koigis kymnes mangus voitis Venemaa, oli analyys taiesti ebapädev ja tugevasti kallutatud NATO kasuks:
1)Venemaa rynnak on 10 paeva ette teada ja NATO koondab Baltikumi 17 löögipataljoni. Pihkvas asuva öhudessantdiviisi reageerimisaeg on 24 t. Viimati Vene,Hiina ja Mongoolia (Korea teemal) korraldatud yhiöppusel Siberis demonstreeris Venemaa ylimat mobiilsust koondades nädalaga 300 000 mehelise grupeeringu tuhandete km taha. Baltikumyi puhul pole vaja rakendada isegi tankiarmeed Moskva ymbrusest. Piisab meie piiride tagant asetsevast yldarmeest. Ettevalmistuseks piirab paarist päevast ja see tuleb veel avastada. NATOl pole aega oluliselt vägesi tugevdada kuskilt Itaaliast.
2)Venelaste löögijoudu hinnati 25 pataljonile, koguarvust kuskil 56 pataljoni. Venemaal on tegelikult tana rivis 124 pataljoni ja vöib nii palju rohkem pataljone rakendada,
3)Absurdne viga oli lambist omistada absoluutne ylekaal öhus NATO lennukitele. Viimased hävitasid öhust päevas 2=3 Vene pataljoni, kuid viimaste tulejou masendava ylekaalu tottu pyhiti ikkagi köik NATO pataljonid teelt. Vene Maavägede vastu NATO maaväed loomulikult ei saa, ent ylekaal öhus on konkreetselt Baltikumi ruumis kindlalt Venemaa käes ja selle köigutamise katse löppeks vastuvöetamatute kaotustega. Öhukaitse alus Balti ruumis on nii Kaliningradis kui ka meie idapiiri taga maailma parimad igat liiki öhukaitsesysteemid alates kaugmaa S=400 ja löpetades lyhimaa Pantsir-1. NATOL pole ligilahedaski sarnast vöimekust. Sama mäekorgune ylekaal on venelastel ka Raadioelektroonilise vöitluse alal. Liikuv reserv on Venemaal maailma köige modernsema lennuväe naol. Venelaste lennupark on uus vorreldes igivana USA omaga. Uus hirmkallis F=35 on niisugune käkk, et USA on sunnitud hakkama tootma vana tyypi veidi moderniseeritud F-15x naol. F-35 jääb koigis näitajates peajagu alla isegi vanale vene Su-27le. F-35 on parem vargsus, kuid seda mitte S-400 mitmel lainepikkusel töötavale radarile ja ta kaotab igasuguse vargsuse kui avab pommiluugi, raakimata raketi valjatulistamisega. Tema hooldus on aga nii vaevaline , et tema yhe valjalennu ajal teeb Su kolm. Plussiks on F-35 elektroonika, mis on aga nii keeruline, et pole siiani töökorda saada ta kiivrit. Yldse arvan, et tobe on teha igast lendurist marssalit, kes omab kogu lahinguvaljast täielikku ylevaadet ja ylekyllase info töttu ei suuda ise langetade efektiivseid ja kiireid otsusi. Massilise lahingu ja raadioelektrooniliste vahendite massiivse kasutamise tingimustes muutuvad need F-35 paljukiidetud ent hirmkallid omadused mötetuks.
