EESTI JULGEOLEKUOLUKORD IY
Ainuke poliitik, kes viimases ETV Foorumi saates oli võimeline mingisugustki positiivset ettepanekut tegema meie ohtliku julgeolekuolukorra parandamiseks, oli Keski Oudekka Loone, kes kutsub rahu tagamiseks Euroopas kongressi kokkukutsumist, kus kõigil riikidel, nii väikestel kui suurtel, on võrdsed õigused. Võib muidugi osundada Tartu Ülikooli katastroofilisele taseme langusele taasiseseisvumise ajal, sest isegi filosoofiaosakonna vilistlane ei suuda aru saada Lääne õiguse olemusest. Ent ma ei varja oma siirast sümpaatiat O.Loonest lausa õhkava ürgse eestlasliku, A.H.Tammsaare Andrese taolise õiguse tõlgitsemisest, mida pole suudetud meie kultuurikoodist maha pesta sajandite jooksul ei ussi ega püssirohuga.
Paraku ei ela me kaheksanda sajandi paiku, kui Ida-Euroopa põhjaosa valitses soomeugrilaste nn. Merja liit. Ma ei taha ka vähenda ka soomeugrilaste tähtsust tänase maailmapildi kujundamisel. Olid ju meie suguvennad mordvalased eesotsas Mininiga selleks kaalukeeleks, kes kallutas slaavlaste võimuvõitluse 17.saj.alguses venelaste kasuks. Poolakad pole sellest draamast tänini kosunud, tasub vaid tutvuda USA demokraatidest presidentide (Carterist Obamani) tähtsaima välispoliitilise nõuandja Zb.Brzezinski russofoobsete mõtteavaldustega. Tema viimaseks motoks (mida kõrvalekaldumatult järgib ka B.Obama) on : 21.sajand on USA maailmavalitsuse ajajärk, mis kehtestatakse võideldes Venemaa vastu, Venemaa arvel ja Venemaa rusudel. (Nõustuge, ainult IRL esindav Mart Nuti taoline idioot võib täna veel küsida, kelle vastu Venemaa relvastub!).
Tahan eelnevaga öelda, et Eesti on täna liitudes EL ja NATOga, indo-eurooplaste poolt domineeritud kultuuriruumis, kus rahvaste, riikide ja indiviidi õigust määärasid juba vanad roomlased prinsiibi järgi: mis lubatud Jupiterile ei ole lubatud härjale. Tänane Lääne arusaam õigusest formuleerti juba Uuel ajal filosoofide poolt. Spinoza sätestas oma traktaadis, et õigust on igal ühel täpselt niipalju kui kellelgil on jõudu, et seda endale võtta. Hiljem täpsustas seda põhimõtet Nietzsche, kelle järgi kõigil on niipalju õigust kuivõrd teised arvavad tal jõudu olevat. Niisiis tänases Euroopas ei võetaks O.Loone ugri-mugri ideed tõsiselt. Ega Eestiski. Kui venelastel on veel patrioodid-slavofiilid ülekaalus zapadnike üle, siis meil on ilmselt Pearusi tunduvalt rohkem.
Ka tänapäeval on formaalselt kehtiv rahvusvahelise õiguse süsteem, mis fikseerituna ÜRO Põhikirjas, teeb vahet Jupiteridel ja härgadel. Ühed on Julgeolekunõukogu alalised liikmed, teised ei ole. USA ( ja ka Eesti tema truu vasallina) rikub täna pidevalt rahvusvahelist õigust, kus õõnestustegevusega, kus avaliku agressiooniga suveräänsete ÜRO liikmesriikide vastu. Ent jänkide eesmärgiks ei ole ugri-mugrilik õigus, vaid kogu võimutäiuse iseenda kätte krabamine - enda muutmise piltlikult ainsaks Julgeolekunõukogu liikmeks.
Seega arusaamiseks, missugune tulevik meid USA sulastena ootab, peame konkreetselt edaspidi analüüsima jõudude vahekorda maailmas. Siin meil Eesti poliitikutest ja välispoliitika ekspertidest abi ei ole, sest nad on reeglina M.Nuti taolised jobud. Tegelikult kogu meie ugri-mugrilik südamele nii armas õigusliku järjepidevuse mütoloogia on indo-eurooplastele jaburdus.
(Järgneb)
Roman Ubakivi
Intervjuu 17. aprillil
teisipäev, 17. mai 2016
pühapäev, 15. mai 2016
EESTI JULGEOLEKUOLUKORD III
Eelpool üritasin näidata, et Eesti valitsev eliit on põhimõtteliselt valesti lahendanud meie julgeolekuprobleemi eksistentsiaalse küsimuse: Venemaa on kuulutatud eestlaste põlisvaenlaseks. Sealjuures arukaid põhjendusi eestlastele hukatuslikule kursile ei ole, peale Goebbelsi propagandatehnoloogiaga natside sabarakkude Hj.Mäe ja Ü.Uluotsa soperdiste edasiarenduste, kus eestlaste tegelikud põlivaenlased sakslased olid asendatud venelastega. Tänases olukorras, kus kolmandik Eesti elanikest on venekeelsed ja geopoliitiline reaalsus on ikka sama kui see oli ka tuhat aastat tagasi, ei või tänast Eesti eliidi poliitikat nimetada teisiti kui suitsiidseks.
See ei ole see poliitika, mida järgisid K.Päts ja J.Laidoner Vabadussõja ajal, mil võideldi koos venelastega (Loodearmee) kommunismi vastu ning mis päädis Eesti Wabariigi tunnustamisega maailmas. See ei ole ka see poliitika, mida tehti Laulva revolutsiooni ajal kui võideldi koos venelastega (Susi ja Solženitsin) kommunismi vastu loosungi all: "Meie ja teie vabaduse eest!" ja mil Venemaa kinkis meile ühegi püssilasuta vabaduse.
See on see poliitika, mida ajasid degeneerunud kompradoorid K.Päts ja J.Laidoner kui nad sõlmisid 1939.a. kevadel Selteri-Ribbentropi pakti, mis mis tegi Eestist natside kallaletungi platsdarmiks Venemaa vastu. See oli Eesti rahvuslike huvide vastane poliitika, nagu tollal tõestas äraostmatu rahvuslaste liider J.Tõnisson. Sellise poliitika ainsaks põhjuseks oli Pätsi, Laidoneri jt. müüdavus, kes rippusid Scheeli panga nisa küljes.
Rahvuslikest huvidest lähtuv poliitika tollal oleks J.Tõnissoni järgi olnud sõlmida liit tulevase maailmasõjasõja võitjatega - NSVLiidu, Suurbritannia ja Prantsusmaaga. Täna me teame, et see oleks olnud ainuõige poliitika, sest ta tagas vastavalt Atlandi Hartale Eesti Wabariigi taastamise vanades piirides peale sõja lõppu.
Miks ajavad tänased Eesti liidrid poliitikat, mis on absoluutselt Eesti rahvuslike huvide vastane ja lõpeb, nagu ma allpool üritan tõestada, paratamatu krahhiga nagu Pätsi &Laidoneri poliitika? Põhjus on ju sama nagu 1939.a. - vaadake kelle rahade pärmil on saanud alguse kogu meie poliitmaastiku parteid. Võtke kasvõi paljudest liberaalsetest grupikestest moodustatud Isamaliit M.Laariga eesotsas. Need on ju tihedalt CIAga seotud ameerika miljardäri Sorose rahad, kes möödunud aastal organiseeris ja rahastas miljonilise põgeniketulva Türgist Euroopasse. See pole mingi nn. vandenõuteooria, vaid Sorose enda avaldus, et ta tegi seda Euroopa idenditeedi minemauhtumiseks. Viimane on aga hädatarvilik globaalse Ameerika impeeriumi tekkimiseks.
Mõelge vaid, kõik meie Toompea parteid, on üksmeelselt tänase USA välispoliitilise orientatsiooni poolt, kelle eesmärgiks on kõigi , mitte ainult eurooplaste identiteedi hävitamine. Seega meie eliit, ajades USA poolt dikteeritud poliitikat, on juba veerand sajandit tegelnud eestlaste identiteedi sihikindla hävitamisega! Pole ime, et me rahvusena, nagu ma juba tosin aastat tagasi Õpetajate Lehes konstanteerisin, olime Lev Gumiljovi rahvastikuteooria järgi sisenenud rahvuse lagunemisfaasi. Viimase üheks tunnusmärgiks on arusõgedus, mida meie eliit ka avalikult demonstreeris kasvõi viimases Foorumi saates.
(Järgneb)
Roman Ubakivi
Eelpool üritasin näidata, et Eesti valitsev eliit on põhimõtteliselt valesti lahendanud meie julgeolekuprobleemi eksistentsiaalse küsimuse: Venemaa on kuulutatud eestlaste põlisvaenlaseks. Sealjuures arukaid põhjendusi eestlastele hukatuslikule kursile ei ole, peale Goebbelsi propagandatehnoloogiaga natside sabarakkude Hj.Mäe ja Ü.Uluotsa soperdiste edasiarenduste, kus eestlaste tegelikud põlivaenlased sakslased olid asendatud venelastega. Tänases olukorras, kus kolmandik Eesti elanikest on venekeelsed ja geopoliitiline reaalsus on ikka sama kui see oli ka tuhat aastat tagasi, ei või tänast Eesti eliidi poliitikat nimetada teisiti kui suitsiidseks.
See ei ole see poliitika, mida järgisid K.Päts ja J.Laidoner Vabadussõja ajal, mil võideldi koos venelastega (Loodearmee) kommunismi vastu ning mis päädis Eesti Wabariigi tunnustamisega maailmas. See ei ole ka see poliitika, mida tehti Laulva revolutsiooni ajal kui võideldi koos venelastega (Susi ja Solženitsin) kommunismi vastu loosungi all: "Meie ja teie vabaduse eest!" ja mil Venemaa kinkis meile ühegi püssilasuta vabaduse.
