9. MAI II
Jätkan paralleelide tõmbamisega EW ja tänase Ev-ga. Kokkulangemisi on mulle endalegi hämmastavalt palju. Samasugune lollus kui omal ajal Hitleri valimine oma liitlaseks on ju ka USA liitlaseks valimine täna. USA edu tähendaks ju eestluse surma!
Peale Selteri-Ribbentropi pakti sõlmimist hakkas Eesti tegema konkreetseid ettevalmistusi sõjaks Venemaa vastu (täna samuti!). Koostati Laidoneri juhtimisel sõjaplaan, mis nägi ette Luuga jõe joonele jõudmist nädalaga. Eestis rajati Saksa luurekeskus, sõjalist koostööd sakslastega suurendati kõigis valdkondades, osa Eesti ohvitsere pandi isegi Saksa riigi palgale! Saksa kindralstaabi ülem Halder ja jaapanlased käisid isiklikult Eesti- Vene piiri rekognostseerimas. Täna oleme läinud veelgi kaugemale- oleme viinud USA tankid piirile, sõjalennukid Ämarisse ning kuulutanud Eesti rinderiigiks ja kehtestanud Venemaa vastased majandussanktsioonid.
Venemaa vastasele sõjaõhinale tuli aga kiire löpp. Nagu J.Tõnisson oli ennustanud, reetis Saksamaa oma truu liitlase Eesti esimesel võimalusel ja sõlmis juba augustis meie selja taga Molotov- Ribbentropi pakti ja kinkis meid Venemaale koos naha ja karvadega! Kuidas USA käitub oma maa reetnud kollaboratsionistidega, võivad meie toompealased aimu saada uurides vietnamlastest ja afgaanidest mõttekaaslaste saatust.
Paanikas Berliini tormanud kadaka-sakslastele anti range käsk Venemaale alluda ja anti udune lubadus hiljem Venemaaga sõda alustada. Mis pidi aga saama EW iseseisvusest peale Saksa- Vene sõda? See meie eliiti tollal ega ka täna ei huvitanudki. Nii andiski Päts kandikul ja kõiki rahvusvahelisi formaalsusi usinalt täites EW üle Stalinile. EW muudeti meie eliidi poliitika kaasabil Eesti NSV-ks.
Esimene tõsine lahkuminek tolle aja ja tänases olukorras on aga see, et tollal oli Saksamaal maailma parim Armee, kelle võitlusvõime oli selgelt üle Punaarmee. Täna on aga Venemaal selgelt Euroopa kõige parem Armee ja eile Internetist paraadil venelaste uue põlvkonna tanki T-14 "Armata" näinud, tulin ma mõttele, et ameeriklastel on tagumine aeg oma Abramsid sõjaajaloo muuseumi vedada. Samuti oma iganenud lennukid F-16 ja F-18, kellel pole mingeid shansse Su-35 vastu. Hirmkallitel F-22 jõuavad ainukesena esialgu sammu pidada, F-35 on aga lendav kirst. Kui venelased aga oma T-50 masstootmisesse lasevad, siis on taevas Euraasias ameeriklaste kõnest tühi. "Bastionid" teevad kiiresti nii Musta kui Balti mere Nato laevadest tühjaks ja NATO-st pole täna Venemaale tõsist vastast. Hitler alahindas Venemaad ja alustas endale hukatuslikku sõda ca 3 500 tankiga. Täna on Bundeswehr naljanumber oma tehnikaga, millest kolmandik ei ole töökorras. Isegi kui tänasele 228 tankile ostetakse 100 lisaks, siis nii kvantiteetne kui ka kvaliteetne Venemaa üleolek on mäekõrgune. Venelastel on 15 348 tanki, ameeriklastel kaks korda vähem ja pealegi üle maailma laiali pillutud. Venelastel on kolm korda rohkem suurtükke kui ameeriklastel. Ameeriklased on on head bluffijad kuid mitte lollid, nende armee saaks kokkupõrke puhul venelastelt haledalt peksa. Parima lääne kahuriga Leopardi mürsud ei suuda täna läbistada isegi venelaste T-80 ja T-90 soomust, T-14 on aga üldse väljaspool konkurentsi. Muidugi võib kokku lugeda kogu roostetanud vanaraua, mis Hispaanias, Kreekas jt. NATO maades kuuri all vedeleb ja pasundada mäekõrgusest arvulisest ülekaalust. Ent see on enesepettus ja Euroopa teab seda ning ei mõtlegi ennast USA marionettidel ennast dollari päästmise nimel ohvritalledena ohverdada. Euroopa huvides on olla head strateegilised partnerid Venemaaga ja Hiinaga.
Mis Eesti iseseisvasse kaitsevõimesse puutub, siis on see null, nagu õppused "Siil" seda veenvalt demonstreerisid. Ligi veerand sajandit neoliberaalide valitsemist tähendab fakti, et me saame suurima pingutusega ca 13 000 meest suveriietusse panna ja püssid kätte anda, lahingusse aga regulaararmee vastu (nagu näiteks isegi Luganski oblasti miilits) meie sissijõuke saata ei tohi. Seda elementaarsel põhjusel, mis oli hädavajalik juba I maailmasõja ajal - meil puudub praktiliselt raskerelvastus. Ma ei räägi isegi tankidest ja lennukitest, vaid elementaarsest tõest: püssidega suurtükkide vastu ei saa. EW suutis välja panna teatavasti 130 000 meest koos suurtükiväega. Täna meil aga suurtükivägi praktiliselt puudub. Need mõned !55mm suurtükid on oma laskeulatuse vähesuse tõttu praktiliselt kasutud, kui vastas on aastakümned vanad nõuka aegsed 80km kaugusele laskvad 300mm Smertshid, kes teevad vastasest klaariks mitme hektari suuruse maaala. Ma ei räägi isegi venelaste uutest äsja paraadil nähtud 70km kaugusele laskvatest iseliikuvatest suurtükkidest, Iskanderitest, tiibrakettidest, aatomipommidest.
Kui meie eliidil potjomkini külade ehitamise asemel tõepoolest kaitsetahe oleks olemas ja veidike ka oidu peas, siis oleks nad äsja üle saja miljoni euro kulutamise asemel ameerika vanaraua näitamiseks, ostnud kasvõi mõned nõuka aegsed Smertshid ja Gradid Ukrainalt, et vähemalt formaalselt regulaaararmee mõõdu välja annaks. Täna võime me aga vaid paarteist tuhat meest kuhugi metsa või sohu kasutult kükitama panna kus neid kauge maa tagant maha notitakse. Julgen arvata, et meie peastaabis on keegi, kes aru saab, et täna on ka põõsas kükitav sõdur kergelt avastatav soojuskaameraga ja on kasutult surmale määratud.
Mis aga jällegi täiesti on võrdne, see on nii EW kui tänase EV eliidi intellektuaalne tase. Miks me täna süüdistame Venemaad Molotov-Ribbentropi pakti eest? Stalin käitus ju igati kiiduväärselt oma maa huvisi silmas pidades - kõrvaldas Eestist lähtuva ohu ja lükkas edasi sõja Saksamaaga.