Kuskil 40% USA lennukitest tuleks Lennukikandjatelt. Viimane RAND corporationi variant nagi ette alguses yhte Pohjamerel ja hiljem ka teist. Venelased oma arvutustes on lahtunud eeldusest, et kohe on kolm lennukitekandjate loöögigruppi. Ka suur enamus paarist tuhandest tiibraketist tuleks laevadelt. Tana on aga selge, et tana ei tuleks laevadelt peale musta tossu ja hadakisa midagi, sest juba ennem ma märkisin revolutsioonilist pööret, mida töi endaga kaasa hyperkiirusega rakett Kinzal, mille vastu USA köik peaveelaevad on absoluutselt kaitsetud. Nyyd on sellele lennukilt lastavalt raketile veel laevadelt lastav hyperkiirusega 9 machi rakett Tsirkon laskekaugusega yle tuhande km. See tahendab, et mitte ykski NATO peaallvelaev ei saa söita turvaliselt Norra ja Pohjamerel, Balti merest rääkimata, mida juba katsid rannakaitsepatareid. Seega kuna venelased vöidaks söja Baltikumi pärast ka ilma hyperkiirusega rakettideta, siis nendega muutuks söda NATOle veresaunaks. Kuna Tsirkon lastakse valja samast laskmeseadeldisest kui Kalibr, mis on juba tana vene pea- ja allveelaevadel, siis Tsirkoni relastusse votmisega voib Venemaa iga minut lasta Tsirkoni hariliku voi tuumalohkepeaga Pentagoni, Kohgressi voi Valge Maja aknast sisse. Venemaa, mitte USA voib tana tingimusi dikteerida,
4)Pole arvesse voetud Iskanderite ja Kalibrite kasutamisvöimalust. Nad vöviad purustada köik maapealsed lennukid, lennuvaljad, juhtimiskeskused ja kogu Tapa sojavaelinnaku koos vägedega.
5)Pole arvestatud Venelaste laialdaste dessantvoimalustega nii ohust kui merelt.
Seega Baltikumi kaitsmine oli juba siis vöimatu kui Venemaa oli USA prioriteetne rynnakuobjekt ja venelastel ei olnud relvastuses hyperkiirusega raketid Kinzal ja Tsirkon. Tana ei ole Trumpil Eesti kaitsmiseka ei poliitiliat tahet ega vastavat sojalist voimekust. Iga NATO sojalise avantyyri tagajarjeks Baltikumis oleks vaid häbistav lyyasaamine, mida pyytakse varjata söjaka demagoogiaga.
Hr L. Kunnase esmase kaitsevöime kontaeptsiooniks on idee, et Eesti peab yksinda vastu pidama söjas Venemga vähemalt nadala, kuni siia NATO abiväed saabuvad. Köik arvestused, mida toestas ka Pentagoni poolt rahastatava Think tanki Rand Corporationi söjamangud, et kui ka NATO oli siia koondanud köik olemasolevad lahinguyksused koos Balti vägedega saavad haledalt peksa Vene vägedelt ja söda kaotatakse möne paevaga. Nagu ma näitasin, on olukord reaalselt hullem, kysimus on neljas tunnis, nagu president Ilves meile teatas. Ja nyyd sonib L.Kunnas meile "iseseisvast kaitsevoimest", mis pidavat venelasi nädal ajal paigal?! Kas meie imelise kandlemangu ja meeskooriga?! Iseseisev kaitsevöime jutt on viiruk idiootidele, sest seda on absoluutselt vöimatu saavutada Eesti taolisel vaikeriigil, kes on lukustatud neoliberaalse sotsiaalmajanduspoliitikaga vaesuse löksu. Seegi pisku mis meil on raisatakse ajuvabalt Eesti kaitsmiseks taielikult mötetutele Hollandi hirmkallitele ajast ja arust soidukitele. L.Kunnas on parim, mis meil söjavae eliidist vötta on kuid "Valge laeva" myydi elustamine ei tee talle au. Mitte mingisugust abi USA ja veel enam Lääne Euroopa blokaadis olevale Eestile saatma ei hakka, kuna see oleks söjalises möttes oma meeste kasutu mörvamine. Eliidi arusögedus tähendab rahvale verist arusögedust. Ilmselt minu yleskutse laskuda meie eliidil esimese maailmasoja romantikast XXI sajandi reaalsusse jaab hyydjaks hääleks körbes. Eesti eliit on liberaalidena absuluutselt vaba. Sealhulgas ka vabad vastutustundest.

Homan Ubakivi

MIS SAAB EESTIST?

