III MAAILMASÕJA RINNETELT
Uute lugejate huvides võtan lühidalt kokku eelnevate artiklite sisu. Käimas on maailmasõda, mis endise USA kaitseministri sõnastusel on hübriidne, sest nagu külma sõja aegadel on erinevate poolte vahel garanteeritud hävitamisevõimalus tuumasõja näol (MAD). USA juhitud koalitsioon ei ole jätnud unistust kehtestada totalitaarne, unipolaarne maailmakord, mis tasalülitab kõik teised tsivilisatsioonid ja kultuurid. Šanghai Koostööorganisatsiooni kuuluvad riigid aga võitlevad demokraatliku multipolaarse maailmakorra eest, kus igal tsivilisatsioonil ja kultuuril on õigus ja oma areaal oma arenguks. Lugejal ei tasu end lasta eksitada Lääne meedia poolt tehtavast ajupesust, sest nagu "Sigade Farmi " autor õieti prognoosis, on Läänes toimunud propagandas sönade tähenduse muutmine vastupidiseks, kus sõna rahu tähendab sõda ja demokraatia totalitarismi.
Sealjuures kulgeb rindejoon globalistide ja patriootide vahel riikide sees ja nii näiteks seni absoluutselt globalistliku USA -s on eliit lõhenenud viimastel aastastel selgelt kaheks: globalistid mõlemast parteist on h.Clintoni selja taga (vabariiklastest neoconid, McCain) ja patrioodid D.Trumpi selja taga.
Patriootide juhtivaks kantsiks on Šhangai Koostöö Organisatsiooni (ŠKO) koos Venemaaga moodustanud Hiina, kus patrioodid on selgelt valitsev eliit. Xi on lõpetamas globalistidele alternatiivse uue rahvusvahelise finantssüsteemi loomist ning kasutades ära USA seotuse Venemaa rindega, okupeerib edukalt kogu Lõuna-Hiina mere ja ehitab ookeanilaevastikku, likvideerides oma sõjalist mahajäämust USA-ga võrreldes.
USA on paisanud kogu oma võimsuse Venemaa vastu, kus ei ole põlatud ära kasutamast isegi arstidest kaabakaid WADA-st ja kogu Olümpialiikumise torpedeerimist, tallates jalgade alla isegi süütuse presumptsiooni ja individuaalsae süü põhimõtted Rooma õguse alustaladena. See on USA Pyrrhose võit, mis ei luba tal saavutamast palju tähtsamat eesmärki: jätta Venemaa ilma õigusest korraldada 2018.a. maailmameistrivõistlusi jalgpallis. USA-Venemaa hübriidsõja pearinne on muidugi Lähis-Idas, Süürias, kus Putin on mänginud ennast selgesse võiduseisu. Seoses Venemaa-Iraani möödunud aasta sõjalise kokkuleppega ja Iraani ametliku vastuvõtmisega (koos Indiaga) tänavu suvel ŠKO liikmeks tähendab Venemaa lennuväe kasutusse Hamadani lennuväebaasi andmine geopoliitilist nihet jõudude tasakaalus selles ülitähtsas piirkonnas. See tähendab, et kogu USA ja tema liitlaste Saudi-Araabia ja Katari ning Türgi poolt finantseeritud ja relvastatud islamistliku jihadisti jõugud Aleppo ümbruses (ca 40 ooo palgasõdurit) jahvatatakse tolmuks Vene lennuväe poolt, kelle reageerimiskiirus ja pommilaadund kasvab senise Mozdokis baseerimisega võrreldes kahe kolmandiku võrra. Kui ennem puistas Vene üks kaugpommitaja Tu-22M3 terroristidele kaela 8t pomme, siis nüüd juba ühe rünnakuga 24tonni. Neid kaugpommitajaid on aga täna Iraanis vähemalt kuus, peale selle veel moodsad rindepommitajad SU-34. Terroristid hakkavad saama nüüd üheaegselt õhulööke nii Süürias asuvast Hmeimini õhuväebaasist (mis täna veel ei võimalda teenindada raskeid Tu-22M3 ja Iraanist. See tähendab, et Süüria seadusliku valitsuse maaväed koos oma liitlastega (ca 30 000 sõdurit) on võimelised varsti vabastama kogu Aleppo jihadistidest. See aga tähendab praktiliselt Süüria kodusõja lõppu ja Assadi võitu.
Hamadani lennuväe andmine Vene lennukite kasutamiseks tähendab poliitiliselt Iraani-Venemaa strateegilist liitu. Reaalselt on täna teoks saanud see, mida ma eelnevalt prognoosisin: on moodustatud telg Peking- Moskva- Teheran, mis geopoliitiliselt on tugevam Washingtoni- Saudide ja Katari teljest. Saudi-Araabia kui riigi tulevik on enam kui kahtlane ja brittide poolt Iraanilt vallutatud Bahrein, kus asub USA peamine õhuväebaas ja piirkonna sõjaväe peakorter pole enam turvaline. Kogu Saudi Araabia ja Pärsia laht on täna Venemaa lennuväe kontrolli all. Kokkuvõttes on Venemaa seis geopoliitiliselt Lähis -Idas isegi palju tugevam kui NSVLiidu aegadel.
Samas on tõusnud hüppeliselt ka Iraani julgeolekuolukord, sest keegi ei julge enam isegi ähvardada nende Hamedani baasi kui seal on Venemaa lennukid ja S-300 õhukaitsesüsteem (Iisraeli luure andmeil lisaks koguni ka S-400). Lisaks S-300-le, tarnivat meedia andmetel Venemaa veel uusimaid torpeedosi, mis löövad lõplikult lukku Hormuzi väina.
Seejuures on Putin tugevdanud veel vana Moskva-Teheran-Jerevan telge ning on önnestunud luua koguni uus Moskva-Bakuu-Teheran telg, mille eesmärgiks on luua raudteekoridor Venemaalt Pärsia laheni nii, et varsti võib Žirinovski tõesti oma jalgu soojas meres pesta. Plaanis on ehitada veel järjekorne õudukas globalistidele - kanal Kaspia mere ja Pärsia lahe ühendamiseks.
Selle õudusega Ameerika veel ei pääse, sest nende poolt sanktsioneeritud sõjaväepöördekatse täielik läbikukkumine Türgis on võimaldanud Erdoganil panna USA ülimalt ebameeldivasse kahvlisse: kas loovutada Türgile USA-s redutav islami jihadismi vaimulik ja organisaator Gulen, või riskida NATO Euroopa kõige suurema sõjalise võimsusega liikme kaotamisega, mis oleks lõplikuks katastroofiks Venemaa vastases kampaanias. Türgi ajaleht avalikustas äsja kümne CIA kaastöötaja nime, kes vahetult enne riigipöörde katset saabusid diplomaatide kattevarju all Türki järjekordset värvilist revolutsiooni läbi viima. Praegu aga nimetab NATO sõjaliselt teise maa sultan Erdogan Putinit "oma kalliks sõbraks", sest just Venemaa andis talle teada talle plaanitsetud riigipöördest ja Erdogan võlgneb tõesti Putinile oma elu ja võimu. Kuidas küsimus NATO liikmesusega ka on, on selge, et Türgi ei toeta enam Ukraina teroorismiaktsioone Krimmis ja tõmbab kokku ka abi ja baaslaagrid Kaukaasia suunalt. Süüria suhtes on kokkuleppimine muidugi keerulisem, kuid kompromiss siiski võimalik. Igal juhul on USA plaanid Ukraina ja Kaukaasia suunal saanud tõsise tagasilöögi.
Fantastiline edu välisrindel on võimaldanud Putinil ellu viia ka tõsine nihe ka kodurindel, kus patriootide - globalistide jõudude tasakaal oli pigem viimaste kasuks. Sergei Ivanovi vallandamine riigi tähtsuselt teiselt ametikohalt ja tema asendamine etnilise eestlase Anton Vainoga on kahtlemata patriootidele suureks võiduks. S.Ivanov kuulus teatavasti KGB kõrgemasse eliiti, kes alates Antropovi ajast koos partei kõrgeima eliidiga sihikindlalt likvideeris 1987.aastaks sotsialismi ja kes oli kogu Tšubaisi -Gaidari ja tänase valitsuse eranditult globalistlistidest koosneva majandusbloki vihmavarjuks, peamine Putini patriootliku välispoliitika vastane, pesuehtne globalist.
S.Ivanov oli teatavasti Krimmi taasühendamise vastu Venemaaga. Tänaseks on tema klanni mees Zurabov, Poroshenko hea sõber, kõrvaldatud suursaadiku ametist Ukrainas.
Ülaltoodud ei tähenda kaugeltki seda, et Putin kontrollib täielikult olukorda ja liberaalide võim oleks murtud. Valimiskomisjoni juht on liberaal. Vene Olümpikomitee juht on ka nn.kuuenda kolonni ( kes sõnades toetab Putinit, ent tegutseb USA huvides) mees S.Ivanov säilitas Julgeolekunõukogu alalise liikme koha. Ent senise liberaalide julgeoleku tagaja võimu vähenemine on võimaldanud alustada esimest positiivset trendi majanduses. Patrioodid, kelleks on Teaduste Akadeemia majandusteadlased ja kelle esindajaks on Putini majandusnõunik Glazyev, on saavutanud esimese võidu. Kui seni Keskpank keeldus finantseerimast kodumaist majandust ja finantseeris kuni siiani selle asemel Venemaa vaenlase USA majandust, siis nüüd oli Nabibullina sunnitud tunnistama senise poliitika ekslikkust ja toetas kodumaisele majandusele rublakrediidi loomise hädavajalikkust.
Sõja võitjas pole ammu mingit kahtlust, sest peamine võitlusväli hübriidsõjas on majandus. Globalistide järjekordne Baabüloni torn variseb täna meie silme all omaenda raskuse tõttu paratamatult kokku, sest tema kandekonstruktsioon transnatsionaalsete finantsorganisatsioonide näol toodavad kasumi asemel kahjumit. Kapitalism on täna nagu madu, kel omaenda saba suus ja õgib iseennast. Negatiivsed pangaprotsendid hävitavad kapitali.
Küsimus on täna vaid selles, kuidas globalistide kaardimaja kokku kukub ja kes ta alla jääb. Kui sügisel võidavad Ameerika valimised patrioodid C,Trumpiga eesotsas, siis on lõpp kiire ja valulik, ent inimkond jääb vähemalt ellu. Kui võidavad globalistid h.Clintoniga eesotsas, siis on inimkonnal juba vähem šansse.
Vaadakem, kuidas näevad tulevikku USA globalistid. Mitte poliitikud, kes vaid demagoogitsevad, vaid globalistlik finantseliit. Aja jooksul on siin selge nihe toimunud. Keegi ei räägi enam õnnelikust miljardist. Tipus on väga kitsaks läinud. Peavariant on järgmine: esmalt lastakse põhja euro ja seega ka Euroopa Liit. Euroopas tulevad võimule fašistlikud parteid ja eurooplased hakkavad tegelema sellega, mida nad alati kõige paremini on osanud: nad hakkavad omavahel sõdima. Loomulikult voolab kogu Euroopa kapital rahusadamasse - Ameerikasse.
Peale Euro kukutamist kukub paratamatult kiirelt jeen ja Jaapani majandus. Jaapani ja Hiina vastuolud on nii sügavad, et kerge on korraldada nendevahelist sõda. Kuna ka sealt kogu kapital Ameerikasse voolab , siis elu läheb küll Ameerikas raskeks, ent kokkuvoolava kapitali abil on lootus püsima jääda.
Arvan, et see on liberaalide soovmõtlemine, kes alahindavad hiinlaste, iraanlaste ja Putini intellektuaalset taset.
Kui vana Euroopa eliit on nii degradeerunud. et nad ei korista kiireimas korras ära võimult Merkeli taolisi tühisusi ja ei hakka võitlema Euroopa iseseisvuse ja huvide eest, ehk teisiti öeldes iseenda eest, nagu seda tegi Suurbritannia kuninganna, siis on nad oma õnnetut tulevikku väärt.
Kellega aga on valmis sõdima Saksamaa eunuhhid?! Ma ei tea, võb-olla tuvidega, igatahes mitte aafriklaste või venelastega. Kui Talllinas Raekoja platsil oleks mingid põgenikud korraldanud naiste massilise vägistamise , nagu nad seda Kölnis tegid, siis oleks ma keldrist võtnud labida ja nad lihtsalt kasti löönud. Ja mingil Toompeal istuval Reformierakonna väärakal Imrel ei soovitaks ma mulle jalgu jääda ja hakata jutlust pidama hakata inimõigustest. Ma lihtsalt tean, et mul on mehena KOHUSTUS kaitsta naisi ja lapsi.
Teise maailmasõja alguses, mälu järgi vist 1940.aastal selgitas W.Churchill oma rahvale Saksamaa vastase sõja eesmärki: see ei ole sõda Hitleri vastu, ega isegi natsismi vastu, see on Schilleri vaimu vastu! Tänaseks on anglo-saksidel õnnestunud oma eesmärk saavutada- vanast teutooni vaimust pole haisugi järel ja saksa mehed tekitavad vaid põlgust islamistides ja venelastes. Täna pole vene meestel enam vaja tanke Berliini jõudmiseks, neid tervitataks vaimustusega lilledega rõõmuhõisete saatel Kölnis ja Pariisis kui päästjaid.
Samuti ei tasu ameeriklastel hellitada illusioone samuraide suhtes. Kui Hiina tõuseb regiooni hegemooniks, siis kummardavad nad viisakalt Hiina võimu ees, nagu täna USA võimsuse ees ja hakkavad neid truult teenima. Aga Hiroshima, Nagasaki ja Tokio eest esitavad nad niikuinii arve kui nad piisavalt tugevad on.
Ega meiegi globalistliku eliidi mihklipäev enam kaugel ei ole.
