Pole head ilma halvata.
Referendumi korraldamist ja inglaste otsust lahkuda Euroopa Liidust tuleb tervitada ja mitte hukka mõista. Selles on halba aga selles on ka head, nagu elus ikka. Sümpaatne on see igati sest on alateadlikult inspireeritud mitmekesisest maailmast. Oma äraminekuga apelleerivad inglased hoopis teistsugustele, sügavamatele peidetud väärtustele ja mitte matslikule rehepapi kasule, mis on iseloomulik Eesti eliidile ja mis lõppkokkuvõttes on kahjulik Eesti rahvale.
Minul ja arvan, et paljudel kaaskodanikel on raske mõista miks inimesi, kes apelleerivad rahva soovidele ja tahtmistele ning on siiralt omakasu taotlemata huvitatud oma rahva teenimisest marginaliseeritakse ja lüüakse halvustav populisti tempel otsa ette. Seda teevad praegu kõik avaliku arvamuse kujundajad ja muud maksumaksja rahaga kinnimakstud tegelased. Kuidas on juhtunud nii, et rahva teenimine ei ole enam voorus vaid on hukkamõistu väärt? Teatavasti pärast NL-i lagunemist säilitasid iseseisvas Eestis võimu neokommunistid ning uued pseudoisamaalased (Tiit Madisson „Riigipööraja märkmik“ lk.16), kes väga kiiresti taipasid kelle tagumikku tuleb uues olukorras lakkuda, et võimul olla. Eesti meister selles kunstis on vajeldamatult Reformierakond. Nad on kasvatanud endale toiduahela, mis toetab pimesi oma leivaisa kasvõi nui pooleks. See seletab Reformierakonna edu ja populaarsust rahva hulgas.
Vaatamata tohutule maksumaksja rahale mis kulutati inimeste meelsuse mõjutamisele ja PS vastastele e-valimistele on praegu parlamendis rahvuslaste esindus EKRE näol. Tõsi küll esialgu veel üksi ja kõigest 7 saadikuga. Arvan, et see „viga“ saab lähitulevikus kodanike poolt parandatud. Rahvuslaste päralt on tulevik. Selles valguses oli inglaste referendumi tulemus aimatav. Kahetsusega tuleb tunnistada fakti, London on juba tulnukate poolt vallutatud. Linnapea on praegu muslim ja lähiaja küsimus on missugune Euroopa riigi pealinn on järgmine. Inglaste otsus lahkuda EL-ust on arusaadav. Motiivid olid erinavad, kuid üheselt mõistetavad - aitab impeeriumist.
Kui lähtuda sellest, et inimene on looduse üks osa ja loodus nagu teame areneb hajutatult – ilma tsentraalse juhtimiseta, siis on tulevik aimatav. Globaalse maailma tasakaal ja töökindlus sõltub selles toimuvate protsesside paljususest. Elame paljususele tuginevas maailmas ja sellega peame kõik arvestama. Kõik, kes töötavad paljususe vähenemise nimel, kas rumalusest, kasusaamise nimel või mõnel muul põhjusel on kõige elava paradoksaalsel kombel ka ise enda hävitajad.
Mida rohkem globaliseerub maailm seda rohkem on eluliselt vaja, et süsteemis tekkinud haiged või rikkis kohta saaks eraldada tervikust. Haige koha isoleerimist võimaldab kõige paremini rahvusriikideks jagunenud maailm. Inglaste referendumi tulemus vaid tõestab taas, maailm liigub detsentraliseerimise suunas, mis on looduse poolt ettemääratud. Kunagi väga ammu jagunes maailma elanikkond väikesteks rühmadeks. Kujunesid välja keeled, kultuurid ja rahvad. Inimkonna arvengule pani aluse isoleerimisele panustanud kogukondades toimuv, teisi kultuure rikastav ja uusi mõtteid tekitav paljusus. Ühetaolises, monoliitses kultuuris oleks see võimatu.
Ameerika füüsik Freman Dyson tõestas oma töödes veenvalt - ...„Mitmekesisus tegi võimalikuks inimkonna kiire arengu.“ Meil on valida kas kindlustada süsteemi väliste vahenditega süsteemi säilimiseks vajalikud tingimused või lasta toimida loodusel, mis võimaldaks süsteemi välistingimuste muutustega kohaneda.
Mõtleva inimese kohus on näha looduse mitmekesisust ja mõista, see on peamine, mis kindlustab elu püsimise maal. Stiihiliselt on looduses paljusus alati toiminud. Vaid inimene on võimeline seda häirima või koguni rikkuma parandades loodust.
Looduses valitseb vaid üks reegel – võimaliku suure tõenäosusega püsima jääda ja sellest tuleb inimestel lähtuda. Pikki aastaid kehtinud arusaam – me võtame looduselt, tuleb unustada. Anname loodusele eelkõige aega, et inimese tekitatud kahjudega toime tulla. Tagasi looduse juurde tähendab minu arust austust kehtivate loodusseaduste vastu ja mitte omakasule mõtlemist. '
Inimeste vaba liikumine jakõik mis sellega kaasneb võlub noori, kuid tegelikkuses muutub maailm maapealseks põrguks. Ükski selgeltnägija ei oska enam ennustada kohta, kus ja millal kärgatavad taas pommid ja massitapmised. Võib küsida kas me säärast maailma tahame?
Ei kujuta ette autot ilma tagurpidi käiguta. On aeg mõista, et ka inimestel, ühiskondadel, rahvastel ja riikidel on seda tagurpidi käiku praegu hädasti vaja.
Elu kogenud Robert Vill
neljapäev, 28. juuli 2016
reede, 15. juuli 2016
EESTI ÕHUVÄE ÜLEM ON VÕHIKUST JOBU ?!
Tsiteerin kolonel Jaak Tarieni: "Aplodeerin kõikidele liitlastele, kes teevad otsuse osta F-35 hävitajaid. See on Eestile parimaks julgeolekukarantiiks ka järgmisteks aastakümneteks". F-35 on maailma ajaloo kõige kallima relvastusprojekti häbiväärne värdjas, mis oli mõeldud hirmkallite ja tänaseks juba vananenud lennukite F-22 Raptor asendamiseks.
Viienda põlvkonna lennukite F-22 ja F-35 peamiseks iseloomustavaks tunnuseks valis USA kontseptuaalselt eksliku " stealth" tehnoloogia, mis pidi muutma nad radaritele nähtamatuks. See oli ekslik, sest juba Jugoslaavia pommitamise ajal selgus, et USA "nähtamatu" lennuk oli piisavalt nähtav Jugoslaavia õhukaitse raketisüsteemi igivana pikemal lainepikkusel töötavale radarile ja "stealth" pommitaja tulistati alla. Sõjatööstuskompleksi kasumid on aga muidugi pühaks lehmaks ja mingid kontseptsiooni vead ei suuda seda ohustada. Ameerika rahva pahameeletormi vältimiseks on muidugi vaja udu ajada ja otsida F-35 jaoks mingisuguseidki rakendusvõimalusi ja seepärast US kindral viitaski kasutusvõimalusele Baltimaades.
Nagu Eesti õhukaitseväe ülem J.Tarien väitis, teeb F-35 võitmatuks tema võime näha vastast ja samal ajal ise nähtamatuks jääda. Tegemist olevat nagu olukorraga poksiringis, kus üks vastane, kes jääb selgelt alla võitlusvõimes Venemaa moodsatele hävitajatele, võidab neid, kuna on ise nähtamatu.
Probleem on selles, et Venemaal on juba kasutuses detsimeetridiapasoonis töötavad horisondi taha nägevad raadiolokatsioonijaamad "Podsolnuh", mis näevad F-35 üle 400 km kauguselt! Kui lisada juurde fakti, et venelaste õhk-õhk kaugraketid on üle 50 km pikema laskeulatusega kui USA parim, siis Vene Su-35 notib kerge vaevaga maha nii F-35 kui F-22. Kui J.Tarienil oleks vedikegi aimu ohvitseriaust, siis ta ilmselt peale eespool toodud lolluste rääkimist peaks kui mitte just end maha laskma, siis vähemalt viivitamatult erru astuma. Arvan, et Eesti õhukaitseväge ei tohiks juhtida filmis "Malev" esitatud tüüp, kelle arvates küüntest tehtud soomusrüü pidi tegema ta nähtamatuks. Selline tola on Eesti julgeolekule suureks ohuks.
Sundima teda muidugi keegi ei hakka, sest nii Riigikogu riigikaitse esimees Marko Mihkelson kui ka "teadur" Kalev Stoicescu jt. ajavad samasugust lolli jura. Nii tituleerib M.Mihkelson F-35 maailma võimekamaks ründelennukiks, samal ajal kui üks igivana USA F-16 laseb õppelahingus alla kerge vaevaga kaks tema vastaseks olnud F-35! See hirmkallis õnnetu F-35 on siis kuulutatud meie lennuväe ülema poolt Eesti parimaks julgeolekugarantiiks järgmisteks aastakümneteks!?
Täna meid juhivad degenerantsed poliitikud, kes lubasid meid Euroopa viie rikkaima riigi hulka viia ja viisid meid kõige vaesemate hulka. Need samad degenerandid on määranud ka meie sõjaväejuhtideks omasugused degenerandid. Kui me rahvana ei suuda Toompeal pesitsevaid degenerante minema kihutada, siis väärime oma degenerantidest valitsejaid ja õnnetut tulevikku.
Roman Ubakivi
Tsiteerin kolonel Jaak Tarieni: "Aplodeerin kõikidele liitlastele, kes teevad otsuse osta F-35 hävitajaid. See on Eestile parimaks julgeolekukarantiiks ka järgmisteks aastakümneteks". F-35 on maailma ajaloo kõige kallima relvastusprojekti häbiväärne värdjas, mis oli mõeldud hirmkallite ja tänaseks juba vananenud lennukite F-22 Raptor asendamiseks.
Viienda põlvkonna lennukite F-22 ja F-35 peamiseks iseloomustavaks tunnuseks valis USA kontseptuaalselt eksliku " stealth" tehnoloogia, mis pidi muutma nad radaritele nähtamatuks. See oli ekslik, sest juba Jugoslaavia pommitamise ajal selgus, et USA "nähtamatu" lennuk oli piisavalt nähtav Jugoslaavia õhukaitse raketisüsteemi igivana pikemal lainepikkusel töötavale radarile ja "stealth" pommitaja tulistati alla. Sõjatööstuskompleksi kasumid on aga muidugi pühaks lehmaks ja mingid kontseptsiooni vead ei suuda seda ohustada. Ameerika rahva pahameeletormi vältimiseks on muidugi vaja udu ajada ja otsida F-35 jaoks mingisuguseidki rakendusvõimalusi ja seepärast US kindral viitaski kasutusvõimalusele Baltimaades.
Nagu Eesti õhukaitseväe ülem J.Tarien väitis, teeb F-35 võitmatuks tema võime näha vastast ja samal ajal ise nähtamatuks jääda. Tegemist olevat nagu olukorraga poksiringis, kus üks vastane, kes jääb selgelt alla võitlusvõimes Venemaa moodsatele hävitajatele, võidab neid, kuna on ise nähtamatu.
Probleem on selles, et Venemaal on juba kasutuses detsimeetridiapasoonis töötavad horisondi taha nägevad raadiolokatsioonijaamad "Podsolnuh", mis näevad F-35 üle 400 km kauguselt! Kui lisada juurde fakti, et venelaste õhk-õhk kaugraketid on üle 50 km pikema laskeulatusega kui USA parim, siis Vene Su-35 notib kerge vaevaga maha nii F-35 kui F-22. Kui J.Tarienil oleks vedikegi aimu ohvitseriaust, siis ta ilmselt peale eespool toodud lolluste rääkimist peaks kui mitte just end maha laskma, siis vähemalt viivitamatult erru astuma. Arvan, et Eesti õhukaitseväge ei tohiks juhtida filmis "Malev" esitatud tüüp, kelle arvates küüntest tehtud soomusrüü pidi tegema ta nähtamatuks. Selline tola on Eesti julgeolekule suureks ohuks.
Sundima teda muidugi keegi ei hakka, sest nii Riigikogu riigikaitse esimees Marko Mihkelson kui ka "teadur" Kalev Stoicescu jt. ajavad samasugust lolli jura. Nii tituleerib M.Mihkelson F-35 maailma võimekamaks ründelennukiks, samal ajal kui üks igivana USA F-16 laseb õppelahingus alla kerge vaevaga kaks tema vastaseks olnud F-35! See hirmkallis õnnetu F-35 on siis kuulutatud meie lennuväe ülema poolt Eesti parimaks julgeolekugarantiiks järgmisteks aastakümneteks!?
Täna meid juhivad degenerantsed poliitikud, kes lubasid meid Euroopa viie rikkaima riigi hulka viia ja viisid meid kõige vaesemate hulka. Need samad degenerandid on määranud ka meie sõjaväejuhtideks omasugused degenerandid. Kui me rahvana ei suuda Toompeal pesitsevaid degenerante minema kihutada, siis väärime oma degenerantidest valitsejaid ja õnnetut tulevikku.
Roman Ubakivi
kolmapäev, 6. juuli 2016
BREXIT JA EESTI
Suurbritannia lahkumine EL-st oli loogiline ja kergesti ennustatav samm peale Britannia ajaloolist geopoliitilist otsust eelmisel aastal (millest ma kirjutasin eelnevalt artiklis "Et tu Britain"). Tollal nimelt otsustati avalikult sisuliselt loobuda USA poolt veetavat globalistlikku projekti puudli rollist ja sisuliselt minnes üle BRICS leeri, hakata üles ehitama oma impeeriumi.
Rumal on meie meedia arusaam, et Brexitit toetasid peamiselt vaesemad ja harimatud inimesed kui Britannia taasiseseisvumise eesrinnas oli kuninganna Elisabeth II isiklikult, kelle küsimuse peale: nimetada talle kolm põhjust, miks Suurbritasnnia kuningriik peaks ELtu jääma? jäädi vastus võlgu. Kuna demokraatia puhul pole otsustavalt tähtis, kuidas rahvas hääletab, vaid kes ja kuidas hääli loeb (nagu meie E-valimistel), siis otsustav võitlus käis muidugi lõhenenud eliidi sees. Napilt kuid kindlalt kaotasid globalistid ja võitsid patrioodid, mis vastab ka selgelt praeguse ajalooetapi vaimule ja tendentsile.