Aastavahetusel on paslik skemaatiliselt kokku vôtta möödunu ja teha tulevikuprognoose. Otsustava ja pôhilise panuse tänase Eesti Vabariigi tekkimisele andis kahtlematult NSVL ja ENSV kompartei eliit ja tema truu sulane KGB. Sisuliselt on tegemist kommunistliku eliidi degenereerimisprotsessiga, mis algas kohe peale Stalini surma ja juba Andropovi ajal kristalliseerus selgeks poliitiliseks sihiks: teostada eliidi huvides kapitalistlik kontrrevolutsioon ja liituda Läänega. Protsessi viiski vôiduka lôpuni Andropovi poolt kôrvupidi ylestôstetud Gorbatšov koos Jeltsiniga. Kommunistliku eliidi helesinise unistuse- saada kapitalistliku maailma eliidi hulka, täitmiseks ohverdati oma riigi geopoliitilised huvid. Muide, eliidi vaimne degenereerumisprotsess oli juba nii sygavale arenenud, et ei juhid ega nende nôuandjad ei olnud vôimelised isegi taipama, millised on riigi geopoliitilised huvid. Nagu tänanegi Eesti eliit, ei olnud ka toonane Eesti ja NSVL eliit vôimeline môtlema ja tegutsema geopoliitilisel tasemel.
Kokkuvôttes saavutati oma eesmärk vaid poolikult: yhelt poolt saavutati hiilgav edu oma rahva paljaksröövimise ja enda rikastumise näol, teisalt aga tabas Venemaa eliiti täielik läbikukkumine Läänega yhinemisel vôrdse partnerluse kujul. Naiivset noukogude eliiti lihtsalt peteti ja tômmati nahk yle kôrvade.
Eesti,Läti, Ukraina, Gruusia jne. eliidi eesmärgig langesid täielikult kokku ka Venemaa eliidi omadega: kôîgi eesmärgiks oli paljaksröövida oma rahvad ja kantida rahva-riigi vara oma taskusse ning siseneda lääne maailma ka koige orjastavamate tingimuste korral. Vahe oli selles, et väiksed liiduvabariigid kasutasid oma kompanjone Venemaal ära kattevarjuna omaenda rahva riisumisele ja tapmisele oma šokipoliitikaga, varjudes russofoobia kilbi taha, demagoogitsedes rahvuslikust vabadusvôitlusest ja kuritarvitades rahva valmisolekut syya ka kartulikoori kommunistlikule eliidi illusoorse eesmärgi nimel. Eesti rahvas kyll talus stoiliselt kôiki raskusi, kuid tänaseks on reaalseks tulemuseks vaid eestlaste väljasuremine ja eestluse lagunemine. Majanduslikult selgeks tulemuseks on fakt, et kui nôuka ajal kompartei ridadesse kuulunud elanikkonnal oli majanduslik ylekaal rahvaga kuskil pooleteistkordne, siis tänaseks on majanduslik ebavôrdsus kasvanud yle tuhande korra. Just see on tôik, mida tänane Eesti globalistlik liberaalne eliit enneolematuna majandusliku eduna tuututab. Tegelikult oli Eesti NSV majanduslikult tuhat korda lähemal rahvusriigi mudelile kui tänane Vabariik.
Kuni viimase ajani on Eesti eliidi strateegia oma taskute täitmiseks ja rahva lollitamiseks illusoorse Venemaa ohuga olnud igati edukas, ent tänaseks on geopoliitiline olukord niivôrd muutunud, et Eesti eliidil pole tulevikku. Ma ei hakka analyysima meie eelseisvaid valimisi,sest see ei muuda mitte midagi. Kogu meie eliit on liberaalne ja degenerantne ja kui eelmistel valimistel tuli Toompeale partei, kes oli ilma igasuguse ideelise sisuta ja esindas vaid tublisi saamamehi, siis seekord lisandub ilmselt veel klann 200, kel pole midagi peale juba ammu ideoloogilises pankrotis oleva liberaalse mula ja isegi ei luba rahvale mitte midagi oma neljaaastase valitsusaja jooksul! Enam ei viitsita isegi valetada Euroopa viie rikkaima riigi hulka jôudmisest. Eesti eliidi klannide-parteide vôim on äärmiselt nôrk ja varisemisohtlik vôôrandumise tôttu rahvast.