See on see poliitika, mida ajasid degeneerunud kompradoorid K.Päts ja J.Laidoner kui nad sõlmisid 1939.a. kevadel Selteri-Ribbentropi pakti, mis mis tegi Eestist natside kallaletungi platsdarmiks Venemaa vastu. See oli Eesti rahvuslike huvide vastane poliitika, nagu tollal tõestas äraostmatu rahvuslaste liider J.Tõnisson. Sellise poliitika ainsaks põhjuseks oli Pätsi, Laidoneri jt. müüdavus, kes rippusid Scheeli panga nisa küljes.
Rahvuslikest huvidest lähtuv poliitika tollal oleks J.Tõnissoni järgi olnud sõlmida liit tulevase maailmasõjasõja võitjatega - NSVLiidu, Suurbritannia ja Prantsusmaaga. Täna me teame, et see oleks olnud ainuõige poliitika, sest ta tagas vastavalt Atlandi Hartale Eesti Wabariigi taastamise vanades piirides peale sõja lõppu.
Miks ajavad tänased Eesti liidrid poliitikat, mis on absoluutselt Eesti rahvuslike huvide vastane ja lõpeb, nagu ma allpool üritan tõestada, paratamatu krahhiga nagu Pätsi &Laidoneri poliitika? Põhjus on ju sama nagu 1939.a. - vaadake kelle rahade pärmil on saanud alguse kogu meie poliitmaastiku parteid. Võtke kasvõi paljudest liberaalsetest grupikestest moodustatud Isamaliit M.Laariga eesotsas. Need on ju tihedalt CIAga seotud ameerika miljardäri Sorose rahad, kes möödunud aastal organiseeris ja rahastas miljonilise põgeniketulva Türgist Euroopasse. See pole mingi nn. vandenõuteooria, vaid Sorose enda avaldus, et ta tegi seda Euroopa idenditeedi minemauhtumiseks. Viimane on aga hädatarvilik globaalse Ameerika impeeriumi tekkimiseks.
Mõelge vaid, kõik meie Toompea parteid, on üksmeelselt tänase USA välispoliitilise orientatsiooni poolt, kelle eesmärgiks on kõigi , mitte ainult eurooplaste identiteedi hävitamine. Seega meie eliit, ajades USA poolt dikteeritud poliitikat, on juba veerand sajandit tegelnud eestlaste identiteedi sihikindla hävitamisega! Pole ime, et me rahvusena, nagu ma juba tosin aastat tagasi Õpetajate Lehes konstanteerisin, olime Lev Gumiljovi rahvastikuteooria järgi sisenenud rahvuse lagunemisfaasi. Viimase üheks tunnusmärgiks on arusõgedus, mida meie eliit ka avalikult demonstreeris kasvõi viimases Foorumi saates.
(Järgneb)
Roman Ubakivi
laupäev, 14. mai 2016
EESTI JULGEOLEKUOLUKORD II
Igas rahvuses olevat ca 5-15% inimesi, kellel on suuri raskusi viia oma ettekujutis maailmast enam-vähem vastavusse reaalselt eksisteeriva maailmaga. Meil koondab intellektuaalse lumpeni oma ridadesse IRL, kelle esindaja Mart Nutt on oma nimekaimu M.Laari väärikas mõttekaaslane. Ainult täielik võhik ja idioot võib tulla lagedale murega, et ta ei tea, kelle vastu Venemaa relvastub kui samal ajal ta majandus kängub ning ja Venemaal ei olevat silmnähtavat julgeolekuohtu, ammugi, et keegi teda ründaks!? Unisoonis M.Nutiga esines ka Evelyn Kaldoja, kes elustas kõik blondiinide kohta käivad anekdoodid.
Süvendan veelgi teadmatuses vaevleva M.Nuti muret ja vaidlen vastu A.Laneotsa väitele, et majandusraskuste tõttu Venemaa relvastusprogramm lükkub planeeritud 2020 a. asemel 2025 aastani. Olen kindel, et kui maailmas ei toimu järske pöördeid, siis Venemaa relvastumisprogramm, mis näeb ette uue relvastusega varustamise tänaselt 47%lt viimise 70%ni, täidetakse õigeaegselt. Nii ka tänavu, kui kulutusi sõjaväele vähendati 5%, säilitati uue relvastuse hanked täielikult.
Miks Venemaa (ka Hiina jt.) siis täna kiiresti uuendavad oma relvastust, samas kui mitte keegi saates esinenutest ei teadnud, kes neid ohustab?! Täna pole vaja olla reaalsest olukorrast arusaamiseks Stalini kaliibriga riigimees, kes 1931.aastal ütles (kui Hitler ei olnud veel võimulegile tulnud), et 1941 aastaks on vaja valmis olla sõjaks, muidu NSVL litsutakse laiaks.
Täna on olemas riik, kes on avalikult kuulutanud välja oma maailmavalitsemise plaani ja kuulutanud kogu maakera oma huvide sfääriks. See tähendab, et maailmas ei tohi olla ühtegi suveräänset riiki peale USA ja kogu maailm peab alluma jänkide tahtele ja omaks võtma nende sodomiitide väärtused. Oma maailmavalitsusliku plaani elluviimiseks alustas USA peale NSVL kokkuvarisemist rahu ajal seninägematu relvastumisprogrammi. Meie Foorumi saade kujutas endast vana Seewaldi haiglapalatit, kus murti piike selle nimel, kas sõjaväele kulutab maailmas kõige rohkem Venemaa või Hiina! USA militaarkulutused olid lähedas minevikus suuremad kui kogu maailma riikide omad kokku! Täna on ülejäänud maailm saanud aru surmaohust, mis ähvardab neid agressiivse USA poolt, kes tahab oma võimu peale suruda muuhulgas ka agressiivsete sõdadega Iraagis, Afganistanis, Jugoslaavias, Liibüas jm. USA avalikult välja kuulutatud eesmärgiks on "Välkkiire ülemaailmse löögi" doktriini raames lõpetada uusima põlvkonnaga relvastusega sõjalise jõu loomine aastaks 2020, mille vastu iga riik või riikide koalitsioon oleks absoluutselt abitu ja on sunnitud alluma jänkide tahtele.
Konkreetselt sellele vastab Venemaa ja Hiina ümberrelvastumisprogramm ja kui nad tahavad reaalselt säilitada oma iseseisvust, siis nad viivad selle ka ellu, kasvõi veri ninast väljas, nagu seda Stalin tegi.
Sõjalised kulutised on ka täna USAl suuremad kui kümnel järgmisel kõige rohkem kulutaval riigil. Konkreetselt USA viimaste aastate suurusjärk on olnud ca $600 miljardit aastas, Venemaal $60 miljardit. Kes keda ähvardab?! Kas Venemaa on agressiivselt nihutanud oma piire NATO vanale piirile Lääne Saksamaal, või on hoopis USA nihutanud NATO piire Venemaa suunas? Kas hiljuti Rumeeniasse rajatud raketibaas, kus on paigutatud laskeseadmed Mark-41, mis võimaldavad tulistada nii õhukaitserakette kui ka tuumapeadega varustatud keskmaarakette on mõeldud rahutuvide saatmiseks Venemaale?
NATO on teatavasti sõjaline blokk, kelle eesmärgiks eile oli sõda NSVL vastu (ka Tallinn, Tartu jm. olid planeeritud tuumalöökide sihtmärgiks), täna aga Venemaa. Siit ka Soomlaste terve mõistusest tulenev loogika: nad ei taha NATOsse astuda, sest nad ei taha olla Venemaa tuumarünnakute objektiks. Nad ei taha ka Venemaaga sõjalisse liitu astuda, sest nad ei taha olla USA tuumarünnakute objektiks. Soomlased tahavad rahvusena ellu jääda ja minu sooviks on ka, et eestlased säiliksid rahvusena ja ka minu lastel oleks tulevik. Seepärast esinen ma tänase degenerantse eliidi eestlusele hukatusliku poliitika vastu ja minu positiivne programm on kristallselge: me peame ellu viima Soomega identset välis - ja julgeolekupoliitikat.
(Järgneb)
Roman Ubakivi
Igas rahvuses olevat ca 5-15% inimesi, kellel on suuri raskusi viia oma ettekujutis maailmast enam-vähem vastavusse reaalselt eksisteeriva maailmaga. Meil koondab intellektuaalse lumpeni oma ridadesse IRL, kelle esindaja Mart Nutt on oma nimekaimu M.Laari väärikas mõttekaaslane. Ainult täielik võhik ja idioot võib tulla lagedale murega, et ta ei tea, kelle vastu Venemaa relvastub kui samal ajal ta majandus kängub ning ja Venemaal ei olevat silmnähtavat julgeolekuohtu, ammugi, et keegi teda ründaks!? Unisoonis M.Nutiga esines ka Evelyn Kaldoja, kes elustas kõik blondiinide kohta käivad anekdoodid.
Süvendan veelgi teadmatuses vaevleva M.Nuti muret ja vaidlen vastu A.Laneotsa väitele, et majandusraskuste tõttu Venemaa relvastusprogramm lükkub planeeritud 2020 a. asemel 2025 aastani. Olen kindel, et kui maailmas ei toimu järske pöördeid, siis Venemaa relvastumisprogramm, mis näeb ette uue relvastusega varustamise tänaselt 47%lt viimise 70%ni, täidetakse õigeaegselt. Nii ka tänavu, kui kulutusi sõjaväele vähendati 5%, säilitati uue relvastuse hanked täielikult.
Miks Venemaa (ka Hiina jt.) siis täna kiiresti uuendavad oma relvastust, samas kui mitte keegi saates esinenutest ei teadnud, kes neid ohustab?! Täna pole vaja olla reaalsest olukorrast arusaamiseks Stalini kaliibriga riigimees, kes 1931.aastal ütles (kui Hitler ei olnud veel võimulegile tulnud), et 1941 aastaks on vaja valmis olla sõjaks, muidu NSVL litsutakse laiaks.