Poliitikas pole teatavasti midagi juhuslikku ja Britannia võib vabalt oma Pakistanist pärit muslemist Londoni linnapeaga ja Araabia Lorentzi ajalooga pretendeerida Sunni maailma eeskõnelejaks, liites enda mõju alla areaali Uus-Meremaast, Austraaliast, Indoneesiast, Malaisast, Singapurist, Araabia poolsaarest ja osa Ida-Aafrikast ning Lõuna-Aafrikast. Seda peamiselt finantsteenuste näol. Veel suuremaks suutäieks oleks vahendaja rolli saavutamine erinevate tsivilisatsiooniblokkide vahel - selleks on eeldused olemas vanade erisuhete näol USA-ga, tänaseks üliheade suhete sissreseadmiusega Hiinaga, finantskeskused Londonis, Singapuris ja Hong-Kongis. Brokeri roll erinevate valuutatsoonide vahel tõotab ülikasumeid ja vastavat poliitilist mõjuvõimu.
Inglise rahva seisukohast on tähtsad kolm momenti. Esmalt majanduslik. Selge on see, et kui Washingtoni tuhvlialusel A.Merkelil õnnestub EL tõmmata vabakaubanduskokkuleppesse USa-ga, tähendab see Euroopale majanduskatastroofi. Europarlamendi liberaalide fraktsiooni esimehel Guy Verhofstadtil on tuline õigus kui ta ütles et rotid (britid) lahkuvad uppuvalt laevalt. Tänaste degenerantsete juhtide valitsusaja kestmisel on EL lagunemine vältimatu.
Teiseks on isemeelsetele britlastele vastuvõetamatu Brüsseli antidemokraatliku ja meie Ansipi suguste juhmide bürokraatide suur võim ja täielik vastutamatus. Kolmandaks puudutab igat lihtinimest migratsiooniprobleem. Inglastel on juba täna kõrini miljonist poolakast, kolmesajatuhandest rumeenlasest ja bulgaarlasest, sajast tuhandest leedukast jt., rääkimata siis väina taga tunglevatest Kölni "festivali" korraldanud muslimite hordidest. Brüsseli bürokraatia ja Merkel on juba tõestanud, et nende tegevus on vastuolus inglise rahva huvidega. Nimelt pole Britannial ka prognoositavas tulevikus suurt probleemi sünnitusvanuses naiste hulgaga. Saksamaal aga on aga majanduse seisukohast vajadus vähese sündivuse tõttu lähemas tulevikus 10-20 miljonit migranti. Siit ka Merkeli sõnum migrantidele: Tulge kõik! Selge, et Merkeli suguste degenerantsete poliitikute tõttu ähvardab Euroopa muutuda tundmatuseni kõigest ühe inimpõlve jooksul. Brittidel on enesealalhoiu instinkt täitsa olemas ja nad ei taha kaotada oma identiteeti.
Brittide otsus saada taas geopoliitiliseks subjektiks mõjutab loomulikult jõudude bilanssi kogu maailmas. Nii on ilmne, et H.Clintoni võit eelsesvatel presidendivalimistel lõpeks kiire katastoofiga USAle. H.Clintoni globalistlikku ainuvõimu taotlev olukorrale ebaadekvaatne poliitika võib viia USA lagunemiseni.
Euroopas jälgib Britannia ilmselt lord Salisbury "Splendid Isolation" poliitikat. USA kaotab oma ülitähtsa liitlase, kes aitas hoida ameeriklasi Euroopas , venelasi väljas ja sakslasi allasurutuna. Saksamaa muutub ELs ülekaalukaks jõuks ja ei ole enam jõudu, mis suudaks tulevikus sundida teda lähtuda mitte USA, vaid oma rahvuslikest huvidest. Viimaseks on aga selgelt heanaaberlikud suhted või isegi strateegiline liit Venemaaga. Bismarcki partei päralt on tulevik.
Kõik see tähendab muidugi Eesti välis-ja julgeolekupoliitika täielikku pankrotti. Õnneks on meil ka arukaid ja mõjukaid inimesi, nagu ekspeaminister Tiit Vähi, kes hiljuti esines avaliku kriitikaga valitsuse vale Venemaa vastase poliitika kohta. Peaminister T.Rõivas suutis arukale jutule vastu seada vaid rumala demagoogia. Nimelt ei kahjusta heanaaberlikud ja head majanduslikud suhted Venemaaga Eesti rahvuslikke huve, nagu T.Rõivas sisuliselt väitis, vaid hoopis on meie julgeoleku huvides.
Roman Ubakivi
Suurbritannia lahkumine EL-st oli loogiline ja kergesti ennustatav samm peale Britannia ajaloolist geopoliitilist otsust eelmisel aastal (millest ma kirjutasin eelnevalt artiklis "Et tu Britain"). Tollal nimelt otsustati avalikult sisuliselt loobuda USA poolt veetavat globalistlikku projekti puudli rollist ja sisuliselt minnes üle BRICS leeri, hakata üles ehitama oma impeeriumi.
Rumal on meie meedia arusaam, et Brexitit toetasid peamiselt vaesemad ja harimatud inimesed kui Britannia taasiseseisvumise eesrinnas oli kuninganna Elisabeth II isiklikult, kelle küsimuse peale: nimetada talle kolm põhjust, miks Suurbritasnnia kuningriik peaks ELtu jääma? jäädi vastus võlgu. Kuna demokraatia puhul pole otsustavalt tähtis, kuidas rahvas hääletab, vaid kes ja kuidas hääli loeb (nagu meie E-valimistel), siis otsustav võitlus käis muidugi lõhenenud eliidi sees. Napilt kuid kindlalt kaotasid globalistid ja võitsid patrioodid, mis vastab ka selgelt praeguse ajalooetapi vaimule ja tendentsile.
Poliitikas pole teatavasti midagi juhuslikku ja Britannia võib vabalt oma Pakistanist pärit muslemist Londoni linnapeaga ja Araabia Lorentzi ajalooga pretendeerida Sunni maailma eeskõnelejaks, liites enda mõju alla areaali Uus-Meremaast, Austraaliast, Indoneesiast, Malaisast, Singapurist, Araabia poolsaarest ja osa Ida-Aafrikast ning Lõuna-Aafrikast. Seda peamiselt finantsteenuste näol. Veel suuremaks suutäieks oleks vahendaja rolli saavutamine erinevate tsivilisatsiooniblokkide vahel - selleks on eeldused olemas vanade erisuhete näol USA-ga, tänaseks üliheade suhete sissreseadmiusega Hiinaga, finantskeskused Londonis, Singapuris ja Hong-Kongis. Brokeri roll erinevate valuutatsoonide vahel tõotab ülikasumeid ja vastavat poliitilist mõjuvõimu.
Inglise rahva seisukohast on tähtsad kolm momenti. Esmalt majanduslik. Selge on see, et kui Washingtoni tuhvlialusel A.Merkelil õnnestub EL tõmmata vabakaubanduskokkuleppesse USa-ga, tähendab see Euroopale majanduskatastroofi. Europarlamendi liberaalide fraktsiooni esimehel Guy Verhofstadtil on tuline õigus kui ta ütles et rotid (britid) lahkuvad uppuvalt laevalt. Tänaste degenerantsete juhtide valitsusaja kestmisel on EL lagunemine vältimatu.
Teiseks on isemeelsetele britlastele vastuvõetamatu Brüsseli antidemokraatliku ja meie Ansipi suguste juhmide bürokraatide suur võim ja täielik vastutamatus. Kolmandaks puudutab igat lihtinimest migratsiooniprobleem. Inglastel on juba täna kõrini miljonist poolakast, kolmesajatuhandest rumeenlasest ja bulgaarlasest, sajast tuhandest leedukast jt., rääkimata siis väina taga tunglevatest Kölni "festivali" korraldanud muslimite hordidest. Brüsseli bürokraatia ja Merkel on juba tõestanud, et nende tegevus on vastuolus inglise rahva huvidega. Nimelt pole Britannial ka prognoositavas tulevikus suurt probleemi sünnitusvanuses naiste hulgaga. Saksamaal aga on aga majanduse seisukohast vajadus vähese sündivuse tõttu lähemas tulevikus 10-20 miljonit migranti. Siit ka Merkeli sõnum migrantidele: Tulge kõik! Selge, et Merkeli suguste degenerantsete poliitikute tõttu ähvardab Euroopa muutuda tundmatuseni kõigest ühe inimpõlve jooksul. Brittidel on enesealalhoiu instinkt täitsa olemas ja nad ei taha kaotada oma identiteeti.
Brittide otsus saada taas geopoliitiliseks subjektiks mõjutab loomulikult jõudude bilanssi kogu maailmas. Nii on ilmne, et H.Clintoni võit eelsesvatel presidendivalimistel lõpeks kiire katastoofiga USAle. H.Clintoni globalistlikku ainuvõimu taotlev olukorrale ebaadekvaatne poliitika võib viia USA lagunemiseni.
Euroopas jälgib Britannia ilmselt lord Salisbury "Splendid Isolation" poliitikat. USA kaotab oma ülitähtsa liitlase, kes aitas hoida ameeriklasi Euroopas , venelasi väljas ja sakslasi allasurutuna. Saksamaa muutub ELs ülekaalukaks jõuks ja ei ole enam jõudu, mis suudaks tulevikus sundida teda lähtuda mitte USA, vaid oma rahvuslikest huvidest. Viimaseks on aga selgelt heanaaberlikud suhted või isegi strateegiline liit Venemaaga. Bismarcki partei päralt on tulevik.
Kõik see tähendab muidugi Eesti välis-ja julgeolekupoliitika täielikku pankrotti. Õnneks on meil ka arukaid ja mõjukaid inimesi, nagu ekspeaminister Tiit Vähi, kes hiljuti esines avaliku kriitikaga valitsuse vale Venemaa vastase poliitika kohta. Peaminister T.Rõivas suutis arukale jutule vastu seada vaid rumala demagoogia. Nimelt ei kahjusta heanaaberlikud ja head majanduslikud suhted Venemaaga Eesti rahvuslikke huve, nagu T.Rõivas sisuliselt väitis, vaid hoopis on meie julgeoleku huvides.
Roman Ubakivi
teisipäev, 21. juuni 2016
EESTI JULGEOLEKUOLUKORD VII
Eesti degenerantne eliit ei saa adekvaarselt aru maailmas toimuvast. Võtkem või näiteks meie tuntud slummidiplomaadi Jüri Luige: "NATO vägede toomine Vene piirile annab selge sõnumi, et siia ei tasu ronida". No täielik totrus. Nagu eespool olen näidanud, on NATO võimetu sõjaliselt Baltimaid kaitsma ja kiire kaotus tähendab praktiliselt savijalgadel kolossi lagunemist.
Veelgi hullem on aga Eesti eliidi suutmatus areneda provinslikust tobedusest maailma geopoliitilise mõtestamise tasemele, mõtlemaks nagu Venemaa ja Lääne eliit. Kahjuks pole selleks võimeline isegi siiras patrioot Leo Kunnas, rääkimata siis Toompeal USA globalistide poole sitsivatest degenerantidest. Ometi on Kunnase naine soomlanna, kes on äsja kirjutanud raamatu, kus ta toob esile eestlaste ja soomlaste erineva maailmanägemise. Soomlaste laiadele rahvahulkadele on enesestmõistetav, et võõrvägede toomine nende pinnale vähendab reaalselt nende julgeolekut, sest see sunnib Venemaad neid kirbule võtma. See on marssal Mannerheimi kõige väärtuslikum pärand, sest esmajoones just tema viis rahva arusaama geopoliitilisele tasemele. Geopoliitiliselt on võõrvägede toomine Eesti pinnale selge geopoliitiline väljakutse Venemaale, millele ta tingimata peab otsustavalt reageerima kui ta tahab jääda iseseisvaks. Geopoliitika on teatud mõttes nagu male, kus peab vastama adekvaatselt vastase käigule ja kes jätab oma käigu tegemata on kindel kaotaja. Ainult meie jobud võivad loota, et Venemaa, kellel Baltikumis on lipp ja kaks vankrit rohkem kui NATO-l ei realiseeri oma masendavat ülekaalu võiduks.
/Vahemärkusena tahan inimestele tuua ka hea uudise: Iseseisvusepartei asutaja Vello Leito, kes ainukesena meie poliitikutest on võimeline arutlema geopoliitika teemadel, on maha saanud oma Eesti&Geopoliitika II köitega, mis peaks varsti olema saadaval suuremates raamatukogudes. Hoian seda väärtuslikku raamatut praegu käes ja olen seni jõudnud vaid diagonaalis läbi sirvida. Selline tõsine teos nõuab muidugi mõttega lugemist. Soovitan seda soojalt igaühele, kellele Eesti olukord ja tulevik huvitav on, sest see annab nagu baasi, arusaamise, mis diskursusest välispoliitiliste küsimustele läheneda ning seega saada adekvaatsem pilt reaalsest maailmast, mida meie massimeedia meiega manipuleerimiseks pidevalt valedega ja poolvaledega püüab virtuaalse uduga asendada ./
Sealjuures on Putini strateegiline seis superhea, sest tal on lahti kõik võimalused, alustades lihtlabase Baltimaade okupeeerimisega oma tankiarmeega ja maismaaühenduse loomisega Kaliningradiga. NATO on võimeline kiirelt vastama vaid ennasthävitava tuumasõjaga, mida muidugi reaalselt ei kaalutagi, sdest nagu D.Trumpki hiljuti nentis, on Venemaa tuumarelvad kaasaegsed ja USA omad juba aegunud, millega tuleb arvestada.
Ent see pole minu arvates Venemaale optimaalseim variant. Püüan prognoosida, kuidas Putin reaalselt toimib antud olukorras. Esmalt tuleb sügisel läbi viia duumavalimised, kus ilmselgelt kaalukauss langeb patriootliku tiiva kasuks. Viimase ülekaalule toetudes on võimalik moodustada uus patriootliku suunaga valitsus ja kihutada minema globalistide maffia majandusblokist. Tuleb muuta ka konstitutsiooni.
Seejärel tuleb oodata novembrikuu USA valimisi, mis on ülitähtsad kogu maailmale. Olen juba aastaid tagasi kirjutanud, et unipolaarne maailm on väga ebastabiilne ja geopoliitilise loogika järgi järgneb sellele paratamatult multipolaarne maailm, mitmete jõukeskustega. D. Trump ongi see presidendikandidaat, kes esindab reaalset multipolaarse, mitte globalistliku unipolaarse ( H.Clinton) maailma mudelit. Olen juba aastaid tagasi kirjutanud, et Lääne eliit on selgelt lõhenenud kaheks: nn.patriootideks ja globalistideks. Need parteid on esindatud kõigis maades, seni oli USA kindlalt globalistide käpa all, täna aga on ka Ameerikal esmakordselt peale R.Nixoni D.Trumpi näol jälle patriootide esindaja.
Minu veendumuse järgi on juba kindel, et selle maailma vägevad on juba otsustanud T.Trumpi kasuks. Muidugi pole mul mingit siseinformatsiooni ja ma pole ka prohveti võimetega, ent tosinkond kaudset ilmingut annab võimaluse prognoosiks.