Vaatame, mis on need pôhjused mis hävitavad senise Eesti eliidi koos nende korporatsiooniga. See on esmalt kogu senise banksterite globaalse maailmasysteemi kiire kokkuvarisemine lähitulevikus. Kuskil paarkymmend aastat tagasi, mil ma jôudsin aru saada geopoliitikast, oli mulle ilmselge, et järjekordne globalistliku Babyloni torni ehitamine variseb omaenda raskuse all paratamatult pôrmu, seda kasvôi majanduslikel pôĥjustel. Vôimatu on tänapäeva banksterite globalistlikul systeemil, kus pôhimôtteliselt vaid majandust teenindama pidavate banksterite osakaal yhiskonna kogutulus on ca 40 ...70 %, konkurentsivôimeline olema rahvuslikul majandusteoorial pôhineva Hiina maajandusega, kus see on normaalne 5%. Seega juba siis minu arvamus langes kokku geopoliitiliste koryfeede omaga, et need, kes tulevas finantskatastroofisb tahavad ellu jääda, peavad paratamatult moodustama suhteliselt autarkse majandusruumi koos oma valuutaga. Täna ei räägi enam paratamatust finantskriisist mitte ainult praktiliselt kôik tôsiseltvôetavad majandusanalyytikud, vaid ka soliidsemad ajalehed. Ma ei hakka muidugi kogu systeemset probleemi lahkama, piirdun vaid yhe näitega: New Yorgi börs on yle viie triljoni $ väärtuses ôĥku täis pumbatud, mille lôĥkiminek teeb tugevama paugu kui 1929 ja 2008a. katastroofid. Seda seetôttu, et kui pärast 1929.a. krahhi keelati kompaniidel omaenda aktsiaid osta, siis täna on see lubatud. Korporatsioonid laenavad bankadelt raha, et omaenda aktsiaid kokku ostes tôsta nende hinda ja tagada nii juhtidele erakordsed preemiad. Selle mulli lôhkemine matab enda alla kogu senise globaalse finantssysteemi, sest presidendiks on Trump, kes ei lase enam ameerika rahva arvel jälle päästa bankstereid. Viimasest aru saades, on ka kerge môista, miks on USA kodusôja lävel ja käib Trumpi ohjeldamatu mustamiskampaania ja demokraatia pôhimôte - tunnustada valimiste vôitjat on banksterite poolt nurka visatud. Vôitlus käib mitte elu, vaid surma peale. Selles vôitluses on Eesti liberaalne eliit loomulikult banksterite leeris ja seega vôimuloleva presidendi Trumpi vaenlane. Seega kui Trump jääb pysima k^rvetatab ta varem vôi hiljem tulise rauaga oma vaenlased vasallriigist Eestist (ja ka mujalt) välja. Oma pôlgust väljendas ta juba avalikult kohtudes Eesti jt. Balti presidentidega.
Teist surmahoopi on oodata juba Venemaa poolelt. Ega Putin pole lollike-Ivanuška, kes magab ahju peal ja millestki aru ei saa kui Baltimaad NATOsse vôeti vôi Ukrainat aastakymnetepikkuse ôônestustööga Venemaa vaenlaseks muudeti. Lihtsalt Läänega yhtesulamine ongi olnud ju kogu Nôukogude ja iseseisvunud liiduvabariikide eliidi strateegiliseks kontseptsiooniks. Kuidas sa siis keelad oma NSVL hävitanud môttekaaslastel ellu viia yhist eesmärki?!
Sa lôikad ju ise siis ära vôimaluse saada osaks Lääne maailmast kui sa hakkad oma môttekaaslasi takistama. Kas keegi tôesti mötleb, et
Venemaal pole vôimalusi luua venemeelseid mittetulundusyhinguid ja Venemaale orienteerituid parteisi Ukrainas ja kasvôi kolmandiku venekeelse elanikkonnaga Eestis?! Vahe Putini ja tema eelse Jeltsini mladoreformatorite vahel pole eesmärgis: môlemate eesmärgiks on liituda Läänega. Lihtsalt eliit sai aru, nagu Ostap Bender Rumeenia piiril (keda teatavasti kulla koormast "vabastati"), et ilma oma riigi jôuta, kes tema suure hoolega kokkuröövitud vara kaitseks, röövitaks neid omakorda Lääne poolt paljaks. Putin läheb kindlasti kangelasena ajalukku Venemaa riigi päästjana, sest ta eliidi teenjana taitis edukalt talle antud ylesande.