Täna on olemas riik, kes on avalikult kuulutanud välja oma maailmavalitsemise plaani ja kuulutanud kogu maakera oma huvide sfääriks. See tähendab, et maailmas ei tohi olla ühtegi suveräänset riiki peale USA ja kogu maailm peab alluma jänkide tahtele ja omaks võtma nende sodomiitide väärtused. Oma maailmavalitsusliku plaani elluviimiseks alustas USA peale NSVL kokkuvarisemist rahu ajal seninägematu relvastumisprogrammi. Meie Foorumi saade kujutas endast vana Seewaldi haiglapalatit, kus murti piike selle nimel, kas sõjaväele kulutab maailmas kõige rohkem Venemaa või Hiina! USA militaarkulutused olid lähedas minevikus suuremad kui kogu maailma riikide omad kokku! Täna on ülejäänud maailm saanud aru surmaohust, mis ähvardab neid agressiivse USA poolt, kes tahab oma võimu peale suruda muuhulgas ka agressiivsete sõdadega Iraagis, Afganistanis, Jugoslaavias, Liibüas jm. USA avalikult välja kuulutatud eesmärgiks on "Välkkiire ülemaailmse löögi" doktriini raames lõpetada uusima põlvkonnaga relvastusega sõjalise jõu loomine aastaks 2020, mille vastu iga riik või riikide koalitsioon oleks absoluutselt abitu ja on sunnitud alluma jänkide tahtele.
Konkreetselt sellele vastab Venemaa ja Hiina ümberrelvastumisprogramm ja kui nad tahavad reaalselt säilitada oma iseseisvust, siis nad viivad selle ka ellu, kasvõi veri ninast väljas, nagu seda Stalin tegi.
Sõjalised kulutised on ka täna USAl suuremad kui kümnel järgmisel kõige rohkem kulutaval riigil. Konkreetselt USA viimaste aastate suurusjärk on olnud ca $600 miljardit aastas, Venemaal $60 miljardit. Kes keda ähvardab?! Kas Venemaa on agressiivselt nihutanud oma piire NATO vanale piirile Lääne Saksamaal, või on hoopis USA nihutanud NATO piire Venemaa suunas? Kas hiljuti Rumeeniasse rajatud raketibaas, kus on paigutatud laskeseadmed Mark-41, mis võimaldavad tulistada nii õhukaitserakette kui ka tuumapeadega varustatud keskmaarakette on mõeldud rahutuvide saatmiseks Venemaale?
NATO on teatavasti sõjaline blokk, kelle eesmärgiks eile oli sõda NSVL vastu (ka Tallinn, Tartu jm. olid planeeritud tuumalöökide sihtmärgiks), täna aga Venemaa. Siit ka Soomlaste terve mõistusest tulenev loogika: nad ei taha NATOsse astuda, sest nad ei taha olla Venemaa tuumarünnakute objektiks. Nad ei taha ka Venemaaga sõjalisse liitu astuda, sest nad ei taha olla USA tuumarünnakute objektiks. Soomlased tahavad rahvusena ellu jääda ja minu sooviks on ka, et eestlased säiliksid rahvusena ja ka minu lastel oleks tulevik. Seepärast esinen ma tänase degenerantse eliidi eestlusele hukatusliku poliitika vastu ja minu positiivne programm on kristallselge: me peame ellu viima Soomega identset välis - ja julgeolekupoliitikat.
(Järgneb)
Roman Ubakivi
reede, 13. mai 2016
EESTI JULGEOLEKUOLUKORD
Viimane ETV Foorumi saade andis hea ülevaate meie eliidi julgeolekualase mõtlemise tasemest. Selge on see, et need oma elu julgeolekupoliitikale pühendanud inimesed ei suuda mõelda geopoliitilisel tasemel, mis me siis veel räägime ülejäänud rahvast, kelle igapäevane mure on teiste tegevusaladega oma igapäevast leiba teenida.
Helgeima mulje oma intellektuaalse taseme tõttu jättis Ahti Lobjakas, seda vaatamata tema geopoliitilisele harimatusele, mistõttu ta ei osanud lihtsatele küsimustele vastata, kes on suutnud märgata erinevust meie ja Soome julgeolekuolukorra põhimõttelise vahe vahel ja seepärast küsis, miks on Venemaa meile ohtlik?
Kui sellele õigele küsimusele anda geopoliitiliselt õige vastus, siis on selleks meie geopoliitiline orientatsioon USAle ja seega meie NATOga liitumine, mis loogiliselt tähendab, et me oleme ise midagi valesti teinud. Just selles seisneb meie ja Soome vahe Venemaa küsimuse lahendamises ja meie erinev julgeolekuolukord.
A.Lobjakale oponeerisid eelkõige kahe senise geopoliitilise kursi paika pannud partei esindajat: Mart Nutt (IRL) ja Ants Laaneots (Ref). Mõlemad teatavasti olid tulihingelised kommunistid, kes on vandunud igavest truudust nõukogude korrale. Seega riigivõimu tegelased, keda ei saa süüdistada aususes. Ma tahan põhimõttelist vaidlust lahendada argumentide analüüsiga, mitte isiksuste kriitikaga ja antud kõrvalepõige on lihtsalt minu poolne argument saatejuhi šokeerivale avaldusele, et riigiasutused (KAPO) ei peagi järgima Eesti Põhiseadust kui on tegemist Eesti Vabariigi kodanikuga (Linter). Miks ma peaks pimesi usaldama KAPOt, kust on avastatud kõige rohkem riigireetureid?!
A.Laaneotsa (kelle toetajateks olid M.Nutt, Mart Helme, Evelyn Kaldoja ja saatejuht Andres Kuusk) arvates Eesti valikutest ei sõltuvat Venemaa valikud (erinevalt Soomest!?) ja Venemaa poolt lähtuva ohu ainsaks allikaks on Venemaa ETTEARVAMATUS. Viimase põhjenduseks toodi järgmised väited:
irratsionaalne ainuvalitseja V.Putin, kelle peas ei tea keegi, mis toimub (A.Laaneots);
Venemaa ei ole siiani naftasõltuvusest üle saanud;
Gruusia sõda;
Ukraina sõda;
Venemaa oskab oma plaane hästi saladuses hoida (M.Helme);
Venemaa relvastub, kuigi ei ole silmnähtavat julgeolekuohtu (M.Nutt).
Venemaa irratsionaalsuse teesile astus julgelt vastu intellektuaalselt vastastest peakõrgusega üleolev Oudekki Loone, kes täiesti õieti märkis, et Putin lähtub Venemaa rahvuslikest huvidest ja tegutseb täiesti ratsionaalselt. Teisiti see ei ole võimalikki normaalse intellektuaalse tasemega Homo Sapiensi liigi esindaja puhul. V. Putin ületab aga oma intellektuaalse taseme puhul tuntavalt Obamat, rääkimata siis Merkelist või Hollandest.
Venemaa tegevuses ei ole, ega saagi mitte olla, mitte midagi ettearvamatut Suure Strateegia e. geopoliitika aspektist, kõik on must valgel kirjas sõjalistes ja muudes doktriinides, mis kirjutavad ette käitumismudelid kas Putiniga või ilma. Kui Laaneots teab, et Venemaa julgeolekudoktriinis on kuulutatud lähisvälismaa oma eluliste rahvuslike huvide sfääriks ja M.Helme teab nn. Karaganovi doktriinist, siis iga tavalise intellektuaalse tasemega ja elementaarselt geopoliitiliselt haritud inimene saab otsemaid aru, mida teeb Venemaa kui tema elulisi rahvuslikke huvisi tõsiselt ohustatakse Gruusias, Ukrainas, Eestis või Soomes. Soomet on avalikult hoiatatud Venemaa senise sõbraliku hoiaku järsus muutuses kui liitutaks NATOga. Salajas saab hoida ainult operatiivseid ja taktikalisi plaane, mitte Suurt Strateegiat. Ainult nii lollid ja (või) harimatud inimesed nagu A.Laaneots ja ta mõttekaaslased ei saa sellest aru.
Võtame näiteks Gruusia sõja. Esiteks ei tunne fakte või valetavad meie juhid ja peameedia, kes alustas sõda. Juba sõja teisel päeval kuulsin BBC uudistesaates Briti kapteni ettekandest, kes osales OECD Gruusia - Lõuna Osseetia vaherahu kontrollorgani liikmena, et sõda alustas Gruusia, kes alustas L-Osseetia pealinna ja Vene rahuvalvajate tulistamist Gradidest ja raskesuurtükkidest, tappes ja haavates paljusi tsiviilelanikkonnast (kellest paljud olid Venemaa kodanikud) ja rahvusvahelise õiguse mandaadiga Venemaa rahuvalvajaid! Seda fakti kinnitas ka hiljem EL ekspertide komisjon. Tegemist on selge sõjakuriteoga Gruusia poolt ja Šaakasvili oleks juba ammu Rahvusvahelises kohtus sõjakuritegudes süüdi mõistetud kui ta poleks USA "oma kaabakas". Igatahes on lausa skandaalne, et meie eliit hoiab tänaseni kramplikult kinni haiglasliku valetaja Mart Laari järjekordsest valest ja vastandab ennast kogu ülejäänud maailmale..
See, et L-Osseetia oli rünnakuohus, oli loomulikult teada Venemaa juhtkonnale, sest see tuleneb otse USA julgeoleku jm. doktriinidest. Mida aga loomulikult ei teatud, oli operatiiv-ja taktikaline tasand. Nii ründas Gruusia märgilisel ajal - Pekingi Olümpiamängude alguses (olümpiamängud-rahuaeg) - seega korraga nii Venemaad ja Hiinat. Peaminister Putin oli Pekingis Olümpiamängude avamistseremoonial (mida Lääne juhid boikoteerisid) ja president D.Medvedjev Volga jõe ääres kalal (oli puhkepäev). Vene kindralstaabi Operatiivosakond, kes sellele oleks pidanud esimesena reageerima, oli tolleaegse mööbliärimehest kaitseministri Taburetkin-Serdjukovi poolt kolimisega absoluutselt teovõimetuks muudetud ja olukorrale reageeris esimesena L-Osseetiaga piirneval alal Vene Armee (mälu järgi vist 20. Armee) komandör, kes andis käsu minna appi Vene rahuvalvajatele.