Süüdistada võib ju veidi Saksamaad, et ta nii kiiresti meid hätta jättis. Peasüüdlane on aga vaieldamatult meie oma degenerantne eliit, kes oma tasku huvid pidevalt ettepoole riigi huvidest seadis ja oli kergelt äraostetav välisriikide poolt. Sama hädaga me maadleme ju tänagi. See polnud ju ei Hitleri ega Stalini süü, et meie eliit oli ja on ka täna nii loll, et ta ei küüni intellektuaalselt J.Tõnissoni tasemele, et taibata, et Hitler (täna USA) lähtub vaid iseenda huvidest ja sülitab kohe Eesti huvidele, niipea kui see talle kasulik on. Reaalpoliitikast arusaamise asemel on ka tänane eliit võtnud lähtekohaks selgelt ohmu eelduse, nagu peaks Venemaa alati toimima mitte oma , vaid Eesti huvidest lähtuvalt ja kui see ei ole nii, siis süüdistame kriisates Venemaad kõigis seitsmes surmapatus. Kuna meie eliidil puudub refleks toimida alati Eesti huvidest lähtudes, siis on loomulikult imelik kui teistel pika oma riigi traditsioonidega maa riigimeestel selline komme on. Meie ajalugu on pigem kujundanud kadaka-sakslasi, kes esimesel võimalusel oma rahvuse hülgavad. Nendeks eestluse reeturiteks olid kahtlemata ka J.Uluots ja Hj. Mäe.
Täna olemegi 1944.a taolises olukorras. Toompeal ei ole J.Tõnissoni sarnased patrioodid, vaid võõrvõimu käske järgivad degenerandid, kes valetasid Hitleri imerelvadest ja võltsisid natside eheda kurjuse headuseks. Ka täna valetatakse meile äsja Afganistanis haledalt peksa saanud NATO kõikvõimsusest ja kistakse meid hävitavasse sõtta, et USA saaks oma konkurente - EL,Venemaad ja Hiinat kahjustada ja oma lootusetu riigivõlg maha kanda ning jälle ehitakse saatan ingli tiibadega.
Niisiis hüljates J.Tõnissoni tarkuse, sai meie eliidi poliitika tulemusel EW-st ENSV NSVL koosseisus ja seda mitte okupeerimise teel, nagu seda täna meie eliit valetab. Okupatsioon on rahvusvahelises õiguses selgelt defineeritud mõiste ja ei ole sobiv antud juhul (Baaside leping oli isegi registreeritud Rahvasteliidus). ENSV tõepoolest okupeeriti 1941a. suvel Saksamaa poolt ja seda ka Saksamaa ametliku seisukoha järgi NSVLiidu osana, mitte kui EW. Kõik see võib meile kui eestlastele mitte meeldida, sest see tegi meie iseseisvuse taastamise raskeks, ent lolli mängimine ja valetamine ei ole teinud seda kergemaks. Targem on teha endale selgeks meie oma eliidi vead, mis annab võimaluse tulevikus sama reha peale astumisest hoidumiseks. Miks me isegi täna oleme veendunud, et Stalin oli kohustatud oma maa vaenlasi -eestlasi kohtlema kui sõpru ja mitte küüditama osa meist Siberi? USA president küüditas sõja hakul KÕIK jaapanlased koonduslaagrisse ilma vähemagi ettekäändeta. Stalin aga viitas Eesti juhtkonna valelikusele ja lepingu tingimuste rikkumistele. Teatavasti 1940.a. jaanuaris, pöördus K.Päts banketil paljude inimeste kuuldes Saksa suursaadiku poole üleskutsega lõpetada sõda Suurbritannia vastu ja astuda koos sõtta NSVLiidu vastu!
Miks me tänagi eeldame, et Venemaa, kes kinkis meile vabaduse 1991.a. heatahtlikult ilma ühegi püssilasuta, peab lõpmatult heatahtlikult kannatama oma lävel pahatahtlikku vaenlast, kes igal võimalusel sitta kokku keerab? Kaua kannatavad venelased ja meie hõimukaaslased Venemaal pisitillukest vaenupesa, kelle president T.H.Ilves kasutab heatahtliku küllakutset üleskutse esitamiseks nende riigi lagundamiseks?! Kas me jälle oleme süüdimatud idioodid, kes ei saa aru oma eliidi pahategude tagajärgedest?
Peale 1943.a. Kurski katastroofi oli isegi Hitlerile selge, et sõda on kaotatud. Piiratud silmaringina geopoliitiliselt harimata inimesena ei saanud ta aru maailmasõja puhkemise põhjustest ja USA ja Suurbritannia eesmärkidest. Seetõttu koostas ta utoopilise strateegia tulevaks 1944, aastaks, millel polnud mingit lootust edule. Nimelt koondas ta Saksamaa vägede eliidi SS tankikorpuste näol läänerindele, et uputada Anglosakside oodatav teise rinde avamine verre ja teha anglosaksidega separaatrahu ning siis jätkata sõda idas. Idarindelt äraviidavate SS diviiside augu täiteks anti käsk täita auk propaganda ja sunnimeetmete abil sakslastest vähemväärtuslike rahvastega. Ka Eestisse lendasid korduvalt Hitleri käsud värbamistöö hoogustamiseks. Kuna SS vägedesse ja isegi Wehrmachti (küll abiteenustusse) ei sobinud alamaid rahvaid võtta, siis moodustati pseudo SS Himmleri ametkonnas - Waffen SS, kuhu kupatati isegi vanglast kriminaalkurjategijaid. Eesti rahva ajamiseks Hitleri huvides kahurilihaks rindele võtsid oma südameasjaks kaks reeturit-HJ.Mäe ja J-Uluots.
Rahvuslaste read olid tolleks ajaks tublisti hõrenenud, sest nii kommunistid kui natsid pidasid meid kõige ohtlikuimateks vaenlasteks ja hävitasid esimestena.
Liberaale oli aga hulganisti. J.Uluots sai sakslastelt loa kutsuda rahvuslased ja liberaalid põranda alt välja Rahvuskomitee näol, et see siis paneks õla alla Hitleri plaanile ja kihutaks maksimaalselt suure arvu eestlasi võitlema omaenda hävingu eest. Rahvuskomitee liberaalidki, rahvuslastest rääkimata, ei olnud aga nõus välja kuulutama üldmobilisatsiooni EW seaduse põhjal, sest see oleks tähendanud juriidiliselt Eesti kuulumist provintsina Saksamaa III Reichi. Seepärast oli Rahvuskomitee kindlaks eeltingimuseks mobilisatsiooni väljakuulutamiseks kategooriline nõue, et Saksama tunnistaks ennem Eesti iseseisvust. Viimasega Hitler muidugi nõustuda ei saanud, ei alustanud ta ju sõda ja valanud sakslaste kallihinnalist verd selleke, et eestlastele oma riiki anda! Sõda peeti ikka selle nimel, et eestlastelt maa ära võtta ja sakslastega koloniseerida.
Tõrksaid Rahvuskomitee liikmeid hakati massiliselt arreteerima, Jüri Uluots aga, omamata selleks Rahvuskomitee mandaaati, pettis rahvast ja kutsus oma tuntud raadiokõnes kõiki eestlsi sakslaste poolel sõdima. J.Uluotsa ja Hj. Mäe poolt rakendatud EW aegse mobilisatsioonseaduse rakendamine Saksa sõjajõudusse kutsumiseks oli juriidiliselt EW reetmisakt, sest sellega võeti ära igasugune alus EW juriidiliseks järjepidevuseks rahvusvahelise õiguse raames. J.Uluotsa südametunnistusel lasub kümnete tuhandete asjatult hukkunud, sandistatud ja kannatanud eestlaste veri.