Seega kuulub Putin Venemaa eliidi veidi arukamasse tiiba, vastandina Gaidari liberaalidele, kes olid yheööliblikad ja tahtsid lihtsalt miljardid kokku kraapida ja surnud maast lihtsalt jalga lasta. Veidi targemad Lääne reaalsusi juba veidi tundvad saavad aru, et nende miljardid kanditakse kerge vaevaga neilt ära, kuna nad ei suuda tôestada nende saamise seaduslikkust. Seega nad vajavad oma aktivade kaitseks Vene riigi toetust. Siit tuleneb paradoks, mis näitab veel Nôukogude eliidist pärineva Eesti kui ka Venemaa eliidi degenerantsust ja debiilsust niipea kui môelda geopoliitilisel tasandil.
Juba Brežnevi ajal alanud ja Andropovi ajal selgelt sônastatud Läänega yhinemise ja ka selgelt läänemeelse Putini poolt esitatud Euroopa Lissabonist Vladivostokini kontseptsioon on geopoliitiliselt selge lollus. Nii Venemaal kui ka endisel NSV Liidul on geopoliitiliselt ainuke reaalne variant siseneda Lääne maailma väikste äraseeditavate killukestena ja holoppidena. Mônda suuremat Lääne heaks töötajale visatakse mingi kondikene, nagu Gorbatšovile äraelamiseks väike fondike, teised tehakse aga varem vôi hiljem purupaljaks. Kapitalism koristab kiirelt jalust debiilikud. Andropovi unelmaks, mida Putingi esitas oli yhinemine Euroopaga, mis tasapisi kindlustaks Venemaa kui tuumariigi domineerimise ja Saksa tehnoloogia abil edasimineku. Geopoliitiliselt on see totrus, sest see provotseeriks kohe tuumaôja USAga Euroopas. USA ei lase mitte mingil juhul yhineda Venaemaal ja Saksamaal, sest see tähendaks USA väljaviskamist Euroopast ja seega USA maailmavôimu lôppu.
Siit tulebki Venemaa paradoks, mida ma juba ammu vôrdlesin Venemaa vapil kujutatud kahepealse kotkana: ebajärjekindlus geopoliitilisel eesmärgil. Keegi ei kahtle Putini läänemeelsuses ja tema soovis olla osake Lääne maailmas. Selleks ta hoiabki vôimul liberaalset, Venemaa rahvuslike huve kahjustavat majandusblokki, kelle kaudu ta maksab sadu miljardeid dollareid kalômmi iga aasta Ameerikale. Samas peab ta eliidi huve kaitsma , milleks on hädavajalik tugev sôjavägi jne. Viimast tehes ja pidevalt Saksamaaga läheneda pyydes muutus ta aga automaatselt globalistliku Lääne verivaenlaseks ja täna on viimase eesmärgiks kôîgi vahenditega Putini vôimult kôrvaldamine. Nii on meil Shakespeari sulge vääriv traagiline syžee.
Oma langusse andis märgatava panuse hijluti ka Putin ise oma pensioniea tôstmise reformiga, millega ta murdis oma varem antud lubadust. See viis ta populaarsuse loomulikult vabalangusesse. Rääkida yheaegselt hyppest uuele tehnoloogilisele tasemele, mis tähendab muuseas ka robotite laialdast kasutamist ja mis toob tegelikult teravalt esile inimeste töökohtade vähesuse probleemi ja samaaegselt jahuda töökäte vôimalikust puudusest tulevikus on ehmatavalt totter. See on vôrreldav Eesti eliidi degenerantse tasemega.