Roman Ubakivi
reede, 19. august 2016
reede, 12. august 2016
LIBERALISMUSE KATKUST
Eesti taasiseseivumisest möödub kohe veerand sajandit ja on aeg teha kokkuvõtet. Tänane Eesti riik vastab täielikult laarlaste -neoliberaalide eesmärgile ja arusaamadele, olles nõrk ja mõtetu. Tema sümboliks on laarlaste poolt püstitatud logu ja kunstiväärtuseta Toompea nõlvale püstitatud Vabadussõja mälestussammas. Eestlus uhatakse üha kiirenevalt demograafilisest klosetipotist alla vastavalt neoliberaalse poliitika eesmärgile. Majanduslikust iseseisvusest, aga seega ka poliitilisest iseseisvusest ei saa juttugi teha. Eesti on edukalt deindustrialiseeritud ja muudetud välismaise kapitali lüpsilehmaks. Täna tähendab mediaanse sissetulekuga perekonnale teise lapse sünd automaatselt laskumist allapoole vaesuspiiri.
Poliitikud muidugi tegelevad majandusega, täites pidevalt enda taskuid ja parteikassat, nagu hiljuti toetasid parteigenosse K.Pentuse äri peaminister T.Rõivas ja siseminister Pevkur, kuritarvitades oma ametiseisust. Riigi ja rahva majanduse käekäigu eest nad on end ise vastutusest vabastanud, sest neoliberaalse dogma kohaselt riik majanduses aktiivset rolli ei oma. Kui nad aga sekkuvadki, nagu M.Laar oma kartuliprojektiga ja kogu kamp Estonian Air`iga, siis on tulemuseks vaid majanduslik katastroof. Me oleme täna Euroopa vallasandid, kes hingitsevad veel tänu EL armuandidele.
Välis - ja julgeolekupoliitika debiilsust võib iseloomustada president T.H.Ilvese praktiliselt ühel ajal lausutud kahe teesiga: Eesti on julgeolekumõttes täna parimini kaitstud kui kogu oma senise ajaloo jooksul ning poliitikute poolt eestlaste põlisvaenlaseks tembeldatud Venemaa võib Eesti vallutada nelja tunniga.
Aru saamiseks, miks Toompea on vallutanud degenerantsed prussakad, kes on suunanud Eesti riigi pigutused eestluse hävitamise teele, algame mõistete lahtiseletamisest.
Liberalism tekkis kui ideoloodia, poliitiline- ja majandusteooria 17.-19. sajandil vastukaaluks seni ainuvalitsevale traditsioonilisele mõtteviisile. Oma loogilise täiuse saavutas ta 20.saj viimasel veerandil neoliberalismi variandis Ayn Rand´i Objektiivsele filosoofiale tuginedes USA-s. Ka pahal lapsel on mitu nime ja nii sõltuvalt maast on võimalikud eri nimetused globalismist neokoservatismini.
Hiljem pungus liberalismist jakobiinlaste seemnest veel marksism. Seega Euroopa tsivilisatsioon on loonud kolm suurt ideoloogiat: traditsionalismi kui parempoolse mõtteviisi, liberalismi , mida rahvas nimetas Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sooks, ja vasakpoolse marksismi.
Seejuures just liberalismi võib iseloomustada kui Euroopa tsivilisatsiooni väärkasvu, haigust, vähkkasvajat, mis on surmaohuks peremeesorganismile. Seda sellepärast, et Euroopa tsivilisatsiooni aluseks on Antiikse Kreeka filosoofia. Viimase vundamendiks on aga Aristotelese poolt sõnastatud fundamentaalne, liberalismi tekkimiseni iseenesestmõistetav põhimõte: TERVIK ON TÄHTSAM KUI OSA. Seega mets on tähtsam kui üks puu, rahvas on tähtsam kui üks inimene, Eesti on tähtsam kui peaminister, lõpeks Loodus on tähtsam kui inimene. Seda nimetastakse ka holistlikuks mõtteviisiks.
Just sellele Euroopa tsivilisatsiooni traditsioonilisele põhimõttele kuulutasid sõja liberaalid, kes postuleerisid, et OSA ON TÄHTSAM KUI TERVIK . Neoliberaalide esindaja A.Rand ja tema jüngrid (praktiliselt kogu Ameerika eliit alates R.Reaganist ja enamik Euroopa eliidist alates M.Thatcherist ja kogu Eesti eliit on viinud liberalismi oma maksimumini: EKSISTEERIB AINULT OSA, TERVIKUT EI OLE OLEMAS. Seega on liberaalidele tähtsaim üksikindiviid, mitte kogukond ja rahvus. Üks IRL käilakujudest prof. Tulviste märkis täiesti õieti, et kõige tähtsam tema mõttekaaslastele on üksikindiviidi õigused. See on vundament, millest lähtub nende maailmavaade. Esmatähtis on tema isiklik heaolu, riik ja rahvas on teisejärgulised. Arvan, et just see liberalismi katkupisik oli põhjuseks Euroopa allakäigule, mille mäda haistsid juba 19.sajandil kui Euroopa maailma tipus seisis, sellised geeniused nagu O.Spengler.
Kui lisada siia A.Randi loetaivama raamatu peaidee, et indiviidid, kes on eliidis, teostavad revolutsiooni, et nad ei ole enam rahva teenrid ja ei pea silmas enam rahva huvisi, vaid ainuüksi enda isiklikke huve, vastandades end teadlikult kogu rahvale, kes on ainult muda nendele sõtkumiseks, siis on selge, et Eesti riigi põhiidee: tagada eestluse kestmine läbi aegade on meie eliidi poolt mutta tallatud ja ees ootab meid, rahvast, mitte Euroopa viie rikkaima riigi hulka jõudmine vaid häving.
Roman Ubakivi
Eesti taasiseseivumisest möödub kohe veerand sajandit ja on aeg teha kokkuvõtet. Tänane Eesti riik vastab täielikult laarlaste -neoliberaalide eesmärgile ja arusaamadele, olles nõrk ja mõtetu. Tema sümboliks on laarlaste poolt püstitatud logu ja kunstiväärtuseta Toompea nõlvale püstitatud Vabadussõja mälestussammas. Eestlus uhatakse üha kiirenevalt demograafilisest klosetipotist alla vastavalt neoliberaalse poliitika eesmärgile. Majanduslikust iseseisvusest, aga seega ka poliitilisest iseseisvusest ei saa juttugi teha. Eesti on edukalt deindustrialiseeritud ja muudetud välismaise kapitali lüpsilehmaks. Täna tähendab mediaanse sissetulekuga perekonnale teise lapse sünd automaatselt laskumist allapoole vaesuspiiri.
Poliitikud muidugi tegelevad majandusega, täites pidevalt enda taskuid ja parteikassat, nagu hiljuti toetasid parteigenosse K.Pentuse äri peaminister T.Rõivas ja siseminister Pevkur, kuritarvitades oma ametiseisust. Riigi ja rahva majanduse käekäigu eest nad on end ise vastutusest vabastanud, sest neoliberaalse dogma kohaselt riik majanduses aktiivset rolli ei oma. Kui nad aga sekkuvadki, nagu M.Laar oma kartuliprojektiga ja kogu kamp Estonian Air`iga, siis on tulemuseks vaid majanduslik katastroof. Me oleme täna Euroopa vallasandid, kes hingitsevad veel tänu EL armuandidele.
Välis - ja julgeolekupoliitika debiilsust võib iseloomustada president T.H.Ilvese praktiliselt ühel ajal lausutud kahe teesiga: Eesti on julgeolekumõttes täna parimini kaitstud kui kogu oma senise ajaloo jooksul ning poliitikute poolt eestlaste põlisvaenlaseks tembeldatud Venemaa võib Eesti vallutada nelja tunniga.
Aru saamiseks, miks Toompea on vallutanud degenerantsed prussakad, kes on suunanud Eesti riigi pigutused eestluse hävitamise teele, algame mõistete lahtiseletamisest.
Liberalism tekkis kui ideoloodia, poliitiline- ja majandusteooria 17.-19. sajandil vastukaaluks seni ainuvalitsevale traditsioonilisele mõtteviisile. Oma loogilise täiuse saavutas ta 20.saj viimasel veerandil neoliberalismi variandis Ayn Rand´i Objektiivsele filosoofiale tuginedes USA-s. Ka pahal lapsel on mitu nime ja nii sõltuvalt maast on võimalikud eri nimetused globalismist neokoservatismini.
Hiljem pungus liberalismist jakobiinlaste seemnest veel marksism. Seega Euroopa tsivilisatsioon on loonud kolm suurt ideoloogiat: traditsionalismi kui parempoolse mõtteviisi, liberalismi , mida rahvas nimetas Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sooks, ja vasakpoolse marksismi.
Seejuures just liberalismi võib iseloomustada kui Euroopa tsivilisatsiooni väärkasvu, haigust, vähkkasvajat, mis on surmaohuks peremeesorganismile. Seda sellepärast, et Euroopa tsivilisatsiooni aluseks on Antiikse Kreeka filosoofia. Viimase vundamendiks on aga Aristotelese poolt sõnastatud fundamentaalne, liberalismi tekkimiseni iseenesestmõistetav põhimõte: TERVIK ON TÄHTSAM KUI OSA. Seega mets on tähtsam kui üks puu, rahvas on tähtsam kui üks inimene, Eesti on tähtsam kui peaminister, lõpeks Loodus on tähtsam kui inimene. Seda nimetastakse ka holistlikuks mõtteviisiks.
Just sellele Euroopa tsivilisatsiooni traditsioonilisele põhimõttele kuulutasid sõja liberaalid, kes postuleerisid, et OSA ON TÄHTSAM KUI TERVIK . Neoliberaalide esindaja A.Rand ja tema jüngrid (praktiliselt kogu Ameerika eliit alates R.Reaganist ja enamik Euroopa eliidist alates M.Thatcherist ja kogu Eesti eliit on viinud liberalismi oma maksimumini: EKSISTEERIB AINULT OSA, TERVIKUT EI OLE OLEMAS. Seega on liberaalidele tähtsaim üksikindiviid, mitte kogukond ja rahvus. Üks IRL käilakujudest prof. Tulviste märkis täiesti õieti, et kõige tähtsam tema mõttekaaslastele on üksikindiviidi õigused. See on vundament, millest lähtub nende maailmavaade. Esmatähtis on tema isiklik heaolu, riik ja rahvas on teisejärgulised. Arvan, et just see liberalismi katkupisik oli põhjuseks Euroopa allakäigule, mille mäda haistsid juba 19.sajandil kui Euroopa maailma tipus seisis, sellised geeniused nagu O.Spengler.
Kui lisada siia A.Randi loetaivama raamatu peaidee, et indiviidid, kes on eliidis, teostavad revolutsiooni, et nad ei ole enam rahva teenrid ja ei pea silmas enam rahva huvisi, vaid ainuüksi enda isiklikke huve, vastandades end teadlikult kogu rahvale, kes on ainult muda nendele sõtkumiseks, siis on selge, et Eesti riigi põhiidee: tagada eestluse kestmine läbi aegade on meie eliidi poolt mutta tallatud ja ees ootab meid, rahvast, mitte Euroopa viie rikkaima riigi hulka jõudmine vaid häving.
Roman Ubakivi
neljapäev, 28. juuli 2016
Pole head ilma halvata.
Referendumi korraldamist ja inglaste otsust lahkuda Euroopa Liidust tuleb tervitada ja mitte hukka mõista. Selles on halba aga selles on ka head, nagu elus ikka. Sümpaatne on see igati sest on alateadlikult inspireeritud mitmekesisest maailmast. Oma äraminekuga apelleerivad inglased hoopis teistsugustele, sügavamatele peidetud väärtustele ja mitte matslikule rehepapi kasule, mis on iseloomulik Eesti eliidile ja mis lõppkokkuvõttes on kahjulik Eesti rahvale.
Minul ja arvan, et paljudel kaaskodanikel on raske mõista miks inimesi, kes apelleerivad rahva soovidele ja tahtmistele ning on siiralt omakasu taotlemata huvitatud oma rahva teenimisest marginaliseeritakse ja lüüakse halvustav populisti tempel otsa ette. Seda teevad praegu kõik avaliku arvamuse kujundajad ja muud maksumaksja rahaga kinnimakstud tegelased. Kuidas on juhtunud nii, et rahva teenimine ei ole enam voorus vaid on hukkamõistu väärt? Teatavasti pärast NL-i lagunemist säilitasid iseseisvas Eestis võimu neokommunistid ning uued pseudoisamaalased (Tiit Madisson „Riigipööraja märkmik“ lk.16), kes väga kiiresti taipasid kelle tagumikku tuleb uues olukorras lakkuda, et võimul olla. Eesti meister selles kunstis on vajeldamatult Reformierakond. Nad on kasvatanud endale toiduahela, mis toetab pimesi oma leivaisa kasvõi nui pooleks. See seletab Reformierakonna edu ja populaarsust rahva hulgas.
Vaatamata tohutule maksumaksja rahale mis kulutati inimeste meelsuse mõjutamisele ja PS vastastele e-valimistele on praegu parlamendis rahvuslaste esindus EKRE näol. Tõsi küll esialgu veel üksi ja kõigest 7 saadikuga. Arvan, et see „viga“ saab lähitulevikus kodanike poolt parandatud. Rahvuslaste päralt on tulevik. Selles valguses oli inglaste referendumi tulemus aimatav. Kahetsusega tuleb tunnistada fakti, London on juba tulnukate poolt vallutatud. Linnapea on praegu muslim ja lähiaja küsimus on missugune Euroopa riigi pealinn on järgmine. Inglaste otsus lahkuda EL-ust on arusaadav. Motiivid olid erinavad, kuid üheselt mõistetavad - aitab impeeriumist.
Kui lähtuda sellest, et inimene on looduse üks osa ja loodus nagu teame areneb hajutatult – ilma tsentraalse juhtimiseta, siis on tulevik aimatav. Globaalse maailma tasakaal ja töökindlus sõltub selles toimuvate protsesside paljususest. Elame paljususele tuginevas maailmas ja sellega peame kõik arvestama. Kõik, kes töötavad paljususe vähenemise nimel, kas rumalusest, kasusaamise nimel või mõnel muul põhjusel on kõige elava paradoksaalsel kombel ka ise enda hävitajad.