Vaadake, kes oli hiljuti Dresdenis toimunud Bilderbergi klubi kokkutuleku nimekirjas. Klubi näol pole minu arvates tegu mitte maailmavalitsusega, kus midagi otsustatakse, vaid tööjuhatajate kokkutulekuga, kus informeeritakse kõrgemal tasandil tehtud otsusest ja antakse kätte toimimissuunad ja mallid. Mulle torkas silma kohe H.Kissingeri nimi. Mis juhised ja suunad võib anda kätte vanahärra on selge, tema on nn.patrioootide suuna mees.
Globalist H.Clinton on minu arvates valimised kaotanud juba enne valimiskampaania algust. Ma ei mõtle isegi mitte tema julgeolekualast kuritegu, kus ta kehtiva ettekirjutise vastaselt riigisekretärina sisuliselt avaldas kogu maailmale üle 1200 välisministeeriumi salajase dokumendi.
Mõtlen viimast Orlando terrorismiakti, kus tulistaja kuulutas end ISIL meheks. ISIL -i ristiemaks ja -isaks oli aga vastavalt H.Clinton ja endine CIA juht kindral Petraeus. Ameerikas on juba ilmunud raamat, kus pajatatakse, kuidas tolleaegne Ühendatud Staabiülemate Komitee esimees ja maavägede luureülem edukalt saboteerisid B.Obama ja H.Clintoni korraldusi varustada ISIL-i Liibüas peale Kadaffi kukutamist peremeheta jäänud tuubil täis relvaladudest relvadega. Moodsate relvade asemel sokutasid sõjaväelased, kes pidasid ülemuste poliitikat patriootidena USA huvide vastaseks, islamivõitjatele Süürias Korea sõja aegset vanarauda. Kui olukorras, kus IS võitleja korraldas Orlandos veresauna ja fakt, et presidendikandidaat H.Clinton on seotud IS-i jõukude relvadega varustamisega saab laiale üldsusele teatavaks, siis kahaneb toetus H.Clintonile otsustavalt. Seega H.Clintoni nimetamine Demokraatliku partei presidendikandidaadiks kätkeb endas parteile tohutut riski ja seepärast ta nimetamine pole sugugi täitsa kindel.
D.Trump, kes majandusest jagab muidugi palju rohkem kui H.Clinton, on oma esinemistes korduvalt maininud ohtlike mullide olemasolust tänases Ameerika majanduses ja oleks ausam kui need lõhataks ennem tema presidendi ametiaja algust. Vaadakem, mis mullidest jutt on.
Kildgaasi ja -nafta mullist olen ma juba üksikasjaliselt pajatanud eespool. Obama tahab üheltpoolt, et Venemaa kahjustamiseks oleks nafta hinnad võimalikult madalad, samas käis ta Saudi Araabias nuiamas, et nood tõstaksi nafta hinna vähemalt $60 peale, mis võimaldaks tootjail vähemalt pankadele laenu protsente maksta. Süsteemne kriis, nokk kinni-saba lahti jne.
Kui kIldnaftat tootvad firmad pankrotti lähevad, siis on pankrotiseis ka neile heldelt raha laenanud pankades. Esimene neist oleks Wells Fargo, kes kõige rohkem on sellesse avantüüri panustanud. Põhimõtteline vahe Trumpi ja globalist Clintoni vahel on see, et viimane nagu Obamagi 2008.a. kriisi ajal, aitaks rahvusvahelised suurpangad hädast välja. Seda ameeriklaste arvel, kes jäid kuskil $8 triljoni ulatuses vaesemaks, kes jäid massiliselt oma kodudest ilma ja kümned miljonid vegeteerivad täna vaid tänu valitsuse toidutalongidele. Poolperifeeria ja perifeeria said muidugi veel kõvema laksu.
Seevastu Trump patrioodina päästaks USA majanduse ja laseks rahvusvahelised suurpangad pankrotti minna ning seega ka rahvusvahelise finantssüsteemi koos rahvusvahelise reservaluuta dollariga.
Mõlemat, nii USA majandust kui ka globaalseid panku on aga võimatu päästa. Veelgi enam, isegi globaalseid panku, mis tagavad globaalse turu toimimise, ei ole võimalik päästa isegi USA majanduse ohverdamisega, kellel niigi on kaelas ca $18 triljonit riigivõlga ja kuskil $55 triljonit osariikide ja munitsipaliteetide võlgu.
KIldnaftamullist on nimelt globalistlike suurpankade poolt üles puhutud veelgi suurem derivaatide turu mull. Olen juba kuskil eespool möödaminnes vihjanud JPMorgan Chase probleemidele. Nimelt on tal aktivas $2,4 triljoni, samas kui potentsiaalseid kohustusi derivaatide turul $51 triljoni! Goldman Sachs`il vastavalt 890 miljardit ja 51,1 triljoni; Bank of America 2,1 triljoni ja 45,2 triljoni; Morgan Stanley 834 miljardit ja 31 triljoni.
Ameerika globalistlikus majandusmudelis ei täida pangad juba ammu majanduse teenindaja ja vahendaja rolli, vaid on hiiglaslikud parasiidid, kes saavad peamise kasumi spekuleerimise , mitte majanduse teenindamise eest. Nii eraldatakse riigilt praktiliselt protsendita saadud rahast vaid ca 15% majanduse krediteerimiseks, kuskil kolmandiku eest ostetakse riigi kümne aastasi võlakirju, mis toovad sisse 2% aastas lillegi liigutamata, lõviosa läheb aga sisuliselt kasiinosse-kihlveokontorisse : derivaatide turule. Viimase mahuks aga on paisutatud fantastilise $550 triljonini!
Samas omastasid rahvusvahelised pangad 2007 aastal USA SKP-st fantastilise osa- ca 70%!!! Pole ime , et kõige andekamad noored raiskab USA ära sisuliselt parasiitlike spekulantidena. Selline kasiinolik Ameerikalik majandusmudel ei ole muidugi jätkusuutlik.
Juba selle aasta lõpus on prognoositav tsunami, mis pühib silmapilkselt minema globalismi esindavad pangahiiud ja kogu senise dollarile rajatud rahvusvahelise finantssüsteemi, mis tähendab muidugi ülemaailmset majanduslikku katastroofi.
Toimub kiire üleminek mudelile, kus maailm on ära jaotatud mitmeteks jõukeskusteks, kel on igalühel oma valuuta ja vastutab korra eest oma piirkonnas. Üheks selliseks jõukeskmeks saab automaatselt muidugi Venemaa oma Euraasia ühendusega, Hiina, India, loomulikult USA ja loodetavasti ka Euroopa (Saksamaa südamikuna). Trump patrioodina loomulikult seisab kui kalju Ameerika huvide eest ja seepärast ta ei hakka oma tsivilisatsiooni väärtusi relva jõul teistele tsivilisatsioonidele peale suruma ja maailma politseinikku mängima. Seepärast toimub sarnaselt II maailmasõja lõpu poole sarnaselt maailmas mõjupiirkondade jaotamine eri jõukeskuste vahel konverentside laine abil. Seepärast võib vabalt juhtuda, et Venemaa ja USA juhid kohtuvad jälle Jaltas samas palees nagu 1945.a. ja kolmandaks, kõige nõrgemaks osapooleks (nagu Churchill) on heal juhul Euroopa esindaja.
Põhimõtteliseks erinevuseks tolle aja ja tänapäeva vahel on see, et kui tollal võideldi võimalikult suure mõjupiirkonna üle, siis nüüd süsteemse kriisi tingimustes on eriti Venemaal suur oht sattuda ülepinge olukorda, kus ta ei suuda tõhusalt korda tagada liiga suure ruumi üle. Nii võib Trump vabalt "kreeklaste kingitusena" pakkuda Venemaal kontrolli alla võtta kogu endise Varssavi pakti ruum. Muidugi oleks Putinil targem sellest loobuda, sest see paneks ülejõu käiva koormana Venemaa põdema aastakümneteks ja nõrgestaks teda. Venemaal on raskusi isegi Novorossija taastamisega, rääkimata kogu Ukrainast, mis talle niikuinii musta auguna kaela veeretatakse. Suureks kergenduseks Venemaale oleks, kui saaks vähemalt Galiitsia ja Volõõnia Euroopasse sokutada. Moldaavia tuleb niikuinii Transdnestria tõttu oma dotatsioonile võtta. Poolakatega leivad ühte kappi panemine tähendaks muidugi selget enesetappu. Parem on muidugi see jant Saksamaale sajandiks pureda jätta. Leedu jamaga tuleb paratamatult leppida geopoliitilistel põhjustel - tuleb luua maismaaühendus Kaliningradiga.
Kelle tsooni satub Eesti? Paraku pean tunnistama, et ülekaalukalt paremad argumendid on J.Kaplinskil, kes ütles, et me vajume Venemaa mõjusfääri. Minu tegevus on olnud kogu aeg suunatud sellele, et meil tekiks võimalus jääda Euroopa (Saksamaa) mõjusfääri nagu Soome. Selle esmaseks eelduseks oleks aga patriootliku poliitilise jõu moodustamine, kes muudaks põhimõtteliselt tänast Eesti riigi globalistlikku poliitikat. Lootus sureb aga viimasena ja vaatame, mida meie rahvuslaste väike grupike sügisel endast kujutab. Kõik Toompea parteid on Eesti õnnetuseks selgelt globalistlikud. Sealjuures pole sugugi tähtis, kuidas keegi neist ise ennast reklaamib. Tähtis on sisu, poliitika mida ellu viiakse. Nii on IRL ja EKRE selgelt neoliberaalse poliitika elluviijad nii majanduses kui välispoliitikas ja seepärast globalistliku laagri mehed nagu ülejäänudki Toompea kamp. Kära migrantide teema üle on selge bluff, sest haugutakse selgelt vale puu all. Eestit ei ähvarda lähemas tulevikus mitte pagulaste voog Süüriast, kes igaüks oli piisavalt jõukas maksmaks 5-10 000 dollarit oma üleveo eest, sest meie rahvas elab veel vaesemalt kui nemad rahuajal Süürias või Liibüas. Meid uputab varsti immigrantide tulv Ukrainast, kus on paari aastaga põhja lastud kogu tööstus ja kelle kvalifitseeritud ja üliodavatele töökäte ootusele on rajatud kogu meie eliidi majanduspoliitika.
Samuti ei ole IRL ja EKRE avalikkul russofoobial mitte mingit seost rahvusluse ideoloogiaga, sest meie loosungiks on: Kõige maade rahvuslased ühinege!
Eestil ja Lätil on tegelikult olemas geopoliitilised eeldused nagu Soomelgi saada Euroopa (Saksamaa) mõjusfääri. Kahjuks kui meie grupikesel ebaõnnestub sügiseks kaalukaks poliitiliseks jõuks muutuda (aga ebaõnnestumise tõenäosus on miljon korda suurem kui õnnestumine), siis pole rahvusvaheliselt võitnud USA, Venemaa ja Saksamaa patriootidel Eestis lihtsalt mitte kellegagi rääkidagi.
Muuidugi tungleb meie globalistlik eliit Trumpi jutule. Kuid nende olukord on veel lootusetum kui Pätsil peale seda kui Hitler sõlmis MRP. Siis lasti meie esindajad vähemalt ametnike jutule ja anti kätte selge käsk: minna NL tiiva alla. Hitler pidas kasulikuks, et ta truu kannupoiss kõigepealt Stalini piitsa maista saaks, et kadaka-sakslased siis rõõmuhõisetega Saksa okupatsioonivägesi vastu võtaks.
Tänapäeval on olukord põhimõtteliselt teine. Trumpile on meie globalistid põhimõtteliselt vaenlased ja nagu omal ajal Saksamaa hävitas esmajoones Eestis peavaenlastena meie rahvuslasi füüsiliselt, nii on Trumpi esmaseks nõudeks Eestis korra tagajale siinse globalistliku eliidi poliitiline hävitamine. Mitte ainult Toompeale ei ilmu täiesti uued näod täiesti teise jutuga, vaid ka teleka ja raadiohääled muutuvad paugupealt ja kui omal ajal "juhuslikult" kõik ajalehetoimetajad osutusid nn."parempoolse" maailmavaate esindajaks, nii on õige pea nagu võlukepikesena nad kõik patrioodid. See avab noortele rahvuslastele muidugi hiilgava karjäärivõimaluse, ent Eesti riigiga on asi sandim.
Soome jääb Saksamaa mõjusfääri, ent Eesti ja Läti tuleb oma dotatsioonile tänase Saksamaa asemel võtta ilmselt Venemaal. Lätis on Putinil poliitiline jõud, kellega rääkida, Eestis mitte. Lihtsameelsed, kes ei suuda näha läbi Refi ja Keskerakonna mängu nende lollitamiseks, võiksid märgata, et Keskerakonna poliitiline orientatsioon on olnud alati vankumatult globalistlikule Ameerikale.
Geopoliitilised tõsiasjad ja loogika ei muutu läbi aastakümnete. Täna ongi Venemaal, nagu ma juba tosin aastat tagasi tagasi kirjutasin, kõige kasulikum mitte otse liita Eestit ja Lätit oma koosseisu , vaid võtta nad oma mõjusfääri ühtse poliitilise moodustuse Liivimäe näol pealinnaga Riias. Seda enam, et Liivimaal on ajaloos muuuseas palju pikem eluiga olnud kui Eesti ja Läti riigid.
Meil, rahvuslastel, isegi kui meil ei õnnestu vaatamata kõigile ponnistustele säilitada Eesti omariiklikust, tuleb üritada saavutada võimalikult suurem autonoomia Liivimaa koosseisus, et tagada meie keele ja meele säilimine; ning isegi siis kui ka see ei õnnestu, peame jätkama nagu Jakobson ja maurused omal ajal. Ainult nii me ei muutu Ajaloos meie degerantse eliidi sarnaselt mõtetuks biomassiks nagu mäletsevad lehmad aasal.
Roman Ubakivi
Eesti degenerantne eliit ei saa adekvaarselt aru maailmas toimuvast. Võtkem või näiteks meie tuntud slummidiplomaadi Jüri Luige: "NATO vägede toomine Vene piirile annab selge sõnumi, et siia ei tasu ronida". No täielik totrus. Nagu eespool olen näidanud, on NATO võimetu sõjaliselt Baltimaid kaitsma ja kiire kaotus tähendab praktiliselt savijalgadel kolossi lagunemist.