Kuna nii Hitleri eesmärgid kui ka USA tänased sihid olid ja on risti vastupidised Inimkonna huvidega, siis nende propageerimine maailmas tähendas teadlikult suurt valetamist Goebbelsi stiilis ja ratsionaalsusest loobumist. Ma olen korduvalt nautinud Jennifer Psaki (USA Riigidepartemangu esindaja) esiemist. On ette teada, et temaga saab alati nalja nagu kunagi Abeliga, kes Kiirt või ta isa suurepäraselt mängis. Psaki oma moodi leebel moel paiskab järjekordse lolluse maailma (nagu kõigile olevat teada, et Lääne Euroopa varustab gaasiga Venemaad läbi Ukraina) ja lisab siis nagu muuseas lõppu: või see oli teisiti? Minu arvates mängib ta tola teadlikult, sest ratsionaalselt on võimatu põhjendada, et USA seisab HEA eest KURJUSE vastu. Meil kahjuks kui ma vaatasin möödunud nädala Välisilma saates Astrid Kannelit, siis lausa öhkus temast ehedat lollust. Ta ilmselt siiralt usub M.Laari ja L.Vahtre ilmselt jommis peaga kirjutatud rumalust, nagu Hitleri kasuks sõdinud eestlased olevat Eesti vabaduse eest võitlejad?! Sealjuures tunnistavad nad, et EW sõjast osa ei võtnudki! Neoliberaalide ajloost arusaamine on täpselt sama kui Eesti Wabariigi ja eestluse reetnud natside kannupoiste Hj. Mäe ja J.Uluotsa oma.
Kas teisipäev "Vabariigi Kodanikes" saadet juhtinud Aare Rannamäe on loll või ainult mängib lolli kui ta veendunult teatas, et Venemaal ei ole liitlasi ja sõpru? Mina nägin paraadil Putinit kõrvuti istumas ja elavalt mõtteid vahetamas Hiina juhiga. Mina nägin hiina sõdureid esmakordselt marssimas koos venelastega Punasel väljakul. Samuti indialasi jt. Mis mind aga üllatas, oli see et armeenlased ja azerbaidzaanid marssisid lausa koos. Kes vähegi taipab välispoliitikast, saab aru, et maailma parimat õhutõrjesüsteemi S-400 jagatakse vaid väga lähedastele liitlastele ja ligi kolmkümmend kokkulepet Venemaa ja Hiina vahel, mis äsja Moskvas sõlmiti tugevdavad veelgi seda sidet. Mis aga sõprusesse puutub, siis on see hoopis inimsuhete vallast ja rumal on küsida teiselt inimeselt kas sa naftat armastad?
Tegelik asjade seis on aga selline, et nagu Henry Kissinger minu arvates täiesti õieti hindas, tegi USA vea rünnakut Venemaale alustades, sest Obama ei saanud olukorrast õieti aru. Vea eest tuleb aga maksta ja Putin kasseeris selle juba Krimmi näol sisse.
Putinil on võib olla nõrk koht majanduspoliitika näol, ent see on omaette teema. Praegu aga on Venemaa seis selgelt parem kui ennem Ukraina kriisi ja Putinil on vaja rahulikult valvsalt oodata. Aeg töötab Venemaa kasuks. Mingeid läbimurre kokkuleppeid läänega pole lähiajal oodata - seal pole täna riigimehi keda võiks usaldada. Tuleb oodata kuni vahetatakse välja valetajad-klounid Obama, Hollande, Merkel. USA-st on raske midagi paremat loota, aga Prantsusmaal on edu Moskva mätta otsast vaadatud kindel. Szarkoziga saab asju ajada ja M.Le Pen oleks super!
USA marionetti Merkeli karjäär on kustumas ja hiljutise skandaaliga, kus avalikkuse ette toodi, et Saksamaa salateenistus BND kubiseb USA agentidest, kes luurasid ja edastasid USA-le infot tööstusspionaazi alalt, mis kahjustas Saksa firmade konkurentsivõimet. Loomulikult oli Merkel asjadega kursis ja nüüd viskus ta BND kaitsele,See kinnitab vaid mu kuskil varajasemas loos tehtud prognoosi, et Euroopa vana kapital, mille osakaal on oma tubli kaks kolmandikku roogib tasapisi platsi puhtaks jänkide sabarakkudest. Euroopa peab saama vabaks ja iseseisvaks,või ta kustub lõplikult. Juncker on praegu ilmselt parim EL komisjoni juht atlantistide ülekaalu arvestades. Tema avang Euroopa armee loomiseks on igati loogiline ja samm õiges suunas, mida rahuslased peavad ilmtingimata toetama.
Siin ma teen väikse kõrvalepõike rahvuskaaslastele seletamiseks miks tuleb üldse toetada EL püsimist ja tugevdamist oma armee kaudu. Ma pole nii loll, et aru ei saaks, et praegune EL on suurel määral globalistide-neoliberaalide, seega meie vaenlaste tööriist.
Meie strateegia aga ei pea olema suunatud selle tööriista purustamisele, vaid nagu traditsionalistide-rahvuslaste klassikud juba ammu kirja panid, selle tööriista ülevõtmises ja enda huvides kasutamises. Me peame klassiku sõnade järgi tiigri taltsutama ja õppima tiigri seljas ratsutama.
Seda sellepärast, et me peame aru saama kes on meie vaenlased-globalistid. Kui ma nimetasin siin globalistide juhina USA-d, siis, nagu ma juba kuskil eelpool olen kirjutanud, ei tähenda see USA rahvast, kelle hulgas on meil tegelikult palju liitlasi. Võtkem kasvõi vabariiklaste ridades spontaanselt tekkinud Tea Party, kes on nagu meiegi Soodoma ja Komorra vastased. Globalistid on finantsoligarhia ja ca 27 rahvusvahelist korporatsiooni, kelle juhtkonna moodustavad isamaatud nomaadid, kes tegutsevad ülemaailmse võrgustikuna kokkuliidetud kõigi teiste maade nomaadidega. Eesti sugune väikeriik ei saa oma jõuga isegi ühele rahvusvahelisele korporatsioonile vastu, rääkimata siis nende võrgustikust. Globalistid on juba ammu ülemaailmselt ühinenud, proletariaat on ka seda katsetanud. Viimane aeg on seda ka rahvuslastel teha. Ülesanne pole muidugi kergete killast aga oma jõude ühendamata ei saa me võita. Seega on meie strateegiliseks sihiks astuda globalistide poolt alustatud Euroopa ühinemise protsessi etteotsa ja muutma EL meie oma võimsaks tööriistaks, mis saab hakkkama globalistide võimsa survega. Me muudame EL organisatsiooniks, mis tagab kõigi Euroopa rahvaste kultuuri püsimise ja selle rikkuse pinnal ka kogu Euroopa tsivilisatsiooni uue õitselepuhkemise.