Mida rohkem globaliseerub maailm seda rohkem on eluliselt vaja, et süsteemis tekkinud haiged või rikkis kohta saaks eraldada tervikust. Haige koha isoleerimist võimaldab kõige paremini rahvusriikideks jagunenud maailm. Inglaste referendumi tulemus vaid tõestab taas, maailm liigub detsentraliseerimise suunas, mis on looduse poolt ettemääratud. Kunagi väga ammu jagunes maailma elanikkond väikesteks rühmadeks. Kujunesid välja keeled, kultuurid ja rahvad. Inimkonna arvengule pani aluse isoleerimisele panustanud kogukondades toimuv, teisi kultuure rikastav ja uusi mõtteid tekitav paljusus. Ühetaolises, monoliitses kultuuris oleks see võimatu.
Ameerika füüsik Freman Dyson tõestas oma töödes veenvalt - ...„Mitmekesisus tegi võimalikuks inimkonna kiire arengu.“ Meil on valida kas kindlustada süsteemi väliste vahenditega süsteemi säilimiseks vajalikud tingimused või lasta toimida loodusel, mis võimaldaks süsteemi välistingimuste muutustega kohaneda.
Mõtleva inimese kohus on näha looduse mitmekesisust ja mõista, see on peamine, mis kindlustab elu püsimise maal. Stiihiliselt on looduses paljusus alati toiminud. Vaid inimene on võimeline seda häirima või koguni rikkuma parandades loodust.
Looduses valitseb vaid üks reegel – võimaliku suure tõenäosusega püsima jääda ja sellest tuleb inimestel lähtuda. Pikki aastaid kehtinud arusaam – me võtame looduselt, tuleb unustada. Anname loodusele eelkõige aega, et inimese tekitatud kahjudega toime tulla. Tagasi looduse juurde tähendab minu arust austust kehtivate loodusseaduste vastu ja mitte omakasule mõtlemist. '
Inimeste vaba liikumine jakõik mis sellega kaasneb võlub noori, kuid tegelikkuses muutub maailm maapealseks põrguks. Ükski selgeltnägija ei oska enam ennustada kohta, kus ja millal kärgatavad taas pommid ja massitapmised. Võib küsida kas me säärast maailma tahame?
Ei kujuta ette autot ilma tagurpidi käiguta. On aeg mõista, et ka inimestel, ühiskondadel, rahvastel ja riikidel on seda tagurpidi käiku praegu hädasti vaja.
Elu kogenud Robert Vill
Referendumi korraldamist ja inglaste otsust lahkuda Euroopa Liidust tuleb tervitada ja mitte hukka mõista. Selles on halba aga selles on ka head, nagu elus ikka. Sümpaatne on see igati sest on alateadlikult inspireeritud mitmekesisest maailmast. Oma äraminekuga apelleerivad inglased hoopis teistsugustele, sügavamatele peidetud väärtustele ja mitte matslikule rehepapi kasule, mis on iseloomulik Eesti eliidile ja mis lõppkokkuvõttes on kahjulik Eesti rahvale.
Minul ja arvan, et paljudel kaaskodanikel on raske mõista miks inimesi, kes apelleerivad rahva soovidele ja tahtmistele ning on siiralt omakasu taotlemata huvitatud oma rahva teenimisest marginaliseeritakse ja lüüakse halvustav populisti tempel otsa ette. Seda teevad praegu kõik avaliku arvamuse kujundajad ja muud maksumaksja rahaga kinnimakstud tegelased. Kuidas on juhtunud nii, et rahva teenimine ei ole enam voorus vaid on hukkamõistu väärt? Teatavasti pärast NL-i lagunemist säilitasid iseseisvas Eestis võimu neokommunistid ning uued pseudoisamaalased (Tiit Madisson „Riigipööraja märkmik“ lk.16), kes väga kiiresti taipasid kelle tagumikku tuleb uues olukorras lakkuda, et võimul olla. Eesti meister selles kunstis on vajeldamatult Reformierakond. Nad on kasvatanud endale toiduahela, mis toetab pimesi oma leivaisa kasvõi nui pooleks. See seletab Reformierakonna edu ja populaarsust rahva hulgas.
Vaatamata tohutule maksumaksja rahale mis kulutati inimeste meelsuse mõjutamisele ja PS vastastele e-valimistele on praegu parlamendis rahvuslaste esindus EKRE näol. Tõsi küll esialgu veel üksi ja kõigest 7 saadikuga. Arvan, et see „viga“ saab lähitulevikus kodanike poolt parandatud. Rahvuslaste päralt on tulevik. Selles valguses oli inglaste referendumi tulemus aimatav. Kahetsusega tuleb tunnistada fakti, London on juba tulnukate poolt vallutatud. Linnapea on praegu muslim ja lähiaja küsimus on missugune Euroopa riigi pealinn on järgmine. Inglaste otsus lahkuda EL-ust on arusaadav. Motiivid olid erinavad, kuid üheselt mõistetavad - aitab impeeriumist.
Kui lähtuda sellest, et inimene on looduse üks osa ja loodus nagu teame areneb hajutatult – ilma tsentraalse juhtimiseta, siis on tulevik aimatav. Globaalse maailma tasakaal ja töökindlus sõltub selles toimuvate protsesside paljususest. Elame paljususele tuginevas maailmas ja sellega peame kõik arvestama. Kõik, kes töötavad paljususe vähenemise nimel, kas rumalusest, kasusaamise nimel või mõnel muul põhjusel on kõige elava paradoksaalsel kombel ka ise enda hävitajad.
Mida rohkem globaliseerub maailm seda rohkem on eluliselt vaja, et süsteemis tekkinud haiged või rikkis kohta saaks eraldada tervikust. Haige koha isoleerimist võimaldab kõige paremini rahvusriikideks jagunenud maailm. Inglaste referendumi tulemus vaid tõestab taas, maailm liigub detsentraliseerimise suunas, mis on looduse poolt ettemääratud. Kunagi väga ammu jagunes maailma elanikkond väikesteks rühmadeks. Kujunesid välja keeled, kultuurid ja rahvad. Inimkonna arvengule pani aluse isoleerimisele panustanud kogukondades toimuv, teisi kultuure rikastav ja uusi mõtteid tekitav paljusus. Ühetaolises, monoliitses kultuuris oleks see võimatu.
Ameerika füüsik Freman Dyson tõestas oma töödes veenvalt - ...„Mitmekesisus tegi võimalikuks inimkonna kiire arengu.“ Meil on valida kas kindlustada süsteemi väliste vahenditega süsteemi säilimiseks vajalikud tingimused või lasta toimida loodusel, mis võimaldaks süsteemi välistingimuste muutustega kohaneda.
Mõtleva inimese kohus on näha looduse mitmekesisust ja mõista, see on peamine, mis kindlustab elu püsimise maal. Stiihiliselt on looduses paljusus alati toiminud. Vaid inimene on võimeline seda häirima või koguni rikkuma parandades loodust.
Looduses valitseb vaid üks reegel – võimaliku suure tõenäosusega püsima jääda ja sellest tuleb inimestel lähtuda. Pikki aastaid kehtinud arusaam – me võtame looduselt, tuleb unustada. Anname loodusele eelkõige aega, et inimese tekitatud kahjudega toime tulla. Tagasi looduse juurde tähendab minu arust austust kehtivate loodusseaduste vastu ja mitte omakasule mõtlemist. '
Inimeste vaba liikumine jakõik mis sellega kaasneb võlub noori, kuid tegelikkuses muutub maailm maapealseks põrguks. Ükski selgeltnägija ei oska enam ennustada kohta, kus ja millal kärgatavad taas pommid ja massitapmised. Võib küsida kas me säärast maailma tahame?
Ei kujuta ette autot ilma tagurpidi käiguta. On aeg mõista, et ka inimestel, ühiskondadel, rahvastel ja riikidel on seda tagurpidi käiku praegu hädasti vaja.
Elu kogenud Robert Vill
reede, 15. juuli 2016
EESTI ÕHUVÄE ÜLEM ON VÕHIKUST JOBU ?!
Tsiteerin kolonel Jaak Tarieni: "Aplodeerin kõikidele liitlastele, kes teevad otsuse osta F-35 hävitajaid. See on Eestile parimaks julgeolekukarantiiks ka järgmisteks aastakümneteks". F-35 on maailma ajaloo kõige kallima relvastusprojekti häbiväärne värdjas, mis oli mõeldud hirmkallite ja tänaseks juba vananenud lennukite F-22 Raptor asendamiseks.
Viienda põlvkonna lennukite F-22 ja F-35 peamiseks iseloomustavaks tunnuseks valis USA kontseptuaalselt eksliku " stealth" tehnoloogia, mis pidi muutma nad radaritele nähtamatuks. See oli ekslik, sest juba Jugoslaavia pommitamise ajal selgus, et USA "nähtamatu" lennuk oli piisavalt nähtav Jugoslaavia õhukaitse raketisüsteemi igivana pikemal lainepikkusel töötavale radarile ja "stealth" pommitaja tulistati alla. Sõjatööstuskompleksi kasumid on aga muidugi pühaks lehmaks ja mingid kontseptsiooni vead ei suuda seda ohustada. Ameerika rahva pahameeletormi vältimiseks on muidugi vaja udu ajada ja otsida F-35 jaoks mingisuguseidki rakendusvõimalusi ja seepärast US kindral viitaski kasutusvõimalusele Baltimaades.
Nagu Eesti õhukaitseväe ülem J.Tarien väitis, teeb F-35 võitmatuks tema võime näha vastast ja samal ajal ise nähtamatuks jääda. Tegemist olevat nagu olukorraga poksiringis, kus üks vastane, kes jääb selgelt alla võitlusvõimes Venemaa moodsatele hävitajatele, võidab neid, kuna on ise nähtamatu.
Probleem on selles, et Venemaal on juba kasutuses detsimeetridiapasoonis töötavad horisondi taha nägevad raadiolokatsioonijaamad "Podsolnuh", mis näevad F-35 üle 400 km kauguselt! Kui lisada juurde fakti, et venelaste õhk-õhk kaugraketid on üle 50 km pikema laskeulatusega kui USA parim, siis Vene Su-35 notib kerge vaevaga maha nii F-35 kui F-22. Kui J.Tarienil oleks vedikegi aimu ohvitseriaust, siis ta ilmselt peale eespool toodud lolluste rääkimist peaks kui mitte just end maha laskma, siis vähemalt viivitamatult erru astuma. Arvan, et Eesti õhukaitseväge ei tohiks juhtida filmis "Malev" esitatud tüüp, kelle arvates küüntest tehtud soomusrüü pidi tegema ta nähtamatuks. Selline tola on Eesti julgeolekule suureks ohuks.
Sundima teda muidugi keegi ei hakka, sest nii Riigikogu riigikaitse esimees Marko Mihkelson kui ka "teadur" Kalev Stoicescu jt. ajavad samasugust lolli jura. Nii tituleerib M.Mihkelson F-35 maailma võimekamaks ründelennukiks, samal ajal kui üks igivana USA F-16 laseb õppelahingus alla kerge vaevaga kaks tema vastaseks olnud F-35! See hirmkallis õnnetu F-35 on siis kuulutatud meie lennuväe ülema poolt Eesti parimaks julgeolekugarantiiks järgmisteks aastakümneteks!?
Täna meid juhivad degenerantsed poliitikud, kes lubasid meid Euroopa viie rikkaima riigi hulka viia ja viisid meid kõige vaesemate hulka. Need samad degenerandid on määranud ka meie sõjaväejuhtideks omasugused degenerandid. Kui me rahvana ei suuda Toompeal pesitsevaid degenerante minema kihutada, siis väärime oma degenerantidest valitsejaid ja õnnetut tulevikku.
Roman Ubakivi
Tsiteerin kolonel Jaak Tarieni: "Aplodeerin kõikidele liitlastele, kes teevad otsuse osta F-35 hävitajaid. See on Eestile parimaks julgeolekukarantiiks ka järgmisteks aastakümneteks". F-35 on maailma ajaloo kõige kallima relvastusprojekti häbiväärne värdjas, mis oli mõeldud hirmkallite ja tänaseks juba vananenud lennukite F-22 Raptor asendamiseks.
Viienda põlvkonna lennukite F-22 ja F-35 peamiseks iseloomustavaks tunnuseks valis USA kontseptuaalselt eksliku " stealth" tehnoloogia, mis pidi muutma nad radaritele nähtamatuks. See oli ekslik, sest juba Jugoslaavia pommitamise ajal selgus, et USA "nähtamatu" lennuk oli piisavalt nähtav Jugoslaavia õhukaitse raketisüsteemi igivana pikemal lainepikkusel töötavale radarile ja "stealth" pommitaja tulistati alla. Sõjatööstuskompleksi kasumid on aga muidugi pühaks lehmaks ja mingid kontseptsiooni vead ei suuda seda ohustada. Ameerika rahva pahameeletormi vältimiseks on muidugi vaja udu ajada ja otsida F-35 jaoks mingisuguseidki rakendusvõimalusi ja seepärast US kindral viitaski kasutusvõimalusele Baltimaades.
Nagu Eesti õhukaitseväe ülem J.Tarien väitis, teeb F-35 võitmatuks tema võime näha vastast ja samal ajal ise nähtamatuks jääda. Tegemist olevat nagu olukorraga poksiringis, kus üks vastane, kes jääb selgelt alla võitlusvõimes Venemaa moodsatele hävitajatele, võidab neid, kuna on ise nähtamatu.
Probleem on selles, et Venemaal on juba kasutuses detsimeetridiapasoonis töötavad horisondi taha nägevad raadiolokatsioonijaamad "Podsolnuh", mis näevad F-35 üle 400 km kauguselt! Kui lisada juurde fakti, et venelaste õhk-õhk kaugraketid on üle 50 km pikema laskeulatusega kui USA parim, siis Vene Su-35 notib kerge vaevaga maha nii F-35 kui F-22. Kui J.Tarienil oleks vedikegi aimu ohvitseriaust, siis ta ilmselt peale eespool toodud lolluste rääkimist peaks kui mitte just end maha laskma, siis vähemalt viivitamatult erru astuma. Arvan, et Eesti õhukaitseväge ei tohiks juhtida filmis "Malev" esitatud tüüp, kelle arvates küüntest tehtud soomusrüü pidi tegema ta nähtamatuks. Selline tola on Eesti julgeolekule suureks ohuks.