Veelgi hullem on aga Eesti eliidi suutmatus areneda provinslikust tobedusest maailma geopoliitilise mõtestamise tasemele, mõtlemaks nagu Venemaa ja Lääne eliit. Kahjuks pole selleks võimeline isegi siiras patrioot Leo Kunnas, rääkimata siis Toompeal USA globalistide poole sitsivatest degenerantidest. Ometi on Kunnase naine soomlanna, kes on äsja kirjutanud raamatu, kus ta toob esile eestlaste ja soomlaste erineva maailmanägemise. Soomlaste laiadele rahvahulkadele on enesestmõistetav, et võõrvägede toomine nende pinnale vähendab reaalselt nende julgeolekut, sest see sunnib Venemaad neid kirbule võtma. See on marssal Mannerheimi kõige väärtuslikum pärand, sest esmajoones just tema viis rahva arusaama geopoliitilisele tasemele. Geopoliitiliselt on võõrvägede toomine Eesti pinnale selge geopoliitiline väljakutse Venemaale, millele ta tingimata peab otsustavalt reageerima kui ta tahab jääda iseseisvaks. Geopoliitika on teatud mõttes nagu male, kus peab vastama adekvaatselt vastase käigule ja kes jätab oma käigu tegemata on kindel kaotaja. Ainult meie jobud võivad loota, et Venemaa, kellel Baltikumis on lipp ja kaks vankrit rohkem kui NATO-l ei realiseeri oma masendavat ülekaalu võiduks.
/Vahemärkusena tahan inimestele tuua ka hea uudise: Iseseisvusepartei asutaja Vello Leito, kes ainukesena meie poliitikutest on võimeline arutlema geopoliitika teemadel, on maha saanud oma Eesti&Geopoliitika II köitega, mis peaks varsti olema saadaval suuremates raamatukogudes. Hoian seda väärtuslikku raamatut praegu käes ja olen seni jõudnud vaid diagonaalis läbi sirvida. Selline tõsine teos nõuab muidugi mõttega lugemist. Soovitan seda soojalt igaühele, kellele Eesti olukord ja tulevik huvitav on, sest see annab nagu baasi, arusaamise, mis diskursusest välispoliitiliste küsimustele läheneda ning seega saada adekvaatsem pilt reaalsest maailmast, mida meie massimeedia meiega manipuleerimiseks pidevalt valedega ja poolvaledega püüab virtuaalse uduga asendada ./
Sealjuures on Putini strateegiline seis superhea, sest tal on lahti kõik võimalused, alustades lihtlabase Baltimaade okupeeerimisega oma tankiarmeega ja maismaaühenduse loomisega Kaliningradiga. NATO on võimeline kiirelt vastama vaid ennasthävitava tuumasõjaga, mida muidugi reaalselt ei kaalutagi, sdest nagu D.Trumpki hiljuti nentis, on Venemaa tuumarelvad kaasaegsed ja USA omad juba aegunud, millega tuleb arvestada.
Ent see pole minu arvates Venemaale optimaalseim variant. Püüan prognoosida, kuidas Putin reaalselt toimib antud olukorras. Esmalt tuleb sügisel läbi viia duumavalimised, kus ilmselgelt kaalukauss langeb patriootliku tiiva kasuks. Viimase ülekaalule toetudes on võimalik moodustada uus patriootliku suunaga valitsus ja kihutada minema globalistide maffia majandusblokist. Tuleb muuta ka konstitutsiooni.
Seejärel tuleb oodata novembrikuu USA valimisi, mis on ülitähtsad kogu maailmale. Olen juba aastaid tagasi kirjutanud, et unipolaarne maailm on väga ebastabiilne ja geopoliitilise loogika järgi järgneb sellele paratamatult multipolaarne maailm, mitmete jõukeskustega. D. Trump ongi see presidendikandidaat, kes esindab reaalset multipolaarse, mitte globalistliku unipolaarse ( H.Clinton) maailma mudelit. Olen juba aastaid tagasi kirjutanud, et Lääne eliit on selgelt lõhenenud kaheks: nn.patriootideks ja globalistideks. Need parteid on esindatud kõigis maades, seni oli USA kindlalt globalistide käpa all, täna aga on ka Ameerikal esmakordselt peale R.Nixoni D.Trumpi näol jälle patriootide esindaja.
Minu veendumuse järgi on juba kindel, et selle maailma vägevad on juba otsustanud T.Trumpi kasuks. Muidugi pole mul mingit siseinformatsiooni ja ma pole ka prohveti võimetega, ent tosinkond kaudset ilmingut annab võimaluse prognoosiks.
Vaadake, kes oli hiljuti Dresdenis toimunud Bilderbergi klubi kokkutuleku nimekirjas. Klubi näol pole minu arvates tegu mitte maailmavalitsusega, kus midagi otsustatakse, vaid tööjuhatajate kokkutulekuga, kus informeeritakse kõrgemal tasandil tehtud otsusest ja antakse kätte toimimissuunad ja mallid. Mulle torkas silma kohe H.Kissingeri nimi. Mis juhised ja suunad võib anda kätte vanahärra on selge, tema on nn.patrioootide suuna mees.
Globalist H.Clinton on minu arvates valimised kaotanud juba enne valimiskampaania algust. Ma ei mõtle isegi mitte tema julgeolekualast kuritegu, kus ta kehtiva ettekirjutise vastaselt riigisekretärina sisuliselt avaldas kogu maailmale üle 1200 välisministeeriumi salajase dokumendi.
Mõtlen viimast Orlando terrorismiakti, kus tulistaja kuulutas end ISIL meheks. ISIL -i ristiemaks ja -isaks oli aga vastavalt H.Clinton ja endine CIA juht kindral Petraeus. Ameerikas on juba ilmunud raamat, kus pajatatakse, kuidas tolleaegne Ühendatud Staabiülemate Komitee esimees ja maavägede luureülem edukalt saboteerisid B.Obama ja H.Clintoni korraldusi varustada ISIL-i Liibüas peale Kadaffi kukutamist peremeheta jäänud tuubil täis relvaladudest relvadega. Moodsate relvade asemel sokutasid sõjaväelased, kes pidasid ülemuste poliitikat patriootidena USA huvide vastaseks, islamivõitjatele Süürias Korea sõja aegset vanarauda. Kui olukorras, kus IS võitleja korraldas Orlandos veresauna ja fakt, et presidendikandidaat H.Clinton on seotud IS-i jõukude relvadega varustamisega saab laiale üldsusele teatavaks, siis kahaneb toetus H.Clintonile otsustavalt. Seega H.Clintoni nimetamine Demokraatliku partei presidendikandidaadiks kätkeb endas parteile tohutut riski ja seepärast ta nimetamine pole sugugi täitsa kindel.
D.Trump, kes majandusest jagab muidugi palju rohkem kui H.Clinton, on oma esinemistes korduvalt maininud ohtlike mullide olemasolust tänases Ameerika majanduses ja oleks ausam kui need lõhataks ennem tema presidendi ametiaja algust. Vaadakem, mis mullidest jutt on.
Kildgaasi ja -nafta mullist olen ma juba üksikasjaliselt pajatanud eespool. Obama tahab üheltpoolt, et Venemaa kahjustamiseks oleks nafta hinnad võimalikult madalad, samas käis ta Saudi Araabias nuiamas, et nood tõstaksi nafta hinna vähemalt $60 peale, mis võimaldaks tootjail vähemalt pankadele laenu protsente maksta. Süsteemne kriis, nokk kinni-saba lahti jne.
Kui kIldnaftat tootvad firmad pankrotti lähevad, siis on pankrotiseis ka neile heldelt raha laenanud pankades. Esimene neist oleks Wells Fargo, kes kõige rohkem on sellesse avantüüri panustanud. Põhimõtteline vahe Trumpi ja globalist Clintoni vahel on see, et viimane nagu Obamagi 2008.a. kriisi ajal, aitaks rahvusvahelised suurpangad hädast välja. Seda ameeriklaste arvel, kes jäid kuskil $8 triljoni ulatuses vaesemaks, kes jäid massiliselt oma kodudest ilma ja kümned miljonid vegeteerivad täna vaid tänu valitsuse toidutalongidele. Poolperifeeria ja perifeeria said muidugi veel kõvema laksu.
Seevastu Trump patrioodina päästaks USA majanduse ja laseks rahvusvahelised suurpangad pankrotti minna ning seega ka rahvusvahelise finantssüsteemi koos rahvusvahelise reservaluuta dollariga.
Mõlemat, nii USA majandust kui ka globaalseid panku on aga võimatu päästa. Veelgi enam, isegi globaalseid panku, mis tagavad globaalse turu toimimise, ei ole võimalik päästa isegi USA majanduse ohverdamisega, kellel niigi on kaelas ca $18 triljonit riigivõlga ja kuskil $55 triljonit osariikide ja munitsipaliteetide võlgu.
KIldnaftamullist on nimelt globalistlike suurpankade poolt üles puhutud veelgi suurem derivaatide turu mull. Olen juba kuskil eespool möödaminnes vihjanud JPMorgan Chase probleemidele. Nimelt on tal aktivas $2,4 triljoni, samas kui potentsiaalseid kohustusi derivaatide turul $51 triljoni! Goldman Sachs`il vastavalt 890 miljardit ja 51,1 triljoni; Bank of America 2,1 triljoni ja 45,2 triljoni; Morgan Stanley 834 miljardit ja 31 triljoni.
Ameerika globalistlikus majandusmudelis ei täida pangad juba ammu majanduse teenindaja ja vahendaja rolli, vaid on hiiglaslikud parasiidid, kes saavad peamise kasumi spekuleerimise , mitte majanduse teenindamise eest. Nii eraldatakse riigilt praktiliselt protsendita saadud rahast vaid ca 15% majanduse krediteerimiseks, kuskil kolmandiku eest ostetakse riigi kümne aastasi võlakirju, mis toovad sisse 2% aastas lillegi liigutamata, lõviosa läheb aga sisuliselt kasiinosse-kihlveokontorisse : derivaatide turule. Viimase mahuks aga on paisutatud fantastilise $550 triljonini!
Samas omastasid rahvusvahelised pangad 2007 aastal USA SKP-st fantastilise osa- ca 70%!!! Pole ime , et kõige andekamad noored raiskab USA ära sisuliselt parasiitlike spekulantidena. Selline kasiinolik Ameerikalik majandusmudel ei ole muidugi jätkusuutlik.
Juba selle aasta lõpus on prognoositav tsunami, mis pühib silmapilkselt minema globalismi esindavad pangahiiud ja kogu senise dollarile rajatud rahvusvahelise finantssüsteemi, mis tähendab muidugi ülemaailmset majanduslikku katastroofi.
Toimub kiire üleminek mudelile, kus maailm on ära jaotatud mitmeteks jõukeskusteks, kel on igalühel oma valuuta ja vastutab korra eest oma piirkonnas. Üheks selliseks jõukeskmeks saab automaatselt muidugi Venemaa oma Euraasia ühendusega, Hiina, India, loomulikult USA ja loodetavasti ka Euroopa (Saksamaa südamikuna). Trump patrioodina loomulikult seisab kui kalju Ameerika huvide eest ja seepärast ta ei hakka oma tsivilisatsiooni väärtusi relva jõul teistele tsivilisatsioonidele peale suruma ja maailma politseinikku mängima. Seepärast toimub sarnaselt II maailmasõja lõpu poole sarnaselt maailmas mõjupiirkondade jaotamine eri jõukeskuste vahel konverentside laine abil. Seepärast võib vabalt juhtuda, et Venemaa ja USA juhid kohtuvad jälle Jaltas samas palees nagu 1945.a. ja kolmandaks, kõige nõrgemaks osapooleks (nagu Churchill) on heal juhul Euroopa esindaja.
Põhimõtteliseks erinevuseks tolle aja ja tänapäeva vahel on see, et kui tollal võideldi võimalikult suure mõjupiirkonna üle, siis nüüd süsteemse kriisi tingimustes on eriti Venemaal suur oht sattuda ülepinge olukorda, kus ta ei suuda tõhusalt korda tagada liiga suure ruumi üle. Nii võib Trump vabalt "kreeklaste kingitusena" pakkuda Venemaal kontrolli alla võtta kogu endise Varssavi pakti ruum. Muidugi oleks Putinil targem sellest loobuda, sest see paneks ülejõu käiva koormana Venemaa põdema aastakümneteks ja nõrgestaks teda. Venemaal on raskusi isegi Novorossija taastamisega, rääkimata kogu Ukrainast, mis talle niikuinii musta auguna kaela veeretatakse. Suureks kergenduseks Venemaale oleks, kui saaks vähemalt Galiitsia ja Volõõnia Euroopasse sokutada. Moldaavia tuleb niikuinii Transdnestria tõttu oma dotatsioonile võtta. Poolakatega leivad ühte kappi panemine tähendaks muidugi selget enesetappu. Parem on muidugi see jant Saksamaale sajandiks pureda jätta. Leedu jamaga tuleb paratamatult leppida geopoliitilistel põhjustel - tuleb luua maismaaühendus Kaliningradiga.
Kelle tsooni satub Eesti? Paraku pean tunnistama, et ülekaalukalt paremad argumendid on J.Kaplinskil, kes ütles, et me vajume Venemaa mõjusfääri. Minu tegevus on olnud kogu aeg suunatud sellele, et meil tekiks võimalus jääda Euroopa (Saksamaa) mõjusfääri nagu Soome. Selle esmaseks eelduseks oleks aga patriootliku poliitilise jõu moodustamine, kes muudaks põhimõtteliselt tänast Eesti riigi globalistlikku poliitikat. Lootus sureb aga viimasena ja vaatame, mida meie rahvuslaste väike grupike sügisel endast kujutab. Kõik Toompea parteid on Eesti õnnetuseks selgelt globalistlikud. Sealjuures pole sugugi tähtis, kuidas keegi neist ise ennast reklaamib. Tähtis on sisu, poliitika mida ellu viiakse. Nii on IRL ja EKRE selgelt neoliberaalse poliitika elluviijad nii majanduses kui välispoliitikas ja seepärast globalistliku laagri mehed nagu ülejäänudki Toompea kamp. Kära migrantide teema üle on selge bluff, sest haugutakse selgelt vale puu all. Eestit ei ähvarda lähemas tulevikus mitte pagulaste voog Süüriast, kes igaüks oli piisavalt jõukas maksmaks 5-10 000 dollarit oma üleveo eest, sest meie rahvas elab veel vaesemalt kui nemad rahuajal Süürias või Liibüas. Meid uputab varsti immigrantide tulv Ukrainast, kus on paari aastaga põhja lastud kogu tööstus ja kelle kvalifitseeritud ja üliodavatele töökäte ootusele on rajatud kogu meie eliidi majanduspoliitika.
Samuti ei ole IRL ja EKRE avalikkul russofoobial mitte mingit seost rahvusluse ideoloogiaga, sest meie loosungiks on: Kõige maade rahvuslased ühinege!
Eestil ja Lätil on tegelikult olemas geopoliitilised eeldused nagu Soomelgi saada Euroopa (Saksamaa) mõjusfääri. Kahjuks kui meie grupikesel ebaõnnestub sügiseks kaalukaks poliitiliseks jõuks muutuda (aga ebaõnnestumise tõenäosus on miljon korda suurem kui õnnestumine), siis pole rahvusvaheliselt võitnud USA, Venemaa ja Saksamaa patriootidel Eestis lihtsalt mitte kellegagi rääkidagi.