Roman Ubakivi

PS. Vaatasin äsja ETV-st välispoliitika saadet, kus Laari vana joomakaaslane Lauri Vahtre ja Peeter Kaldre Eesti-Vene sõjalise jõudude vahekorra selgeks tegid kogu Eesti rahvale. Tuleb välja, et kogu see Punasel väljakul näidatud lahingutehnika koos ca 16 000 sõjamehega on sõjaliselt võimsuselt praktiliselt võrdne meie õppusest osavõtnud ca 13 000 väega. Nendevahelise lahingu võitvat too pool, kellel on kõrgem moraal! Aitäh meie targale eliidile, et ta meie rahvast valgustab ja ka mind eksiarvamustest vabastas. Meie juhtide kõikvõimas intellektuaalne tase on meie võidu pant.

9. MAI - VÕIDUPÜHA VÕI LEINAPÄEV EESTLASTELE ?
Vastuse pealkirjas toodud dilemmale annavad inimesed loomulikult erinevad, vastavalt oma ettekujutusele maailmast, sõltuvalt oma maailmavaatest. Oleksin siia peaaegu lisanud ka automaatselt sõltuvalt ajahetkest, ent lause keskel mõtlesin ümber, sest põhihinnang on erinevatel maailmavaadete omanikel jäänud tegelikult praktiliselt muutmatuks.
Vaadakem kõigepealt rahvuslaste arusaama, kelle maailmavaadet ma jagan. 1939. kevaedel oli maailm selgelt suure sõja eelses seisundis, mil geopoliitilised laamad olid hakanud liikuma ja rahvusvaheline õigus oli lakanud toimimast (täpipealt nagu täna). Meenutagem Itaalia agressiooni Abessiiinia vastu, Jaapani agressiooni Koreas ja Hiinas, Tshehhoslovakkia tükeldamist ilma tema arvamustki küsimata Suurbritannia ja Prantsusmaa heaskiidul. Oli alanud tänasega identne periood, mil riikide vahelisi suhteid ei kammitsenud enam mingid rahvusvahelised reeglid ja maksis ainult jõud.
Eestil oli muidugi vaja ellujäämiseks ja riikliku iseseisvuse säilitamiseks ühineda peatselt algava sõja võitjate koalitsiooniga. Parima plaaniga, nagu alati (sest rahvuslaste eesmärgiks on eestluse, kogu rahva heaolu) tulid välja rahvuslased oma tolleaegse liidri Jaan Tõnissoniga eesotsas. Tuli ühineda NSVL, Suurbritannia ja Prantsusmaa ettepanekuga tagada Nõukogude vägedele vaba läbipääs Eesti territooriumil Saksamaa agressiooni korral. See oleks tähendanud Eesti Wabariigi ühist võitlust Liitlasega Saksamaa vastu ja taganud ka isegi Saksamaa okupatsiooni korral sõja lõppedes garanteeritult, vastavalt Atlandi hartale, Eesti riikliku iseseisvuse taastamise.
Kahjuks oli võim tollal liberaalist K.Pätsi kliki käes. LIberaalid aga lähtuvad mitte kogu rahva, vaid ühe klassi huvidest. Nii liberaalid koos Balti sakslaste mõjuka kihiga ja kadaka-sakslastega ja otseselt riigireeturitega - Saksamaa agentidega välisministeeriumist eesotsas Selteriga ja sõjavaelastest eesotsas Maasinguga valisid tulevaseks sõjaks liitlaseks Hitleri. Ajalooline fakt on, et Päts oli varem Venemaa palgal. vaieldakse vaid, kas ta oli Vene agent või mitte. Ajalooline fakt on ka see, et 1930-ndate teisel poolel rippus meie eliit Hitleri nisa küljes Scheeli panga kaudu (Laidoner otse panga nõukogusse kuuludes ja Päts oma advokaadi kaudu). Kuna olukord oli täpselt sarnane tänasega - degenereerunud eliit ei lähtunud eestluse ja riigi huvidest, vaid oma isiklikust momendi kasust, siis pole mõtet raisata aega demagoogiale, millega sellist ebaratsionaalset ja hukatuslikku otsust põhjendati Toompeal. Liit Hitleriga kindlustati mais Selter-Ribbentropi paktiga ja Eesti muudeti Venemaa vastaseks sõjaliseks platsdarmiks (täpipealt nagu tänagi).
Täpipealt nagu tänagi, oli Eesti degenerantse eliidi poliitika eestluse kõige suurem vaenlane. Tollal oleks tähendanud Saksamaa võit meie eliidi kaasabil kõigi eestlaste küüditamist itta või hävitamist ( juba 1942. a. sai hitlerlaste sabarakk Hj. Mäe käsu teha põline Saksa linn Revel puhtaks matsi haisust ja kolida pealinn 1943.a. Narva. Meid päästis vaid Stalini suur võit Stalingradis, mille järel Hitler oli sunnitud armulikult ka sakslastest vähemväärtuslikel rassidel ja rahvastel valada verd III Reichi eest.
Täna on USA ainuke riik maailmas, kes pretendeerib ametlikult maailmavalitsusele ja oma väärtuste (nagu näiteks pederastia) jõuga pealesurumist teistele kultuuridele. Toompeal istuv neoliberaalne eliit võitleb täna USA juhtimisel kõigest jõust selle nimel, et hävitada eestlus (ja teisedki rahvused) ning traditsiooniline isast-emast- lastest koosnev traditsiooniline perekond ja tühistada vanemlikud õigused.
Ülaltoodud põhifaktidest tuleneb, et igale mitte ainult rahvuslasele, vaid üldse ratsionaalselt mõtelda suutvale inimesele on ilmselge, et NSVL ja ta liitlaste võit oli eestlastele elutähtis ja päästis meid hukust, nagu seda ennem sõda prohvetlikult J.Tõnisson ka ennustas. Seega on 9.mai ka eestlastele püha ja loomulik on avaldada austust kõigile kangelastele, kes vabastasid meid natslikust katkust.
(Järgneb)
Roman Ubakivi

IQ 48
Mu viimase artikli lõpus avaldatud optimism on osutunud õigustatuks -jää on hakanud liikuma! Mõtlen siin eelkõige tubli noorema põlvkonna esindaja Ruta Arumäe paljastavat "reetmist" Toompea siseringist, mis tõestab, et meie valitsejate mõtted ei ole sugugi tegevad rahva ja riigi heaolu tagamisega. Tõsi, kuna omariiklust on eestlastel olnud vaid ajalooliselt tühine hetk, siis meie kollektiivses alateadvuses ongi stereotüüp, et Toompeal istuvad meie rõhujad. Kui võõrvallutajate puhul ongi see iseenesestmõistetav, siis omasuguste hulgast kõige rumalamatele ja alatumatele patsilöömine on loomuvastane.
Kriitikat valitsuse suunal teevad ka Toompea opositsiooniparteid, kuid see on pinnapealne ja ka nende võimuletulekul ei muutu põhimõtteliselt mitte midagi. On ju nii Helme ja Herkel vanad Toompea toitlusahela liikmed, keskerakonnast rääkimata. Nende võimulepääsemisega paraneks vaid nende positsioon olemasolevas toiduahelas, viimast nad aga ei kavatsegi muuta. Ei ole neil nõuet ja tahtmist ei välis- ja julgeoleku, ega ka majandusliku paradigma muutmiseks. Mida on oodatagi kasvõi EKRE-lt, kes on aastaid astmelise tulumaksu vastu ja kui Martin Helme suureks eeskujuks on Margaret Thatcher! See pole enam isegi rahvusluse simuleerimine, vaid lausa mõnitamine IRL stiilis.