Muuseas, just Olümpiamängude (seekord Sotši) ajal korraldas USA relvastatud riigipöörde Kiievis ja pani oma käsilased pukki. Muidugi teadis Putin, et Ukraina suunalt tuleb rünnak Venemaa vastu, ent ilmselt mitte kuidas konkreetselt ja millal. Seepärast tuligi tal konkreetne otsus operatiiv-taktikalisel tasandil teha Krimmi suhtes 1-2 päeva jooksul, kui oli teada, et USA-st oli väljunud lennukikandja löögigrupp Musta mere suunas (olen sellest lähemalt kirjutanud juba eelnevas artiklis). Peaküsimus oli selles, et Sevastoopol muudetakse võimu röövinute poolt Vene laevastiku baasist USA (Nato) baasiks. Geopoliitilisel tasemel oli aga ammu avalikult paika pandud põhimõte ja doktriin, et Venemaa on iseseisev, sõltumatu riik, kes kaitseb oma huve talle elutähtsates piirkondades , äärmise vajaduse korral ka relva jõul.
Putin on demonstreerinud juba nii Gruusias, Ukrainas ja Süürias, et ta ei bluffi, nagu ameeriklased seda ilmselgelt teevad Baltikumis, vaid tegutseb vastavalt avalikult kogu maailmale kuulutatud geopoliitilise doktriini järgi.
Igale ausale ja kompetentsele inimesele on selge, et Baltikumi ei ole võimalik sõjaliselt kaitsta ja kogu see NATO riikide vägede Eesti pinnale toomine mitte ainuüksi ei sunni Venemaad likvideerima teda ohustavat USA agressiooni platsdarmi, vaid laostab meid majanduslikult. No mis mõtet on maksta vaesel Eestil paar tuhat eurot ööpäevas iga USA sõduri kohta kui neil on mandaat üksnes militaarturismiks?! Sama kehtib ka Ämaris paiknevate lennukite kohta, sest neil pole mandaati Venemaaga sõdimiseks, vaid ainuüksi lennukikaaperdajate tabamiseks?! Muidugi, neil on raskusi Taani kohal madallende teha mürareostuse pärast ja pomme loopida, hea, et leidub kasulikke idioote meie eliidis, kes neid aitavad. See jama ei ole selgelt Eesti rahvuslikes huvides, vaid on meie degenerantse eliidi poolt loodud kaitstuse illusioon oma võimulepüsimise nimel.
(Järgneb)
Roman Ubakivi
Viimane ETV Foorumi saade andis hea ülevaate meie eliidi julgeolekualase mõtlemise tasemest. Selge on see, et need oma elu julgeolekupoliitikale pühendanud inimesed ei suuda mõelda geopoliitilisel tasemel, mis me siis veel räägime ülejäänud rahvast, kelle igapäevane mure on teiste tegevusaladega oma igapäevast leiba teenida.
Helgeima mulje oma intellektuaalse taseme tõttu jättis Ahti Lobjakas, seda vaatamata tema geopoliitilisele harimatusele, mistõttu ta ei osanud lihtsatele küsimustele vastata, kes on suutnud märgata erinevust meie ja Soome julgeolekuolukorra põhimõttelise vahe vahel ja seepärast küsis, miks on Venemaa meile ohtlik?
Kui sellele õigele küsimusele anda geopoliitiliselt õige vastus, siis on selleks meie geopoliitiline orientatsioon USAle ja seega meie NATOga liitumine, mis loogiliselt tähendab, et me oleme ise midagi valesti teinud. Just selles seisneb meie ja Soome vahe Venemaa küsimuse lahendamises ja meie erinev julgeolekuolukord.
A.Lobjakale oponeerisid eelkõige kahe senise geopoliitilise kursi paika pannud partei esindajat: Mart Nutt (IRL) ja Ants Laaneots (Ref). Mõlemad teatavasti olid tulihingelised kommunistid, kes on vandunud igavest truudust nõukogude korrale. Seega riigivõimu tegelased, keda ei saa süüdistada aususes. Ma tahan põhimõttelist vaidlust lahendada argumentide analüüsiga, mitte isiksuste kriitikaga ja antud kõrvalepõige on lihtsalt minu poolne argument saatejuhi šokeerivale avaldusele, et riigiasutused (KAPO) ei peagi järgima Eesti Põhiseadust kui on tegemist Eesti Vabariigi kodanikuga (Linter). Miks ma peaks pimesi usaldama KAPOt, kust on avastatud kõige rohkem riigireetureid?!
A.Laaneotsa (kelle toetajateks olid M.Nutt, Mart Helme, Evelyn Kaldoja ja saatejuht Andres Kuusk) arvates Eesti valikutest ei sõltuvat Venemaa valikud (erinevalt Soomest!?) ja Venemaa poolt lähtuva ohu ainsaks allikaks on Venemaa ETTEARVAMATUS. Viimase põhjenduseks toodi järgmised väited:
irratsionaalne ainuvalitseja V.Putin, kelle peas ei tea keegi, mis toimub (A.Laaneots);
Venemaa ei ole siiani naftasõltuvusest üle saanud;
Gruusia sõda;
Ukraina sõda;
Venemaa oskab oma plaane hästi saladuses hoida (M.Helme);
Venemaa relvastub, kuigi ei ole silmnähtavat julgeolekuohtu (M.Nutt).
Venemaa irratsionaalsuse teesile astus julgelt vastu intellektuaalselt vastastest peakõrgusega üleolev Oudekki Loone, kes täiesti õieti märkis, et Putin lähtub Venemaa rahvuslikest huvidest ja tegutseb täiesti ratsionaalselt. Teisiti see ei ole võimalikki normaalse intellektuaalse tasemega Homo Sapiensi liigi esindaja puhul. V. Putin ületab aga oma intellektuaalse taseme puhul tuntavalt Obamat, rääkimata siis Merkelist või Hollandest.
Venemaa tegevuses ei ole, ega saagi mitte olla, mitte midagi ettearvamatut Suure Strateegia e. geopoliitika aspektist, kõik on must valgel kirjas sõjalistes ja muudes doktriinides, mis kirjutavad ette käitumismudelid kas Putiniga või ilma. Kui Laaneots teab, et Venemaa julgeolekudoktriinis on kuulutatud lähisvälismaa oma eluliste rahvuslike huvide sfääriks ja M.Helme teab nn. Karaganovi doktriinist, siis iga tavalise intellektuaalse tasemega ja elementaarselt geopoliitiliselt haritud inimene saab otsemaid aru, mida teeb Venemaa kui tema elulisi rahvuslikke huvisi tõsiselt ohustatakse Gruusias, Ukrainas, Eestis või Soomes. Soomet on avalikult hoiatatud Venemaa senise sõbraliku hoiaku järsus muutuses kui liitutaks NATOga. Salajas saab hoida ainult operatiivseid ja taktikalisi plaane, mitte Suurt Strateegiat. Ainult nii lollid ja (või) harimatud inimesed nagu A.Laaneots ja ta mõttekaaslased ei saa sellest aru.
Võtame näiteks Gruusia sõja. Esiteks ei tunne fakte või valetavad meie juhid ja peameedia, kes alustas sõda. Juba sõja teisel päeval kuulsin BBC uudistesaates Briti kapteni ettekandest, kes osales OECD Gruusia - Lõuna Osseetia vaherahu kontrollorgani liikmena, et sõda alustas Gruusia, kes alustas L-Osseetia pealinna ja Vene rahuvalvajate tulistamist Gradidest ja raskesuurtükkidest, tappes ja haavates paljusi tsiviilelanikkonnast (kellest paljud olid Venemaa kodanikud) ja rahvusvahelise õiguse mandaadiga Venemaa rahuvalvajaid! Seda fakti kinnitas ka hiljem EL ekspertide komisjon. Tegemist on selge sõjakuriteoga Gruusia poolt ja Šaakasvili oleks juba ammu Rahvusvahelises kohtus sõjakuritegudes süüdi mõistetud kui ta poleks USA "oma kaabakas". Igatahes on lausa skandaalne, et meie eliit hoiab tänaseni kramplikult kinni haiglasliku valetaja Mart Laari järjekordsest valest ja vastandab ennast kogu ülejäänud maailmale..
See, et L-Osseetia oli rünnakuohus, oli loomulikult teada Venemaa juhtkonnale, sest see tuleneb otse USA julgeoleku jm. doktriinidest. Mida aga loomulikult ei teatud, oli operatiiv-ja taktikaline tasand. Nii ründas Gruusia märgilisel ajal - Pekingi Olümpiamängude alguses (olümpiamängud-rahuaeg) - seega korraga nii Venemaad ja Hiinat. Peaminister Putin oli Pekingis Olümpiamängude avamistseremoonial (mida Lääne juhid boikoteerisid) ja president D.Medvedjev Volga jõe ääres kalal (oli puhkepäev). Vene kindralstaabi Operatiivosakond, kes sellele oleks pidanud esimesena reageerima, oli tolleaegse mööbliärimehest kaitseministri Taburetkin-Serdjukovi poolt kolimisega absoluutselt teovõimetuks muudetud ja olukorrale reageeris esimesena L-Osseetiaga piirneval alal Vene Armee (mälu järgi vist 20. Armee) komandör, kes andis käsu minna appi Vene rahuvalvajatele.