Muuidugi tungleb meie globalistlik eliit Trumpi jutule. Kuid nende olukord on veel lootusetum kui Pätsil peale seda kui Hitler sõlmis MRP. Siis lasti meie esindajad vähemalt ametnike jutule ja anti kätte selge käsk: minna NL tiiva alla. Hitler pidas kasulikuks, et ta truu kannupoiss kõigepealt Stalini piitsa maista saaks, et kadaka-sakslased siis rõõmuhõisetega Saksa okupatsioonivägesi vastu võtaks.
Tänapäeval on olukord põhimõtteliselt teine. Trumpile on meie globalistid põhimõtteliselt vaenlased ja nagu omal ajal Saksamaa hävitas esmajoones Eestis peavaenlastena meie rahvuslasi füüsiliselt, nii on Trumpi esmaseks nõudeks Eestis korra tagajale siinse globalistliku eliidi poliitiline hävitamine. Mitte ainult Toompeale ei ilmu täiesti uued näod täiesti teise jutuga, vaid ka teleka ja raadiohääled muutuvad paugupealt ja kui omal ajal "juhuslikult" kõik ajalehetoimetajad osutusid nn."parempoolse" maailmavaate esindajaks, nii on õige pea nagu võlukepikesena nad kõik patrioodid. See avab noortele rahvuslastele muidugi hiilgava karjäärivõimaluse, ent Eesti riigiga on asi sandim.
Soome jääb Saksamaa mõjusfääri, ent Eesti ja Läti tuleb oma dotatsioonile tänase Saksamaa asemel võtta ilmselt Venemaal. Lätis on Putinil poliitiline jõud, kellega rääkida, Eestis mitte. Lihtsameelsed, kes ei suuda näha läbi Refi ja Keskerakonna mängu nende lollitamiseks, võiksid märgata, et Keskerakonna poliitiline orientatsioon on olnud alati vankumatult globalistlikule Ameerikale.
Geopoliitilised tõsiasjad ja loogika ei muutu läbi aastakümnete. Täna ongi Venemaal, nagu ma juba tosin aastat tagasi tagasi kirjutasin, kõige kasulikum mitte otse liita Eestit ja Lätit oma koosseisu , vaid võtta nad oma mõjusfääri ühtse poliitilise moodustuse Liivimäe näol pealinnaga Riias. Seda enam, et Liivimaal on ajaloos muuuseas palju pikem eluiga olnud kui Eesti ja Läti riigid.
Meil, rahvuslastel, isegi kui meil ei õnnestu vaatamata kõigile ponnistustele säilitada Eesti omariiklikust, tuleb üritada saavutada võimalikult suurem autonoomia Liivimaa koosseisus, et tagada meie keele ja meele säilimine; ning isegi siis kui ka see ei õnnestu, peame jätkama nagu Jakobson ja maurused omal ajal. Ainult nii me ei muutu Ajaloos meie degerantse eliidi sarnaselt mõtetuks biomassiks nagu mäletsevad lehmad aasal.
Roman Ubakivi
neljapäev, 16. juuni 2016
EESTI JULGEOLEKUOLUKORD VI
Ausalt öeldes on palju huvitavam alanud EM jalgpallis vaadata kui meie degenerantse eliidi soperdamisi jälgida. Ent meie julgeolekuolukord on niivõrd katastroofiliseks osatud viia, et järjekordne debiilikust kaitseminister Hanso räägib juba meie tuumasõjast Venemaaga.
Täna ei ole enam võimalik valetada, nagu seda tegid meie sõjaväejuhid ja Tartus asuva sõjaväe kolledži ülem, et RAND Corporationi raport alahindab meie kaitsevõimekust. (Raporti selgeks järelduseks teatavasti oli, et Baltimaade usutavaks kaitsmiseks tuleks siia paigutada vähemalt seitse NATO brigaadi, sealhulgas 3 tankibrigaadi.) Olukorras, kus Euroopas on vaid kaks kerget USA brigaadi ja ka siis, kui moodustatakse uus, kolmas brigaad Ida Euroopasse paigutamiseks, tähendab see sisuliselt ühemõtteliselt seda, et Balti riigid on sõjalises mõttes Venemaa ohu eest kaitsmatud. Sellele meie jaoks tähenduselt fundamentaalsele faktile ma viitasin juba palju varem ühes oma blogi artiklis. Reaalselt algab NATO sõjaliselt võimalik kaitse alles Poola joonelt ja sedagi suurte probleemidega. Seal on vähemalt olemas pisike eeldus 31.ooo sõduri näol). Valetada ei ole enam võimalik, sest USA Senati Välissuhete Komitees vastates senaator Cory Gadneri (Colorado) küsimusele RAND Corporationi raporti pädevuse kohta, mille kohaselt Vene väed jõuaksid Tallinna ja Riiga maksimaalselt 60 tunniga, vastas jaatavalt Michael Carpenter (US Deputy Assistant Secretary of Defense for Russia, Ukraine&Eurasia).
Sealjuures meie sõjaline kaitsmatus lähitulevikus vaid suureneb, sest plaanile USA ühe uue brigaadi paigutamisele Poola ja Baltimaadesse vastas Venemaa kolme uue DIVIISI loomisega, millest üks paigutatakse Lõuna sõjaväeringkonda, kaks aga meie vastas asuvasse Lääne sõjaväeringkonda. Sealhulgas üks neist olevat tankidiviis. Viimane on ka loogiline, sest järgmisel aastal hakkavad konveierilt tulema uue põlvkonna T-14 "Armata" supertankid (2300 tanki nelja aasta jooksul), millele NATO-l pole midagi peale USA Abramsite taolise vanaraua vastu panna. Ilmselt ümberrelvastatakse uute tankidega esmalt meie vastas seisev Kantemirovi kaardiväe eliittankidiviis mille praegused väga head T-90 antakse üle teistele diviisidele.
Teisalt ainult soovmõtlemisega idioot võib rajada oma välis - ja julgeolekupoliitika sellisele hullumeelselt mädale oletusele, et Lääneriigid on valmis alustama ennasthävitavat tuumasõda Venemaaga mingi Narva ja Tallinna pärast, mis ei kuulu nende eluliste huvide sfääri.
Arusaamine ülaltoodud kahest geopoliitilisest faktist tuleneb järeldus, et meie eliidi geopoliitiliste faktide vastane välis- ja julgeolekupoliitika lõpptulemus on eestlastele enesetapjalik.
Mul pole mingit mõtet suhelda mõne Riigikogu poliitikuga, sest nad kõik äsja kinnitasid oma poolehoidu senisele hukatuslikule kursile. Neile on esikohal oma tasku huvid, nende pärast peale neid võib tulla veeuputus. Nad on Aaviksoo sule järgi võtnud endale õiguse meile valetada kui see on nende huvides. Pole ju mõtet rääkida sulide-varaste erakonda esindava Ants Laaneotsaga, kes viimases reporteritunnis valetas meile järjekordselt, et Gruusia -Lõuna Osseetia konflikt oli Gruusia sisemine asi. Kena sisemine asi kui Gruusia alustas raskerelvadest Venemaa rahuvalvajate tulistamist ja tapmist kes asusid vaenupoolte vahel ka Gruusia enda nõusolekul! Ma ei räägi isegi tsiviilelanike tapmist, kellest palju olid Venemaa kodasnikud. Kui Eesti toetas USA ja Euroopa riikide asissetungi Liibüasse "kohustuse kaitsta" põhjendusega, siis miks Eesti ei toetanud Venemaa rahule sundimise missiooni Gruusias? Fakt, et Eesti on ise kergemeelselt käitunud rahvusvahelise õiguse suhtes korduvalt litsina, valikuliselt, on meid jätnud ilma väikeriikide parimaist tugipunkist- tuginemisest rahvusvahelisele õigusele. Venemaa taasühendas Krimmi teatavasti tuginedes rahvaste enesemääramise õiguse printsiibile, toetudes Krimmi elanikkonna referendumile. Kui nüüd meie Riigikogu vesipead kuulutavad, et Venemaa rikkus Krimmi endaga liites rahvusvahelist õigust, siis ta saeb ise oksa, millele tugineb Eesti riigi legitiimsus. Ei saa olla nii, et ainult eestlastel on õigus enesemääramisele ja teised on sellest ilma jäetud.
Lisaks on tänane Venemaa vastane poliitika juba ette kaotatud, sest ei ole maailmas jõudu, mis kuskil eespool mul tsiteeritud Bismarcki mõtte kohaselt suudaks takistada venelastel taasühineda nagu elavhõbeda tilkadel. Tänaseks on järjekordse smuta aeg Venemaal läbi ja nii eliit kui rahvas on endale selgelt teadvustanud, et Venemaa saab eksisteeridas vaid kui suurriik ning on selle eest valmis sõdima ka Ameerikaga.
Täielik smuta valiseb aga meie endi kui rahva ja Eesti eliidi ajudes. Kui Riigikogu raportist me loeme, et pole olemas midagi, mis suudaks asendada suurte, usutavate tavavägede kohaloleku alliansi kõige haavatamates punktides, sealhulgas Eestis, Lätis ja Leedus, siis kuidas seda tingimust saab täita üksnes ÜKS armetu USA brigaad kogu Ida Euroopa ulatuses?! Nõuab ju Ameeriklaste endi tehtud analüüs esialgse ( mitte kestva) kaitse minimaalseks eeltingimuseks SEITSME uue brigaadi Baltimaadesse paigutamist!
Sealjuures Ameeriklaste seitsme uue brigaadi toomise vajadus Balti riikidesse lähtub naeruväärsest eeldusest, et Venemaa ründab vaid kahekordset ülekaalu kasutades ja üksnes nelja tanki pataljoniga (124 tankiga). Ma ei rajaks ameeriklaste asemel oma plaane eeldusele, et Venemaa kindralstaabis istuvad Eesti kindralite taolised idioodid ja ei alusta oma planeeritavat rünnakut tagamata vähemalt kolmekordse jõudude ülekaalu ning ei kasuta rünnakuks just selliseks operatsiooniks mõeldud 1.kaardiväe tankiarmeed, mille koosseisus ainuüksi 4. Kantemirovi kaardiväe tankidiviisil on 320 tanki. Miks peaks Venemaa, kellel on relvastuses ca viisteist ja pool tuhat tanki, alustama ründeoperatsiooni vaid 124 tanki ja tühise arvu suurtükkidega? Kas USA kindralid on Laaneotsa ja Kerdi taolised vesipead, kes ei saa aru, et Baltikumi on sõjaliselt võimatu kaitsta? Ei, kindlasti mitte. USA kindralid isegi ei mõtle sellele kuidas kaitsta Baltimaid. Lähtub ju nende sõjaline doktriin traditsioonilisest eeldusest, et US maaväed võitlevad vaid tingimustes, kus neile on garanteeritud absoluutne ülekaal õhus ja merel nagu D-päeval Normandias.
Baltimaad asuvad aga rõngas, (idast Venemaa, lõunast Valgevene, kellel on Venemaaga ühtne õhukaitsesüsteem, ja läänest Kaliningradi oblast) mis on mitmekordselt kaetud maailma parimate õhukaitsesüsteemidega S-400 ja S-300 ning Vene hävituslennuväega. Balti merel on ainuvaliseja Vene Balti mere laevastik, koos rannakaitse raketikompleksidega "Bastion" ja tiibraketid "Kalibr". Seega oleme sõjaliselt olukorras, kus Venemaal on absoluutne A2/AD võime (juurdepääsu ja tegevusvabaduse takistamine) NATO suhtes. Isegi kui ameeriklastel tekiks võlukepikese abil üle öö seitse seni olematut brigaadi , siis nende paiskamine Baltikumi ei annaks vähimatki lootust, sest neid on võimatu varustada ( vaja oleks aga sadu tuhanded tonne päevas).
Ameerika kindralid lihtsalt täidavad presidendi poliitilist tellimust ja viivad ellu Venemaa vastast provokatsiooni, mille eesmärgiks on läita jälle suur sõda Euroopas. Selleks, et välja tuua USA süsteemsest kriisist pole muidugi kahju ohverdada isegi üks oma brigaad, Balti riikidest rääkimata. USA eliit tegutseb ratsionaalselt oma kasu silmas pidades.
Millest aga lähtub degenerantne Eesti eliit? Loomulikult samuti nagu Ü.Uluots ja Hj.Mäe 1943/44 a. - armsa iseenese huvidest reetes Eesti rahvuslikud huvid. Parandamatu optimistina loodan, et eksisteerime ka veel järgmisel aastal ja pealegi maal on veel piisavalt vanu elektriposte alles, jätkub igale reeturile.
Roman Ubakivi
Ausalt öeldes on palju huvitavam alanud EM jalgpallis vaadata kui meie degenerantse eliidi soperdamisi jälgida. Ent meie julgeolekuolukord on niivõrd katastroofiliseks osatud viia, et järjekordne debiilikust kaitseminister Hanso räägib juba meie tuumasõjast Venemaaga.
Täna ei ole enam võimalik valetada, nagu seda tegid meie sõjaväejuhid ja Tartus asuva sõjaväe kolledži ülem, et RAND Corporationi raport alahindab meie kaitsevõimekust. (Raporti selgeks järelduseks teatavasti oli, et Baltimaade usutavaks kaitsmiseks tuleks siia paigutada vähemalt seitse NATO brigaadi, sealhulgas 3 tankibrigaadi.) Olukorras, kus Euroopas on vaid kaks kerget USA brigaadi ja ka siis, kui moodustatakse uus, kolmas brigaad Ida Euroopasse paigutamiseks, tähendab see sisuliselt ühemõtteliselt seda, et Balti riigid on sõjalises mõttes Venemaa ohu eest kaitsmatud. Sellele meie jaoks tähenduselt fundamentaalsele faktile ma viitasin juba palju varem ühes oma blogi artiklis. Reaalselt algab NATO sõjaliselt võimalik kaitse alles Poola joonelt ja sedagi suurte probleemidega. Seal on vähemalt olemas pisike eeldus 31.ooo sõduri näol). Valetada ei ole enam võimalik, sest USA Senati Välissuhete Komitees vastates senaator Cory Gadneri (Colorado) küsimusele RAND Corporationi raporti pädevuse kohta, mille kohaselt Vene väed jõuaksid Tallinna ja Riiga maksimaalselt 60 tunniga, vastas jaatavalt Michael Carpenter (US Deputy Assistant Secretary of Defense for Russia, Ukraine&Eurasia).