Sundima teda muidugi keegi ei hakka, sest nii Riigikogu riigikaitse esimees Marko Mihkelson kui ka "teadur" Kalev Stoicescu jt. ajavad samasugust lolli jura. Nii tituleerib M.Mihkelson F-35 maailma võimekamaks ründelennukiks, samal ajal kui üks igivana USA F-16 laseb õppelahingus alla kerge vaevaga kaks tema vastaseks olnud F-35! See hirmkallis õnnetu F-35 on siis kuulutatud meie lennuväe ülema poolt Eesti parimaks julgeolekugarantiiks järgmisteks aastakümneteks!?
Täna meid juhivad degenerantsed poliitikud, kes lubasid meid Euroopa viie rikkaima riigi hulka viia ja viisid meid kõige vaesemate hulka. Need samad degenerandid on määranud ka meie sõjaväejuhtideks omasugused degenerandid. Kui me rahvana ei suuda Toompeal pesitsevaid degenerante minema kihutada, siis väärime oma degenerantidest valitsejaid ja õnnetut tulevikku.
Roman Ubakivi
kolmapäev, 6. juuli 2016
BREXIT JA EESTI
Suurbritannia lahkumine EL-st oli loogiline ja kergesti ennustatav samm peale Britannia ajaloolist geopoliitilist otsust eelmisel aastal (millest ma kirjutasin eelnevalt artiklis "Et tu Britain"). Tollal nimelt otsustati avalikult sisuliselt loobuda USA poolt veetavat globalistlikku projekti puudli rollist ja sisuliselt minnes üle BRICS leeri, hakata üles ehitama oma impeeriumi.
Rumal on meie meedia arusaam, et Brexitit toetasid peamiselt vaesemad ja harimatud inimesed kui Britannia taasiseseisvumise eesrinnas oli kuninganna Elisabeth II isiklikult, kelle küsimuse peale: nimetada talle kolm põhjust, miks Suurbritasnnia kuningriik peaks ELtu jääma? jäädi vastus võlgu. Kuna demokraatia puhul pole otsustavalt tähtis, kuidas rahvas hääletab, vaid kes ja kuidas hääli loeb (nagu meie E-valimistel), siis otsustav võitlus käis muidugi lõhenenud eliidi sees. Napilt kuid kindlalt kaotasid globalistid ja võitsid patrioodid, mis vastab ka selgelt praeguse ajalooetapi vaimule ja tendentsile.
Poliitikas pole teatavasti midagi juhuslikku ja Britannia võib vabalt oma Pakistanist pärit muslemist Londoni linnapeaga ja Araabia Lorentzi ajalooga pretendeerida Sunni maailma eeskõnelejaks, liites enda mõju alla areaali Uus-Meremaast, Austraaliast, Indoneesiast, Malaisast, Singapurist, Araabia poolsaarest ja osa Ida-Aafrikast ning Lõuna-Aafrikast. Seda peamiselt finantsteenuste näol. Veel suuremaks suutäieks oleks vahendaja rolli saavutamine erinevate tsivilisatsiooniblokkide vahel - selleks on eeldused olemas vanade erisuhete näol USA-ga, tänaseks üliheade suhete sissreseadmiusega Hiinaga, finantskeskused Londonis, Singapuris ja Hong-Kongis. Brokeri roll erinevate valuutatsoonide vahel tõotab ülikasumeid ja vastavat poliitilist mõjuvõimu.
Inglise rahva seisukohast on tähtsad kolm momenti. Esmalt majanduslik. Selge on see, et kui Washingtoni tuhvlialusel A.Merkelil õnnestub EL tõmmata vabakaubanduskokkuleppesse USa-ga, tähendab see Euroopale majanduskatastroofi. Europarlamendi liberaalide fraktsiooni esimehel Guy Verhofstadtil on tuline õigus kui ta ütles et rotid (britid) lahkuvad uppuvalt laevalt. Tänaste degenerantsete juhtide valitsusaja kestmisel on EL lagunemine vältimatu.
Teiseks on isemeelsetele britlastele vastuvõetamatu Brüsseli antidemokraatliku ja meie Ansipi suguste juhmide bürokraatide suur võim ja täielik vastutamatus. Kolmandaks puudutab igat lihtinimest migratsiooniprobleem. Inglastel on juba täna kõrini miljonist poolakast, kolmesajatuhandest rumeenlasest ja bulgaarlasest, sajast tuhandest leedukast jt., rääkimata siis väina taga tunglevatest Kölni "festivali" korraldanud muslimite hordidest. Brüsseli bürokraatia ja Merkel on juba tõestanud, et nende tegevus on vastuolus inglise rahva huvidega. Nimelt pole Britannial ka prognoositavas tulevikus suurt probleemi sünnitusvanuses naiste hulgaga. Saksamaal aga on aga majanduse seisukohast vajadus vähese sündivuse tõttu lähemas tulevikus 10-20 miljonit migranti. Siit ka Merkeli sõnum migrantidele: Tulge kõik! Selge, et Merkeli suguste degenerantsete poliitikute tõttu ähvardab Euroopa muutuda tundmatuseni kõigest ühe inimpõlve jooksul. Brittidel on enesealalhoiu instinkt täitsa olemas ja nad ei taha kaotada oma identiteeti.
Brittide otsus saada taas geopoliitiliseks subjektiks mõjutab loomulikult jõudude bilanssi kogu maailmas. Nii on ilmne, et H.Clintoni võit eelsesvatel presidendivalimistel lõpeks kiire katastoofiga USAle. H.Clintoni globalistlikku ainuvõimu taotlev olukorrale ebaadekvaatne poliitika võib viia USA lagunemiseni.
Euroopas jälgib Britannia ilmselt lord Salisbury "Splendid Isolation" poliitikat. USA kaotab oma ülitähtsa liitlase, kes aitas hoida ameeriklasi Euroopas , venelasi väljas ja sakslasi allasurutuna. Saksamaa muutub ELs ülekaalukaks jõuks ja ei ole enam jõudu, mis suudaks tulevikus sundida teda lähtuda mitte USA, vaid oma rahvuslikest huvidest. Viimaseks on aga selgelt heanaaberlikud suhted või isegi strateegiline liit Venemaaga. Bismarcki partei päralt on tulevik.
Kõik see tähendab muidugi Eesti välis-ja julgeolekupoliitika täielikku pankrotti. Õnneks on meil ka arukaid ja mõjukaid inimesi, nagu ekspeaminister Tiit Vähi, kes hiljuti esines avaliku kriitikaga valitsuse vale Venemaa vastase poliitika kohta. Peaminister T.Rõivas suutis arukale jutule vastu seada vaid rumala demagoogia. Nimelt ei kahjusta heanaaberlikud ja head majanduslikud suhted Venemaaga Eesti rahvuslikke huve, nagu T.Rõivas sisuliselt väitis, vaid hoopis on meie julgeoleku huvides.
Roman Ubakivi
Suurbritannia lahkumine EL-st oli loogiline ja kergesti ennustatav samm peale Britannia ajaloolist geopoliitilist otsust eelmisel aastal (millest ma kirjutasin eelnevalt artiklis "Et tu Britain"). Tollal nimelt otsustati avalikult sisuliselt loobuda USA poolt veetavat globalistlikku projekti puudli rollist ja sisuliselt minnes üle BRICS leeri, hakata üles ehitama oma impeeriumi.
Rumal on meie meedia arusaam, et Brexitit toetasid peamiselt vaesemad ja harimatud inimesed kui Britannia taasiseseisvumise eesrinnas oli kuninganna Elisabeth II isiklikult, kelle küsimuse peale: nimetada talle kolm põhjust, miks Suurbritasnnia kuningriik peaks ELtu jääma? jäädi vastus võlgu. Kuna demokraatia puhul pole otsustavalt tähtis, kuidas rahvas hääletab, vaid kes ja kuidas hääli loeb (nagu meie E-valimistel), siis otsustav võitlus käis muidugi lõhenenud eliidi sees. Napilt kuid kindlalt kaotasid globalistid ja võitsid patrioodid, mis vastab ka selgelt praeguse ajalooetapi vaimule ja tendentsile.
Poliitikas pole teatavasti midagi juhuslikku ja Britannia võib vabalt oma Pakistanist pärit muslemist Londoni linnapeaga ja Araabia Lorentzi ajalooga pretendeerida Sunni maailma eeskõnelejaks, liites enda mõju alla areaali Uus-Meremaast, Austraaliast, Indoneesiast, Malaisast, Singapurist, Araabia poolsaarest ja osa Ida-Aafrikast ning Lõuna-Aafrikast. Seda peamiselt finantsteenuste näol. Veel suuremaks suutäieks oleks vahendaja rolli saavutamine erinevate tsivilisatsiooniblokkide vahel - selleks on eeldused olemas vanade erisuhete näol USA-ga, tänaseks üliheade suhete sissreseadmiusega Hiinaga, finantskeskused Londonis, Singapuris ja Hong-Kongis. Brokeri roll erinevate valuutatsoonide vahel tõotab ülikasumeid ja vastavat poliitilist mõjuvõimu.
Inglise rahva seisukohast on tähtsad kolm momenti. Esmalt majanduslik. Selge on see, et kui Washingtoni tuhvlialusel A.Merkelil õnnestub EL tõmmata vabakaubanduskokkuleppesse USa-ga, tähendab see Euroopale majanduskatastroofi. Europarlamendi liberaalide fraktsiooni esimehel Guy Verhofstadtil on tuline õigus kui ta ütles et rotid (britid) lahkuvad uppuvalt laevalt. Tänaste degenerantsete juhtide valitsusaja kestmisel on EL lagunemine vältimatu.
Teiseks on isemeelsetele britlastele vastuvõetamatu Brüsseli antidemokraatliku ja meie Ansipi suguste juhmide bürokraatide suur võim ja täielik vastutamatus. Kolmandaks puudutab igat lihtinimest migratsiooniprobleem. Inglastel on juba täna kõrini miljonist poolakast, kolmesajatuhandest rumeenlasest ja bulgaarlasest, sajast tuhandest leedukast jt., rääkimata siis väina taga tunglevatest Kölni "festivali" korraldanud muslimite hordidest. Brüsseli bürokraatia ja Merkel on juba tõestanud, et nende tegevus on vastuolus inglise rahva huvidega. Nimelt pole Britannial ka prognoositavas tulevikus suurt probleemi sünnitusvanuses naiste hulgaga. Saksamaal aga on aga majanduse seisukohast vajadus vähese sündivuse tõttu lähemas tulevikus 10-20 miljonit migranti. Siit ka Merkeli sõnum migrantidele: Tulge kõik! Selge, et Merkeli suguste degenerantsete poliitikute tõttu ähvardab Euroopa muutuda tundmatuseni kõigest ühe inimpõlve jooksul. Brittidel on enesealalhoiu instinkt täitsa olemas ja nad ei taha kaotada oma identiteeti.
Brittide otsus saada taas geopoliitiliseks subjektiks mõjutab loomulikult jõudude bilanssi kogu maailmas. Nii on ilmne, et H.Clintoni võit eelsesvatel presidendivalimistel lõpeks kiire katastoofiga USAle. H.Clintoni globalistlikku ainuvõimu taotlev olukorrale ebaadekvaatne poliitika võib viia USA lagunemiseni.
Euroopas jälgib Britannia ilmselt lord Salisbury "Splendid Isolation" poliitikat. USA kaotab oma ülitähtsa liitlase, kes aitas hoida ameeriklasi Euroopas , venelasi väljas ja sakslasi allasurutuna. Saksamaa muutub ELs ülekaalukaks jõuks ja ei ole enam jõudu, mis suudaks tulevikus sundida teda lähtuda mitte USA, vaid oma rahvuslikest huvidest. Viimaseks on aga selgelt heanaaberlikud suhted või isegi strateegiline liit Venemaaga. Bismarcki partei päralt on tulevik.
Kõik see tähendab muidugi Eesti välis-ja julgeolekupoliitika täielikku pankrotti. Õnneks on meil ka arukaid ja mõjukaid inimesi, nagu ekspeaminister Tiit Vähi, kes hiljuti esines avaliku kriitikaga valitsuse vale Venemaa vastase poliitika kohta. Peaminister T.Rõivas suutis arukale jutule vastu seada vaid rumala demagoogia. Nimelt ei kahjusta heanaaberlikud ja head majanduslikud suhted Venemaaga Eesti rahvuslikke huve, nagu T.Rõivas sisuliselt väitis, vaid hoopis on meie julgeoleku huvides.
Roman Ubakivi
teisipäev, 21. juuni 2016
EESTI JULGEOLEKUOLUKORD VII
Eesti degenerantne eliit ei saa adekvaarselt aru maailmas toimuvast. Võtkem või näiteks meie tuntud slummidiplomaadi Jüri Luige: "NATO vägede toomine Vene piirile annab selge sõnumi, et siia ei tasu ronida". No täielik totrus. Nagu eespool olen näidanud, on NATO võimetu sõjaliselt Baltimaid kaitsma ja kiire kaotus tähendab praktiliselt savijalgadel kolossi lagunemist.