Kuulasin ka Putini viimast teleintervjuud, mis esmakordselt jättis mulle mulje Putini ebaadekvaatsusest. Minu mättakese otsast vaadates ei ole täna 90% Vene rahvast nôus jätkama senist Andropovi kontseptsiooni liitumaks Läänega. Enamik näeb selgelt oma tulevikku Venemaa geopoliitilise koolkonna looja A.Dugini Euraasia Liidu kontseptsioonis. Yhiskondliku môtte suund on selgelt vôtnud A.Dugini poolt näidatud kontseptuaalse eesmärgi. Selles valguses näen ma Putini pressikonverentsi kui selget katset taastada jälle tema valitsemisajale iseloomulik tasakaal liberaalide ja patriootide vahel, asudes selgelt liberaalide kaitseks välja. Olles rahul valitsuse tööga, kelle majanduspoliitika on majandust tappev ja pobisedes mingist statistikaameti vôltsingute ja môôtevea piiril olevast "majanduskasvust" 1% ning samal ajal "majandushyppest" ja läbimurdest uuele tehnoloogilisele tasemele, jättis Putin naeruväärse mulje. Midagi meie Keskpanga juhi M.Laari tase, kes lubas peaministria yldse ära kaotada kôigi pankade likviidsuse. Arvan, et sellise esinemisega muutus Putin Vene 30-40 aastaste noorte ettevôtjate seas mitte tôsiselt vôetavaks. Kui riigijuht ei suuda ettevôtlusele kindlustada odavat ja pikaajalist krediiti ning laseb Keskpangal majanduskriisi ajal tôsta krediidi baasintressi ja kiidab avalikult heaks Keskpanga Konstitutsiooni rikkumise ja rubla volatiivsuse pôhjustamisega ning tagatipuks tôstab makse, siis ei tegutse ta Venemaa rahvuslikes huvides ja targem oleks poliitikuna vait olla. Ma muidugi tajun oma piiratust kuid siiski olen kindel, et oma hiilgava tulemuse presigendivalimistel sai Putin tänu rahva toetusele patriootlikule kursile, kes nägi bojaarides kui töket Putini patriootlikele kavatsustele. Nyyd aga deklareeris Putin yhemôtteliselt, et mingeid vastuolusi tema ja liberaale esindavate bojaaride vahel ei ole, nad on môttekaaslased. Arvan, et selline rahva ootuste petmine tähendab parandamatut usalduse kaotust ja kôike sellest tulenevat.
Arvan, et Putin tegi siin strateegilise vea ja langes minu poliitikute edetabeli reitingus allapoole Donald Trumpi. Viimane saab selgelt aru, et käib vôitlus, mille kaotamisel vôetakse ta nahk maha. Sellise lepitamatu vôitluse juures on kindel kaotaja neutraalne tegelane , kes tahab meeldida môlemale, nagu antud juhul Putin. Ta ei ole nyyd oma ei liberaalidele, ega ka patriootidele, sest môlemal on pôhjust kantlustada teda kokkumängus vastaspoolega. Trump aga tegutseb minu arust yllatavalt targalt, astudes oma ylivôimsate vastaste vastu adekvaatselt, môistes avalikult hukka Fed^i baasintressi tôstmise ja pöördudes avalikult oma valijate poole kui Kongress keeldub tema valimislubadusi rahastamast.
Putin aga ei vasta enam talle selgelt esitatud kysimustele ja kaldub yha sagedamini demagoogiasse. Yhesônaga, täna ei näe oma esindajana Putinit ei Liberaalid, kes minu arvates vôîtluses alla jäävad ega ka patrioodid, kellel hakkab nyyd sihikindel oma liidri väljasôelumine. Seda senise tasakaalusesundi muutumist näeme vast juba sygisel duumavalimistel, kus Valitsusparteile prognoosin tugevat tagasilööki.
Raiskasin nii palju aega pôhjendamaks, et Venemaal on juba teadvustatud, et senine Läänega liitumise kontseptsioon on täiesti perspektiivitu nii Venemaale kui riigile, rahvale ja mis on otsustav, ka eliidile. Seepärast avaliku hybriidsöja tingimustes muutub Venemaa tulevikunägemus ja seega ka poliitiline kontseptsioon väga kiiresti. Vôimalikke arengustsenaariume on muidugi mitmeid, ent senine ahjul lebasklemine lôppeb ja nagu kaotusele määratud vene ahi alustab liikumist, pyhkides oma teelt vitstest piirded.