Praegune neoliberaalse malli järgi ülesehitatud Eesti riik on eksistensiaalses kriisis ja hädad kuhjuvad üha kiirenevas tempos. Sealjuures mitte ühtegi neist fundamentaalsetest hädadest ei õnnestu mitte ainult lahendada, vaid tajudes oma suutmatust on isegi on loobutud sarnase eesmärgi püstitamisest. Nii ei kavatsegi keegi meie M.Laari& Co poolt põhjustatud demograafilisest katastroofist jagusaamist. Nii isegi kahtlemata Toompea helgema poolele kuuluv Vabaerakondlane K.Aru lükkab selle poole sajandi kaugusse udusse. Omalt poolt on see loogiline, sest neoliberaalses riigis on meie hääbumisest jagusaamine sama hea kui katse avada õllepudelit leivaahjuga. Neoliberaalse poliitika eesmärgiks ja tulemuseks on rahvaarvu vähendamine ja meie kilplased, kes on isegi loobunud kivi mäkke veeretamisest, ei saa hakkama isegi õlekõrre üles vinnamisega.
Neoliberaalne majanduspoliitika viis pankrotti isegi maailma võimsaima majandusega riigi nagu USA ja pole mingit põhjust , et ta ei hävitaks Eesti riigikese. Oleme tuigerdanud seni vaid EL kargu toel ja juba paari aasta pärast oleme me rahandusministri Sesteri tunnistusel finantsiliselt struktuuurses miinuses. Kõik need selgelt ebapiisavad armetud valimislubadusedki osutuvad rahalise katteta. Senise poliitika loogiliseks jätkuks on majanduskriis, mis võimendab veelgi teravamalt tänast sotsialset kriisi.
Ainus reaalne pääsemistee on üleminek rahvuslikule poliitikale. Padurahvuslikul Hiina on juba kolm aastakümmet hoidnud keskmist majanduse kasvutempot 10% ligi ja on tõusnud selle ajaga põhjast maailma suurimaks tööstusmaaks ja esimeseks majanduseks ostujõu pariteeti arvestades. Demograafiliselt pole vaja olnud rahva kasvu ergutada, vaid seda on sihikindlalt piiratud. Meie, rahvuslased, lubame eestlaste arvukuse kahekordistada 15 aastaga. See pole mingi järjekordne reformikate utoopia ja pettus, vaid reaalne, ajaloos korduvalt rahvuslaste poolt läbikäidud tee.
Meil tuleb välja vahetada täna Tompeal valitsev neoliberaalne enamus, kelle majanduslik arusaama tuum on laarlastik nn. Washingtoni konsensus. Olen M.Laariga kohtunud mitmel korral, aga huvi pakkuv on vaid tema peaministriks oleku aeg, kui me koos Kiisholtsiga läksime Toompeale Talupidajate Keskliidu esindajatena läbirääkimisi pidama. Kiisholts saavutas oma tahtmise ja Jäneda mõisa katust lubati aidata parandada. Mina aga kukkusin totaalselt läbi. Minu arust oli vähetähtis mingi ajutine mure, vaid oli hädavajalik nõuda Laari põllumajanduspoliitika (avatud piirid teiste riikide eksporditoetusi saavatele põllumajandustoodetele) muutmist, mis minu veendumuse kohaselt hävitab põllumajanduse. Arvasin tollal, et tähtis on saavutada olukord, et põllumees saaks taas põliselt rikkaks ja suudaks ise oma esindusorganisatsioonid ülal pidada ja oma katused ära parandada, mitte selleks abi lunima. Seepärast käisin ma M. Laarile korduvalt visalt pinda ignoreerides ta sekretäri mitmekordset sekkumist, et peaministril on tähtsamate asjadega tegemist. Laar jäi kindlalt oma arusaama juurde, et kõlvatule konkurentsile avatud piirid tagavad kümnetele tuhandetele tema poolt talude taastamisele üleskutse järgijatele helge tuleviku.
Kuna arvasin, et neoliberaalne poliitika laostab enamiku talupidajaid ja sellest mitte arusaamiseks peab olema kas moraalne värdjas või siis omama IQ maksimaalselt 48, siis leppisin M.Laari sekretäri T.Pruuliga kokku uue kokkusaamise aja. Tulles kokkulepitud kohtumisele, teatas T.Pruuli mulle, et Laar ei tule, sest "sõitis puhkama" (tööajal?).
Mis M.Laari kui isiksusse puutub, siis minu arusaama järgi pole ta mees, kes vastaks meie vanasõnale: Meest sõnast, härga sarvist. Ta on õnnetu poisike, kel pole önnestunudki vaatamata soliidsele aastate arvule meheks saada. Paljud talle lähedasedki nimetavad teda patoloogiliseks valetajaks. Arvan, et ta teadlikult ei valetagi, ta lihtsalt poisikesena ei tee vahet oma fantaasiate ja ettekujutuste ning teisalt reaalse elu vahel. Ta lihtsalt räägib seda, mis talle antud ajahetkel kõige kasulikum tundub.
Laari põllumajanduspoliitika jäi püsima ja saavutas oma debiilsuses isegi uue taseme järgmiseks valimistsüklis. Isamaliidu, Mõõdukate ja Refi (ja isegi Talupidajate Keskliidu, sest nad olid oma ülalpidamises täielikult sõltuvad valitsuse rahast) valimisloosungiks oli: ei mingeid kaitsetolle põllumajandusele, sest see kahjustab ta konkurentsivõimet! Ülaltoodud poliitilised jõud tegid üksteise võidu rahvale selgeks, et kui kehtestatakse kaitsetollid näiteks piimasaadustele, siis tõstab see piima kokkuostuhinda (mis on muidugi tõsi), mis omakorda viib piimatootjate konkurentsivõime langemisele maailmaturul ( täielik totrus rahvuslastele, sest nii saavad piimatootjad ressursi, mida kasutada tootmise moderniseerimiseks ja efektiisemaks muutmiseks ). Selline suitsiidne totrus leidis toetuse isegi maarahva hulgas, seda rahvusliku liidri puudumise tõttu, kes oleks võimeline kaitsma maarahva ja eestluse huve.
Mäletan, et isegi Kädva külas, kus esines Isamaaliidu esimees taolise jutuga, leidis ta esinemine talunike seas heakskiidu. Kuna ka meedias toimus totaalne ajupesu Kalle Muuli ja Anvar Samosti eestvedamisel, siis saavutasid neoliberaalid ka Riigikogu valimisteks enamiku rahva toetuse kaitsetollide vastasele poliitikale, mis ei hävitanud mitte ainult talupidajate ja kolhooside majandusliku vundamendi, vaid ka oli demograafilise kriisi üheks otseseks põhjuseks. Õitsvas talus pole mingit majanduslikku piirangut ka seitsme lapse üleskasvatamiseks. Seepärast üheks abinõuks demograafilisest katastroofist jagusaamiseks on kindlalt uue rahvusliku põllumajanduspoliitika elluviimine.