Muuseas, just Olümpiamängude (seekord Sotši) ajal korraldas USA relvastatud riigipöörde Kiievis ja pani oma käsilased pukki. Muidugi teadis Putin, et Ukraina suunalt tuleb rünnak Venemaa vastu, ent ilmselt mitte kuidas konkreetselt ja millal. Seepärast tuligi tal konkreetne otsus operatiiv-taktikalisel tasandil teha Krimmi suhtes 1-2 päeva jooksul, kui oli teada, et USA-st oli väljunud lennukikandja löögigrupp Musta mere suunas (olen sellest lähemalt kirjutanud juba eelnevas artiklis). Peaküsimus oli selles, et Sevastoopol muudetakse võimu röövinute poolt Vene laevastiku baasist USA (Nato) baasiks. Geopoliitilisel tasemel oli aga ammu avalikult paika pandud põhimõte ja doktriin, et Venemaa on iseseisev, sõltumatu riik, kes kaitseb oma huve talle elutähtsates piirkondades , äärmise vajaduse korral ka relva jõul.
Putin on demonstreerinud juba nii Gruusias, Ukrainas ja Süürias, et ta ei bluffi, nagu ameeriklased seda ilmselgelt teevad Baltikumis, vaid tegutseb vastavalt avalikult kogu maailmale kuulutatud geopoliitilise doktriini järgi.
Igale ausale ja kompetentsele inimesele on selge, et Baltikumi ei ole võimalik sõjaliselt kaitsta ja kogu see NATO riikide vägede Eesti pinnale toomine mitte ainuüksi ei sunni Venemaad likvideerima teda ohustavat USA agressiooni platsdarmi, vaid laostab meid majanduslikult. No mis mõtet on maksta vaesel Eestil paar tuhat eurot ööpäevas iga USA sõduri kohta kui neil on mandaat üksnes militaarturismiks?! Sama kehtib ka Ämaris paiknevate lennukite kohta, sest neil pole mandaati Venemaaga sõdimiseks, vaid ainuüksi lennukikaaperdajate tabamiseks?! Muidugi, neil on raskusi Taani kohal madallende teha mürareostuse pärast ja pomme loopida, hea, et leidub kasulikke idioote meie eliidis, kes neid aitavad. See jama ei ole selgelt Eesti rahvuslikes huvides, vaid on meie degenerantse eliidi poolt loodud kaitstuse illusioon oma võimulepüsimise nimel.
(Järgneb)
Roman Ubakivi
laupäev, 30. aprill 2016
SKISOD.
Hiljutisel ETV saates Vabariigi kodanik iseloomustas A.Hvostov meie julgeolekupoliitilist eliiti esindanud Marko Mihkelsoni ja kogu meie kaitsepoliitika eliiti kui skisofreenikuid. Lõpuks ometi pääses üks täiearuline kodanik A.Hvostovi näol ETV saatesse ja sai ka rahvale tõtt rääkida. Loomulikult olen ma A.Hvostovi toetaja ja mõttekaaslane. Ütlesin ju juba eelnenud kirjutises "Juubelitest"otse välja, et president T.H.Ilves on skisofreenik, sest normaalne inimene ei saa ühelt poolt kuulutada, et Eesti on täna parimini kaitstud välisohu eest kui iial ajaloos ja samas põrutada, et Eesti on täiesti kaitsetu ja vallutatav nelja tunniga! Presidentidega pole meil üldse vedanud, juba esimene neist - K.Päts oli skiso.
M.Mihkelson kommenteeris Kaitseuuringute Keskuse julgeolekualast raportit, mis sätestas, et NATO ei suuda praegu Eestit kaitsta, lollusega, et Eestil polevat olnud kunagi paremat positsiooni julgeoleku kontekstis!? M.Mihkelsonil on haigus juba kaugele arenenud, sest alguses oli tema peamees, kes Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise blokeeris. Siis üleöö, hakkas tal teine ajupool tööle ja ta muutus piirilepingu tulihingeliseks toetajaks. Ennem ta õhutas Eestit koloniaalsõtta Afganistanis, sest selle sõja kaotus pidavat NATO lõppu tähendavat. Nüüd kui NATO on Afganistanis haledalt peksa saanud ja sealt välja roomab, olevat ta Eesti kindlustuspoliis?! Haiged skisod ei ole võimelised NATO artikkel 5 sõnastuse mõttest aru saama - see ei kindlusta absoluuselt mitte mingit reaalset sõjalist abi, vaid ainult nõuab omavahelist konsulteerimist ning reaktsioon võib piirduda üksnes protesti sisaldava diplomaatilise noodiga.
Sealjuures M.Mihkelson, ja poliitiline eliit juba Mart Laarist alates, räägib pealtnäha siiralt, veendumusega ja ilmselt ei aima, et normaalse inimese silmis on ta skiso. Mehhanism on väga lihtne. Kui reaalsus on lohutu ja M.Laari I valitsusse 1,5 a. jooksul majanduslangus 37% Eesti Panga andmel, siis tuleb luua oma vaimus paralleelne maailm, kus kõik on suurepärane. Kutsume külla Economisti leheneegri, kostitame teda hästi, ja pärast ajaleheartikli ilmumist müristame igal tänavanurgal trummi Eesti imepärasest majandusedusedust. Ja seda tänapäevani. See, et reaalses elus ei ole me suutnud taastoota isegi kõige tähtsamat majanduse komponenti - tööjõudu, ei sega, sest vaimusilmas rühitakse Euroopa rikkaimate riikide ja Põhjamaade hulka.
Samuti mõtleb "Zika Klubi" (Riigikogu) ja tema välisasjade komisjoni pealik M.Mihkelson. Kuna tänane Eesti Kaitsejõud saaksid haledalt peksa isegi Laidoneri EW armeelt, põlisvaenlaseks on kuulutatud samal ajal Venemaa ning kompetentne sõjaline analüüs RAND Corporation poolt näitab, et vähegi tõsisema vastupanu osutamiseks Baltikumis on siia hädavajalik paigutada 7 NATO brigaadi, sealhulgas vähemalt kaks rasket soomusbrigaadi, siis absoluutsest ummikust pääsemiseks siirduvad skisod teise, paralleelsesse "vaimumaailma". Zika Klubi tellibki rahva raha eest Kaitseuuringute keskuselt raporti julgeolekuolukorra kohta. Ent muidugi mitte mingil juhul reaalsete sõjajõudude "terase kokkupõrke" kohta, mida tegi juba RAND Corporation. EI, uurimus käib paralleelse maailma, "vaimu kokkupõrke " kohta!? Selle nõksuga said meie riigikogulased oma peades hädavajalike brigaadide arvu vähendada juba ligi poole võrra! Ent asi on arengus ja me nüüd teame, mida meil tuleb nüüd teha, rahustas meid M.Mihkelson. Järgmiseks tellib Zika Klubi juba kaitseuuringu "südamete kokkupõrke" kohta, ning pooled reaalseks vastupanuks hädavajalikud brigaadid võib oma vaimumaailmas järjekordselt unustada. Jne. Skisode vaimusilmas ongi nii Eesti parimini kaitstud kui iial varem ja "heidutus" ongi loodud
Venemaa kindralstaapi taoline bluff ja lollus muidugi ei huvita ja taoline "heidutus" veenab üksnes sisofreenikuid.
A.Hvostovil on muidugi õigus, et NATO logistiline probleem on sisuliselt ületamatu. Ent see pole isegi peamine. Nimelt ei näe mina küll neid suuri ja sõjaliselt võimsaid riike, kes ihkavad Narva ja Riia pärast Venemaaga sõdida. Tegelikult ei ole täna Euroopas täna MITTE ÜHTEGI riiki, kes oleks võimeline iseseisvat sõjalist operatsioon läbi viima isegi EL vahetus naabruses, nagu seda näitas juba sõda Liibüas. Isegi Euroopa suurvõimu Saksamaa Armee on sarnases haletsusväärses olukorras nagu möödunud sajandi kahekümnendatel, kui väriseti Poola sissetungi kartuses. See on ühelt poolt Merkeli ja teiselt poolt NATO poliitika loogiliseks tulemuseks. Ka meie sõjavägi on iseseisva lähinguvõimeta ja kohaldatud koloniaalsõja nishide täitmiseks.
Ainuke iseseisva sõdimisvõimega sõjavägi tänases NATOs on USAl, ent tema maaväed ei ole praegu ega lähiaastatel võimelised sõdima Euroopas Venemaaga viimase piiride lähedal (Gruusia, Ukraina, Eesti).
NATO Venemaaga võrreldes ülekaalukad väed on vaid Zika Klubi tegelaste "vaimuilmas". Täna on USA-l Euroopas vaid kaks kergebrigaadi! Üks okupeerib Itaaliat ja teine Saksamaad. Arusaadavatel põhjustel ei saa neid kumbagi liigutada Baltikumi. Nüüd on plaanis tuua üks soomusbrigaad kogu Ida Euroopa peale. Eesti saab heal juhul vaid pataljoni. USA ja meie skisod võivad soovida mida iganes, ent absoluutselt võimatu on lähiaastatel Baltikumi seitse brigaadi tuua ja isegi "vaimu kokkupõrkes " võib skiso ainult oma ettekujutuses nelja lisabrigaadi leida. Seega A.Hvostovi järeldus, et Eesti julgeolekupoliitika on skisofreenikute mängumaa, leiab topelt kinnituse.
Kolmanda argumendi lisan veel. RAND Corporationi analüüs on juba vananenud, sest ta ei arvestanud Venemaa kaardiväe tankiarmeed, uusimaid lennukeid, tiibrakette jm. Vene elektroonilise sõjapidamise vahendid olid klass omaette juba varem, värske uudis (tass.ru/armiya-i- vpk/323S712) viib aga juba kaks põlvkonda ette. Venemaal on täna absoluutne sõjaline ülekaal Baltikumi ruumis nii maal, õhus kui merel ja täna kui imega tekiks õhust 7 USA brigaadi, oleks nad Baltikumis vaid hukule määratud ohvritalled.
Ma ei imesta kui Obama teeb järjekordse prohmaka ja toobki Ida Euroopasse uue soomusbrigaadi. See oleks Venemaale suur võit, sest see annab Putinile õiguse väita, et NATO on rikkunud 1997.a. NATO-le Vene baaslepingut ja NATO agressiivsus on ohuks Venemaa julgeolekule. Viidates enesekaitsele, võib Venemaa rünnata igat piiririiki, kuhu USA väed paigutatakse.