Paar sôna Euroopast. Sada aastat tagasi hakkas O.Spengler kirjutama oma suurteost ja selle tôlkimise hetkeks ei olnud meie vaimueliidis inimest , kes tast aru oleks saanud. Viimane eeldab geopoliitilist môtlemist. Euroopa on täna lihtsalt USA koloonia, mis sest, et esialgu veel hästi toidetud oma isanda armust. Kuna isanda lood pole kiita, siis tehakse aga varsti Euroopa sahver kiirelt tyhjaks. Euroopa eliidi degenereerumine on silmnähtav. Prognoosisin juba Macroni valimiste eel, et asi saab lôppeda vaid sotsiaalse mässuga. May on haletsusväärne kloun. Itaalias on saanud teoks mu varaasem teoreetiline arvamus, et parempoolsed ja vasakpoolsed yhinevad oma yhise vaenlase liberaalide vastu. Saksamaal on lonkav part Merkel, kes varem globalistide asehaldurina ringi paterdas ja on yks Ukraina sôja peasyytajatest. Noh, nyyd tal on miljoneid vaenulikke migrante, kes hakkavad ostma relvastust Ukraina praportšikelt. Kölni jôuluôhtu oli vaid väike syytu pidu tuleviku kôrval. Pole mingit vôimalust, et Euroopa Liit tänasel kujul pysima saab jääda. Bormani IV Reichi kilde on muidugi veel yle maakera laiali, ent praegu on Saksamaa ikka veel sisuliselt okupeeritud maa ja ehkki tänane globalistlik Saksa elliidi vôim on kyllaltki habras, on raske loota, rahvusliku eliidi vôimuletulekut ilma Venemaa abita. Venemaa seisukohast oleks see muidugi ideaalne variant, ent nagu ma eespooll seletasin, viib see leppimatusse konflikti USAga ja on sellepärast majanduslikult nôrgale Venemaale eluohtlik.
Eesti on täna aga Saksamaale vaenlane, sest me teeme kôik, et murda Saksamaa konkurentsivôimet, meeleheitlikult takistada pyydes Vene odavaid energiatarbeid Saksamaale. Tôsi, meie eliit on nii äpu, et peale Pitsukese klähvimise pole me midagi kasulikku korda saata suutnud, mille eest me president ka Trumpilt tutistada sai. USAle on Eesti sugused hädapätakad vaid ressursi raiskamine.
Poliitikuna laseb Trump pidevalt yles propagandasuitsu, ent tegelikult on ta realist ning tark mees ja tegutseb loogiliselt. Ta saab aru, et USA jôud on hääbunud ja vôïmatu on yleöö kahjulikku tendentsi muuta. Kuna USA vôimsuse langust saab vaid pidurdada, siis reaalses multipolaarses maailmas tuleb oma positsiooni tugevdamiseks uue maailmakorra kujundamisel aktiivselt nôrgestada mitte ainult oma vastaseid vaid ka liitlasi, et viimased ei saaks vôimalust USA kontrolli alt väljumiseks. Seepärast on täiesti loogiline, et USAl pole vaja ei Euroopa Liitu ja NATOt, sest ta käib veel kergelt yle igast Euroopa maast, ent on probleeme nende liidu puhul. EL on selgelt majanduslik konkurent ja oleks sula lollus USA poolt lasta kasvada tal veel iseseisvaks poliitiliseks jôuks. Selleks tulebki suhted rajada vaid kahepoolsele riikidevahelisele alusele. Seega Trump môtleb strateegilisel tasemel ôieti, tema globikutest kriitikud on lihtsalt jobud.