Sealjuures meie sõjaline kaitsmatus lähitulevikus vaid suureneb, sest plaanile USA ühe uue brigaadi paigutamisele Poola ja Baltimaadesse vastas Venemaa kolme uue DIVIISI loomisega, millest üks paigutatakse Lõuna sõjaväeringkonda, kaks aga meie vastas asuvasse Lääne sõjaväeringkonda. Sealhulgas üks neist olevat tankidiviis. Viimane on ka loogiline, sest järgmisel aastal hakkavad konveierilt tulema uue põlvkonna T-14 "Armata" supertankid (2300 tanki nelja aasta jooksul), millele NATO-l pole midagi peale USA Abramsite taolise vanaraua vastu panna. Ilmselt ümberrelvastatakse uute tankidega esmalt meie vastas seisev Kantemirovi kaardiväe eliittankidiviis mille praegused väga head T-90 antakse üle teistele diviisidele.
Teisalt ainult soovmõtlemisega idioot võib rajada oma välis - ja julgeolekupoliitika sellisele hullumeelselt mädale oletusele, et Lääneriigid on valmis alustama ennasthävitavat tuumasõda Venemaaga mingi Narva ja Tallinna pärast, mis ei kuulu nende eluliste huvide sfääri.
Arusaamine ülaltoodud kahest geopoliitilisest faktist tuleneb järeldus, et meie eliidi geopoliitiliste faktide vastane välis- ja julgeolekupoliitika lõpptulemus on eestlastele enesetapjalik.
Mul pole mingit mõtet suhelda mõne Riigikogu poliitikuga, sest nad kõik äsja kinnitasid oma poolehoidu senisele hukatuslikule kursile. Neile on esikohal oma tasku huvid, nende pärast peale neid võib tulla veeuputus. Nad on Aaviksoo sule järgi võtnud endale õiguse meile valetada kui see on nende huvides. Pole ju mõtet rääkida sulide-varaste erakonda esindava Ants Laaneotsaga, kes viimases reporteritunnis valetas meile järjekordselt, et Gruusia -Lõuna Osseetia konflikt oli Gruusia sisemine asi. Kena sisemine asi kui Gruusia alustas raskerelvadest Venemaa rahuvalvajate tulistamist ja tapmist kes asusid vaenupoolte vahel ka Gruusia enda nõusolekul! Ma ei räägi isegi tsiviilelanike tapmist, kellest palju olid Venemaa kodasnikud. Kui Eesti toetas USA ja Euroopa riikide asissetungi Liibüasse "kohustuse kaitsta" põhjendusega, siis miks Eesti ei toetanud Venemaa rahule sundimise missiooni Gruusias? Fakt, et Eesti on ise kergemeelselt käitunud rahvusvahelise õiguse suhtes korduvalt litsina, valikuliselt, on meid jätnud ilma väikeriikide parimaist tugipunkist- tuginemisest rahvusvahelisele õigusele. Venemaa taasühendas Krimmi teatavasti tuginedes rahvaste enesemääramise õiguse printsiibile, toetudes Krimmi elanikkonna referendumile. Kui nüüd meie Riigikogu vesipead kuulutavad, et Venemaa rikkus Krimmi endaga liites rahvusvahelist õigust, siis ta saeb ise oksa, millele tugineb Eesti riigi legitiimsus. Ei saa olla nii, et ainult eestlastel on õigus enesemääramisele ja teised on sellest ilma jäetud.
Lisaks on tänane Venemaa vastane poliitika juba ette kaotatud, sest ei ole maailmas jõudu, mis kuskil eespool mul tsiteeritud Bismarcki mõtte kohaselt suudaks takistada venelastel taasühineda nagu elavhõbeda tilkadel. Tänaseks on järjekordse smuta aeg Venemaal läbi ja nii eliit kui rahvas on endale selgelt teadvustanud, et Venemaa saab eksisteeridas vaid kui suurriik ning on selle eest valmis sõdima ka Ameerikaga.
Täielik smuta valiseb aga meie endi kui rahva ja Eesti eliidi ajudes. Kui Riigikogu raportist me loeme, et pole olemas midagi, mis suudaks asendada suurte, usutavate tavavägede kohaloleku alliansi kõige haavatamates punktides, sealhulgas Eestis, Lätis ja Leedus, siis kuidas seda tingimust saab täita üksnes ÜKS armetu USA brigaad kogu Ida Euroopa ulatuses?! Nõuab ju Ameeriklaste endi tehtud analüüs esialgse ( mitte kestva) kaitse minimaalseks eeltingimuseks SEITSME uue brigaadi Baltimaadesse paigutamist!
Sealjuures Ameeriklaste seitsme uue brigaadi toomise vajadus Balti riikidesse lähtub naeruväärsest eeldusest, et Venemaa ründab vaid kahekordset ülekaalu kasutades ja üksnes nelja tanki pataljoniga (124 tankiga). Ma ei rajaks ameeriklaste asemel oma plaane eeldusele, et Venemaa kindralstaabis istuvad Eesti kindralite taolised idioodid ja ei alusta oma planeeritavat rünnakut tagamata vähemalt kolmekordse jõudude ülekaalu ning ei kasuta rünnakuks just selliseks operatsiooniks mõeldud 1.kaardiväe tankiarmeed, mille koosseisus ainuüksi 4. Kantemirovi kaardiväe tankidiviisil on 320 tanki. Miks peaks Venemaa, kellel on relvastuses ca viisteist ja pool tuhat tanki, alustama ründeoperatsiooni vaid 124 tanki ja tühise arvu suurtükkidega? Kas USA kindralid on Laaneotsa ja Kerdi taolised vesipead, kes ei saa aru, et Baltikumi on sõjaliselt võimatu kaitsta? Ei, kindlasti mitte. USA kindralid isegi ei mõtle sellele kuidas kaitsta Baltimaid. Lähtub ju nende sõjaline doktriin traditsioonilisest eeldusest, et US maaväed võitlevad vaid tingimustes, kus neile on garanteeritud absoluutne ülekaal õhus ja merel nagu D-päeval Normandias.
Baltimaad asuvad aga rõngas, (idast Venemaa, lõunast Valgevene, kellel on Venemaaga ühtne õhukaitsesüsteem, ja läänest Kaliningradi oblast) mis on mitmekordselt kaetud maailma parimate õhukaitsesüsteemidega S-400 ja S-300 ning Vene hävituslennuväega. Balti merel on ainuvaliseja Vene Balti mere laevastik, koos rannakaitse raketikompleksidega "Bastion" ja tiibraketid "Kalibr". Seega oleme sõjaliselt olukorras, kus Venemaal on absoluutne A2/AD võime (juurdepääsu ja tegevusvabaduse takistamine) NATO suhtes. Isegi kui ameeriklastel tekiks võlukepikese abil üle öö seitse seni olematut brigaadi , siis nende paiskamine Baltikumi ei annaks vähimatki lootust, sest neid on võimatu varustada ( vaja oleks aga sadu tuhanded tonne päevas).
Ameerika kindralid lihtsalt täidavad presidendi poliitilist tellimust ja viivad ellu Venemaa vastast provokatsiooni, mille eesmärgiks on läita jälle suur sõda Euroopas. Selleks, et välja tuua USA süsteemsest kriisist pole muidugi kahju ohverdada isegi üks oma brigaad, Balti riikidest rääkimata. USA eliit tegutseb ratsionaalselt oma kasu silmas pidades.
Millest aga lähtub degenerantne Eesti eliit? Loomulikult samuti nagu Ü.Uluots ja Hj.Mäe 1943/44 a. - armsa iseenese huvidest reetes Eesti rahvuslikud huvid. Parandamatu optimistina loodan, et eksisteerime ka veel järgmisel aastal ja pealegi maal on veel piisavalt vanu elektriposte alles, jätkub igale reeturile.
Roman Ubakivi
laupäev, 21. mai 2016
Riigivõimu tuleb teostada põhiseaduse alusel.
Pärast Eesti taasiseseisvumist kaaperdas võimu uus neokommunistlik eliit, kes hoolitses ja hoolitseb selle eest, et rahvuslik Eesti oleks põlu all ja tõrjutud. Selle eest makstakse neile heldelt ja olles olemuselt rehepapid, täidavad nad Brüsseli kulti-multi liberastide korraldusi, mis rahvuste osas on sama vaenulikud, kui seda olid kunagised Moskva korraldused.
See sai võimalikuks seepärast, et desovetiseerimist Eestis ei toimunud. Põhjused ulatuvad kaugele minevikku. Eestluse reetnud neokommunistid said ja saavad karistamatult toimetada. Selleks, et võimul püsida tuli luua vaenlase kuju ja seda oli lihtne teha. Venemaa on jätkuvalt meie naaber. Kõik taasiseseisvumise aastad on sellel ratsul võimule ratsutatud ja võimul püsitud. Majanduslik ebavõrdsus Eestis on 2014 aasta Eurostati andmetel kõige kõrgem Euroopas koos Lätiga. Minevikus sõjaeelse EV aegu pärast iseseisvumist ja maareformi oli Eesti Euroopas kõige ühtsem ja vähemkihistunud ühiskond Euroopas. Taandareng on ilmne.
Võimule tulek ja püsimine on sageli seotud seaduste rikkumisega. Kehtib printsiip, kellel võim sellel õigus. Põhiseadust rikkudes korraldasid neokommunistid Euroliiduga liitumise teemalise referendumi. Petetud rahvas uskus Euroliidu eeskõnelejate valet ja toetas Euroliiduga liitumist. Rahvuslased olid vastu. Praegune olukord Euroopas tõestab veenvalt kellel oli õigus.
Pole mingi ime, et rahvuslikult mõtlevad poliitikud kuulutatakse salongi kõlbmatuks. Selle taustal võib mõista väiteid, et välisminister, pr.Kaljurand on Reformierakonda petnud ja ei ole nagu oli lubanud Reformierakonnaga liituda. Siin tuginetakse põhiseadusele, kus on sätestatud, et Eesti riigikorraldus on parlamentaarne esindusdemokraatia - mitmepartei süsteem Mis omakorda tähendab, et parteitutel inimestel pole kohta parteide poolt loodud valitsuskoalitsioonis.
Minister M.Kaljurand lubas hakata parteilaseks. Kuid siiski ei täitnud oma lubadust. See ärritab teatud reformierakondlasi, kes väidavad, et Eesti põhiseadusest tulenevalt ei ole parteitutel tegelastel kohta valitsuses.
Eesti põhiseaduse loomise ja iseseisvumine segastel aegadel on väärt, et sellest rääkida. Kõik mis juhtus oli tegelikult suurjõudude osav lavastus. Paljud usuvad, et vabaduse saavutasime ise osavalt tekkinud olukorda ärakasutades aga see on müüt. Paraku reaalsus tõestab ja kinnitab minu väidet, et kõik oli hoopis teisiti. Eestit oli vaja USA poliitikutele, et kindlustada oma globaalset võimuteostamist. Oma osa selles lavastuses on Eesti edukalt täitnud. Tõsi küll oma enda rahva arvelt. Lahkunud on ligi 100 tuhat elujõulist eestimaalast. Oleme muutunud perifeeriaks ehk Euroopa tagahooviks.
Kameelioni mängus pole Reformierakond uustulnukas. See võimaldab pidevat muutumist ja võimu nimel koguni põhiseaduse rikkumist.
Mõned näited:
- Eestis on lubatud e-valimised, mis on selges vastuolus põhiseaduses sätestatuga, kus on nõue, et valimised peavad olema ühetaolised;
- Põhiseaduses on üheselt kirjas, et piir naaberriigiga (Venemaaga) kulgeb Tartu rahulepingu järgi, seega kontrolljoone järgne piir on vastuolus põhiseadusega;
- Põhiseaduses on kirjas, et saadik on oma mandaadist vaba, ehk saadik ei tohiks alluda partei poolt soovitatud hääletamisele vaid teeb seda oma südametunnistusest tulenevalt. Paraku on meil nii, et valitsuskoalitsiooni saadikuid kohustatakse hääletama nii, kuidas tagatubades otsustab parteide ladvik.
Meil on valida, kas jätkame neokommunistide valedele ülesehitatud poliitikat või asume aususele ja õiglusele rajatud teele, nagu on põhiseaduses kirjas.
Meil on valida, kas lahkume EL-ist ja hakkame peremeheks oma kodus või jätkame vaese orjana võõra võimu teenistuses.
Meie teha on kas kasutame meie käsutuses olevaid demokraatlike võimalusi ja surume Toompeale ja Kadriorule peale oma tahte või loobume.
Robert Vill
Tallinna Majaomanike Liit
Juhatuse liige
Pärast Eesti taasiseseisvumist kaaperdas võimu uus neokommunistlik eliit, kes hoolitses ja hoolitseb selle eest, et rahvuslik Eesti oleks põlu all ja tõrjutud. Selle eest makstakse neile heldelt ja olles olemuselt rehepapid, täidavad nad Brüsseli kulti-multi liberastide korraldusi, mis rahvuste osas on sama vaenulikud, kui seda olid kunagised Moskva korraldused.
See sai võimalikuks seepärast, et desovetiseerimist Eestis ei toimunud. Põhjused ulatuvad kaugele minevikku. Eestluse reetnud neokommunistid said ja saavad karistamatult toimetada. Selleks, et võimul püsida tuli luua vaenlase kuju ja seda oli lihtne teha. Venemaa on jätkuvalt meie naaber. Kõik taasiseseisvumise aastad on sellel ratsul võimule ratsutatud ja võimul püsitud. Majanduslik ebavõrdsus Eestis on 2014 aasta Eurostati andmetel kõige kõrgem Euroopas koos Lätiga. Minevikus sõjaeelse EV aegu pärast iseseisvumist ja maareformi oli Eesti Euroopas kõige ühtsem ja vähemkihistunud ühiskond Euroopas. Taandareng on ilmne.
Võimule tulek ja püsimine on sageli seotud seaduste rikkumisega. Kehtib printsiip, kellel võim sellel õigus. Põhiseadust rikkudes korraldasid neokommunistid Euroliiduga liitumise teemalise referendumi. Petetud rahvas uskus Euroliidu eeskõnelejate valet ja toetas Euroliiduga liitumist. Rahvuslased olid vastu. Praegune olukord Euroopas tõestab veenvalt kellel oli õigus.
Pole mingi ime, et rahvuslikult mõtlevad poliitikud kuulutatakse salongi kõlbmatuks. Selle taustal võib mõista väiteid, et välisminister, pr.Kaljurand on Reformierakonda petnud ja ei ole nagu oli lubanud Reformierakonnaga liituda. Siin tuginetakse põhiseadusele, kus on sätestatud, et Eesti riigikorraldus on parlamentaarne esindusdemokraatia - mitmepartei süsteem Mis omakorda tähendab, et parteitutel inimestel pole kohta parteide poolt loodud valitsuskoalitsioonis.
Minister M.Kaljurand lubas hakata parteilaseks. Kuid siiski ei täitnud oma lubadust. See ärritab teatud reformierakondlasi, kes väidavad, et Eesti põhiseadusest tulenevalt ei ole parteitutel tegelastel kohta valitsuses.