See on vägagi ahvatlev, sest sõjaline võit on garanteeritud, mis kulub marjaks ära kui sisepoliitikas on suuri ebameeldivusi. Viimased on aga garanteeritud, sest nagu ma varem olen kirja pannud, on Putini poliitika olnud nagu kahepealine kotkas Vene vapil: üks pea jälgib välispoliitikas patriootlikku suunda, teine pea aga sise- ja majanduspoliitikas globalistlikku, antipatriootlikku suunda. Muidugi, siin ei tohi langeda meie meedias loodud kuvandi lõksu virtuaalsest Putinist kui kõikvõimsast despoodist. Putin juhib vastavalt konstitutsioonile välispoliitikat, Keskpank ja valitsuse majandusplokk ei tee aga alatihti tema ukaasidest väljagi. Nende neoliberaalne majandus- ja finants-krediidipoliitika on nii arulage ja Venemaa huvide vastane, et seda ei kritiseeri enam ainuüksi Teaduste Akadeemia teadlased, vaid ka laiad rahvahulgad ja ettevõtjad.
Seepärast on sügisel toimuvad duumavalimised väga tähtsad. Ühtne Venemaa ei ole normaalne, ühte ideoloogiat järgiv partei. See on nagu nõuka aegne kompartei- ta on võimupartei, kuhu kuuluvad absoluutselt vastandlike arusaamadega patrioodid ja liberaalid-globalistid. Ainsaks siduvaks lüliks nende pooluste vahel on võimu jagamise kokkulepe, mis annab kõigile midagi. Võib juhtuda, et sel korral nad ei saavutatagi enam absoluutset enamust, sest rahvas on astunud suure sammu patriootidele lähemale ja on mitu patriootlikku liikumist väljapaistvate liidritega, kes minu arvates on võimelised muutma kardinaalselt tänast hukatuslikku neoliberaalset majanduspoliitikat.
Roman Ubakivi
Hiljutisel ETV saates Vabariigi kodanik iseloomustas A.Hvostov meie julgeolekupoliitilist eliiti esindanud Marko Mihkelsoni ja kogu meie kaitsepoliitika eliiti kui skisofreenikuid. Lõpuks ometi pääses üks täiearuline kodanik A.Hvostovi näol ETV saatesse ja sai ka rahvale tõtt rääkida. Loomulikult olen ma A.Hvostovi toetaja ja mõttekaaslane. Ütlesin ju juba eelnenud kirjutises "Juubelitest"otse välja, et president T.H.Ilves on skisofreenik, sest normaalne inimene ei saa ühelt poolt kuulutada, et Eesti on täna parimini kaitstud välisohu eest kui iial ajaloos ja samas põrutada, et Eesti on täiesti kaitsetu ja vallutatav nelja tunniga! Presidentidega pole meil üldse vedanud, juba esimene neist - K.Päts oli skiso.
M.Mihkelson kommenteeris Kaitseuuringute Keskuse julgeolekualast raportit, mis sätestas, et NATO ei suuda praegu Eestit kaitsta, lollusega, et Eestil polevat olnud kunagi paremat positsiooni julgeoleku kontekstis!? M.Mihkelsonil on haigus juba kaugele arenenud, sest alguses oli tema peamees, kes Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise blokeeris. Siis üleöö, hakkas tal teine ajupool tööle ja ta muutus piirilepingu tulihingeliseks toetajaks. Ennem ta õhutas Eestit koloniaalsõtta Afganistanis, sest selle sõja kaotus pidavat NATO lõppu tähendavat. Nüüd kui NATO on Afganistanis haledalt peksa saanud ja sealt välja roomab, olevat ta Eesti kindlustuspoliis?! Haiged skisod ei ole võimelised NATO artikkel 5 sõnastuse mõttest aru saama - see ei kindlusta absoluuselt mitte mingit reaalset sõjalist abi, vaid ainult nõuab omavahelist konsulteerimist ning reaktsioon võib piirduda üksnes protesti sisaldava diplomaatilise noodiga.
Sealjuures M.Mihkelson, ja poliitiline eliit juba Mart Laarist alates, räägib pealtnäha siiralt, veendumusega ja ilmselt ei aima, et normaalse inimese silmis on ta skiso. Mehhanism on väga lihtne. Kui reaalsus on lohutu ja M.Laari I valitsusse 1,5 a. jooksul majanduslangus 37% Eesti Panga andmel, siis tuleb luua oma vaimus paralleelne maailm, kus kõik on suurepärane. Kutsume külla Economisti leheneegri, kostitame teda hästi, ja pärast ajaleheartikli ilmumist müristame igal tänavanurgal trummi Eesti imepärasest majandusedusedust. Ja seda tänapäevani. See, et reaalses elus ei ole me suutnud taastoota isegi kõige tähtsamat majanduse komponenti - tööjõudu, ei sega, sest vaimusilmas rühitakse Euroopa rikkaimate riikide ja Põhjamaade hulka.
Samuti mõtleb "Zika Klubi" (Riigikogu) ja tema välisasjade komisjoni pealik M.Mihkelson. Kuna tänane Eesti Kaitsejõud saaksid haledalt peksa isegi Laidoneri EW armeelt, põlisvaenlaseks on kuulutatud samal ajal Venemaa ning kompetentne sõjaline analüüs RAND Corporation poolt näitab, et vähegi tõsisema vastupanu osutamiseks Baltikumis on siia hädavajalik paigutada 7 NATO brigaadi, sealhulgas vähemalt kaks rasket soomusbrigaadi, siis absoluutsest ummikust pääsemiseks siirduvad skisod teise, paralleelsesse "vaimumaailma". Zika Klubi tellibki rahva raha eest Kaitseuuringute keskuselt raporti julgeolekuolukorra kohta. Ent muidugi mitte mingil juhul reaalsete sõjajõudude "terase kokkupõrke" kohta, mida tegi juba RAND Corporation. EI, uurimus käib paralleelse maailma, "vaimu kokkupõrke " kohta!? Selle nõksuga said meie riigikogulased oma peades hädavajalike brigaadide arvu vähendada juba ligi poole võrra! Ent asi on arengus ja me nüüd teame, mida meil tuleb nüüd teha, rahustas meid M.Mihkelson. Järgmiseks tellib Zika Klubi juba kaitseuuringu "südamete kokkupõrke" kohta, ning pooled reaalseks vastupanuks hädavajalikud brigaadid võib oma vaimumaailmas järjekordselt unustada. Jne. Skisode vaimusilmas ongi nii Eesti parimini kaitstud kui iial varem ja "heidutus" ongi loodud
Venemaa kindralstaapi taoline bluff ja lollus muidugi ei huvita ja taoline "heidutus" veenab üksnes sisofreenikuid.
A.Hvostovil on muidugi õigus, et NATO logistiline probleem on sisuliselt ületamatu. Ent see pole isegi peamine. Nimelt ei näe mina küll neid suuri ja sõjaliselt võimsaid riike, kes ihkavad Narva ja Riia pärast Venemaaga sõdida. Tegelikult ei ole täna Euroopas täna MITTE ÜHTEGI riiki, kes oleks võimeline iseseisvat sõjalist operatsioon läbi viima isegi EL vahetus naabruses, nagu seda näitas juba sõda Liibüas. Isegi Euroopa suurvõimu Saksamaa Armee on sarnases haletsusväärses olukorras nagu möödunud sajandi kahekümnendatel, kui väriseti Poola sissetungi kartuses. See on ühelt poolt Merkeli ja teiselt poolt NATO poliitika loogiliseks tulemuseks. Ka meie sõjavägi on iseseisva lähinguvõimeta ja kohaldatud koloniaalsõja nishide täitmiseks.
Ainuke iseseisva sõdimisvõimega sõjavägi tänases NATOs on USAl, ent tema maaväed ei ole praegu ega lähiaastatel võimelised sõdima Euroopas Venemaaga viimase piiride lähedal (Gruusia, Ukraina, Eesti).
NATO Venemaaga võrreldes ülekaalukad väed on vaid Zika Klubi tegelaste "vaimuilmas". Täna on USA-l Euroopas vaid kaks kergebrigaadi! Üks okupeerib Itaaliat ja teine Saksamaad. Arusaadavatel põhjustel ei saa neid kumbagi liigutada Baltikumi. Nüüd on plaanis tuua üks soomusbrigaad kogu Ida Euroopa peale. Eesti saab heal juhul vaid pataljoni. USA ja meie skisod võivad soovida mida iganes, ent absoluutselt võimatu on lähiaastatel Baltikumi seitse brigaadi tuua ja isegi "vaimu kokkupõrkes " võib skiso ainult oma ettekujutuses nelja lisabrigaadi leida. Seega A.Hvostovi järeldus, et Eesti julgeolekupoliitika on skisofreenikute mängumaa, leiab topelt kinnituse.
Kolmanda argumendi lisan veel. RAND Corporationi analüüs on juba vananenud, sest ta ei arvestanud Venemaa kaardiväe tankiarmeed, uusimaid lennukeid, tiibrakette jm. Vene elektroonilise sõjapidamise vahendid olid klass omaette juba varem, värske uudis (tass.ru/armiya-i- vpk/323S712) viib aga juba kaks põlvkonda ette. Venemaal on täna absoluutne sõjaline ülekaal Baltikumi ruumis nii maal, õhus kui merel ja täna kui imega tekiks õhust 7 USA brigaadi, oleks nad Baltikumis vaid hukule määratud ohvritalled.
Ma ei imesta kui Obama teeb järjekordse prohmaka ja toobki Ida Euroopasse uue soomusbrigaadi. See oleks Venemaale suur võit, sest see annab Putinile õiguse väita, et NATO on rikkunud 1997.a. NATO-le Vene baaslepingut ja NATO agressiivsus on ohuks Venemaa julgeolekule. Viidates enesekaitsele, võib Venemaa rünnata igat piiririiki, kuhu USA väed paigutatakse.