Veelgi hullem on aga Eesti eliidi suutmatus areneda provinslikust tobedusest maailma geopoliitilise mõtestamise tasemele, mõtlemaks nagu Venemaa ja Lääne eliit. Kahjuks pole selleks võimeline isegi siiras patrioot Leo Kunnas, rääkimata siis Toompeal USA globalistide poole sitsivatest degenerantidest. Ometi on Kunnase naine soomlanna, kes on äsja kirjutanud raamatu, kus ta toob esile eestlaste ja soomlaste erineva maailmanägemise. Soomlaste laiadele rahvahulkadele on enesestmõistetav, et võõrvägede toomine nende pinnale vähendab reaalselt nende julgeolekut, sest see sunnib Venemaad neid kirbule võtma. See on marssal Mannerheimi kõige väärtuslikum pärand, sest esmajoones just tema viis rahva arusaama geopoliitilisele tasemele. Geopoliitiliselt on võõrvägede toomine Eesti pinnale selge geopoliitiline väljakutse Venemaale, millele ta tingimata peab otsustavalt reageerima kui ta tahab jääda iseseisvaks. Geopoliitika on teatud mõttes nagu male, kus peab vastama adekvaatselt vastase käigule ja kes jätab oma käigu tegemata on kindel kaotaja. Ainult meie jobud võivad loota, et Venemaa, kellel Baltikumis on lipp ja kaks vankrit rohkem kui NATO-l ei realiseeri oma masendavat ülekaalu võiduks.
/Vahemärkusena tahan inimestele tuua ka hea uudise: Iseseisvusepartei asutaja Vello Leito, kes ainukesena meie poliitikutest on võimeline arutlema geopoliitika teemadel, on maha saanud oma Eesti&Geopoliitika II köitega, mis peaks varsti olema saadaval suuremates raamatukogudes. Hoian seda väärtuslikku raamatut praegu käes ja olen seni jõudnud vaid diagonaalis läbi sirvida. Selline tõsine teos nõuab muidugi mõttega lugemist. Soovitan seda soojalt igaühele, kellele Eesti olukord ja tulevik huvitav on, sest see annab nagu baasi, arusaamise, mis diskursusest välispoliitiliste küsimustele läheneda ning seega saada adekvaatsem pilt reaalsest maailmast, mida meie massimeedia meiega manipuleerimiseks pidevalt valedega ja poolvaledega püüab virtuaalse uduga asendada ./
Sealjuures on Putini strateegiline seis superhea, sest tal on lahti kõik võimalused, alustades lihtlabase Baltimaade okupeeerimisega oma tankiarmeega ja maismaaühenduse loomisega Kaliningradiga. NATO on võimeline kiirelt vastama vaid ennasthävitava tuumasõjaga, mida muidugi reaalselt ei kaalutagi, sdest nagu D.Trumpki hiljuti nentis, on Venemaa tuumarelvad kaasaegsed ja USA omad juba aegunud, millega tuleb arvestada.
Ent see pole minu arvates Venemaale optimaalseim variant. Püüan prognoosida, kuidas Putin reaalselt toimib antud olukorras. Esmalt tuleb sügisel läbi viia duumavalimised, kus ilmselgelt kaalukauss langeb patriootliku tiiva kasuks. Viimase ülekaalule toetudes on võimalik moodustada uus patriootliku suunaga valitsus ja kihutada minema globalistide maffia majandusblokist. Tuleb muuta ka konstitutsiooni.
Seejärel tuleb oodata novembrikuu USA valimisi, mis on ülitähtsad kogu maailmale. Olen juba aastaid tagasi kirjutanud, et unipolaarne maailm on väga ebastabiilne ja geopoliitilise loogika järgi järgneb sellele paratamatult multipolaarne maailm, mitmete jõukeskustega. D. Trump ongi see presidendikandidaat, kes esindab reaalset multipolaarse, mitte globalistliku unipolaarse ( H.Clinton) maailma mudelit. Olen juba aastaid tagasi kirjutanud, et Lääne eliit on selgelt lõhenenud kaheks: nn.patriootideks ja globalistideks. Need parteid on esindatud kõigis maades, seni oli USA kindlalt globalistide käpa all, täna aga on ka Ameerikal esmakordselt peale R.Nixoni D.Trumpi näol jälle patriootide esindaja.
Minu veendumuse järgi on juba kindel, et selle maailma vägevad on juba otsustanud T.Trumpi kasuks. Muidugi pole mul mingit siseinformatsiooni ja ma pole ka prohveti võimetega, ent tosinkond kaudset ilmingut annab võimaluse prognoosiks.
Vaadake, kes oli hiljuti Dresdenis toimunud Bilderbergi klubi kokkutuleku nimekirjas. Klubi näol pole minu arvates tegu mitte maailmavalitsusega, kus midagi otsustatakse, vaid tööjuhatajate kokkutulekuga, kus informeeritakse kõrgemal tasandil tehtud otsusest ja antakse kätte toimimissuunad ja mallid. Mulle torkas silma kohe H.Kissingeri nimi. Mis juhised ja suunad võib anda kätte vanahärra on selge, tema on nn.patrioootide suuna mees.
Globalist H.Clinton on minu arvates valimised kaotanud juba enne valimiskampaania algust. Ma ei mõtle isegi mitte tema julgeolekualast kuritegu, kus ta kehtiva ettekirjutise vastaselt riigisekretärina sisuliselt avaldas kogu maailmale üle 1200 välisministeeriumi salajase dokumendi.
Mõtlen viimast Orlando terrorismiakti, kus tulistaja kuulutas end ISIL meheks. ISIL -i ristiemaks ja -isaks oli aga vastavalt H.Clinton ja endine CIA juht kindral Petraeus. Ameerikas on juba ilmunud raamat, kus pajatatakse, kuidas tolleaegne Ühendatud Staabiülemate Komitee esimees ja maavägede luureülem edukalt saboteerisid B.Obama ja H.Clintoni korraldusi varustada ISIL-i Liibüas peale Kadaffi kukutamist peremeheta jäänud tuubil täis relvaladudest relvadega. Moodsate relvade asemel sokutasid sõjaväelased, kes pidasid ülemuste poliitikat patriootidena USA huvide vastaseks, islamivõitjatele Süürias Korea sõja aegset vanarauda. Kui olukorras, kus IS võitleja korraldas Orlandos veresauna ja fakt, et presidendikandidaat H.Clinton on seotud IS-i jõukude relvadega varustamisega saab laiale üldsusele teatavaks, siis kahaneb toetus H.Clintonile otsustavalt. Seega H.Clintoni nimetamine Demokraatliku partei presidendikandidaadiks kätkeb endas parteile tohutut riski ja seepärast ta nimetamine pole sugugi täitsa kindel.
D.Trump, kes majandusest jagab muidugi palju rohkem kui H.Clinton, on oma esinemistes korduvalt maininud ohtlike mullide olemasolust tänases Ameerika majanduses ja oleks ausam kui need lõhataks ennem tema presidendi ametiaja algust. Vaadakem, mis mullidest jutt on.
Kildgaasi ja -nafta mullist olen ma juba üksikasjaliselt pajatanud eespool. Obama tahab üheltpoolt, et Venemaa kahjustamiseks oleks nafta hinnad võimalikult madalad, samas käis ta Saudi Araabias nuiamas, et nood tõstaksi nafta hinna vähemalt $60 peale, mis võimaldaks tootjail vähemalt pankadele laenu protsente maksta. Süsteemne kriis, nokk kinni-saba lahti jne.
Kui kIldnaftat tootvad firmad pankrotti lähevad, siis on pankrotiseis ka neile heldelt raha laenanud pankades. Esimene neist oleks Wells Fargo, kes kõige rohkem on sellesse avantüüri panustanud. Põhimõtteline vahe Trumpi ja globalist Clintoni vahel on see, et viimane nagu Obamagi 2008.a. kriisi ajal, aitaks rahvusvahelised suurpangad hädast välja. Seda ameeriklaste arvel, kes jäid kuskil $8 triljoni ulatuses vaesemaks, kes jäid massiliselt oma kodudest ilma ja kümned miljonid vegeteerivad täna vaid tänu valitsuse toidutalongidele. Poolperifeeria ja perifeeria said muidugi veel kõvema laksu.
Seevastu Trump patrioodina päästaks USA majanduse ja laseks rahvusvahelised suurpangad pankrotti minna ning seega ka rahvusvahelise finantssüsteemi koos rahvusvahelise reservaluuta dollariga.
Mõlemat, nii USA majandust kui ka globaalseid panku on aga võimatu päästa. Veelgi enam, isegi globaalseid panku, mis tagavad globaalse turu toimimise, ei ole võimalik päästa isegi USA majanduse ohverdamisega, kellel niigi on kaelas ca $18 triljonit riigivõlga ja kuskil $55 triljonit osariikide ja munitsipaliteetide võlgu.
KIldnaftamullist on nimelt globalistlike suurpankade poolt üles puhutud veelgi suurem derivaatide turu mull. Olen juba kuskil eespool möödaminnes vihjanud JPMorgan Chase probleemidele. Nimelt on tal aktivas $2,4 triljoni, samas kui potentsiaalseid kohustusi derivaatide turul $51 triljoni! Goldman Sachs`il vastavalt 890 miljardit ja 51,1 triljoni; Bank of America 2,1 triljoni ja 45,2 triljoni; Morgan Stanley 834 miljardit ja 31 triljoni.
Ameerika globalistlikus majandusmudelis ei täida pangad juba ammu majanduse teenindaja ja vahendaja rolli, vaid on hiiglaslikud parasiidid, kes saavad peamise kasumi spekuleerimise , mitte majanduse teenindamise eest. Nii eraldatakse riigilt praktiliselt protsendita saadud rahast vaid ca 15% majanduse krediteerimiseks, kuskil kolmandiku eest ostetakse riigi kümne aastasi võlakirju, mis toovad sisse 2% aastas lillegi liigutamata, lõviosa läheb aga sisuliselt kasiinosse-kihlveokontorisse : derivaatide turule. Viimase mahuks aga on paisutatud fantastilise $550 triljonini!
Samas omastasid rahvusvahelised pangad 2007 aastal USA SKP-st fantastilise osa- ca 70%!!! Pole ime , et kõige andekamad noored raiskab USA ära sisuliselt parasiitlike spekulantidena. Selline kasiinolik Ameerikalik majandusmudel ei ole muidugi jätkusuutlik.
Juba selle aasta lõpus on prognoositav tsunami, mis pühib silmapilkselt minema globalismi esindavad pangahiiud ja kogu senise dollarile rajatud rahvusvahelise finantssüsteemi, mis tähendab muidugi ülemaailmset majanduslikku katastroofi.
Toimub kiire üleminek mudelile, kus maailm on ära jaotatud mitmeteks jõukeskusteks, kel on igalühel oma valuuta ja vastutab korra eest oma piirkonnas. Üheks selliseks jõukeskmeks saab automaatselt muidugi Venemaa oma Euraasia ühendusega, Hiina, India, loomulikult USA ja loodetavasti ka Euroopa (Saksamaa südamikuna). Trump patrioodina loomulikult seisab kui kalju Ameerika huvide eest ja seepärast ta ei hakka oma tsivilisatsiooni väärtusi relva jõul teistele tsivilisatsioonidele peale suruma ja maailma politseinikku mängima. Seepärast toimub sarnaselt II maailmasõja lõpu poole sarnaselt maailmas mõjupiirkondade jaotamine eri jõukeskuste vahel konverentside laine abil. Seepärast võib vabalt juhtuda, et Venemaa ja USA juhid kohtuvad jälle Jaltas samas palees nagu 1945.a. ja kolmandaks, kõige nõrgemaks osapooleks (nagu Churchill) on heal juhul Euroopa esindaja.
Põhimõtteliseks erinevuseks tolle aja ja tänapäeva vahel on see, et kui tollal võideldi võimalikult suure mõjupiirkonna üle, siis nüüd süsteemse kriisi tingimustes on eriti Venemaal suur oht sattuda ülepinge olukorda, kus ta ei suuda tõhusalt korda tagada liiga suure ruumi üle. Nii võib Trump vabalt "kreeklaste kingitusena" pakkuda Venemaal kontrolli alla võtta kogu endise Varssavi pakti ruum. Muidugi oleks Putinil targem sellest loobuda, sest see paneks ülejõu käiva koormana Venemaa põdema aastakümneteks ja nõrgestaks teda. Venemaal on raskusi isegi Novorossija taastamisega, rääkimata kogu Ukrainast, mis talle niikuinii musta auguna kaela veeretatakse. Suureks kergenduseks Venemaale oleks, kui saaks vähemalt Galiitsia ja Volõõnia Euroopasse sokutada. Moldaavia tuleb niikuinii Transdnestria tõttu oma dotatsioonile võtta. Poolakatega leivad ühte kappi panemine tähendaks muidugi selget enesetappu. Parem on muidugi see jant Saksamaale sajandiks pureda jätta. Leedu jamaga tuleb paratamatult leppida geopoliitilistel põhjustel - tuleb luua maismaaühendus Kaliningradiga.
Kelle tsooni satub Eesti? Paraku pean tunnistama, et ülekaalukalt paremad argumendid on J.Kaplinskil, kes ütles, et me vajume Venemaa mõjusfääri. Minu tegevus on olnud kogu aeg suunatud sellele, et meil tekiks võimalus jääda Euroopa (Saksamaa) mõjusfääri nagu Soome. Selle esmaseks eelduseks oleks aga patriootliku poliitilise jõu moodustamine, kes muudaks põhimõtteliselt tänast Eesti riigi globalistlikku poliitikat. Lootus sureb aga viimasena ja vaatame, mida meie rahvuslaste väike grupike sügisel endast kujutab. Kõik Toompea parteid on Eesti õnnetuseks selgelt globalistlikud. Sealjuures pole sugugi tähtis, kuidas keegi neist ise ennast reklaamib. Tähtis on sisu, poliitika mida ellu viiakse. Nii on IRL ja EKRE selgelt neoliberaalse poliitika elluviijad nii majanduses kui välispoliitikas ja seepärast globalistliku laagri mehed nagu ülejäänudki Toompea kamp. Kära migrantide teema üle on selge bluff, sest haugutakse selgelt vale puu all. Eestit ei ähvarda lähemas tulevikus mitte pagulaste voog Süüriast, kes igaüks oli piisavalt jõukas maksmaks 5-10 000 dollarit oma üleveo eest, sest meie rahvas elab veel vaesemalt kui nemad rahuajal Süürias või Liibüas. Meid uputab varsti immigrantide tulv Ukrainast, kus on paari aastaga põhja lastud kogu tööstus ja kelle kvalifitseeritud ja üliodavatele töökäte ootusele on rajatud kogu meie eliidi majanduspoliitika.