Kirjutan majandusest suhteliselt vähe, sest see on minu jaoks läbinämmutatud teema ja suhteliselt lihtne probleem ning pealegi on rahvas hakanud neoliberaalide majanduspoliitika hukatuslikusest omal nahal juba aru saama. Seepärast on tähtis tähelepanu pöörata meie hukatuslikule välis-ja julgeolekupoliitikale. On täielikult lubamatu, et TV ekraani vaatab rahvale vastu IQ 28 tasemel Kaitseväe Peastaabi ülema asetäitja Peebo, kes ei suuda aru saada, et sõjaline konflikt Venemaa ja NATO vahel tähendab Eesti hävimist tuumasõjas.
Meil tuleb hakata organiseerima rahuliikumist parteideüleselt intellektuaalselt täisväärtuslike inimeste seas. Finantskriisis vaevlevas valitsuses istuvad vaimselt ja moraalselt väärakad, kes kulutavad kümneid miljoneid rahva vara, et ülal pidada mitte oma lapsi ja kaitsejõude, vaid rikaste võõrmaade sõdureid. Ja seda kõike eesmärgi nimel muuta Eestimaa tuumasõja tallermaaks. Juhul, kui meie valitsuse poolt täna peetav psühholoogiline- ja majandussõda Venemaa vastu ei laiene ka NATO -Venemaa konfliktiks (mis on õnneks kõige tõenäolisem), siis meie sõja lõpptulemus on veelgi haledam kui see oli Gruusiale ja Ukrainale. Seepärast on meie esmaseks ülesandeks senise hukatusliku välispoliitika paradigma muutmine, mis avaks ka majandusele hoopis rõõmsama tuleviku.
Venemaa vastu majandussõja vallapäästmine Eestit kahjustades USA nõudmisel on kvalifitseeritav meie rahvuslike huvide reetmisena.
Roman Ubakivi

MIS EDASI ?
Eelmises loos prognoosisin ca 65% tõenäosusega, et lähima aasta-paari jooksul tabab dollarit krahh. Selle stsenaariumi käivitumine tähendab Eesti sattumist koheselt olukorda, mis on analoogiline 1939.a. sügisel peale Molotov -Ribbentropi pakti. USA -Venemaa muutuvad surmavaenlastest jalamaid suurteks sõpradeks, sest USA on sunnitud koheselt loobuma oma tänasest maailma vallutamisplaanist. USA ja Venemaa leiavad kergesti üksteisemõistmise vastastikuste huvide tunnistamise teel nagu omal ajal NSVL ja Saksamaa. Nii võib Venemaa kergesti loobuda oma kohalolekust USA huvide sfääris Nikaraaguas, kus ta kindlustab täna õhukaitset uuele Hiina poolt rajatavale ookeane ühendavale kanalile. Washingtoni tormavad Eesti diplomaadid saavad sisuliselt samasuguse vastuse nagu 1939.a Berliiniski, mil soovititati sisuliselt oma riik kandikul NSVLiidule üle anda, mida Päts ja Laidoner tegidki.
Ent julgeolekupoliitikas tuleb lähtuda alati halvimast variandist. Seega vaatame halvimat varianti Euroopale, et USA-l õnnestub ennem dollari kokkuvarisemist käivitada oma marionettide abil (kelle hulka kuulub ka kogu Eesti poliitiline eliit) uuesti suur sõda Euroopas Venemaa ja EL (NATO) vahel. See tähendaks Eestimaa ja eestlaste garanteeritud hävitamist tuumasõjas. Ning loomulikult kogu Euroopa paiskamist kiviaega. Seega võime kõigile USA marionettide tegevusele, alates Merkelist kuni meie Ilveseni ja Mihkelsonini& Co, anda täiesti selge iseloomustuse kui Euroopa ja Eesti huvide reeturitele ja moraalsetele värdjatele.
Inimkonna õnneks on USA -l täna praktiliselt võimatu pääseda Venemaa hävitavast vastulöögist kasvõi ühe 1 megatonnilise lõhkepeaga raketi näol Yellowstowni rahuspargi hiigelvulkaanile, mis muudaks kogu USA praktiliselt elamiskõlbmatust. Ka kõik USA poolt tulevikus planeeritud kosmosest rünnakute vastu on Putinil varuks juba Nobeli rahupreemia omaniku akadeemik Sahharovi poolt pakutud asümmeetriline odav vastus: paigutada termotuumapommiga täidetud vanad mahakandmisele määratud alleelaevad Atlandi ja Kalifornia geoloogilistesse lõhedesse, mille lõhkamine põhjustaks hävitavad maavärinad ja 500m kõrgused hiidlained, mis hävitaks kogu USA ja Lääne Euroopa tihedalt asustatud rannikualad.
Seega on USA keerulise ülesande ees: oma dollari ja majanduse päästmiseks on hädavajalik algatada suur taktikaline tuumasõda Euroopas ja samal teha seda oma satelliitriikide kätega, jäädes ise tagaplaanile, igal juhul vältides strateegilist tuumasõda Venemaaga. Seda on ameeriklastel kerge teha Eestis, sest me oleme vana-Kreeklaste algses tähenduses idioodid - me oleme oma sajandite pikkuse orjapõlve töttu võimetud mõistma, kuidas on poliitika ja eriti välispoliitika otseselt seotud meie igapäevase toimetulekuga.
Hoopis teine lugu on aga impeeriumi ajalooga Euroopa rahvastega. Merkeli sugustel mõjuagentidel ei ole poliitilist tulevikku. Euroopa rahvad ei mõtlegi minna surma Ameerika Impeeriumi huvides ja ohverdada end Baltikumi idiootide heameeleks. Euroopa huvides ei ole sõda Venemaaga, vaid vastastikuselt kasulik rahumeelne koostöö. Mingit Ilvese poolt unistatud brigaadi Baltikumi ei tule. Ameerikal on ainult kaks maaväebrigaadi Euroopas ja maaväge kärbitakse jätkuvalt. Mõelda, et pool oma maaväest Euroopas paigutaks USA eesliinile Baltikumi, kus ta konflikti puhkemisel veerand tunniga tuhaks tehtaks, võivad mõelda vaid meie kaitseministrite sarnased armeeteenistust läbimata jobud. Tulla selle peale, et Saksamaa, kes raputab tuhka pähe maailmasõja pattude eest ja on haledalt peksa saanud Bismarcki tarkuse eiramise eest, paigutab oma sõdurid Venemaa piirile 145 km kaugusele Leningradist, võib ainult Eesti poliitiline eliit ja "eksperdid".
Sõjaliselt on NATO brigaadi paigutamine täielik mõtetus, sest ta ei ole mingi reaalne rünnakujõud. Kaitsejõuna on ta aga kergesti likvideeritav mõnede taktikaliste tuumapommide abil Venemaa mitmetuhandelistest varudest.
Toimetasin talus, kui USA langevarjureid, vedav lennuk madalalt lendas Valga suunas. Minu imestuseks tiiruta ta oma tosin korda minu kohal madalalt, ennem kui oma ülesandega hakkama sai. Tuli välja, et Eestimaa tuul on USA dessantväenlastele üliraskeks katsumuseks. Vaevalt, et nad Pihkva kolleegidega konkurentsivõimelised on.