See on vägagi ahvatlev, sest sõjaline võit on garanteeritud, mis kulub marjaks ära kui sisepoliitikas on suuri ebameeldivusi. Viimased on aga garanteeritud, sest nagu ma varem olen kirja pannud, on Putini poliitika olnud nagu kahepealine kotkas Vene vapil: üks pea jälgib välispoliitikas patriootlikku suunda, teine pea aga sise- ja majanduspoliitikas globalistlikku, antipatriootlikku suunda. Muidugi, siin ei tohi langeda meie meedias loodud kuvandi lõksu virtuaalsest Putinist kui kõikvõimsast despoodist. Putin juhib vastavalt konstitutsioonile välispoliitikat, Keskpank ja valitsuse majandusplokk ei tee aga alatihti tema ukaasidest väljagi. Nende neoliberaalne majandus- ja finants-krediidipoliitika on nii arulage ja Venemaa huvide vastane, et seda ei kritiseeri enam ainuüksi Teaduste Akadeemia teadlased, vaid ka laiad rahvahulgad ja ettevõtjad.
Seepärast on sügisel toimuvad duumavalimised väga tähtsad. Ühtne Venemaa ei ole normaalne, ühte ideoloogiat järgiv partei. See on nagu nõuka aegne kompartei- ta on võimupartei, kuhu kuuluvad absoluutselt vastandlike arusaamadega patrioodid ja liberaalid-globalistid. Ainsaks siduvaks lüliks nende pooluste vahel on võimu jagamise kokkulepe, mis annab kõigile midagi. Võib juhtuda, et sel korral nad ei saavutatagi enam absoluutset enamust, sest rahvas on astunud suure sammu patriootidele lähemale ja on mitu patriootlikku liikumist väljapaistvate liidritega, kes minu arvates on võimelised muutma kardinaalselt tänast hukatuslikku neoliberaalset majanduspoliitikat.
Roman Ubakivi
neljapäev, 7. aprill 2016
EUROOPA JULGEOLEKUST
Eelmise artikli autor, vana teenekas ERSP peasekretär Robert Vill mainis mulle ETV Foorumi viimast saadet, mis oli pühendatud Euroopa julgeolekuohtudele. Internetist saab igaüks, nagu minagi tegin, seda saadet vaadata.
Vaadata aga tasub kindlasti, sest eelmise halli välisministri asemel, kes suutis vaid sisutühja kantseliiti ketrata on täna meil vähemalt peegli ees ilusasti naeratama õppinud Marina Kaljurand, kes üritas koguni oma peaga mõelda!
Kahjuks on tema arusaamad Euroopa eest seisvate julgeolekuriskidest sama asjatundmatud nagu Mart Laaril rahandusest, kes kuulutas välja oma valitsuse eeesmärgiks pankade likviidsuse likvideerimise. Oma täielikku ametikõlbmatust demonstreeris ta kohe avasõnas kui ta kuulutas Euroopa Liidu ja Eesti poliitikute otsused väga õigeteks terrorimi ja põgenikuvoo ohjamisel. Euroopa ees seisvate julgeolekuriskide maandamiseks soovitas M.Kaljurand avada Euroopa Liidu turud Aafrika kaupadele (sealhulgas ka toidukaupadele). Süüdimatu võhikuna ei saa M.Kaljurand lihtsalt aru, et see tähendaks EL kohest pankrotistumist ja lagunemist. Seega tegi M.Kaljurand Foorumi saates kindlasti ajalugu, tõustes Eesti kõigi aegade purulollide edetabelis esikohta jagama M.Laariga.
Eksperdina esinenud Made märkis õigustatult, et poliitikutel tuleks tähelepanu suunata kolmandajärgulistest pisiasjadelt terrorismi ja migratsioonikriisi tekkepõhjusele - Lähis Idas möllavale sõjale. Poliitikutest kõige arukamana esinenud P.Ernits nentis õieti, et praeguse terrorismi ja migratsioonikriisi on põhjustanud eelkõige USA, EL ja Eesti vale välispoliitika Lähis-Idas.
Siit edasi tuleb aga ummik, sest täna pole Eestis Riigikogus ühtegi parteid ja poliitikut, kes julgeks välja öelda lihtsa fakti: peatamaks sõda ja sellest põhjustatud inimestetulva Aafrikast ja Araabiast peavad Eesti ja EL mitte ainult lakkama vasallidena toetama USA poliitikat, vaid enda huvidest lähtudes astuma otsustavalt vastu USA sõda ja kaost külvavale poliitikale meie piiride ümber. Seni aga tähendab Ameerika mõjuagendi K.M.Vaheri üleskutse võtta käest valged kindad ja asuda jõulisemalt Lähis -Idas USA juhtimisel tegutsema reaalselt hoopis vastupidist - üleskutset Süüria riiki lõplikult purustama nagu Liibüatki ning terrorismi ja põgenikevoolu suurendamist. Seepärast reageeriski saatejuht K.M.Vaheri mõttele imestusega: kas me peame Assadi toetama hakkama!?
Eesti ja Euroopa huvidest lähtuvad poliitikud peavadki ausalt sellele saatejuhi küsimusele vastama jaatavalt: jah, me peame enda huvidest lähtudes toetama Süüria seadusliku valitsust ja presidenti Assadi ja Süüria riigi säilimist ja sõjaleegi summutamist meie tsivilisatsiooni piiride ümber.
Tehnoloogiat, kuidas USA sõjaleeki ja kaost meie naabruses ja seega ka meil (Brüsselis, Pariisis jm.) külvab, võib lugeda nende endi lehtedest (Chicago Tribune, March 26, 2016, Nabih Bulos, W.J.Hennigan, Brian Bennett, "CIA-armed militias are shooting at Pentagon-armed ones in Syria"). Põhja Süürias Aleppo kandis võitlevad koos Süüria seadusliku, ÜRO-s esindatud president Assadi valitsuse vastu CIA poolt TOW tankivastaste rakettidega varustatud al-Nusra (al-Qaeda kohalik haru) välismaised (El-st, Venemaalt, Sudaanist, Hiina uiguuri muslemid) terroristid, keda peale USA rahastab veel Türgi, Saudi Araabia ja Katar ning teisalt Pentagoni poolt rahastatud nn.Süüria Demokraatlik Armee (SDF), kes on sisuliselt ISIS, kes sai hiljuti tubli 500 miljonilise dollarisüsti. Lisaks Assadi vstasele sõjale on al-Nusra ja IS veel omavahelises sõjas, et kindlustada kaost ja hoida miljonilised pagulaste vood liikvel.
Rahastades al-Qaeda haru Süürias, võitleb samal ajal USA ta vastu Afganistanis ja relvastades šiitide miilitsat Iraagis, relvastab ta samal ajal ka nende vastast sunni miilitsat Süürias; varustades Süüria kurde relvadega, müüb Washington samal ajal ka relvi Türgile, et too saaks ikka korralikult pommitada ISISega võitlevaid Iraagi ja Süüria kurde.
USA strateegiliseks eesmärgiks on sütitada suur sõda või vähemalt palju väikseid sõdu kaose tekitamiseks Euraasia mandril selleks, et võimalikult rohkem nõrgestada potentsiaalseid takistusi (Hiina, Venemaa, Euroopa Liit, Iraan) oma maailmavalitsemise püüdluses. Sõjad ja kaos Euraasias kindlustavad kapitali väljaveo ookeanidega kaitstud Ameerikasse.
Roman Ubakivi
Eelmise artikli autor, vana teenekas ERSP peasekretär Robert Vill mainis mulle ETV Foorumi viimast saadet, mis oli pühendatud Euroopa julgeolekuohtudele. Internetist saab igaüks, nagu minagi tegin, seda saadet vaadata.
Vaadata aga tasub kindlasti, sest eelmise halli välisministri asemel, kes suutis vaid sisutühja kantseliiti ketrata on täna meil vähemalt peegli ees ilusasti naeratama õppinud Marina Kaljurand, kes üritas koguni oma peaga mõelda!
Kahjuks on tema arusaamad Euroopa eest seisvate julgeolekuriskidest sama asjatundmatud nagu Mart Laaril rahandusest, kes kuulutas välja oma valitsuse eeesmärgiks pankade likviidsuse likvideerimise. Oma täielikku ametikõlbmatust demonstreeris ta kohe avasõnas kui ta kuulutas Euroopa Liidu ja Eesti poliitikute otsused väga õigeteks terrorimi ja põgenikuvoo ohjamisel. Euroopa ees seisvate julgeolekuriskide maandamiseks soovitas M.Kaljurand avada Euroopa Liidu turud Aafrika kaupadele (sealhulgas ka toidukaupadele). Süüdimatu võhikuna ei saa M.Kaljurand lihtsalt aru, et see tähendaks EL kohest pankrotistumist ja lagunemist. Seega tegi M.Kaljurand Foorumi saates kindlasti ajalugu, tõustes Eesti kõigi aegade purulollide edetabelis esikohta jagama M.Laariga.
Eksperdina esinenud Made märkis õigustatult, et poliitikutel tuleks tähelepanu suunata kolmandajärgulistest pisiasjadelt terrorismi ja migratsioonikriisi tekkepõhjusele - Lähis Idas möllavale sõjale. Poliitikutest kõige arukamana esinenud P.Ernits nentis õieti, et praeguse terrorismi ja migratsioonikriisi on põhjustanud eelkõige USA, EL ja Eesti vale välispoliitika Lähis-Idas.
Siit edasi tuleb aga ummik, sest täna pole Eestis Riigikogus ühtegi parteid ja poliitikut, kes julgeks välja öelda lihtsa fakti: peatamaks sõda ja sellest põhjustatud inimestetulva Aafrikast ja Araabiast peavad Eesti ja EL mitte ainult lakkama vasallidena toetama USA poliitikat, vaid enda huvidest lähtudes astuma otsustavalt vastu USA sõda ja kaost külvavale poliitikale meie piiride ümber. Seni aga tähendab Ameerika mõjuagendi K.M.Vaheri üleskutse võtta käest valged kindad ja asuda jõulisemalt Lähis -Idas USA juhtimisel tegutsema reaalselt hoopis vastupidist - üleskutset Süüria riiki lõplikult purustama nagu Liibüatki ning terrorismi ja põgenikevoolu suurendamist. Seepärast reageeriski saatejuht K.M.Vaheri mõttele imestusega: kas me peame Assadi toetama hakkama!?