Samuti ei ole IRL ja EKRE avalikkul russofoobial mitte mingit seost rahvusluse ideoloogiaga, sest meie loosungiks on: Kõige maade rahvuslased ühinege!
Eestil ja Lätil on tegelikult olemas geopoliitilised eeldused nagu Soomelgi saada Euroopa (Saksamaa) mõjusfääri. Kahjuks kui meie grupikesel ebaõnnestub sügiseks kaalukaks poliitiliseks jõuks muutuda (aga ebaõnnestumise tõenäosus on miljon korda suurem kui õnnestumine), siis pole rahvusvaheliselt võitnud USA, Venemaa ja Saksamaa patriootidel Eestis lihtsalt mitte kellegagi rääkidagi.
Muuidugi tungleb meie globalistlik eliit Trumpi jutule. Kuid nende olukord on veel lootusetum kui Pätsil peale seda kui Hitler sõlmis MRP. Siis lasti meie esindajad vähemalt ametnike jutule ja anti kätte selge käsk: minna NL tiiva alla. Hitler pidas kasulikuks, et ta truu kannupoiss kõigepealt Stalini piitsa maista saaks, et kadaka-sakslased siis rõõmuhõisetega Saksa okupatsioonivägesi vastu võtaks.
Tänapäeval on olukord põhimõtteliselt teine. Trumpile on meie globalistid põhimõtteliselt vaenlased ja nagu omal ajal Saksamaa hävitas esmajoones Eestis peavaenlastena meie rahvuslasi füüsiliselt, nii on Trumpi esmaseks nõudeks Eestis korra tagajale siinse globalistliku eliidi poliitiline hävitamine. Mitte ainult Toompeale ei ilmu täiesti uued näod täiesti teise jutuga, vaid ka teleka ja raadiohääled muutuvad paugupealt ja kui omal ajal "juhuslikult" kõik ajalehetoimetajad osutusid nn."parempoolse" maailmavaate esindajaks, nii on õige pea nagu võlukepikesena nad kõik patrioodid. See avab noortele rahvuslastele muidugi hiilgava karjäärivõimaluse, ent Eesti riigiga on asi sandim.
Soome jääb Saksamaa mõjusfääri, ent Eesti ja Läti tuleb oma dotatsioonile tänase Saksamaa asemel võtta ilmselt Venemaal. Lätis on Putinil poliitiline jõud, kellega rääkida, Eestis mitte. Lihtsameelsed, kes ei suuda näha läbi Refi ja Keskerakonna mängu nende lollitamiseks, võiksid märgata, et Keskerakonna poliitiline orientatsioon on olnud alati vankumatult globalistlikule Ameerikale.
Geopoliitilised tõsiasjad ja loogika ei muutu läbi aastakümnete. Täna ongi Venemaal, nagu ma juba tosin aastat tagasi tagasi kirjutasin, kõige kasulikum mitte otse liita Eestit ja Lätit oma koosseisu , vaid võtta nad oma mõjusfääri ühtse poliitilise moodustuse Liivimäe näol pealinnaga Riias. Seda enam, et Liivimaal on ajaloos muuuseas palju pikem eluiga olnud kui Eesti ja Läti riigid.
Meil, rahvuslastel, isegi kui meil ei õnnestu vaatamata kõigile ponnistustele säilitada Eesti omariiklikust, tuleb üritada saavutada võimalikult suurem autonoomia Liivimaa koosseisus, et tagada meie keele ja meele säilimine; ning isegi siis kui ka see ei õnnestu, peame jätkama nagu Jakobson ja maurused omal ajal. Ainult nii me ei muutu Ajaloos meie degerantse eliidi sarnaselt mõtetuks biomassiks nagu mäletsevad lehmad aasal.
Roman Ubakivi
Eesti degenerantne eliit ei saa adekvaarselt aru maailmas toimuvast. Võtkem või näiteks meie tuntud slummidiplomaadi Jüri Luige: "NATO vägede toomine Vene piirile annab selge sõnumi, et siia ei tasu ronida". No täielik totrus. Nagu eespool olen näidanud, on NATO võimetu sõjaliselt Baltimaid kaitsma ja kiire kaotus tähendab praktiliselt savijalgadel kolossi lagunemist.
Veelgi hullem on aga Eesti eliidi suutmatus areneda provinslikust tobedusest maailma geopoliitilise mõtestamise tasemele, mõtlemaks nagu Venemaa ja Lääne eliit. Kahjuks pole selleks võimeline isegi siiras patrioot Leo Kunnas, rääkimata siis Toompeal USA globalistide poole sitsivatest degenerantidest. Ometi on Kunnase naine soomlanna, kes on äsja kirjutanud raamatu, kus ta toob esile eestlaste ja soomlaste erineva maailmanägemise. Soomlaste laiadele rahvahulkadele on enesestmõistetav, et võõrvägede toomine nende pinnale vähendab reaalselt nende julgeolekut, sest see sunnib Venemaad neid kirbule võtma. See on marssal Mannerheimi kõige väärtuslikum pärand, sest esmajoones just tema viis rahva arusaama geopoliitilisele tasemele. Geopoliitiliselt on võõrvägede toomine Eesti pinnale selge geopoliitiline väljakutse Venemaale, millele ta tingimata peab otsustavalt reageerima kui ta tahab jääda iseseisvaks. Geopoliitika on teatud mõttes nagu male, kus peab vastama adekvaatselt vastase käigule ja kes jätab oma käigu tegemata on kindel kaotaja. Ainult meie jobud võivad loota, et Venemaa, kellel Baltikumis on lipp ja kaks vankrit rohkem kui NATO-l ei realiseeri oma masendavat ülekaalu võiduks.
/Vahemärkusena tahan inimestele tuua ka hea uudise: Iseseisvusepartei asutaja Vello Leito, kes ainukesena meie poliitikutest on võimeline arutlema geopoliitika teemadel, on maha saanud oma Eesti&Geopoliitika II köitega, mis peaks varsti olema saadaval suuremates raamatukogudes. Hoian seda väärtuslikku raamatut praegu käes ja olen seni jõudnud vaid diagonaalis läbi sirvida. Selline tõsine teos nõuab muidugi mõttega lugemist. Soovitan seda soojalt igaühele, kellele Eesti olukord ja tulevik huvitav on, sest see annab nagu baasi, arusaamise, mis diskursusest välispoliitiliste küsimustele läheneda ning seega saada adekvaatsem pilt reaalsest maailmast, mida meie massimeedia meiega manipuleerimiseks pidevalt valedega ja poolvaledega püüab virtuaalse uduga asendada ./
Sealjuures on Putini strateegiline seis superhea, sest tal on lahti kõik võimalused, alustades lihtlabase Baltimaade okupeeerimisega oma tankiarmeega ja maismaaühenduse loomisega Kaliningradiga. NATO on võimeline kiirelt vastama vaid ennasthävitava tuumasõjaga, mida muidugi reaalselt ei kaalutagi, sdest nagu D.Trumpki hiljuti nentis, on Venemaa tuumarelvad kaasaegsed ja USA omad juba aegunud, millega tuleb arvestada.
Ent see pole minu arvates Venemaale optimaalseim variant. Püüan prognoosida, kuidas Putin reaalselt toimib antud olukorras. Esmalt tuleb sügisel läbi viia duumavalimised, kus ilmselgelt kaalukauss langeb patriootliku tiiva kasuks. Viimase ülekaalule toetudes on võimalik moodustada uus patriootliku suunaga valitsus ja kihutada minema globalistide maffia majandusblokist. Tuleb muuta ka konstitutsiooni.
Seejärel tuleb oodata novembrikuu USA valimisi, mis on ülitähtsad kogu maailmale. Olen juba aastaid tagasi kirjutanud, et unipolaarne maailm on väga ebastabiilne ja geopoliitilise loogika järgi järgneb sellele paratamatult multipolaarne maailm, mitmete jõukeskustega. D. Trump ongi see presidendikandidaat, kes esindab reaalset multipolaarse, mitte globalistliku unipolaarse ( H.Clinton) maailma mudelit. Olen juba aastaid tagasi kirjutanud, et Lääne eliit on selgelt lõhenenud kaheks: nn.patriootideks ja globalistideks. Need parteid on esindatud kõigis maades, seni oli USA kindlalt globalistide käpa all, täna aga on ka Ameerikal esmakordselt peale R.Nixoni D.Trumpi näol jälle patriootide esindaja.
Minu veendumuse järgi on juba kindel, et selle maailma vägevad on juba otsustanud T.Trumpi kasuks. Muidugi pole mul mingit siseinformatsiooni ja ma pole ka prohveti võimetega, ent tosinkond kaudset ilmingut annab võimaluse prognoosiks.
Vaadake, kes oli hiljuti Dresdenis toimunud Bilderbergi klubi kokkutuleku nimekirjas. Klubi näol pole minu arvates tegu mitte maailmavalitsusega, kus midagi otsustatakse, vaid tööjuhatajate kokkutulekuga, kus informeeritakse kõrgemal tasandil tehtud otsusest ja antakse kätte toimimissuunad ja mallid. Mulle torkas silma kohe H.Kissingeri nimi. Mis juhised ja suunad võib anda kätte vanahärra on selge, tema on nn.patrioootide suuna mees.
Globalist H.Clinton on minu arvates valimised kaotanud juba enne valimiskampaania algust. Ma ei mõtle isegi mitte tema julgeolekualast kuritegu, kus ta kehtiva ettekirjutise vastaselt riigisekretärina sisuliselt avaldas kogu maailmale üle 1200 välisministeeriumi salajase dokumendi.
Mõtlen viimast Orlando terrorismiakti, kus tulistaja kuulutas end ISIL meheks. ISIL -i ristiemaks ja -isaks oli aga vastavalt H.Clinton ja endine CIA juht kindral Petraeus. Ameerikas on juba ilmunud raamat, kus pajatatakse, kuidas tolleaegne Ühendatud Staabiülemate Komitee esimees ja maavägede luureülem edukalt saboteerisid B.Obama ja H.Clintoni korraldusi varustada ISIL-i Liibüas peale Kadaffi kukutamist peremeheta jäänud tuubil täis relvaladudest relvadega. Moodsate relvade asemel sokutasid sõjaväelased, kes pidasid ülemuste poliitikat patriootidena USA huvide vastaseks, islamivõitjatele Süürias Korea sõja aegset vanarauda. Kui olukorras, kus IS võitleja korraldas Orlandos veresauna ja fakt, et presidendikandidaat H.Clinton on seotud IS-i jõukude relvadega varustamisega saab laiale üldsusele teatavaks, siis kahaneb toetus H.Clintonile otsustavalt. Seega H.Clintoni nimetamine Demokraatliku partei presidendikandidaadiks kätkeb endas parteile tohutut riski ja seepärast ta nimetamine pole sugugi täitsa kindel.
D.Trump, kes majandusest jagab muidugi palju rohkem kui H.Clinton, on oma esinemistes korduvalt maininud ohtlike mullide olemasolust tänases Ameerika majanduses ja oleks ausam kui need lõhataks ennem tema presidendi ametiaja algust. Vaadakem, mis mullidest jutt on.
Kildgaasi ja -nafta mullist olen ma juba üksikasjaliselt pajatanud eespool. Obama tahab üheltpoolt, et Venemaa kahjustamiseks oleks nafta hinnad võimalikult madalad, samas käis ta Saudi Araabias nuiamas, et nood tõstaksi nafta hinna vähemalt $60 peale, mis võimaldaks tootjail vähemalt pankadele laenu protsente maksta. Süsteemne kriis, nokk kinni-saba lahti jne.
Kui kIldnaftat tootvad firmad pankrotti lähevad, siis on pankrotiseis ka neile heldelt raha laenanud pankades. Esimene neist oleks Wells Fargo, kes kõige rohkem on sellesse avantüüri panustanud. Põhimõtteline vahe Trumpi ja globalist Clintoni vahel on see, et viimane nagu Obamagi 2008.a. kriisi ajal, aitaks rahvusvahelised suurpangad hädast välja. Seda ameeriklaste arvel, kes jäid kuskil $8 triljoni ulatuses vaesemaks, kes jäid massiliselt oma kodudest ilma ja kümned miljonid vegeteerivad täna vaid tänu valitsuse toidutalongidele. Poolperifeeria ja perifeeria said muidugi veel kõvema laksu.
Seevastu Trump patrioodina päästaks USA majanduse ja laseks rahvusvahelised suurpangad pankrotti minna ning seega ka rahvusvahelise finantssüsteemi koos rahvusvahelise reservaluuta dollariga.
Mõlemat, nii USA majandust kui ka globaalseid panku on aga võimatu päästa. Veelgi enam, isegi globaalseid panku, mis tagavad globaalse turu toimimise, ei ole võimalik päästa isegi USA majanduse ohverdamisega, kellel niigi on kaelas ca $18 triljonit riigivõlga ja kuskil $55 triljonit osariikide ja munitsipaliteetide võlgu.
KIldnaftamullist on nimelt globalistlike suurpankade poolt üles puhutud veelgi suurem derivaatide turu mull. Olen juba kuskil eespool möödaminnes vihjanud JPMorgan Chase probleemidele. Nimelt on tal aktivas $2,4 triljoni, samas kui potentsiaalseid kohustusi derivaatide turul $51 triljoni! Goldman Sachs`il vastavalt 890 miljardit ja 51,1 triljoni; Bank of America 2,1 triljoni ja 45,2 triljoni; Morgan Stanley 834 miljardit ja 31 triljoni.