Aga arvutame välja, mida meile poliitilise eliidi show maksma läheb. Täna me maksame ühe USA sõduri ülalpidamiseks ööpäevas ca 5000 eurot. Ühe 160 mehelise USA kompanii ülalpidamine on meile läinud siis maksma ööpäevas 800 000 eurot. Kuu aja eest maksame siis 24 miljonit. Aastas 288 miljonit. Liitke siia veel lennuväe- ja tugiüksused ning on selge, et valitsusel tuleb tõsta kütuseaktsiis kõrgusesse, mil põllumehel pole mõtet traktorit põllule saata. GMO toitu hakkame kerjama Ameerikast abina. Jätan nüüd ludejale endale kokku arvata, mida läheb meile maksma Ilvese, Mikseri, Mihkelsoni jt. unistus mitme PATALJONI (brigaadi allüksus, mis koosneb 4-6 kompaniist) võõrvägede ülalpidamine!
Arukatele inimestele soovitan jälgida teist meiesugust riiki- Ukrainat, kus samuti valitsevad USA marionetid. Me järgime tema saatust veidi aeglasemas tempos. Parandamatu optimistina ei esine mul masendusooge. Loodan, et meil õnnestub üheskoos luua erakond, kes lähtub Eesti rahvuslikest huvidest ja muuta tänane riik eestluse vaenlasest meie kõigi toeks.
Roman Ubakivi

JAMA JULGDEOLEKUGA
Vaevalt oli T.H.Ilves jõudnud nahutada The Times´is Euroopa Liidu ja NATO liikmesmaid „Putini kasulike idiootidena“ kui ta kohe põrutas The Telegrapis, et Venemaa rünnaku korral on Eesti nelja tunni jooksul kaputt (invasioon lõpetatud)! Selle vältimiseks tuleb NATO „Putinile kasulikel idiootidel“ kiires korras kokku panna NATO brigaad alalise baseerumisega Baltikumis. See murraks muidugi NATO ja Venemaaga 1977.a. sõlmitud aluslepingut, mis keelab paigutada alaliselt NATO vägesi ida poole Saksamaad.
Kohe sekkus uude valimisrallisse endine Keskerakonna presidendikandidaat I.Tarand, kes süüdistas presidenti raputinlikkuses ja lubas omasuguste paarinädaliste ohvitseride kursuste läbikäijatega vähemalt nelikümmend päeva venkusi nahutada!
Telekast kuulutab tanki-Ants (Laaneots), et nelja tunniga läks küll nagu nihu aga samas ta toetab käte ja jalgadega pidevat NATO vägede kohalolekut koos suurte ladudega. NATO vägede ja baaside hädavajalikust rõhutab ka Marko Mikelson. Jne jne...
Millest Toompea poliitikud üksmeelselt lähtuvad? Kas meil on adekvaatne valitsev klass ja normaalne eliit, kes juhindub Eesti rahvuslikest huvidest? Meie valitsev klass ei ole adekvaatne, sest nagu juba viimane valimiskampaania näitas, ei olnud ükski partei võimeline (meil puudub välispoliitikas realistlik koolkond) valimiste peaküsimuseks kuulutatud välis- ja julgeolekupoliitikas formuleerima isegi Eesti rahvuslikke huve!
Samuti, nagu praegune võõrvägede kampaania näitab, ei juhindu keegi meie tipppoliitikutest Eesti rahvuslikest huvidest. Viimaste tuuma ma esitan veel kord lühidalt.
Täpselt nagu Soomelgi, on meile suurimaks eksistentsiaalseks välisohuks ainsa suurriigist naabri Venemaa potentsiaalne vaenulikkus. Selle ohu vältimiseks on ainuvõimalik ( ja meile nagu ka Soomele majanduslikult ja sisepoliitiliselt äärmiselt kasulik !) Venemaa julgeolekualaseid loomulikke huve arvestav välispoliitika. Venemaa loomulik huvi on, et Eestit ei muudetaks tema vastaseks sõjaliseks platsdarmiks. Just viimast aga taotlebki Eesti poliitiline eliit!
Obama järgi „meie oma Tommy, kelle pere asub Marylandis“ ajab muidugi oma endise maa poliitikat. Ega muidu ei olekski võimalik, et USA puudli rolli täitva saareriigi prominentsed ajalehed annaksid üheaegselt ruumi provintslasele, kui see poleks üleeurooplasliku kampaania litsumine. USA huvi on loomulikult Eesti kui puhverriigi Venemaa ja Euroopa vahel likvideerimine ja Maarjamaa muutmine ähvardavaks ohuks Venemaale. Seda strateegia raames ümbritsemaks Venemaad sõjaliste ähvardustega Eestist Azerbaidzhaanini.
See on Eestile enesetapjalik poliitika, sest Venemaal on võimalik talle sobival momendil saavutada absoluutne sõjaline ülekaal Baltikumi regioonis nii maal, merel kui õhus ja minu teadmiste kohaselt on siin kõik läbi taktikalist tuumarelva kasutades tõepoolest nelja tunniga, ainult tavarelvastust kasutades aga nelja päevaga. NATO brigaad Baltikumis tähendab ainult seda, et sõjaliselt otstarbekaks on tuumalöökidega variant, mis teeb õudsa lõpu ka eestluse praeguse lõpmatu õudusele rahvuse mädanemise näol.
Kes ülalpool toodud realistlikust geopoliitikast on võimeline aru saama. see ka taipab, miks Eesti julgeolekut ei suuda tagada NATO. On muidugi tolasi, kes reaalsest elust aru ei saa. Meie poliitiline eliit on aga põhiliselt välisriikide rahadel ja ideoloogial üles turgutatud parteide kasvandikud, kes ka esindavad eestlusele võõraid huve. Peamiseks poliitika tegemise meetodiks on neil võõrjõudude mõjuagentidel inimeste petmine ja valetamine. Neid ma liigitan kaabakateks.
Nii valetab Ants Laaneots rahvale (Maaleht 08.05.14.), et Venemaa pretendeerib USA asemel globaalse liidri (maailmavalitseja) rollile. M.Mihkelson, kelle eesvedamisel Eesti-Venemaa piirilepingu ratifitseerimine nurja aeti, itsitab ainult kui kooliplika kui tema poolt ärapetetud inimesed teda raevukalt reeturiks nimetavad ja Mihkelsoni tema enda endiste valelike argumentidega ründavad. Jne,jne. ...
Olnu kirjeldamine on muidugi suhteliselt lihtne, riskantsem on muidugi tuleviku prognoosimine. Selge on see, et Eesti sai võimalikust halvima valitsuse: neoliberaalidest Ref ja IRL ning liberaalne Sotsiaaldemokraatlik partei. Viimased on põhimõttelagedad litsakad, sest ükski tõeline sots (ega ka rahvuslane) ei läheks valitsusse, kes viib ellu regressiivset maksusüsteemi. Need neoliberalistlikud tolad nn.economiksid ajavad Eesti järjekindlalt majanduslikku pankrotti. Ainult idioodid usuvad veel nende muinasjutte hiiglaslikust majanduslikust edust. Nooremad lihtsalt põgenevad siit, minusugused pensionärid, kes saavad pea sama elukalliduse juures Soomega sõsaratest neli korda (!) väiksemat pensionit, on see reaalselt revolutsiooniline jõud, kes Toompea sõnnikust puhtaks on võimeline tegema.