Eesti ja Euroopa huvidest lähtuvad poliitikud peavadki ausalt sellele saatejuhi küsimusele vastama jaatavalt: jah, me peame enda huvidest lähtudes toetama Süüria seadusliku valitsust ja presidenti Assadi ja Süüria riigi säilimist ja sõjaleegi summutamist meie tsivilisatsiooni piiride ümber.
Tehnoloogiat, kuidas USA sõjaleeki ja kaost meie naabruses ja seega ka meil (Brüsselis, Pariisis jm.) külvab, võib lugeda nende endi lehtedest (Chicago Tribune, March 26, 2016, Nabih Bulos, W.J.Hennigan, Brian Bennett, "CIA-armed militias are shooting at Pentagon-armed ones in Syria"). Põhja Süürias Aleppo kandis võitlevad koos Süüria seadusliku, ÜRO-s esindatud president Assadi valitsuse vastu CIA poolt TOW tankivastaste rakettidega varustatud al-Nusra (al-Qaeda kohalik haru) välismaised (El-st, Venemaalt, Sudaanist, Hiina uiguuri muslemid) terroristid, keda peale USA rahastab veel Türgi, Saudi Araabia ja Katar ning teisalt Pentagoni poolt rahastatud nn.Süüria Demokraatlik Armee (SDF), kes on sisuliselt ISIS, kes sai hiljuti tubli 500 miljonilise dollarisüsti. Lisaks Assadi vstasele sõjale on al-Nusra ja IS veel omavahelises sõjas, et kindlustada kaost ja hoida miljonilised pagulaste vood liikvel.
Rahastades al-Qaeda haru Süürias, võitleb samal ajal USA ta vastu Afganistanis ja relvastades šiitide miilitsat Iraagis, relvastab ta samal ajal ka nende vastast sunni miilitsat Süürias; varustades Süüria kurde relvadega, müüb Washington samal ajal ka relvi Türgile, et too saaks ikka korralikult pommitada ISISega võitlevaid Iraagi ja Süüria kurde.
USA strateegiliseks eesmärgiks on sütitada suur sõda või vähemalt palju väikseid sõdu kaose tekitamiseks Euraasia mandril selleks, et võimalikult rohkem nõrgestada potentsiaalseid takistusi (Hiina, Venemaa, Euroopa Liit, Iraan) oma maailmavalitsemise püüdluses. Sõjad ja kaos Euraasias kindlustavad kapitali väljaveo ookeanidega kaitstud Ameerikasse.
Roman Ubakivi
teisipäev, 5. aprill 2016
RÄÄGIME TÕTT
Eesti eliit ei väsi kiidukõnedest meie demokraatiale, mõistmata demokraatia olemust ja sisu. Ühe partei kontrollitava võimu asendamine mitmele parteile delegeeritavaga on valitsejate arvates piisav. Arvan, et see nii ei ole.
Mitme valimistsükli (4 aastat) jooksul kordagi rahvalt üheski küsimuses nõu küsimata, kinnitab minu väidet, et demokraatia ilma rahvast kaasamata on bluff. Kunagi ammu konstateeris Oskar Loorits: "Eesti rahva keskmine vaimusuurus on läbi aegade olnud kordades suurem kui eliidi oma." Vana eliidi unistus asendada mustad Volgad uhkemate autodega ja privileegidega on täitunud, kuid rahvavõimuga Eesti riik on jätkuvalt valgusaastate kauguses. Miks see nii on?
Miks on Eesti ühiskond ummikus ja stagneerunud? Püüan leida mõned põhjused ja selgitused.
Valitsev eliit on ühikonnaga osavalt manipuleerinud. Rehepapi kalduvusega kodanikele suurt raha lubades meid multikultuursesse Euroopa Liitu meelitanud. Meil tuleb mõista, see uus liit ohustab rahvusi rohkem kui vana kommarite oma. Elujõuline elanikkond lahkus massiliselt. Inglise keele pealetung on reaalsus ja seda ei saa keegi eitada.
Omariiklus on aare ja väärtus, mida oleksime pidanud hoidma. Euroopa Liidu referendumis jäid siiski EL vastased vähemusse. Nüüdseks on meil ELs olemisde kogemus olemas. Tegelikkus on nagu ikka kaugel poliitikute poolt lubatud roosamannast. On selgunud, et lisaks islami pealetungile ähvardab pikemas perspektiivis võlavangla, kust pääsu enam ei ole. Meie saatusekaaslased ELs mõistavad üha enam ohte, mis meid ees ootab. Ungari võiks olla meile eeskujuks ja liitlaseks otsuste tegemisel.. Tagantjärjele tarkus ja kogemus on väärtus. Rahval on õigus eksida ja õigus viga parandada. Sellest tuleneb vajadus küsida referendumil taas kodanike arvamust, kas jätkata ELs või lahkuda. Selleks annab aluse aeg, mis on rohkem kui kaks aastakümmet, mis on kahtlemata kainestanud EL kunagisi optimiste. Mis olekski põhjus rahva arvamust taas küsida.
Valitseva eliidi poolt kehtestatud reeglid ei võimalda praegu ühiskonnal seesmiselt puhastuda. Oleme jäädavalt kaotanud saatuse poolt kingitud vabaduse aega, et seda tagasi teha, tuleb keskenduda eelkõige eliidi väljavahetamisele. Oleme valiku ees - kas võtame Eesti tagasi või jätkame hukatuse teel. Muuta tuleb valimisseadusi. Ammu on aeg lõpetada tsirkus e- valimistega. Saksamaa on e-valimised keelustanud. Eesti aga jätkab Põhiseaduse rikkumist, kus on sätestatud valimiste ühetaolisuse nõue.
Pole välistatud, et lähitulevikus tuleb seaduse rikkujatel vastutada oma tegude eest. Ühiskonnas toimuvaid muutusi aevestades ei ole see aeg enam kaugel. Demokraatlikus ühiskonnas on kodanikud ja valitsejad seaduse ees võrdsed, et see meil nii ei ole, on parandatav viga. See oleneb ühiskonna küpsusest. Loodan väga, et praeguseks on eesti selleks valmis.
Robert Vill
Eesti eliit ei väsi kiidukõnedest meie demokraatiale, mõistmata demokraatia olemust ja sisu. Ühe partei kontrollitava võimu asendamine mitmele parteile delegeeritavaga on valitsejate arvates piisav. Arvan, et see nii ei ole.
Mitme valimistsükli (4 aastat) jooksul kordagi rahvalt üheski küsimuses nõu küsimata, kinnitab minu väidet, et demokraatia ilma rahvast kaasamata on bluff. Kunagi ammu konstateeris Oskar Loorits: "Eesti rahva keskmine vaimusuurus on läbi aegade olnud kordades suurem kui eliidi oma." Vana eliidi unistus asendada mustad Volgad uhkemate autodega ja privileegidega on täitunud, kuid rahvavõimuga Eesti riik on jätkuvalt valgusaastate kauguses. Miks see nii on?
Miks on Eesti ühiskond ummikus ja stagneerunud? Püüan leida mõned põhjused ja selgitused.
Valitsev eliit on ühikonnaga osavalt manipuleerinud. Rehepapi kalduvusega kodanikele suurt raha lubades meid multikultuursesse Euroopa Liitu meelitanud. Meil tuleb mõista, see uus liit ohustab rahvusi rohkem kui vana kommarite oma. Elujõuline elanikkond lahkus massiliselt. Inglise keele pealetung on reaalsus ja seda ei saa keegi eitada.
Omariiklus on aare ja väärtus, mida oleksime pidanud hoidma. Euroopa Liidu referendumis jäid siiski EL vastased vähemusse. Nüüdseks on meil ELs olemisde kogemus olemas. Tegelikkus on nagu ikka kaugel poliitikute poolt lubatud roosamannast. On selgunud, et lisaks islami pealetungile ähvardab pikemas perspektiivis võlavangla, kust pääsu enam ei ole. Meie saatusekaaslased ELs mõistavad üha enam ohte, mis meid ees ootab. Ungari võiks olla meile eeskujuks ja liitlaseks otsuste tegemisel.. Tagantjärjele tarkus ja kogemus on väärtus. Rahval on õigus eksida ja õigus viga parandada. Sellest tuleneb vajadus küsida referendumil taas kodanike arvamust, kas jätkata ELs või lahkuda. Selleks annab aluse aeg, mis on rohkem kui kaks aastakümmet, mis on kahtlemata kainestanud EL kunagisi optimiste. Mis olekski põhjus rahva arvamust taas küsida.
Valitseva eliidi poolt kehtestatud reeglid ei võimalda praegu ühiskonnal seesmiselt puhastuda. Oleme jäädavalt kaotanud saatuse poolt kingitud vabaduse aega, et seda tagasi teha, tuleb keskenduda eelkõige eliidi väljavahetamisele. Oleme valiku ees - kas võtame Eesti tagasi või jätkame hukatuse teel. Muuta tuleb valimisseadusi. Ammu on aeg lõpetada tsirkus e- valimistega. Saksamaa on e-valimised keelustanud. Eesti aga jätkab Põhiseaduse rikkumist, kus on sätestatud valimiste ühetaolisuse nõue.
Pole välistatud, et lähitulevikus tuleb seaduse rikkujatel vastutada oma tegude eest. Ühiskonnas toimuvaid muutusi aevestades ei ole see aeg enam kaugel. Demokraatlikus ühiskonnas on kodanikud ja valitsejad seaduse ees võrdsed, et see meil nii ei ole, on parandatav viga. See oleneb ühiskonna küpsusest. Loodan väga, et praeguseks on eesti selleks valmis.
Robert Vill
Tellimine:
Postitused (Atom)