Ameerika globalistlikus majandusmudelis ei täida pangad juba ammu majanduse teenindaja ja vahendaja rolli, vaid on hiiglaslikud parasiidid, kes saavad peamise kasumi spekuleerimise , mitte majanduse teenindamise eest. Nii eraldatakse riigilt praktiliselt protsendita saadud rahast vaid ca 15% majanduse krediteerimiseks, kuskil kolmandiku eest ostetakse riigi kümne aastasi võlakirju, mis toovad sisse 2% aastas lillegi liigutamata, lõviosa läheb aga sisuliselt kasiinosse-kihlveokontorisse : derivaatide turule. Viimase mahuks aga on paisutatud fantastilise $550 triljonini!
Samas omastasid rahvusvahelised pangad 2007 aastal USA SKP-st fantastilise osa- ca 70%!!! Pole ime , et kõige andekamad noored raiskab USA ära sisuliselt parasiitlike spekulantidena. Selline kasiinolik Ameerikalik majandusmudel ei ole muidugi jätkusuutlik.
Juba selle aasta lõpus on prognoositav tsunami, mis pühib silmapilkselt minema globalismi esindavad pangahiiud ja kogu senise dollarile rajatud rahvusvahelise finantssüsteemi, mis tähendab muidugi ülemaailmset majanduslikku katastroofi.
Toimub kiire üleminek mudelile, kus maailm on ära jaotatud mitmeteks jõukeskusteks, kel on igalühel oma valuuta ja vastutab korra eest oma piirkonnas. Üheks selliseks jõukeskmeks saab automaatselt muidugi Venemaa oma Euraasia ühendusega, Hiina, India, loomulikult USA ja loodetavasti ka Euroopa (Saksamaa südamikuna). Trump patrioodina loomulikult seisab kui kalju Ameerika huvide eest ja seepärast ta ei hakka oma tsivilisatsiooni väärtusi relva jõul teistele tsivilisatsioonidele peale suruma ja maailma politseinikku mängima. Seepärast toimub sarnaselt II maailmasõja lõpu poole sarnaselt maailmas mõjupiirkondade jaotamine eri jõukeskuste vahel konverentside laine abil. Seepärast võib vabalt juhtuda, et Venemaa ja USA juhid kohtuvad jälle Jaltas samas palees nagu 1945.a. ja kolmandaks, kõige nõrgemaks osapooleks (nagu Churchill) on heal juhul Euroopa esindaja.
Põhimõtteliseks erinevuseks tolle aja ja tänapäeva vahel on see, et kui tollal võideldi võimalikult suure mõjupiirkonna üle, siis nüüd süsteemse kriisi tingimustes on eriti Venemaal suur oht sattuda ülepinge olukorda, kus ta ei suuda tõhusalt korda tagada liiga suure ruumi üle. Nii võib Trump vabalt "kreeklaste kingitusena" pakkuda Venemaal kontrolli alla võtta kogu endise Varssavi pakti ruum. Muidugi oleks Putinil targem sellest loobuda, sest see paneks ülejõu käiva koormana Venemaa põdema aastakümneteks ja nõrgestaks teda. Venemaal on raskusi isegi Novorossija taastamisega, rääkimata kogu Ukrainast, mis talle niikuinii musta auguna kaela veeretatakse. Suureks kergenduseks Venemaale oleks, kui saaks vähemalt Galiitsia ja Volõõnia Euroopasse sokutada. Moldaavia tuleb niikuinii Transdnestria tõttu oma dotatsioonile võtta. Poolakatega leivad ühte kappi panemine tähendaks muidugi selget enesetappu. Parem on muidugi see jant Saksamaale sajandiks pureda jätta. Leedu jamaga tuleb paratamatult leppida geopoliitilistel põhjustel - tuleb luua maismaaühendus Kaliningradiga.
Kelle tsooni satub Eesti? Paraku pean tunnistama, et ülekaalukalt paremad argumendid on J.Kaplinskil, kes ütles, et me vajume Venemaa mõjusfääri. Minu tegevus on olnud kogu aeg suunatud sellele, et meil tekiks võimalus jääda Euroopa (Saksamaa) mõjusfääri nagu Soome. Selle esmaseks eelduseks oleks aga patriootliku poliitilise jõu moodustamine, kes muudaks põhimõtteliselt tänast Eesti riigi globalistlikku poliitikat. Lootus sureb aga viimasena ja vaatame, mida meie rahvuslaste väike grupike sügisel endast kujutab. Kõik Toompea parteid on Eesti õnnetuseks selgelt globalistlikud. Sealjuures pole sugugi tähtis, kuidas keegi neist ise ennast reklaamib. Tähtis on sisu, poliitika mida ellu viiakse. Nii on IRL ja EKRE selgelt neoliberaalse poliitika elluviijad nii majanduses kui välispoliitikas ja seepärast globalistliku laagri mehed nagu ülejäänudki Toompea kamp. Kära migrantide teema üle on selge bluff, sest haugutakse selgelt vale puu all. Eestit ei ähvarda lähemas tulevikus mitte pagulaste voog Süüriast, kes igaüks oli piisavalt jõukas maksmaks 5-10 000 dollarit oma üleveo eest, sest meie rahvas elab veel vaesemalt kui nemad rahuajal Süürias või Liibüas. Meid uputab varsti immigrantide tulv Ukrainast, kus on paari aastaga põhja lastud kogu tööstus ja kelle kvalifitseeritud ja üliodavatele töökäte ootusele on rajatud kogu meie eliidi majanduspoliitika.
Samuti ei ole IRL ja EKRE avalikkul russofoobial mitte mingit seost rahvusluse ideoloogiaga, sest meie loosungiks on: Kõige maade rahvuslased ühinege!
Eestil ja Lätil on tegelikult olemas geopoliitilised eeldused nagu Soomelgi saada Euroopa (Saksamaa) mõjusfääri. Kahjuks kui meie grupikesel ebaõnnestub sügiseks kaalukaks poliitiliseks jõuks muutuda (aga ebaõnnestumise tõenäosus on miljon korda suurem kui õnnestumine), siis pole rahvusvaheliselt võitnud USA, Venemaa ja Saksamaa patriootidel Eestis lihtsalt mitte kellegagi rääkidagi.
Muuidugi tungleb meie globalistlik eliit Trumpi jutule. Kuid nende olukord on veel lootusetum kui Pätsil peale seda kui Hitler sõlmis MRP. Siis lasti meie esindajad vähemalt ametnike jutule ja anti kätte selge käsk: minna NL tiiva alla. Hitler pidas kasulikuks, et ta truu kannupoiss kõigepealt Stalini piitsa maista saaks, et kadaka-sakslased siis rõõmuhõisetega Saksa okupatsioonivägesi vastu võtaks.
Tänapäeval on olukord põhimõtteliselt teine. Trumpile on meie globalistid põhimõtteliselt vaenlased ja nagu omal ajal Saksamaa hävitas esmajoones Eestis peavaenlastena meie rahvuslasi füüsiliselt, nii on Trumpi esmaseks nõudeks Eestis korra tagajale siinse globalistliku eliidi poliitiline hävitamine. Mitte ainult Toompeale ei ilmu täiesti uued näod täiesti teise jutuga, vaid ka teleka ja raadiohääled muutuvad paugupealt ja kui omal ajal "juhuslikult" kõik ajalehetoimetajad osutusid nn."parempoolse" maailmavaate esindajaks, nii on õige pea nagu võlukepikesena nad kõik patrioodid. See avab noortele rahvuslastele muidugi hiilgava karjäärivõimaluse, ent Eesti riigiga on asi sandim.
Soome jääb Saksamaa mõjusfääri, ent Eesti ja Läti tuleb oma dotatsioonile tänase Saksamaa asemel võtta ilmselt Venemaal. Lätis on Putinil poliitiline jõud, kellega rääkida, Eestis mitte. Lihtsameelsed, kes ei suuda näha läbi Refi ja Keskerakonna mängu nende lollitamiseks, võiksid märgata, et Keskerakonna poliitiline orientatsioon on olnud alati vankumatult globalistlikule Ameerikale.
Geopoliitilised tõsiasjad ja loogika ei muutu läbi aastakümnete. Täna ongi Venemaal, nagu ma juba tosin aastat tagasi tagasi kirjutasin, kõige kasulikum mitte otse liita Eestit ja Lätit oma koosseisu , vaid võtta nad oma mõjusfääri ühtse poliitilise moodustuse Liivimäe näol pealinnaga Riias. Seda enam, et Liivimaal on ajaloos muuuseas palju pikem eluiga olnud kui Eesti ja Läti riigid.
Meil, rahvuslastel, isegi kui meil ei õnnestu vaatamata kõigile ponnistustele säilitada Eesti omariiklikust, tuleb üritada saavutada võimalikult suurem autonoomia Liivimaa koosseisus, et tagada meie keele ja meele säilimine; ning isegi siis kui ka see ei õnnestu, peame jätkama nagu Jakobson ja maurused omal ajal. Ainult nii me ei muutu Ajaloos meie degerantse eliidi sarnaselt mõtetuks biomassiks nagu mäletsevad lehmad aasal.
Roman Ubakivi
neljapäev, 16. juuni 2016
EESTI JULGEOLEKUOLUKORD VI
Ausalt öeldes on palju huvitavam alanud EM jalgpallis vaadata kui meie degenerantse eliidi soperdamisi jälgida. Ent meie julgeolekuolukord on niivõrd katastroofiliseks osatud viia, et järjekordne debiilikust kaitseminister Hanso räägib juba meie tuumasõjast Venemaaga.
Täna ei ole enam võimalik valetada, nagu seda tegid meie sõjaväejuhid ja Tartus asuva sõjaväe kolledži ülem, et RAND Corporationi raport alahindab meie kaitsevõimekust. (Raporti selgeks järelduseks teatavasti oli, et Baltimaade usutavaks kaitsmiseks tuleks siia paigutada vähemalt seitse NATO brigaadi, sealhulgas 3 tankibrigaadi.) Olukorras, kus Euroopas on vaid kaks kerget USA brigaadi ja ka siis, kui moodustatakse uus, kolmas brigaad Ida Euroopasse paigutamiseks, tähendab see sisuliselt ühemõtteliselt seda, et Balti riigid on sõjalises mõttes Venemaa ohu eest kaitsmatud. Sellele meie jaoks tähenduselt fundamentaalsele faktile ma viitasin juba palju varem ühes oma blogi artiklis. Reaalselt algab NATO sõjaliselt võimalik kaitse alles Poola joonelt ja sedagi suurte probleemidega. Seal on vähemalt olemas pisike eeldus 31.ooo sõduri näol). Valetada ei ole enam võimalik, sest USA Senati Välissuhete Komitees vastates senaator Cory Gadneri (Colorado) küsimusele RAND Corporationi raporti pädevuse kohta, mille kohaselt Vene väed jõuaksid Tallinna ja Riiga maksimaalselt 60 tunniga, vastas jaatavalt Michael Carpenter (US Deputy Assistant Secretary of Defense for Russia, Ukraine&Eurasia).
Sealjuures meie sõjaline kaitsmatus lähitulevikus vaid suureneb, sest plaanile USA ühe uue brigaadi paigutamisele Poola ja Baltimaadesse vastas Venemaa kolme uue DIVIISI loomisega, millest üks paigutatakse Lõuna sõjaväeringkonda, kaks aga meie vastas asuvasse Lääne sõjaväeringkonda. Sealhulgas üks neist olevat tankidiviis. Viimane on ka loogiline, sest järgmisel aastal hakkavad konveierilt tulema uue põlvkonna T-14 "Armata" supertankid (2300 tanki nelja aasta jooksul), millele NATO-l pole midagi peale USA Abramsite taolise vanaraua vastu panna. Ilmselt ümberrelvastatakse uute tankidega esmalt meie vastas seisev Kantemirovi kaardiväe eliittankidiviis mille praegused väga head T-90 antakse üle teistele diviisidele.
Teisalt ainult soovmõtlemisega idioot võib rajada oma välis - ja julgeolekupoliitika sellisele hullumeelselt mädale oletusele, et Lääneriigid on valmis alustama ennasthävitavat tuumasõda Venemaaga mingi Narva ja Tallinna pärast, mis ei kuulu nende eluliste huvide sfääri.
Arusaamine ülaltoodud kahest geopoliitilisest faktist tuleneb järeldus, et meie eliidi geopoliitiliste faktide vastane välis- ja julgeolekupoliitika lõpptulemus on eestlastele enesetapjalik.
Mul pole mingit mõtet suhelda mõne Riigikogu poliitikuga, sest nad kõik äsja kinnitasid oma poolehoidu senisele hukatuslikule kursile. Neile on esikohal oma tasku huvid, nende pärast peale neid võib tulla veeuputus. Nad on Aaviksoo sule järgi võtnud endale õiguse meile valetada kui see on nende huvides. Pole ju mõtet rääkida sulide-varaste erakonda esindava Ants Laaneotsaga, kes viimases reporteritunnis valetas meile järjekordselt, et Gruusia -Lõuna Osseetia konflikt oli Gruusia sisemine asi. Kena sisemine asi kui Gruusia alustas raskerelvadest Venemaa rahuvalvajate tulistamist ja tapmist kes asusid vaenupoolte vahel ka Gruusia enda nõusolekul! Ma ei räägi isegi tsiviilelanike tapmist, kellest palju olid Venemaa kodasnikud. Kui Eesti toetas USA ja Euroopa riikide asissetungi Liibüasse "kohustuse kaitsta" põhjendusega, siis miks Eesti ei toetanud Venemaa rahule sundimise missiooni Gruusias? Fakt, et Eesti on ise kergemeelselt käitunud rahvusvahelise õiguse suhtes korduvalt litsina, valikuliselt, on meid jätnud ilma väikeriikide parimaist tugipunkist- tuginemisest rahvusvahelisele õigusele. Venemaa taasühendas Krimmi teatavasti tuginedes rahvaste enesemääramise õiguse printsiibile, toetudes Krimmi elanikkonna referendumile. Kui nüüd meie Riigikogu vesipead kuulutavad, et Venemaa rikkus Krimmi endaga liites rahvusvahelist õigust, siis ta saeb ise oksa, millele tugineb Eesti riigi legitiimsus. Ei saa olla nii, et ainult eestlastel on õigus enesemääramisele ja teised on sellest ilma jäetud.