Eesti põhiseaduse loomise ja iseseisvumine segastel aegadel on väärt, et sellest rääkida. Kõik mis juhtus oli tegelikult suurjõudude osav lavastus. Paljud usuvad, et vabaduse saavutasime ise osavalt tekkinud olukorda ärakasutades aga see on müüt. Paraku reaalsus tõestab ja kinnitab minu väidet, et kõik oli hoopis teisiti. Eestit oli vaja USA poliitikutele, et kindlustada oma globaalset võimuteostamist. Oma osa selles lavastuses on Eesti edukalt täitnud. Tõsi küll oma enda rahva arvelt. Lahkunud on ligi 100 tuhat elujõulist eestimaalast. Oleme muutunud perifeeriaks ehk Euroopa tagahooviks.
Kameelioni mängus pole Reformierakond uustulnukas. See võimaldab pidevat muutumist ja võimu nimel koguni põhiseaduse rikkumist.
Mõned näited:
- Eestis on lubatud e-valimised, mis on selges vastuolus põhiseaduses sätestatuga, kus on nõue, et valimised peavad olema ühetaolised;
- Põhiseaduses on üheselt kirjas, et piir naaberriigiga (Venemaaga) kulgeb Tartu rahulepingu järgi, seega kontrolljoone järgne piir on vastuolus põhiseadusega;
- Põhiseaduses on kirjas, et saadik on oma mandaadist vaba, ehk saadik ei tohiks alluda partei poolt soovitatud hääletamisele vaid teeb seda oma südametunnistusest tulenevalt. Paraku on meil nii, et valitsuskoalitsiooni saadikuid kohustatakse hääletama nii, kuidas tagatubades otsustab parteide ladvik.
Meil on valida, kas jätkame neokommunistide valedele ülesehitatud poliitikat või asume aususele ja õiglusele rajatud teele, nagu on põhiseaduses kirjas.
Meil on valida, kas lahkume EL-ist ja hakkame peremeheks oma kodus või jätkame vaese orjana võõra võimu teenistuses.
Meie teha on kas kasutame meie käsutuses olevaid demokraatlike võimalusi ja surume Toompeale ja Kadriorule peale oma tahte või loobume.
Robert Vill
Tallinna Majaomanike Liit
Juhatuse liige
reede, 20. mai 2016
EESTI JULGEOLEKUOLUKORD V
Vaadakem lühidalt, missugune on täna ja nähtavas tulevikus meie eliidi poolt väljavalitud hegemooni USA olukord. Ameeriklased on tegelikult poolkoloniaalses sõltuvuses olev rahvas, kes ei oma suveräänset riiki, sest nad on andnud oma raha väljalaske õiguse, nagu eestlasedki, läätseleeme eest ära. Neid valitseb globalistide grupike, kelle huvid ei lange sugugi kokku enamuse USA kodanike huvidega. Nii on viimase poole sajandi jooksul tohutult kasvanud SKP, ent keskmine ameeriklane ei ela paremini kui 1960ndate alguses. Kogu kasum läheb globalistlikule eliidile aga nende riskid ja kahjud maksab kinni tavakodanik. See fakt on ka põhjuseks, et rahvas ei ole valitseva klassiga rahul.
USA kui riik on globalistliku eliidi käes vahendiks oma maailmavalitsuse kehtestamiseks, põhimõtteliselt samuti, nagu Venemaa oli bolševike jaoks haod globaalse ülemvõimu kehtestamiseks revolutsioonilõkkes. Pole ime, et USA neoliberaalid-neoconid on trotskismi juurtega ja on põhimõttelises vastuolus traditsioonilise konservatismiga.
Mul kujunes juba kakskümmend aastat tagasi, mil ma hakkasin tutvuma geopoliitika vundamendiga, veendumus, et USA maailmavalitsuspüüdlus lõppeb fiaskoga, sest see on inimkonna terviku huvide vastane nagu natsi-Saksamaalgi. Ka vaimsed põhjendused maailmavalitsemiseks on Hitleril ja Obamal kokkulangevalt mädad: sakslased kui härrasrass ja ameeriklased kui "exceptional nation". Kui on parem härrasrass ja erakordne rahvus, siis on ka halvemad rassid ja rahvused. Nagu juudid või venelased.
Obama ja H.Clintoni avalikuks eesmärgiks on maailmavalitsuse saavutamine (viimati kirjas ka möödundaastases USA Rahvusliku Julgeoleku Strateegias). See on loomulikult võimatu ilma Venemaa kui multipolaarse maailma kõige nõrgema lüli, ent tuumarelvastuse tõttu ka kõige ohtlikuma takistuse alistamiseta. Hiina kallale, kellele ilmselt kuulub 21.sajand, avaliku majandussõjaga USA-l minna oleks enesetapp.
Oma rünnakut Venemaa vastu viib USA ellu vastavalt oma hübriidsõja ja juhitava kaose kontseptsioonile. Majandus- ja psühholoogilise sõja abil puhutakse kõik kõik majanduslikud, religioossed, rahvuslikud jne. vastuolud lõkkele mässudeni. Oma viienda kolonni abil, kelleks on praegune valitsuse majandusblokk ja osa oligarhe, saboteeritakse ja üritatakse võimu tippu upitada Jeltsini-Kozõrevi taolisi degenerante.
Samas suurendatakse ka sõjalist survet Venemaale Baltikumist Tadžikistanini. USA alustas rahu ajal pretsedenditut võidurelvastust eesmärgiga saavutada absoluutne globaalne sõjaline diktaat aastaks 2020. Sealjuures USA on avalikult välja kuulutanud, et tema rahvuslikud huvid on iga maanurk, huve kaitstakse jõuga igal pool ja nad tegutsevad väljaspool rahvusvahelise õiguse raame ning Venemaa on USA peamine vaenlane ( koos Ebola viirusega ja ISILga).
Globaalselt mõtlemiselt tuleme nüüd regionaalse, Eesti juurde. Ma olen viimasel ajal tulnud mõttele, et me oleme rahvusena juba nagu igivanad inimesed, kes juba on elust väsinud ja igatsevad surmarahu. Kuidas seletada muidu hämmastavat fakti, et me nihutame jätkuvalt esiplaanile poliitikuid, kes Pätsi ajal, nagu tänagi ilusal kevadel 1939.a , sõlmisid Ribbentrop -Molotovi pakti, mis tegi Eestimaast Venemaa vastase sõja platsdarmi; J.Uluots koos Hj. Mäe& Co likvideeris juriidiliselt lõplikult EWgi, mobiliseerides eestlased teise riigi sõjaväkke, samal ajal kui polnud mingit saladust, et Hitleri võidu korral oleks see Eesti riigi ja eestluse lõpp. Samasuguse suitsiidse valikuga olme me jälle torisemata nõus juba veerand sajandit - USA globalistide võidu puhul hävitatakse ju teiste rahvuste seas ka eestlus ja Eesti riik! Jälle on Eesti eliit "osanud" valida Ajaloos vale, kaotajate poole.
Kui omal ajal vähemalt Jaan Tõnisson rahvuslaste eesotsas võitles kõigest jõust sellise arusõgeduse vastu, siis täna pole meil silmapiiril ühtegi rahvuslikku parteid , rääkimata siis J.Tõnissoni kaliibriga riigimehest.
Kuulsin lõuna ajal raadiost peaminister T.Rõivast rõõmu tundmas, et tänu ka tema pingutustele tuuakse ilmselt Eestisse Venemaa vastu terve pataljon NATO (USA) vägesi. Häda on antud juhul selles, et ehkki Reformierakond on oma broilerile küll ameti andnud, siis ei ole ta võimeline olnud ametiks hädavajalikku mõistust andma. Uue USA brigaadi toomine Ida-Euroopasse ja rakettide paigutamine Rumeeniasse ja Poola on tõsine sõjaline provokatsioon Venemaa vastu, samal ajal kui Eesti on ka lisapataljoniga sõjaliselt sisuliselt ikka kaitseta. Venemaa teatas juba vastuseks kolme uue diviisi formeerimisest ning nende soomusrusikas Kaardiväe Tankiarmee näol pühiks USA pataljonid teelt mõne minutiga. Rõivas & Co on muutnud Eestimaa tulevase sõja tallermaaks ja ainult idioot võib sellest rõõmu tunda. Putinil oleks lollus jälgida tegevusetult pealt olukorda, kus vaenlase tankid (võimalik ,et ka Saksa Leopardid ) on jälle 150 km kaugusel Leningradist. Ent rahuaega on meil veel vähemalt talveni.
USA suund on selgelt alla ja nende mõju ja osatähtsus väheneb iga aastaga, sest neil pole mitte mingisugust positiivset programmi. Vaadake kasvõi täna nende poliitikat Süürias, mis tekitab vaid kaost ja kannatusi miljonitele inimestele. See on globalistide, mitte ameerika rahva huve esindava kompradoorse eliidi süü. Ent täna paistab tunneli lõpus ka ameeriklastele valgus. Nimelt on nad on juba üle saanud oma vaimsest halvatusest, mis absolutiseeris neoliberaalse ideoloogia kui inimkonna suursaavutuse ja Ajaloo lõpu nagu seda Fukuyama võidukalt kuulutas. Neoliberaalide presidendikandidaadile H.Clintonile on tekkinud tõsine vastane konservatiivi D.Trumpi näol, kes esindab Ameerika selgroogu - kesklassi WASP-i. Lisaks paremale tiivale on tekkinud ka vasak sotsiaaldemokraatlik mõttevool B.Sandersi näol. Seega on Ameerikas täna elujõus kolm Euroopa põhilist mõttevoolu, mis on heaks eelduseks eelseisvate raskustega toimetulekuks. Oodata on aga peale presidendivalimisi Lehman Brothersi taolist katastroofi, nüüd juba JP Morgani, Deutsche Bank jt. poolt.
Mul on küpsenud arvamus, et USA eliit on juba teinud oma valiku D.Trumpi kasuks. Arvan, et need on teised valimised USA ajaloos, kus kaalukeeleks on välispoliitika. Esimene kord oli peale noorema Bushi välipoliitilisi fiaskosi Iraagis ja Afganistanis, kui McCain kaotas tühje lubadusi jaganud Obamale. Teatavasti jäi McCain veidike Obamast populaarsuselt maha ja ta hakkas valimisvõitluses kasutama väga teravaid rünnakuid Obama isiku vastu. Järsku lõpetas ta need rünnakud nagu noaga lõigates, lõpetades valimismaratonis jooksmise lausa finišisirgel. Ainus ratsionaalne seletus oli tema käkk Gruusia sõjas. Gruusia alustas söda Lõuna Osseetias vabariiklaste neoconide teadmisel ja õnnistusel. Reaalsuses osutusid aga jänkide tagatised Saakashvilile tühjaks bluffiks. Selge oli siis, et vabariiklaste liiga primitiivset sõjakat kurssi tuli muuta sama eesmärgi saavutamiseks paindlikumaks demokraatide näol.
Samasuguses lootusetus ummikus on USA välispoliitika täna. Demokraate nõustav Zb.Brzezinski jagab küll geopoliitikat ja tal on kahtlematult õigus, et maailmavalitsemiseks on Ameerikal tingimata allutada või hävitada Venemaa (just anglosakside koolkond tõi geopoliitikasse teesi Venemaast kui Ajaloo teljest), ent on vaikinud seni sellest, et geopoliitika seisukohast on maailmavalitsemise eesmärk utoopia ja viiks tõepoolest inimkonna Ajaloo lõpuni ehk surmani.
Igal juhul on selge, et Obama Venemaa isoleerimise, demoniseerimise ja lämmatamise poliitika on skandaalselt läbi kukkunud ja ainus mis USA on "saavutanud", on Pekingi-Moskva-Teherani telje loomine. Siin ei aita isegi krediidi kinnikeeramine Moskvale, sest Hiina on Putinile lahkelt valmis raha laenama, milleks seni aga tungivat vajadust pole olnud.
Mis on aga ameeriklastele tõeliseks šokiks on fakt, et vaatamata veerand sajandi jooksul kümnekordselt suuremale sõjaväe rahastamisele, on USA täna võimetu edukalt sõdima Venemaaga! Baltikumi sõjateatris on aga Venemaa ülekaal täna absoluutne. Venemaal on USA-st paremad õhukaitsesüsteemid, lennukid, tiibraketid, tankid, tuletoetus ja sõdurid ning neid on võimalik koondada Baltikumi mitmekümnekordselt enam kui ameeriklasi.
Veel hullemaks muutub sõjaline olukord lähitulevikus. Mälu jargi oli see vist 21. aprillil, kui Vene press avaldas lakoonilise teate, et nad on edukalt katsetanud raske manditevahelise raketi RS-28 Sarmat (mis on võimeline ründama USAd ka üle Lõunapooluse!) hüperhelikiirusega aeroballistilist lõhkepead.
Jutt on lõhkepeast, mis on ülimalt manööverdamisvõimeline lennates seni kasutamata kõrgusevahemikus 25-140 km, ülimalt täpne (1m) ja plasmapilves lennates absoluutselt avastamatu tänastele radaritele. Just selline, nagu USA loodab saada enda käsutusse viie aasta pärast ja mis on nende "Välkkiire Globaalse Löögi" doktriini elluviimise ideaalrelvaks! Varustatuna isegi tavalise lõhkeainega, surub selline relv põlvile iga tänase riigi. Venelastel on see ilmselt juba paari aasta pärast relvastuses, ameeriklastel aga pole seda ilmselt veel joonisteski!
Seega oleme juba paari aasta pärast kardinaalselt muutunud julgeolekuolukorras, kus juba USA-d ennast võib šantaseerida sõjalise jõuga! Seega USA praegune avalikult Venemaa vastane kurss on perspektiivitu ja küsimus ei ole niivõrd H.Clintoni isiklikust ebapädevusest riigisekretärina (piisab vaid Liibüa katastroofi nimetamisest), kuivõrd Zb.Brzezinski mõttemalli täielikust kõlbmatusest uutes tingimustes.
Seepärast on täiesti loogiline ja USA rahvuslikes huvides pöördumine palju sügavamõttelisema geopoliitiku H.Kissingeri mõttemalli poole, kes mõistab maailmavalitsusliku püüdluse hukatuslikkust ja on vana realistliku koolkonna mees, kes räägib jõudude tasakaalust kui rahu tingimusest. Vabariiklaste riigisekretarina Kissinger mängis Hiina NSVL vastu, täna püüab ilmselt kasutada Venemaad Hiina vastu, mis kajastub ka D.Trumpi avaldustes.
Seega Trumpi võidu puhul oleme juba sügisel samas lootusetus vahetuskopika olukorras kui EW 1939.a. sügisel. Kui siis loovutas Hitler Saksamaa rahvuslikes huvides oma sulase EW seltsimees Stalinile, siis juba lähitulevikus kordub ajalugu lollpeadele farsina.