Panen kirja oma arvamuse lähiaastate yhe poliitilise arengu variandi kohta, et hiljem vaadata millest ma valesti aru sain. Arvan, et täiesti vôimalik on Euraasia Liidu kontseptsiooni omaksvôtt natsionaliseeritud eliidi poolt ja seega liberaalide koristamine Venemaa valitsusest ning Hiinale sarnase rahvusliku majandusmudeli omaksvôtt, mis tagab 7-8% majanduskasvu aastas ja lylitumise tehnoloogilisse vôidujooksu. Välispoliitikas on vôïmalik suhete normaliseerumine USAga kui piirdutakse lääne suunal vaid ebaônnestunud riikide (fail state) piirkondade oma kontrolli alla vôtmisega (nagu Baltimaad, Ukraina ja Gruusia) ning ei trygita Saksamaale. Reaalne on vana geopoliitilise mustri järgi Liivimaa loomine, kus venekeelsetel on juhtroll. Leedu vôîdakse anda batka Lukašenkole. Noorukina kylastasin leedukate kuulsat torni kus esimesel korral kohe sissepääsu vastas oli klaasvitriinis lahtiselt nende suurriigi pôhiseaduse sarnane dokument. Olin ysna jahmunud, et oskasin seda lugedagi, sest see oli vene keeles! Pärast sain huvi tundes teada, et selle riigi moodustasid žemaitid, Smolenski venelased ja veel valgevenelased. Ei ole midagi uut selle päikese all. Elame, näeme, kui Ukraina vôi Baltimaade kaudu USA Euroopale tuumasôda kaela ei sokuta.

Roman Ubakivi

TAIELIK MARASM

Peale presidendi avaldust ja riigikogulaste poordumist migratsiooni teemal pean tunnistama, et ehkki ma olen pidanud Eesti eliidi degerantsust pidevalt meie koige suuremaks julgeolekuohuks, siis seni ma veel lootsin, et neil on tsipake rohkem arunatukest kui kasvöi Ukraina eliidil. Peale president Kaljulaiu esinemist on see illusioon hajunud.
Tuletan meelde, et URO migratsiooni raamleppe algvisand valmis juba 2016 aastal ja kujutab endast tööriista. mis peab taitma globaliste huve esindanud Obama poolt avalikult valja kuulutatud eesmargi: Euroopas saavad kerkima uued rahvad ja riigid. Seega migrandid on see tööriist, millega plaaniti ara havitada Euroopa vanad rahvad ja rahvusriigid.
Eesti eliit on teatavasti kohe peale taasiseseisvumist vötnud vastu saatusliku otsuse orienteeruda USAle ja seeparast ellu viinud neoliberaalset poliitikat, mille eesmargiks on olnud koigi rahvuste ja rahvusriikide havitamine kapitali vabaduse nimel. Tegu on seega eestluse ja riigi reetmisega meie eliidi poolt. Laarlased pimestatuna russofoobiast, otsustasid Venemaa potentsiaase ohu vähendamise nimel havitada eestluse ise.
Nyyd president Kaljulaid, valisminister Mikser, riigikogulased ja parteid kutsuvad meid yles jatkama senist neoliberaalset eestlust hävitavat kurssi ja toetama migratsiooni positiivseks nahtuseks kuulutamist.
Nood vesipead pole suutnud senini aru saada, et USAs on toimunud seoses Trumpi valimisega sisuliselt revolutsioon ja täna globalistliku agenda poolt hääletamine tahendab vastasleeri minemist USAga, kes peaks olema Eesti ainsaks kaitseks meie tana onneks veel ainult hybriidsöjas Venemaa vastu! USA on tana selgelt vastupidiselt Obama ajale sellise migratsiooni progressiivseks nahuks kuulutava leppe vastu. Degenerandid on juhtinud Eesti kaotusseisu, kus me oleme yheaegselt nii Venemaa kui ka USA vastased.
Samal ajal on Eesti tana ka USA nöudel Saksamaa vaenlane, sest södime talle majandusliku konkurentsivoime sailitamiseks möödapaasmatult hadavajaliku gaasitorustiku vastu. Ja seda koik valisministeeriumi ametnike sinise unistuse -Eesti ajutiseks Julgeolekuliikmeks saamise nimel? Mikseril &co pole niipaljukestki oidu taipamaks, et see on ilma Trumpi toetuseta voimatu.

Roman Ubakivi