Kindel on see, et playboy T.Rõivase valitsus ei kesta nelja aastat. Tegelikult arvestades valitsuse ebakompetentsust ja peaasi globaalset arengut, võib kahelda Riigikogu kestmises ja hoiatada valitsemissüsteemi kaose eest. Kõik see variseb kokku silmapilkselt kui variseb kokku dollari rahusvaheline finantssüsteem (möödunud sajandil toimus taoline hävitav tsunami teatavasti kolmel korral). Viimane Financial Timesi ja Forbesi poolt propageeritav minu poolt läbi loetud The New York Times`i ja Wall Street Journal`i bestseller (mida soovitan rahvuslastele) sel teemal on James Rickardsi „The Death of Money“ ei jäta kahtlust, et tegemist on väga tõenäolise stsenaariumiga. Viimane tähendab ka kogu Eesti eliidi viimase veerandsajandi pikkuse poliitika kollapsi, mis oma tähenduselt ei jää alla 1939.a. Molotov-Ribbentropi paktile.
Roman Ubakivi

NEOLIBERAALNE EESTI
Hiljuti avalikustatud sündmus, kus poistekamp (kuni 17. a.) viis 12. a. tüdruku metsa ja ärgitasid teda poisi peenist suhu võtma, kus meie kohtusüsteem kahes astmes ei leidnud poiste käitumises mitte midagi karistamisväärset ja ka Justiitsministeerium ja kohtunikud ise ei näe mingit probleemi, peegeldab tänase Eesti Vabariigi ja teisalt esimese Eesti Wabariigi ja Eesti NSV põhimõttelist vahet. Viimastes oleks poisse tingimata karistatud ja kuritegu ühiskonnas kompromissitult häbimärgistatud.
Tegemist on põhimõttelise moraalse pöördega - ligi veerand sajandit valitsenud neoliberaalse ideoloogia propaganda on hävitanud ära vana moraalse põhja ning muutnud eestlastele traditsioonilise hea ja halva väärtushinnangud vastupidiseks. Meie tänane poliitiline eliit, kes matkivad Ronald Reagani ja Margaret Thatcheri poliitikat ning valijad, kes neid valivad, ei ole eestlased ja neil ei ole vähimatki moraalset õigust esineda eestluse nimel. See tuleneb lihtsast faktist, et ainult rahvuslastele -konservatiividele (parempoolsetel) on õigus esineda rahvuse huvide esindajatena, sest meie peamiseks väärtuseks on rahvus, mille huvidele tuleb allutada üksikindiviidi huvid. Aristotelese järgi valitseb nii nagu igas elavas organismis ka riigis (rahvuses) osa ja terviku vaheline seos: terviku toimimine ei tarvitse alati sõltuda iga üksikosa toimimisest, kuid üksikosa ilma tervikuta funktsioneerida ei saa.
Täna meil totaalselt valitseva liberaalse (Keskerakond, sotsid, Vabaerakond) diskursuse järgi on aga üksikindiviid ja tema õigused kõige tähtsamad, riik ja rahvus on teisejärgulised. Liberaalse suuna kõige järjekindlamate esindajate neoliberaalide (Ref, IRL ja EKRE) jaoks aga sellist asja nagu ühiskond (ja seega ka rahvus) reaalselt ei eksisteerigi! Seega kui T.Rõivas, Reinsalu, M.Laar, Martin Helme jt. räägivad eestlusest, siis nad lihtsalt demagoogitsevad.
R.Reagani, M.Thatcheri, Pentus-Rosimannuse, M.Laari, S,Kallase poliitika tulenes teatavasti neoliberaalsest ideoloogiast, mis omakorda ammutas oma ideed Alisa Zinovjevna Rosenbaumi (alias Ayn Rand) objektivismi filosoofiast. Objektivismi eetika lähtub arusaamast, et ei ole reaalselt olemas sellist entiteeti nagu ühiskond ning heaks väärtuseks tuleb lugeda üksikindiviidi ahnust ja äärmuslikku egoismi. Seega ka poiste huvide võidulepääsus 12.aastase ainult vanaema poolt toetatud tüdruku üle ei ole midagi taunitavat.
Risti vastupidise hinnangu oleks antud juhtumile antud EW-s ja Eesti ENSV-s (nagu rahvuslasedki tunnistavad marksistidki üksikisiku huvid teisejärguliseks) ja anname meie rahvuslastena täna. Eestluse huvides on, et meie tüdrukutest kasvaksid üles lugupeetud ühikonnaliikmed ja auväärsed emad ja seepärast me karistame rangelt neid väärakaid poisinolke, kelle aukohuseks ei ole tüdrukute kaitsmine.
Eestlased ei ole täna juhuslikult demograafilise katastroofi lävel, vaid see on neoliberaalse poliitika seaduspärane tulemus, mida on ellu viidud juba Mart Laari esimesest valitsusest alates kuni tänase T.Rõivase valitsuseni.
Tõin Aristotelese arutluse ära eesmärgil, et demonstreerida mitte ainult A.Randi ja meie eliidi moraalset värdjaslikkust, vaid ka täielikku intellektuaalset degenerantsust. Nimelt on A.Rand oma suure eeskujuna nimetanud just Aristotelest, keda ta oli küll lugenud, kuid kelle põhiseisukohtadest ta vaeseke polnud võimeline aru saama.
Roman Ubakivi

AEG ON EDASI LIIKUDA
Blogi on olnud hea abimees mõtete korrastamisel ja probleemide lahkamisel. Tänaseks on õnnestunud läbida uue poliitilise liikumise vast kõige raskem etapp -tänapäevasele maailmale adekvaatselt vastavav rahvusliku ideede vundament uuele poliitilisele liikumisele. Seitse korda mõõdetuna on välja kristalliseerunud rahvusliku partei programm:
Meie eesmärgiks on tagada Eesti riigi, rahva ja kultuuri igakülgne ja kiire areng. Selleks me:
1) Võitleme rahvuslik-konservatiivsete ideede võidu ja ellurakendamise eest.
2)Muudame järsult tänast hukatuslikku välis- ja julgeolekupoliitikat. Sarnaselt oma suguvendadele soomlastele ja ungarlastele lähtume me Eesti rahvuslikest huvidest ja orienteerume geopoliitiliselt geopoliitilist subjektsust taotlevale Euroopa Liidule (täpsemalt Saksamaale).
3)Tagame rahva heaolu hüppelise tõusu vahetades välja senise rahvale viletsust tootva nreoliberaalse majandusmudeli rahvusliku majandusmudeliga.
4)Teeme kiire lõpu senisele eestlaste demograafilisest klosetipotist allauhtumisele. Tagame nelja aasta jooksul igaaastase rahvastiku juurdekasvu vähemalt Türi suuruse linna võrra.
5)Tagame poliitikakultuuri hüppeliselt kõrgema moraalse taseme rääkides rahvale ainult tõtt.

Nüüd on aeg asuda teise etapi juurde ja minna n.ö. rahva hulka. Tuleb lõpetada organisatsiooniline partei ülesehitamistöö ja osaleda kahe aasta pärast kohalikel valimistel. Meie eesmärgiks on võita järgmised Riigikogu valimised.
Roman Ubakivi