Nii- või naa, lähitulevikus on prognoositav ka NATO lagunemine, sest Trump nõuab, et Euroopa ise finantseeriks oma julgeolekut. Lääne ja Kesk Euroopa aga ei kuluta täna raha, sest neile pole NATO vajalik - mingit kommunismitonti ei ole Venemaast oodata. NATO on hädavajalik ainult USA-le Euroopa enda kiiluvees hoidmiseks, seepärast nad täna veel maksavadki. Ent juba järgmisel aastal on USA dollar vaid üks piiratud areaaliga reservvaluutadest, mis piirab tunduvalt ka H.Clintoni võimalusi võidu puhul.
Pika loo võib tegelikult kokku võtta ühte lausesse: mis neid pätse, laare ja rõivaid ikka kiruda, tõsiasi, et meil rahvuslikke huve esindavat eliiti ei ole, on meie endi kui eesti rahva poliitilise ebaküpsuse ja suitsiidse vaimsuse peegelduseks. Lohutuseks võib tõdeda, et ega me siis üksi. Vaadake või psühhoosis hüplevaid ukrainlasi, kes suurepärase, kunagi õitsva maa on viinud Mali tasemele.
Roman Ubakivi
Vaadakem lühidalt, missugune on täna ja nähtavas tulevikus meie eliidi poolt väljavalitud hegemooni USA olukord. Ameeriklased on tegelikult poolkoloniaalses sõltuvuses olev rahvas, kes ei oma suveräänset riiki, sest nad on andnud oma raha väljalaske õiguse, nagu eestlasedki, läätseleeme eest ära. Neid valitseb globalistide grupike, kelle huvid ei lange sugugi kokku enamuse USA kodanike huvidega. Nii on viimase poole sajandi jooksul tohutult kasvanud SKP, ent keskmine ameeriklane ei ela paremini kui 1960ndate alguses. Kogu kasum läheb globalistlikule eliidile aga nende riskid ja kahjud maksab kinni tavakodanik. See fakt on ka põhjuseks, et rahvas ei ole valitseva klassiga rahul.
USA kui riik on globalistliku eliidi käes vahendiks oma maailmavalitsuse kehtestamiseks, põhimõtteliselt samuti, nagu Venemaa oli bolševike jaoks haod globaalse ülemvõimu kehtestamiseks revolutsioonilõkkes. Pole ime, et USA neoliberaalid-neoconid on trotskismi juurtega ja on põhimõttelises vastuolus traditsioonilise konservatismiga.
Mul kujunes juba kakskümmend aastat tagasi, mil ma hakkasin tutvuma geopoliitika vundamendiga, veendumus, et USA maailmavalitsuspüüdlus lõppeb fiaskoga, sest see on inimkonna terviku huvide vastane nagu natsi-Saksamaalgi. Ka vaimsed põhjendused maailmavalitsemiseks on Hitleril ja Obamal kokkulangevalt mädad: sakslased kui härrasrass ja ameeriklased kui "exceptional nation". Kui on parem härrasrass ja erakordne rahvus, siis on ka halvemad rassid ja rahvused. Nagu juudid või venelased.
Obama ja H.Clintoni avalikuks eesmärgiks on maailmavalitsuse saavutamine (viimati kirjas ka möödundaastases USA Rahvusliku Julgeoleku Strateegias). See on loomulikult võimatu ilma Venemaa kui multipolaarse maailma kõige nõrgema lüli, ent tuumarelvastuse tõttu ka kõige ohtlikuma takistuse alistamiseta. Hiina kallale, kellele ilmselt kuulub 21.sajand, avaliku majandussõjaga USA-l minna oleks enesetapp.
Oma rünnakut Venemaa vastu viib USA ellu vastavalt oma hübriidsõja ja juhitava kaose kontseptsioonile. Majandus- ja psühholoogilise sõja abil puhutakse kõik kõik majanduslikud, religioossed, rahvuslikud jne. vastuolud lõkkele mässudeni. Oma viienda kolonni abil, kelleks on praegune valitsuse majandusblokk ja osa oligarhe, saboteeritakse ja üritatakse võimu tippu upitada Jeltsini-Kozõrevi taolisi degenerante.
Samas suurendatakse ka sõjalist survet Venemaale Baltikumist Tadžikistanini. USA alustas rahu ajal pretsedenditut võidurelvastust eesmärgiga saavutada absoluutne globaalne sõjaline diktaat aastaks 2020. Sealjuures USA on avalikult välja kuulutanud, et tema rahvuslikud huvid on iga maanurk, huve kaitstakse jõuga igal pool ja nad tegutsevad väljaspool rahvusvahelise õiguse raame ning Venemaa on USA peamine vaenlane ( koos Ebola viirusega ja ISILga).
Globaalselt mõtlemiselt tuleme nüüd regionaalse, Eesti juurde. Ma olen viimasel ajal tulnud mõttele, et me oleme rahvusena juba nagu igivanad inimesed, kes juba on elust väsinud ja igatsevad surmarahu. Kuidas seletada muidu hämmastavat fakti, et me nihutame jätkuvalt esiplaanile poliitikuid, kes Pätsi ajal, nagu tänagi ilusal kevadel 1939.a , sõlmisid Ribbentrop -Molotovi pakti, mis tegi Eestimaast Venemaa vastase sõja platsdarmi; J.Uluots koos Hj. Mäe& Co likvideeris juriidiliselt lõplikult EWgi, mobiliseerides eestlased teise riigi sõjaväkke, samal ajal kui polnud mingit saladust, et Hitleri võidu korral oleks see Eesti riigi ja eestluse lõpp. Samasuguse suitsiidse valikuga olme me jälle torisemata nõus juba veerand sajandit - USA globalistide võidu puhul hävitatakse ju teiste rahvuste seas ka eestlus ja Eesti riik! Jälle on Eesti eliit "osanud" valida Ajaloos vale, kaotajate poole.
Kui omal ajal vähemalt Jaan Tõnisson rahvuslaste eesotsas võitles kõigest jõust sellise arusõgeduse vastu, siis täna pole meil silmapiiril ühtegi rahvuslikku parteid , rääkimata siis J.Tõnissoni kaliibriga riigimehest.
Kuulsin lõuna ajal raadiost peaminister T.Rõivast rõõmu tundmas, et tänu ka tema pingutustele tuuakse ilmselt Eestisse Venemaa vastu terve pataljon NATO (USA) vägesi. Häda on antud juhul selles, et ehkki Reformierakond on oma broilerile küll ameti andnud, siis ei ole ta võimeline olnud ametiks hädavajalikku mõistust andma. Uue USA brigaadi toomine Ida-Euroopasse ja rakettide paigutamine Rumeeniasse ja Poola on tõsine sõjaline provokatsioon Venemaa vastu, samal ajal kui Eesti on ka lisapataljoniga sõjaliselt sisuliselt ikka kaitseta. Venemaa teatas juba vastuseks kolme uue diviisi formeerimisest ning nende soomusrusikas Kaardiväe Tankiarmee näol pühiks USA pataljonid teelt mõne minutiga. Rõivas & Co on muutnud Eestimaa tulevase sõja tallermaaks ja ainult idioot võib sellest rõõmu tunda. Putinil oleks lollus jälgida tegevusetult pealt olukorda, kus vaenlase tankid (võimalik ,et ka Saksa Leopardid ) on jälle 150 km kaugusel Leningradist. Ent rahuaega on meil veel vähemalt talveni.
USA suund on selgelt alla ja nende mõju ja osatähtsus väheneb iga aastaga, sest neil pole mitte mingisugust positiivset programmi. Vaadake kasvõi täna nende poliitikat Süürias, mis tekitab vaid kaost ja kannatusi miljonitele inimestele. See on globalistide, mitte ameerika rahva huve esindava kompradoorse eliidi süü. Ent täna paistab tunneli lõpus ka ameeriklastele valgus. Nimelt on nad on juba üle saanud oma vaimsest halvatusest, mis absolutiseeris neoliberaalse ideoloogia kui inimkonna suursaavutuse ja Ajaloo lõpu nagu seda Fukuyama võidukalt kuulutas. Neoliberaalide presidendikandidaadile H.Clintonile on tekkinud tõsine vastane konservatiivi D.Trumpi näol, kes esindab Ameerika selgroogu - kesklassi WASP-i. Lisaks paremale tiivale on tekkinud ka vasak sotsiaaldemokraatlik mõttevool B.Sandersi näol. Seega on Ameerikas täna elujõus kolm Euroopa põhilist mõttevoolu, mis on heaks eelduseks eelseisvate raskustega toimetulekuks. Oodata on aga peale presidendivalimisi Lehman Brothersi taolist katastroofi, nüüd juba JP Morgani, Deutsche Bank jt. poolt.
Mul on küpsenud arvamus, et USA eliit on juba teinud oma valiku D.Trumpi kasuks. Arvan, et need on teised valimised USA ajaloos, kus kaalukeeleks on välispoliitika. Esimene kord oli peale noorema Bushi välipoliitilisi fiaskosi Iraagis ja Afganistanis, kui McCain kaotas tühje lubadusi jaganud Obamale. Teatavasti jäi McCain veidike Obamast populaarsuselt maha ja ta hakkas valimisvõitluses kasutama väga teravaid rünnakuid Obama isiku vastu. Järsku lõpetas ta need rünnakud nagu noaga lõigates, lõpetades valimismaratonis jooksmise lausa finišisirgel. Ainus ratsionaalne seletus oli tema käkk Gruusia sõjas. Gruusia alustas söda Lõuna Osseetias vabariiklaste neoconide teadmisel ja õnnistusel. Reaalsuses osutusid aga jänkide tagatised Saakashvilile tühjaks bluffiks. Selge oli siis, et vabariiklaste liiga primitiivset sõjakat kurssi tuli muuta sama eesmärgi saavutamiseks paindlikumaks demokraatide näol.
Samasuguses lootusetus ummikus on USA välispoliitika täna. Demokraate nõustav Zb.Brzezinski jagab küll geopoliitikat ja tal on kahtlematult õigus, et maailmavalitsemiseks on Ameerikal tingimata allutada või hävitada Venemaa (just anglosakside koolkond tõi geopoliitikasse teesi Venemaast kui Ajaloo teljest), ent on vaikinud seni sellest, et geopoliitika seisukohast on maailmavalitsemise eesmärk utoopia ja viiks tõepoolest inimkonna Ajaloo lõpuni ehk surmani.
Igal juhul on selge, et Obama Venemaa isoleerimise, demoniseerimise ja lämmatamise poliitika on skandaalselt läbi kukkunud ja ainus mis USA on "saavutanud", on Pekingi-Moskva-Teherani telje loomine. Siin ei aita isegi krediidi kinnikeeramine Moskvale, sest Hiina on Putinile lahkelt valmis raha laenama, milleks seni aga tungivat vajadust pole olnud.
Mis on aga ameeriklastele tõeliseks šokiks on fakt, et vaatamata veerand sajandi jooksul kümnekordselt suuremale sõjaväe rahastamisele, on USA täna võimetu edukalt sõdima Venemaaga! Baltikumi sõjateatris on aga Venemaa ülekaal täna absoluutne. Venemaal on USA-st paremad õhukaitsesüsteemid, lennukid, tiibraketid, tankid, tuletoetus ja sõdurid ning neid on võimalik koondada Baltikumi mitmekümnekordselt enam kui ameeriklasi.
Veel hullemaks muutub sõjaline olukord lähitulevikus. Mälu jargi oli see vist 21. aprillil, kui Vene press avaldas lakoonilise teate, et nad on edukalt katsetanud raske manditevahelise raketi RS-28 Sarmat (mis on võimeline ründama USAd ka üle Lõunapooluse!) hüperhelikiirusega aeroballistilist lõhkepead.
Jutt on lõhkepeast, mis on ülimalt manööverdamisvõimeline lennates seni kasutamata kõrgusevahemikus 25-140 km, ülimalt täpne (1m) ja plasmapilves lennates absoluutselt avastamatu tänastele radaritele. Just selline, nagu USA loodab saada enda käsutusse viie aasta pärast ja mis on nende "Välkkiire Globaalse Löögi" doktriini elluviimise ideaalrelvaks! Varustatuna isegi tavalise lõhkeainega, surub selline relv põlvile iga tänase riigi. Venelastel on see ilmselt juba paari aasta pärast relvastuses, ameeriklastel aga pole seda ilmselt veel joonisteski!
Seega oleme juba paari aasta pärast kardinaalselt muutunud julgeolekuolukorras, kus juba USA-d ennast võib šantaseerida sõjalise jõuga! Seega USA praegune avalikult Venemaa vastane kurss on perspektiivitu ja küsimus ei ole niivõrd H.Clintoni isiklikust ebapädevusest riigisekretärina (piisab vaid Liibüa katastroofi nimetamisest), kuivõrd Zb.Brzezinski mõttemalli täielikust kõlbmatusest uutes tingimustes.
Seepärast on täiesti loogiline ja USA rahvuslikes huvides pöördumine palju sügavamõttelisema geopoliitiku H.Kissingeri mõttemalli poole, kes mõistab maailmavalitsusliku püüdluse hukatuslikkust ja on vana realistliku koolkonna mees, kes räägib jõudude tasakaalust kui rahu tingimusest. Vabariiklaste riigisekretarina Kissinger mängis Hiina NSVL vastu, täna püüab ilmselt kasutada Venemaad Hiina vastu, mis kajastub ka D.Trumpi avaldustes.
Seega Trumpi võidu puhul oleme juba sügisel samas lootusetus vahetuskopika olukorras kui EW 1939.a. sügisel. Kui siis loovutas Hitler Saksamaa rahvuslikes huvides oma sulase EW seltsimees Stalinile, siis juba lähitulevikus kordub ajalugu lollpeadele farsina.
Nii- või naa, lähitulevikus on prognoositav ka NATO lagunemine, sest Trump nõuab, et Euroopa ise finantseeriks oma julgeolekut. Lääne ja Kesk Euroopa aga ei kuluta täna raha, sest neile pole NATO vajalik - mingit kommunismitonti ei ole Venemaast oodata. NATO on hädavajalik ainult USA-le Euroopa enda kiiluvees hoidmiseks, seepärast nad täna veel maksavadki. Ent juba järgmisel aastal on USA dollar vaid üks piiratud areaaliga reservvaluutadest, mis piirab tunduvalt ka H.Clintoni võimalusi võidu puhul.
Pika loo võib tegelikult kokku võtta ühte lausesse: mis neid pätse, laare ja rõivaid ikka kiruda, tõsiasi, et meil rahvuslikke huve esindavat eliiti ei ole, on meie endi kui eesti rahva poliitilise ebaküpsuse ja suitsiidse vaimsuse peegelduseks. Lohutuseks võib tõdeda, et ega me siis üksi. Vaadake või psühhoosis hüplevaid ukrainlasi, kes suurepärase, kunagi õitsva maa on viinud Mali tasemele.
Roman Ubakivi
Tellimine:
Postitused (Atom)