Lisaks on tänane Venemaa vastane poliitika juba ette kaotatud, sest ei ole maailmas jõudu, mis kuskil eespool mul tsiteeritud Bismarcki mõtte kohaselt suudaks takistada venelastel taasühineda nagu elavhõbeda tilkadel. Tänaseks on järjekordse smuta aeg Venemaal läbi ja nii eliit kui rahvas on endale selgelt teadvustanud, et Venemaa saab eksisteeridas vaid kui suurriik ning on selle eest valmis sõdima ka Ameerikaga.
Täielik smuta valiseb aga meie endi kui rahva ja Eesti eliidi ajudes. Kui Riigikogu raportist me loeme, et pole olemas midagi, mis suudaks asendada suurte, usutavate tavavägede kohaloleku alliansi kõige haavatamates punktides, sealhulgas Eestis, Lätis ja Leedus, siis kuidas seda tingimust saab täita üksnes ÜKS armetu USA brigaad kogu Ida Euroopa ulatuses?! Nõuab ju Ameeriklaste endi tehtud analüüs esialgse ( mitte kestva) kaitse minimaalseks eeltingimuseks SEITSME uue brigaadi Baltimaadesse paigutamist!
Sealjuures Ameeriklaste seitsme uue brigaadi toomise vajadus Balti riikidesse lähtub naeruväärsest eeldusest, et Venemaa ründab vaid kahekordset ülekaalu kasutades ja üksnes nelja tanki pataljoniga (124 tankiga). Ma ei rajaks ameeriklaste asemel oma plaane eeldusele, et Venemaa kindralstaabis istuvad Eesti kindralite taolised idioodid ja ei alusta oma planeeritavat rünnakut tagamata vähemalt kolmekordse jõudude ülekaalu ning ei kasuta rünnakuks just selliseks operatsiooniks mõeldud 1.kaardiväe tankiarmeed, mille koosseisus ainuüksi 4. Kantemirovi kaardiväe tankidiviisil on 320 tanki. Miks peaks Venemaa, kellel on relvastuses ca viisteist ja pool tuhat tanki, alustama ründeoperatsiooni vaid 124 tanki ja tühise arvu suurtükkidega? Kas USA kindralid on Laaneotsa ja Kerdi taolised vesipead, kes ei saa aru, et Baltikumi on sõjaliselt võimatu kaitsta? Ei, kindlasti mitte. USA kindralid isegi ei mõtle sellele kuidas kaitsta Baltimaid. Lähtub ju nende sõjaline doktriin traditsioonilisest eeldusest, et US maaväed võitlevad vaid tingimustes, kus neile on garanteeritud absoluutne ülekaal õhus ja merel nagu D-päeval Normandias.
Baltimaad asuvad aga rõngas, (idast Venemaa, lõunast Valgevene, kellel on Venemaaga ühtne õhukaitsesüsteem, ja läänest Kaliningradi oblast) mis on mitmekordselt kaetud maailma parimate õhukaitsesüsteemidega S-400 ja S-300 ning Vene hävituslennuväega. Balti merel on ainuvaliseja Vene Balti mere laevastik, koos rannakaitse raketikompleksidega "Bastion" ja tiibraketid "Kalibr". Seega oleme sõjaliselt olukorras, kus Venemaal on absoluutne A2/AD võime (juurdepääsu ja tegevusvabaduse takistamine) NATO suhtes. Isegi kui ameeriklastel tekiks võlukepikese abil üle öö seitse seni olematut brigaadi , siis nende paiskamine Baltikumi ei annaks vähimatki lootust, sest neid on võimatu varustada ( vaja oleks aga sadu tuhanded tonne päevas).
Ameerika kindralid lihtsalt täidavad presidendi poliitilist tellimust ja viivad ellu Venemaa vastast provokatsiooni, mille eesmärgiks on läita jälle suur sõda Euroopas. Selleks, et välja tuua USA süsteemsest kriisist pole muidugi kahju ohverdada isegi üks oma brigaad, Balti riikidest rääkimata. USA eliit tegutseb ratsionaalselt oma kasu silmas pidades.
Millest aga lähtub degenerantne Eesti eliit? Loomulikult samuti nagu Ü.Uluots ja Hj.Mäe 1943/44 a. - armsa iseenese huvidest reetes Eesti rahvuslikud huvid. Parandamatu optimistina loodan, et eksisteerime ka veel järgmisel aastal ja pealegi maal on veel piisavalt vanu elektriposte alles, jätkub igale reeturile.
Roman Ubakivi
Ausalt öeldes on palju huvitavam alanud EM jalgpallis vaadata kui meie degenerantse eliidi soperdamisi jälgida. Ent meie julgeolekuolukord on niivõrd katastroofiliseks osatud viia, et järjekordne debiilikust kaitseminister Hanso räägib juba meie tuumasõjast Venemaaga.
Täna ei ole enam võimalik valetada, nagu seda tegid meie sõjaväejuhid ja Tartus asuva sõjaväe kolledži ülem, et RAND Corporationi raport alahindab meie kaitsevõimekust. (Raporti selgeks järelduseks teatavasti oli, et Baltimaade usutavaks kaitsmiseks tuleks siia paigutada vähemalt seitse NATO brigaadi, sealhulgas 3 tankibrigaadi.) Olukorras, kus Euroopas on vaid kaks kerget USA brigaadi ja ka siis, kui moodustatakse uus, kolmas brigaad Ida Euroopasse paigutamiseks, tähendab see sisuliselt ühemõtteliselt seda, et Balti riigid on sõjalises mõttes Venemaa ohu eest kaitsmatud. Sellele meie jaoks tähenduselt fundamentaalsele faktile ma viitasin juba palju varem ühes oma blogi artiklis. Reaalselt algab NATO sõjaliselt võimalik kaitse alles Poola joonelt ja sedagi suurte probleemidega. Seal on vähemalt olemas pisike eeldus 31.ooo sõduri näol). Valetada ei ole enam võimalik, sest USA Senati Välissuhete Komitees vastates senaator Cory Gadneri (Colorado) küsimusele RAND Corporationi raporti pädevuse kohta, mille kohaselt Vene väed jõuaksid Tallinna ja Riiga maksimaalselt 60 tunniga, vastas jaatavalt Michael Carpenter (US Deputy Assistant Secretary of Defense for Russia, Ukraine&Eurasia).
Sealjuures meie sõjaline kaitsmatus lähitulevikus vaid suureneb, sest plaanile USA ühe uue brigaadi paigutamisele Poola ja Baltimaadesse vastas Venemaa kolme uue DIVIISI loomisega, millest üks paigutatakse Lõuna sõjaväeringkonda, kaks aga meie vastas asuvasse Lääne sõjaväeringkonda. Sealhulgas üks neist olevat tankidiviis. Viimane on ka loogiline, sest järgmisel aastal hakkavad konveierilt tulema uue põlvkonna T-14 "Armata" supertankid (2300 tanki nelja aasta jooksul), millele NATO-l pole midagi peale USA Abramsite taolise vanaraua vastu panna. Ilmselt ümberrelvastatakse uute tankidega esmalt meie vastas seisev Kantemirovi kaardiväe eliittankidiviis mille praegused väga head T-90 antakse üle teistele diviisidele.
Teisalt ainult soovmõtlemisega idioot võib rajada oma välis - ja julgeolekupoliitika sellisele hullumeelselt mädale oletusele, et Lääneriigid on valmis alustama ennasthävitavat tuumasõda Venemaaga mingi Narva ja Tallinna pärast, mis ei kuulu nende eluliste huvide sfääri.
Arusaamine ülaltoodud kahest geopoliitilisest faktist tuleneb järeldus, et meie eliidi geopoliitiliste faktide vastane välis- ja julgeolekupoliitika lõpptulemus on eestlastele enesetapjalik.
Mul pole mingit mõtet suhelda mõne Riigikogu poliitikuga, sest nad kõik äsja kinnitasid oma poolehoidu senisele hukatuslikule kursile. Neile on esikohal oma tasku huvid, nende pärast peale neid võib tulla veeuputus. Nad on Aaviksoo sule järgi võtnud endale õiguse meile valetada kui see on nende huvides. Pole ju mõtet rääkida sulide-varaste erakonda esindava Ants Laaneotsaga, kes viimases reporteritunnis valetas meile järjekordselt, et Gruusia -Lõuna Osseetia konflikt oli Gruusia sisemine asi. Kena sisemine asi kui Gruusia alustas raskerelvadest Venemaa rahuvalvajate tulistamist ja tapmist kes asusid vaenupoolte vahel ka Gruusia enda nõusolekul! Ma ei räägi isegi tsiviilelanike tapmist, kellest palju olid Venemaa kodasnikud. Kui Eesti toetas USA ja Euroopa riikide asissetungi Liibüasse "kohustuse kaitsta" põhjendusega, siis miks Eesti ei toetanud Venemaa rahule sundimise missiooni Gruusias? Fakt, et Eesti on ise kergemeelselt käitunud rahvusvahelise õiguse suhtes korduvalt litsina, valikuliselt, on meid jätnud ilma väikeriikide parimaist tugipunkist- tuginemisest rahvusvahelisele õigusele. Venemaa taasühendas Krimmi teatavasti tuginedes rahvaste enesemääramise õiguse printsiibile, toetudes Krimmi elanikkonna referendumile. Kui nüüd meie Riigikogu vesipead kuulutavad, et Venemaa rikkus Krimmi endaga liites rahvusvahelist õigust, siis ta saeb ise oksa, millele tugineb Eesti riigi legitiimsus. Ei saa olla nii, et ainult eestlastel on õigus enesemääramisele ja teised on sellest ilma jäetud.
Lisaks on tänane Venemaa vastane poliitika juba ette kaotatud, sest ei ole maailmas jõudu, mis kuskil eespool mul tsiteeritud Bismarcki mõtte kohaselt suudaks takistada venelastel taasühineda nagu elavhõbeda tilkadel. Tänaseks on järjekordse smuta aeg Venemaal läbi ja nii eliit kui rahvas on endale selgelt teadvustanud, et Venemaa saab eksisteeridas vaid kui suurriik ning on selle eest valmis sõdima ka Ameerikaga.
Täielik smuta valiseb aga meie endi kui rahva ja Eesti eliidi ajudes. Kui Riigikogu raportist me loeme, et pole olemas midagi, mis suudaks asendada suurte, usutavate tavavägede kohaloleku alliansi kõige haavatamates punktides, sealhulgas Eestis, Lätis ja Leedus, siis kuidas seda tingimust saab täita üksnes ÜKS armetu USA brigaad kogu Ida Euroopa ulatuses?! Nõuab ju Ameeriklaste endi tehtud analüüs esialgse ( mitte kestva) kaitse minimaalseks eeltingimuseks SEITSME uue brigaadi Baltimaadesse paigutamist!
Sealjuures Ameeriklaste seitsme uue brigaadi toomise vajadus Balti riikidesse lähtub naeruväärsest eeldusest, et Venemaa ründab vaid kahekordset ülekaalu kasutades ja üksnes nelja tanki pataljoniga (124 tankiga). Ma ei rajaks ameeriklaste asemel oma plaane eeldusele, et Venemaa kindralstaabis istuvad Eesti kindralite taolised idioodid ja ei alusta oma planeeritavat rünnakut tagamata vähemalt kolmekordse jõudude ülekaalu ning ei kasuta rünnakuks just selliseks operatsiooniks mõeldud 1.kaardiväe tankiarmeed, mille koosseisus ainuüksi 4. Kantemirovi kaardiväe tankidiviisil on 320 tanki. Miks peaks Venemaa, kellel on relvastuses ca viisteist ja pool tuhat tanki, alustama ründeoperatsiooni vaid 124 tanki ja tühise arvu suurtükkidega? Kas USA kindralid on Laaneotsa ja Kerdi taolised vesipead, kes ei saa aru, et Baltikumi on sõjaliselt võimatu kaitsta? Ei, kindlasti mitte. USA kindralid isegi ei mõtle sellele kuidas kaitsta Baltimaid. Lähtub ju nende sõjaline doktriin traditsioonilisest eeldusest, et US maaväed võitlevad vaid tingimustes, kus neile on garanteeritud absoluutne ülekaal õhus ja merel nagu D-päeval Normandias.
Baltimaad asuvad aga rõngas, (idast Venemaa, lõunast Valgevene, kellel on Venemaaga ühtne õhukaitsesüsteem, ja läänest Kaliningradi oblast) mis on mitmekordselt kaetud maailma parimate õhukaitsesüsteemidega S-400 ja S-300 ning Vene hävituslennuväega. Balti merel on ainuvaliseja Vene Balti mere laevastik, koos rannakaitse raketikompleksidega "Bastion" ja tiibraketid "Kalibr". Seega oleme sõjaliselt olukorras, kus Venemaal on absoluutne A2/AD võime (juurdepääsu ja tegevusvabaduse takistamine) NATO suhtes. Isegi kui ameeriklastel tekiks võlukepikese abil üle öö seitse seni olematut brigaadi , siis nende paiskamine Baltikumi ei annaks vähimatki lootust, sest neid on võimatu varustada ( vaja oleks aga sadu tuhanded tonne päevas).
Ameerika kindralid lihtsalt täidavad presidendi poliitilist tellimust ja viivad ellu Venemaa vastast provokatsiooni, mille eesmärgiks on läita jälle suur sõda Euroopas. Selleks, et välja tuua USA süsteemsest kriisist pole muidugi kahju ohverdada isegi üks oma brigaad, Balti riikidest rääkimata. USA eliit tegutseb ratsionaalselt oma kasu silmas pidades.
Millest aga lähtub degenerantne Eesti eliit? Loomulikult samuti nagu Ü.Uluots ja Hj.Mäe 1943/44 a. - armsa iseenese huvidest reetes Eesti rahvuslikud huvid. Parandamatu optimistina loodan, et eksisteerime ka veel järgmisel aastal ja pealegi maal on veel piisavalt vanu elektriposte alles, jätkub igale reeturile.
Roman Ubakivi
Tellimine:
Postitused (Atom)